Vooremaa
Esmaspäeva pärastlõunal Pala vallas möllanud rahetorm hävitas kilemaju, purustas hoonete katuseid ja aknaid ning laastas viljapõlde. Tennisepalli suurused jääkamakad lõhkusid autoaknaid ja mõlkisid kereplekki. Esialgsel hinnangul ulatub kahjusumma mitme miljoni kroonini.
“Asula vahel oli nagu kevadine jääminek. Hokilitri suurused raheterad hakkisid mu maja katuse päris ära. Nisupõllu on ka laiali peksnud, ega sealt suurt saaki enam tule. Siin, Palal mõõdeti kuni 75 mm läbimõõduga teri. Ranna mõisas elav Hugo Värv olla leidnud 80, Piibumäe külas pani Arvo Vene oma külmkappi 90 mm
rahetera. Tagamaa külas purunesid aknad ja pool katust oli nagu kuulipildujaga läbi lastud. Raju jooksis meile Peipsi äärest siia laiali nagu püksisäär. Haavakivil enam rahet ei olnud, Kokora jäi puutumata, Pala tagumises otsas tuli vaid peenikesi terasid,” rääkis põline palalane Olav (66).
Kurgikasvatusel kriips peal
Teisipäeval Pala kandis muust, kui neid tabanud loodusõnnetusest ei räägitudki. Paljud kannatanud tulid vallamajja abi ja toetust saama. Õhtuks oli vallavanema lauale laekunud ligi poolsada avaldust toetuse saamiseks. Teist samapalju avaldusi laekus kindlustusfirmale Eesti Sampo. “Vallas elab 700 peret. Siinse rahva üheks elatusallikaks on aiasaaduste kasvatamine, nüüd pole kasvuhoonetest enam suurt midagi alles jäänud. Loodame, et valitsus leiab kannatanute toetuseks raha,” märkis vallavanem Raivo Vadi, kes käis maavanem Margus Oroga kahjusid vaatamas.
“Kahju ulatub miljonite kroonideni. Tegemist on totaalse loodusõnnetusega, kus said kannatada paljud inimesed. Vahendasin juhtumi valitsusele ning loodan nende mõistlikkusele ja abile,” nentis maavanem.
“Kasvuhoonest jäid alles vaid tükid. Tomatid, kurgid, paprikad — kõik on puru. Kogu töö ja vaev ja kulu läks veerand tunniga vastu taevast. Toit ja sissetulek on läinud, minu kaheksa last tahavad aga süüa,” on pereema Vaike Seping õnnetu.
Kasvuhoonetele uut kilet ja taimi ei jõua endale muretseda ka Liiva talu, kus oleks tuhat kurgitaime juba paari nädala pärast saaki andnud. Vihma kätte jäi ka pooltuhat kurgitaime. Rahe viis maasika- ja mustikataimedelt õied ära, nii et tänavu jäävad lapsed marjadeta. “Juhtub hullemaidki asju, kõigest peab üle saama. Uut kilet me ei pane, see läheks kuskil 10 000 krooni ringis maksma. Kui tuleb vihma, siis polegi vaja kasta,” püüab perenaine Algi naeratada.
Pala tüüpi autod
“Nüüd on meil Pala-tüüpi kasvuhooned, sihukesed augulised. Pala auto tunneb ka ära: nendel on klaasid katki ja kere lohuline nagu munarest,” vaatavad koolipoisid vallamaja juurde pargitud autosid. Punase Žiguli kapotilt sai lugeda vähemalt 30 suuremat ja väiksemat mõlki.
Priit oli suuremad raheterad ära kaalunud: üks kamakas kaalus 150 grammi. Kui selline kivikõva tükk külge sajab, on asi naljast kaugel. Mitmed ollagi koolis sinikate ja kriimustustega ringi käinud. Mõned, kes läksid välja oma vara päästma, hoidsid pesukausse peade kohal. Tagumaa küla Kõrgenurme talus tõmbas perenaine Aili pähe mootorrattakiivri, kui läks välja oma loomi päästma.
Rahe lõi kure oimetuks
“Metsanurga külas tulid nihukesed kivid alla,” näitab Vaike Seping peopesa, ”ja minul loomad väljas. Kartsin, et nüüd lööb lehma surnuks.”
Äikest on ennegi olnud, aga sellist kivisadu ei mäleta ka 91-aastane Aleksander Laumets. Vahi talu õues on kuuse otsas kurepesa. “Rahe ajal istus ta vapralt pesal. Pärast tormi oli lind maas: tiib ripakil ja verine. Täna pole me kurge enam näinud,” muretses Vaike. Teisipäeva õhtul polnud ka Piirikingu talus kurepaar oma pesasse tagasi tulnud.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Meid ajendas sellisel kujul sõna võtma 23. mail ajalehes Vooremaa ilmunud Mustvee volikogu liikme Väino Korela arvamuseavaldus Mustvee sadama teemadel.
Väino Korela artikkel tõstatas küsimuse, miks on Mustveele vaja sadamat, kuigi selle vajalikkusest on Mustvees juba kümmekond aastat räägitud ja selle nimel ka ühtteist ära tehtud. Mitte üksnes volikogu liige, kes Väino Korela on, vaid ka iga mustveelane peaks olema tänaseks saanud sadama kohta piisavalt teavet, muuhulgas Mustvee linna lehe vahendusel.
Usume, et sadamal on Mustvee tuleviku kavandamisel võtmetähtsus. Mida on volikogu saadik Korela teinud selleks, et Mustvee linnal oleks tulevikku, et Mustvee linn ei jääks arengus toppama? Kas saadik Korelal ei ole piinlik nende enam kui 40 valija ees, kes talle hääle andsid? Kas Väino Korela suudab endale ette kujutada, kui palju jätaks Mustveesse raha näiteks viis-kuus oma paadiga Tartust Mustveesse suvitama tulnud turisti? Usume, et see summa võiks olla kindlasti vähemalt paari-kolme töötu tänase abiraha suurune. Töötuid on Mustvees palju, kindlasti vähendaks sadam tööpuudust, kasvõi juba turistide teenindajate lisandumise arvel.
Küsime otse: kas Väino Korela on selliste reiside vastu? Küsime veel: kas Isamaaliidu nimekirjas kandideerinud Väino Korela on vastu oma erakonnakaaslase, peaminister Mart Laari mõttele, mida viimane ütles eelmise aasta septembris Mustveed külastades: “Eesti mereäärseid väikesadamaid on juba piisavalt arendatud, nüüd oleks aeg tähelepanu pöörata siseveekogude sadamatele.”
Silja Line’i tulek Mustveesse ei ole võimatu, kui Peipsi järve läbimurre Soome lahele, millest samuti juttu olnud, peaks teoks saama. Meie partnerid Soomest ja Rootsist on sellest projektist väga huvitatud. Muidugi ei tule Mustveesse suured laevad; sellised nagu sõidavad Tallinna ja Helsingi vahel, Mustveesse tõesti ei jõua. Samas võivad Soome eraettevõtjad siia turiste väiksemate laevadega sõidutama tulla küll.
Isamaaliidul, mille nimekirjas Väino Korela volikogusse kandideeris, oli samuti programmis sadama ehitus, aga ka linna kanalisatsiooni ehitamine, millega linnavalitsus praegu aktiivselt tegeleb. Küsiks lõpetuseks, mida nemad selle all mõtlesid või mida tahtsid teisiti teha?
KULNO PAJULA,
Mustvee linnavolikogu esimees
PAVEL KOSTROMIN,
Mustvee linnapea
KIRJAD
Olgu see mõte meil kõigil südames selge — meie väikese laialipaisatud rahva asumitest ookeanide randadel, külma maa kõleduses, hallika kodumere laineteni.
Inimese elu on üürike, kuid rahva kultuur on pikk. Ajalooline siht: “Olla ise!” kohustab meid, praeguseid rahva esindajaid, suhtuma paekindlalt oma tegudesse.
Meil tuleb elada nii, et tulevased põlved ei saaks meile osutada üle õla külma pilku meie vääritute tegude kohta antud ajastul. Elame ja toimetame nii, et meie südametunnistus on puutumatult puhas. Ja et meie tänased teod oleksid au sees ka järgmistel aastasadadel.
Läbi aegade on ülemaailmsed eestlaste kokkutulekud veenvalt tõestanud püüet julgustada igati Kodu-Eesti rahvast olla kasvõi hinges vabad ka rasketel okupatsiooniaastatel. Nüüd, mil oleme uuesti sündimas, oleks meie ühine eesmärk hoida alal meie esivanemate kultuuri ja tegusid. VIII ülemaailmsed Eesti päevad Esto 2000 on võtnud sihiks igati tõdeda, et:
EESTLUS ON TERVIK.
Vaatamata sellele, et asume maailma eri paigus, kus paljud on teist ja kolmandatki korda alustanud oma kodu rajamist — vaatamata sellele on meiegi juured Eestis ja ka meie ühisvara on eesti keel ja kultuur. Seepärast on Estod meile jätkuvalt olulised. Täname Kodu-Eesti rahvast, Eesti Vabariigi valitsust ja igat hea tahtega inimest, ettevõtet, asutust, kes on abivalmis ning aitavad kaasa nende mõtete ja tegude elluviimise nimel.
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu,
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas,
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas,
Esto 2000 Peakomitee
Administratiivne jaotus olgu otstarbekas
Vabariigis tõsiselt käsile võetud valdade piiride muutmine on igati õigustatud ettevõtmine. Praegused vallad on tegelikult N Liidu aegsed, kolhooside piiridest lähtuvad külanõukogud ja ei vasta paljuski ajalooliselt välja kujunenud majanduslikele, kultuurilistele ja looduslikele oludele.
Nüüd oleks ometi aeg püüda luua otstarbekat püsivate piiridega administratiivset jaotust ja mitte hakata raha raiskama lollustele. Üks sellise lolluse kujukaid näiteid on kavatsus moodustada Saare, Pala, Torma, Kasepää vallast ja Mustvee linnast ühine vald. Nimetatagu seda siis kas muistse maakonna järgi Vaiga vallaks või kuidagi teisiti. Muuseas, antud territoorium kuulus muinasajal põhiliselt Soopoolitse maakonda.
Lootus sulatada sellise administratiivse monstrumi abil siinne elanikkond ühtseks tervikuks kuulub utoopia valdkonda. Kindlasti kujuneb siis välja Mustvee ja selle ümbruse vanausuliste kultuuri baasil monoliitne piirkond, mida ümbritseb ajalooliselt välja kujunenud piirkondade omavahelistest vastuoludest lõhestatud vöönd. Peipsi äärset vanausuliste kogukonda on juba kolm sajandit, selle tekkimisest alates, vastavalt võimul olnud valitsuste ideoloogiale püütud tulemusteta sulatada ümbritsevasse keskkonda. Samuti ei suutnud ajalooliselt välja kujunenud kihelkondade piire arvestamata moodustatud vallad ja külanõukogud välja kujundada monoliitseid territoriaalseid üksusi.
Valdade moodustamiseks tuleks külade kaupa läbi viia rahvahääletus, mille tulemusi aluseks võttes moodustada vallad. Rahva arvamusega arvestamata, võimu
juures oleva kildkonna huvidest lähtuva haldusreformiga saadakse jälle mingid rahva toetuseta teovõimetud haldusüksused. Vihjed euronõuetele haldusreformi läbiviimisel aga kompromiteerivad Euroopa Liitu rahva silmis ja häälestavad teda liitumise vastu.
SULEV MARGUS
JUHTKIRI
Lapsed on toredad. Lapsed meeldivad kõigile. Eakaaslastes tekitavad nad mänguhimu, täiskasvanutes heldimust, reklaamitöötajates entusiasmi ja tänumeelt. Lapsi armastavad isegi poliitikud, eriti sellised, kes diktaatorlusse kalduvad. Suur juht ning rahva isa laste keskel on ju kui kahekordne metafoor, mis rõhub ürgsetele instinktidele, aitab müüte luua ning ajusid pesta.
Mõnikord on lapsed tüütud. Ka parimal lapsevanemal, pedagoogil, kultuuritöötajal või ühiskondlikult aktiivsel kodanikul tuleb ette silmapilke, mil tekib tahtmine see peaga vastu seina jooksmine lõpetada, leida paar silmapilku ka oma asjadega tegelemiseks või minna kuhugi, kus seda käratsevat ning tähelepanu nõudvat kampa poleks. Ning kuhu nad ei oskaks isegi järgi tulla. Lisaks sellele, et noorus on permanentselt hukas, on neil ka paratamatult rohkem energiat, ettevõtlikkust ja uudishimu. Peamiselt lolluste jaoks.
Lapsed on isiksused. Ka kõige pisemad nende hulgast. Kes ei usu, vaadaku kordki, kuidas sihuke vankris vääksuja oma emmeissi, vanavanematest ning pahaaimamatutest onudesttädidest rääkimata, lõdva liigutusega ümber sõrme keerab. Iga lapsevanem teab, et õpeta ja kasvata teist, kuidas tahad, ikka ei tule päris selline, nagu peaks. Käib imelikult riides. Suhtleb kahtlaste tüüpidega. Ei tahagi ülikooli juurasse, vaid kipub hoopis, jumal hoidku, tehnikumi kokaks õppima!
Lapsi tuleb kaitsta. Nad on ju sihukesed väikesed ja rumalad, meie, täiskasvanud, aga suured ja targad. Me käime valimas ja maksame makse, teeme 12 tundi päevas ja nädalalõppudel tööd, ostame uusi riideid, kui vanad on moest läinud, ning jaguneme ülemusteks ja alluvateks. Niisuguse kamba eest vajab kaitset kes tahes.
Lapsi tuleb armastada. Lõppude lõpuks otsustavad ju nemad, millisesse vanadekodusse me läheme. Seniks aga kõikidele lapsevanematele jõudu ja kannatust! Pealegi on meil liitlasi — meie lapselapsed.
AARE KIRNA
Tänasest saate helistada peaaegu igal ajal Vooremaa kirjutaja Margus Kiisi mobiiltelefoni numbrile 251 980 674. Kiis kuulab Teid ära, märgib mure üles ja teeb nädala lõpuks talle tulnud kõnedest kokkuvõtte, mille avaldab Vooremaa. Nii et, kui on mure, idee, arvamus, kriitika vm, kõlistage aga (muidugi mõistlikul ajal, näiteks kella 10—20).
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Töö- ja puhkelaagrite jälgedes
Koolivaheaeg on peaaegu käes ja lastel jälle palju vaba aega. Kuidas seda kasulikult ja huvitavalt sisustada, see on järjest enam probleemiks nii kodus, koolis kui ka kohalikes omavalitsustes. Kui maal jätkub ehk tööd veel koduses majapidamises, siis linnades on koolivaheajal tegevust leida märksa keerulisem.
Võimalusi on siiski otsida püütud ja mõningast leevendust asjale leitud. Pisut lähemalt sellest, mida tehakse Põltsamaal ja Jõgeval.
Kivirik õpetab linna tundma ja hoidma
Põltsamaa linna haljastusspetsialisti Inge Angerja eestvõttel on keskkonnaühing Kivirik juba teist aastat suviste laagrite kaudu süvendanud lastes ennekõike keskkonnahoidu. Projektis osaleb tänavu Põltsamaa Ühisgümnaasium algkasside õpetaja Pille Martsiku eestvõttel.
“Lapsed aitavad haljasalasid koristada ja teevad muid lihtsamaid koristustöid linnas. Kui ise midagi korda tehakse, siis ehk osatakse seda rohkem hoida. See ongi meie laagri üks peamisi eesmärke. Tahame, et lapsed oskaksid keskkonda hoida ja säästa,” ütles Inge Angerjas.
”Möödunud aastal ilmnes, et linnalapsed ei oska isegi lihtsamaid töövõtteid, näiteks luuda käes hoida. Laagrilapsed on enamasti 10—12 aastased. Aeg on näidanud, et selles vanuses omandavad lapsed teadmisi ja oskusi kõige paremini.”
Lastelaager hakkab Põltsamaal tegutsema kahes vahetuses ja kokku osaleb 60 last. Esimene vahetus kestab 12.—22. juunini, teine 26. juunist 7. juulini. Alustatakse üldnimetuse all “Suvi, seiklused ja töö”. Tegelikult peaks see laagripäevade olemust küll üsna ilmekalt iseloomustama. Ent Inge Angerja kinnitusel kavatsetakse laagripäevade jooksul kuulutada laste seas laagri nimele konkurss.
“Alustada on plaanis hommikuti kella kümnest, sest eelnevalt läbi viidud küsitlustest selgus, et lapsed tahavad vähemalt suvehommikul pisut kauem magada. Lõpetame kella kolme paiku. Hommikupoolikuti töötame, õhtupoolikuid kasutame kõikvõimalikeks tegevusteks. Kavatseme õppida matkatarkusi, looduses orienteerumist, teha maastikumänge, õppida lähemalt looduses tundma puid ja põõsaid, teha läbi ujumise algkursused ning selle lõpus eksami,” loetles Inge Angerjas mõningaid eelseisvate laagripäevade tegevusplaane.
Heameelt avaldas ta selle üle, et peale maavalitsuse ja Põltsamaa linnavalitsuse on leitud toetajaid ja sponsoreid ka eraettevõtete hulgast, mis näitab, et järelikult peetakse laagrit vajalikuks ja tähtsaks. Oluliseks peab ta sedagi, et lastele on võimalik anda ka sooja lõunatoitu.
20 poissi sportima ja tööle
Pärast jaanipäeva asub Põltsamaal laagrisse kakskümmend 9—12aastast poissi. Laagri eestvedaja Villu Ojassalu sõnul on kavas teha kõik võimalik, et laagripäevad
kujuneksid meeldejäävateks ja kasulikeks. Ta loodab ka, et laagripäevadel kujunevad sidemed ja kontaktid poistega jäävad kestma edaspidigi. Laagrisse on arvatud nii paljulapselistest peredest pärit poisse kui ka neid, kellel käitumisega mõningaid probleeme tekkinud.
Laagripäevad kestavad juulikuu lõpuni. Villu Ojassalu, kellel kõikvõimalike laagrite korraldamisega juba rohkesti kogemusi kogunenud, on kindel, et poiste päevad kujunevad laagris huvitavateks ja et on võimalik omandada ühtteist õpetlikku ning midagi kasulikku ka korda saata.
“Tahame sporti teha — ujuda, jalgpalli mängida, maletada jne. Muidugi on plaanis otsida töölkäimise võimalusi ja metsamarju korjamas käia. Plaanis on mitmeid kohtumisi, sealhulgas Põltsamaa linnapeaga, noorsoopolitseiga, kirimale maailmameistri Tõnu Õimuga jt. Laagri läbiviimiseks saime raha alaealiste komisjoni kaudu, toetada on lubanud meid ka Põltsamaa Ettevõtjate Liit,” kõneles Villu Ojassalu. Laagriaega mahub kindlasti veel kolmepäevane laager Võrtsjärve ääres Vaiblas.
Linnakoristusele ja talutööle
Põltsamaa poistelaagriga sarnane laager korraldatakse ka Jõgeval. Selle läbiviimist toetab rahaliselt linnavalitsus ning samuti on õnnestunud toetust saada alaealiste komisjoni kaudu.
Projektiga on haaratud linna mõlemad gümnaasiumid ja põhikool. Juuli alguses käivituv laager kestab kaks nädalat. Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Viktor Nõmm, kes on üks laagri eestseisjaid, ütles, et kolm aastat tagasi prooviti analoogilist laagrit korraldada ning see katsetus näitas ilmekalt, et selle järele on vajadus.
Seekord plaanitsetakse laagrisse võtta peamiselt 14—15aastaseid poisse. Ette on nähtud korda teha park koolimaja taga ja kooliaia tagune ala ning teha veel mõningaid heakorratöid. Meeldiv tahetakse ühendada kasulikuga.
“Hommikupoolikud kuluvad töötegemiseks, õhtupoolikud on plaanis sisustada rohkem hariva tegevusega, spordiga, treeningutega, loengutega ja muu sellisega. Laagri mõte on: “Energia üksnes heategudeks” ja eks selles suunas tegutsemegi,” märkis Viktor Nõmm.
Lisaks sellele laagrile lähetatakse 40 Jõgeva õpilast Rakke lähedale Emumäe tallu, kus taluperemees Rein Kroll on lubanud tööd ja teenistust. Möödunud aastal seal talutööl käinud noored jäid igatahes rahule. Mehise töö eest olevat makstud ka mehist tasu.
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Kultuuripäevad, linna ja valla ühised
Kui varem on peetud Jõgeva linna päevi ja Jõgeva valla päevi, siis täna algavad esimesed Jõgeva linna ja valla kultuuripäevad.
Jõgeva linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Hele Tallinna sõnul otsustasid linn ja vald jõud ühendada, et kultuuripäevad tuumakamad saaksid: raha on nende tarvis eraldatud mõlema omavalitsuse eelarvest.
“Enamik pühapäevani kestvate kultuuripäevade sündmusi leiab aset küll linnas, ent vallarahva jaoks pannakse käiku eribussid, millega on võimalik linnas toimuvatele üritustele ja pärast tagasi koju saada. Bussipileti hind on sümboolne. Nii kultuuripäevade kava kui ka bussiliikluse kohta saab täpsemat infot äsjailmunud Jõgeva linna ja valla lehest,” ütles Hele Tallinn.
Ühtteist toimub siiski ka valla piirides: tänane lastekaitsepäeva spordipidu peetakse näiteks Paduvere staadionil, homme pärastlõunal annab kammerkoor Credes kontserdi Laiuse kirikus, laupäeva pärastlõunal näeb Vaimastvere, Laiuse, Kuremaa ja Siimusti rahvas Jõgeva taidlejate, Jõgeva linna rahvas aga valla taidlejate esinemist.
Kolm momenti
Korraldajate arvates peaks rahvale kultuuripäevade juures korda minema eelkõige kolm momenti: võimalus näha oma laste esinemist, võimalus ennast näidata ja võimalus tasuta näha mõnd hinnatud välisesinejat. Need ootused peaksid täidetud saama: on õpilaskontserte, on rongkäik, kuhu on oodatud koolide, asutuste ja ettevõtete esindused, ning on välisesinejaid, nagu näiteks Henrik Norman ja Madis Milling, kes löövad kaasa homsel kogupereüritusel kesklinnas, ansambel Genialistid, kes esineb homme Virtuse ees, ning Kaitseväe puhkpilliorkester, kes ilmestab oma vigurmarsiga ülehomset Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni militaarshowd gümnaasiumi staadionil. Kaitseväe orkester sisustab koos Mait Maltise ja Samuel Golombiga ka laupäevase tantsuõhtu kultuurikeskuse pargis.
Tantsida saab reede õhtulgi: siis on kultuurikeskuses pidu läbi kolme korruse. Renoveeritud ülakorrusel on kammerlikumad etteasted, suures saalis traditsiooniline tantsupidu estraadinumbritega ja keldris õllepubi rahvalikuma muusikaga. Kõik üritused on tasuta. Kui hästi läheb, saabub laupäeval Jõgevale helikopter, mis teravate elamuste otsijad linna kohale lendama viib.
Kuidas ja kas üldse?
“Hea meel on mul selle üle, et ettevõtjad hakkavad kultuuripäevade ideega kaasa tulema ning omalt poolt üritusi välja pakkuma. Laupäeval toimuvad näiteks ajalehe Vooremaa show ja Jõgeva kaubahalli korraldatav Klementi moeshow. Ent oma heatahtliku panuse annavad üritustesarja õnnestumisse paljud teisedki linna asutused ja ettevõtted ning muidugi taidlejad,” ütles Hele Tallinn. “Pärast kultuuripäevi aga ootavad nii linnakui ka vallavalitsus arvamusavaldusi selle kohta, mis kultuuripäevadel korda läks, mida teisiti tuleks teha ja kas kultuuripäevad end üldse õigustavad. Seni on kultuuriametnikud asju ju oma parema äratundmise järgi korraldanud, aga see ei tarvitse alati kõige õigem kriteerium olla.”
RIINA MÄGI
Kunstikooli lõpetas esimene lend
Esmaspäeval kaitses Jõgeva kunstikooli esimene lend oma diplomitöid, eile oli koolis lõpuaktus.
Diplomitööde ülevaatamist alustas kooli õpetajatest ja välisvaatlejatest koosnenud komisjon Jõgeva Ühisgümnaasiumi klassiruumist nr 303, kuna diplomand Kairi Kikas oli oma lõputöö nimega “Purunenud illusioon” maalinud otse selle tagaseinale. Laiuse voorelt avanev vaade, millesse lõikuvad sakiline joon ja kolmnurgad, sai kümne palli süsteemis hindeid jaganud komisjonilt maksimumpunktid. Niisama kõrgelt hinnati Kaisa Saarva sürrealistlikku ja irriteeriva kujundikeelega assamblaaži “Pilk tulevikku”. Ülejäänud diplomitööd, Kristi Vanakõrtsi Piiblist tuttavast Aadama ja Eeva loost inspireeritud abstraktne guašimaal “Paradiisipuu”, Getter Schasmini siidimaalitehnikas madudega kaunistatud kleit (“Rõõm”), Jane Oja idamaises stiilis koloreeritud tušijoonistuste sari “Uduvihma piiskadest”, Elena Palmi abstraktsete õlipastellide sari “Aeg”, Antonina Vorontsova guašikompositsioon “Loomad vabas looduses” ning Christine Einula lemmikkassi mälestusele pühendatud sari “Memoria”, said vaid punkti võrra madalama hinde. Nii et tugevad lõputööd olid kõigil.
Kui kunstnikeks on 14—18-aastaseid kunstikooli lõpetajaid veel vara nimetada, siis iseseisvalt mõtlevad, töökad, tahtekindlad ja loomingulised noored inimesed on kaheksa kunstikooli lõputunnistuse saanut kindlasti.
Tänasest kuni 6. juunini on kunstikoolis üleval õpilastööde ülevaatenäitus. Väljas on lõpetajate diplomitööd ning nooremate õpilaste kursuse ja muud tööd. Virtuse kohvikusse panevad samaks ajaks oma taiesed üles Kiigemetsa kooli õpilased.
RIINA MÄGI
Pisisaare koolis selgitati viksimaid tüdrukuid
Möödunud nädal oli Pisisaare koolis kuulutatud tüdrukute nädalaks, mille jooksul selgitati välja ka kooli tänavused kõige taibukamad, osavamad ja virgemad tüdrukud.
Nagu viimatisel kooli poistenädalal, selgitati nüüd ka tüdrukute seast parimad nii väiksemate kui ka suuremate hulgast eraldi. Jällegi oli esmaseks tingimuseks seatud õppimine ja käitumine. Kokku osales parimate väljaselgitamisel 18 tüdrukut. Nädala jooksul proovisid tüdrukud võimeid nii hüpitsatega hüppamises, täpsusvisetes kui ka viktoriinis. Võisteldi ka võileibade valmistamises, mille tarvis jagati kõikidele kätte ühtemoodi materjalid ning tulemusi hindas kooli kokatädi. Kõige põhjal kokku selgitati eraldi tublimad nii väiksematest kui ka suurematest tüdrukutest. Väiksematest sai esikoha Krista Abramson, suurematest tüdrukutest oli teistest märgatavalt üle Agne Kokka. Tüdrukute nädala külaline oli perearst Külli Paal, kellega kujunes meeldiv omavaheline vestlus ning räägiti selgeks mõnedki asjad.
VAIKE KÄOSAAR
Torma lasteaed pidas sünnipäevapidu
Möödunud neljapäeval pidas Torma lasteaed Linnutaja oma viieteistkümnendat sünnipäeva piduliku kontserdi ja külalistega.
Viisteist aastat tagasi avas uksed selle piirkonna suurim, 140-kohaline majanditevaheline lastepäevakodu. Omaaegsete Torma sovhoosi, Kungla ja Sadala kolhoosi ühiste jõududega ehitatud lasteasutusest on tänaseks saanud Torma lasteaed Linnutaja, mis on päevane kodu sajale ümbruskonna lapsele.
Peopäeval lehvis lipuvardas uhiuus rahvuslipp. Saalis ja koridorides oli väljas näitus laste töödest. Iga külaline võis endale kingiks valida meelepärase meene.
Aastapäevakontserti juhtisid muusikaõpetaja Maire Tamm ja õpetaja Katrin Raidma. Kava aitasid ette valmistada ka kõikide teiste rühmade õpetajad. Lisaks tavapärastele lauludele ja luuletustele olid lapsed õppinud lustakaid liisusalme ja rütmilisi liikumisi.
Vallavalitsuselt tõid tervitusi abivallavanem Martin Ambo ja vallasekretär Tiiu Lindsalu, lasteaia hoolekogu nimel kõneles lapsevanem Pille Tutt, häid soove ja lilli olid tulnud tooma endised töötajad. Eriti meeldivalt üllatas pensionipõlve pidav
Karl Jürissaar, kes tõi kingiks kaasa rippuva toalille, mis kohe ka fuajees koha leidis.
Päev lõpetati ühises kohvilauas. Sirviti pildialbumeid ja meenutati ühiseid tööaastaid.
ELLE VAIK
(Interneti)porno tähtsus inimese normaalses elus
TV3 saates toimunud lesbiline suguakt on pannud Eesti ajakirjanduse jälle pornost ja selle komisjonist rääkima. Ja see seostub juba kriminaaliaga. Porno on omandanud jälle paha ja räpase nähtuse kuulsuse, mille eest võib piltlikult öeldes näidata trelle ja käeraudu. Mõneti on see õige ja isegi hea, ega igas talkshows peagi pumpamist näitama, see on isegi porno põhimõtete vastu, nagu edaspidi näeme. Porno peabki veidigi illegaalne olema.
Ei hakka siin karmilt pornot defineerima ja selgitama vahet erootikaga. Tegelikult on mõlemal üks ja seesama eesmärk — tekitada inimeses sugukihu. See on lihtne, tuleb vaid kas visuaalselt, audiaalselt, kirjanduslikult esitada midagi suguaktiga seonduvat. Enamasti on see vähevarjatud inimkeha, akt ise või mingi muu detail, moment.
Erootika võib siia lisada ka mõne muu aspekti, enamasti esteetilise, porno tavaliselt seda ei tee. Millegipärast on erootika olnud igasugu teoreetikute ja seadusemeeste poolt nagu “soositum”, alati öeldakse, et erootika on normaalne eluterve nähtus, porno aga rõve ja mis veel, kuid asja see palju ei muuda — tulemus on sama, piirid ähmased. “Emmanuelle” polnud sugugi eetilisem või isegi esteetilisem kui muu, porno jaotuse alla käinud kraam, kuid sai tänu oma “erootilisusele” legaalse loa linastuda suurtel ekraanidel.
Samas peitub ka siin erootika nõrkus ja porno “tugevus”. Huvitaval kombel illustreerib seda kasvõi asjaolu, et pornograafiline ajakiri Maaja eksisteerib ja erootiline Sexer enam mitte. Porno tugevus on tema teatud autsaiderlus, ebaseaduslikkus, asotsiaalsus, salajasus.
Erootika on tavaline, kättesaadav, lahja ja lõpuks ebahuvitav. Paljas tiss ei huvita enam eriti kedagi, sest seda on näha juba liiga paljudes kohtades. Üsna varsti võib see juhtuda ka lihtsalt palja naisekehaga (ajaloos on see vist nii juba toimunud, kui 17.—18. sajandil barokkkunstis alastus muutus tavaliseks). Asi kaotab oma funktsiooni ja mõtte. Porno kui ikkagi enamasti teatud mõttes illegaalne nähtus aga peaks suutma edukamalt oma eesmärke täita, see tähendab olema kasutamisväärtuslik.
Pornot tarbitakse. Just peaaegu nii nagu sööki või jooki, seega on sarnasus esmaste vajaduste rahuldamisega. Pornoteosed ammendavad end suhteliselt kiiresti. Raamatut või kunstiteost kui intellektuaalset esteetilist objekti võib nautida väga korduvalt, pornot mitte. Niisiis on ta vajalik. Miks?
Seletaks konkreetselt näiteks mehe seksuaalsuse mõnda eripära. Üldiselt maskuliinidel kasvab seksuaalne pinge tavalistes oludes pidevalt, banaalselt öeldes nagu pissihäda. Teatud hetkel on vaja seda lihtsalt nö maandada kas suguakti või seda simuleeriva masturbatsiooni teel. “Talse” aeglane ja pikaajaline tõus võib olla küllaltki piinarikas ja seda proovitakse varjutada kas raske töö, mõnuainete pruukimise või muuga. Üks võimalus on aga pinge tõstmine “kriitilise” piirini kiirendatult ja siis selle lahendamine, et siis 0 punktis lõdvestuda. Selleks ongi hea kasutada kas erootikat või pornograafiat.
Teine aspekt on imaginaarsem. Meestel kuskil teadvuse taganurgas pesitseb endiselt tung olla seikleja, vallutaja. Ka seksuaalsfääris. Vallalisena naisi lantides rahuldab mehepoeg seda tungi, kuid kindla partneri leidmisel jääb asi soiku. Persoonile hakkab tunduma, et seksuaalelu “ei paku pinget”. Mõned lahendavad olukorra üle aisa lüües, truudust murdes, armukese juurde hiilides, igatahes teisi seksuaalsuhteid otsides. Kuid on ka palju valutumaid ja võiks öelda, et isegi eetilisemaid viise. Salaja pornoajakirju osta, videokassette laenutada või SAT-TVst naise äraolekul filme piiluda on sama seikluslik, põnev ja rahuldav, kui uut seksiobjekti püüda. Aga selleks peabki porno olema “mittesoovitav”, kahtlane ja isegi illegaalne. Kui naine või ema ei sõitleks padja alt leitud roppude piltide eest, poleks asjal pooltki mõtet. Ka on mitmekesi pornofilme vaadata pigem ebameeldiv kogemus. Aknast binokliga vastasmaja aknaid piiluda pole ju puhtvisuaalselt midagi põnevat, kuid tegevuse lausa juriidiline ebaseaduslikkus ja taunitavus teeb selle väga erutavaks.
Erootikat, nagu näiteks striptiisi pruugitakse sageli kollektiivselt. See võib anda juurde mõningaid lisamomente, kuid laseb ka tekkinud pingetel pikka aega püsida. Porno tarbimine on enamasti ühe või kahe inimese tegevus, mis võimaldab ka pingete kergemat maandamist.
Eelnev kehtib ka internetiporno kohta. Üldiselt on see hästi kättesaadav, seega igav, kuid on ka piiranguid. Kodus peab samuti vaatama, et keegi “vastaspoolest” samal ajal toas ei vahiks, üldse on nagu piinlik. Eraldi moment on näiteks töökoha arvutist internetipornot piiluda. Sageli on see keelatud. Ja just selles punkt ongi! Teatavasti saab “History” ikooni alt nuhkida, mis linke on vaadatud ja seda “eetilised” ülemused sageli teevadki.
Eraldi mõnu on leida pornolehekülgi, mille nimi ei reeda oma sisu ja vaadata, millal sind siis lõpuks tabatakse. Kui porno vaatamine oleks asutuste internetiserverites lubatud, ei pakuks see pinget ja võimalust eriti arvatavasti ei kasutatakski.
Muidugi on pornol varjuküljed, näiteks selle tootmiseks läheb vaja peaaegu prostitutsiooniga sarnast tegevust, on samuti oht halvustada naissugu, ka võib eriti literatuurne porno ülistada ja normaliseerida amoraalsust ning õhutada promiskuiteetset käitumist. Kuid samas on ta üpris tõhus ja reaalne alternatiiv abielurikkumisele, truudusemurdmisele, mitmepartnerlusele või üldse seksuaalselt ebaeetilisele käitumisele. Nii et väga halvasti sellesse suhtuda ei ole mõtet. Kuid liiga hästi ka mitte, sest siis see võib kaotada oma mõtte üldse.
MARGUS KIIS
SPORT
Jõgeva juudopoisid võitsid meistrivõistlustel medaleid
Tartu spordiklubisse Zen kuuluvad Jõgeva juudopoisid, kes kaks korda nädalas
treenivad spordihoones Virtus, on viimasel ajal võitnud medaleid erinevatel üleeestilistel võistlustel.
Mai algul toimusid Võrus Eesti meistrivõistlused C-klassi noortele (sünd 1987), kus Vaimastvere põhikooli õpilane Mikk Simmulmann pälvis kolmanda koha. Kuni 50-kilogrammises kehakaalus maadlev Mikk jäi poolfinaalis alla Sergei Tihhonovile Tallinna spordiklubist Põhjakotkas. Kolmanda koha matšis alistas ta aga Narva spordiklubi KizkSai liik me Sergei Belskihhi ja võitis nii pronksmedali. “Kaks aastat juudot harrastanud 12 aastane Mikk on tõsine ja tugev maapoiss. Tema kolmas koht pingelise konkurentsiga võistlustel on stiimuliks, mis ajendab pingutama veelgi paremate tulemuste nimel,” ütles juudoõpetaja Einar Suur.
Jõgeva juudopoiss, kuni 42-kilogrammises kehakaalus maadlev Vaimastvere põhikooli kuuendas klassis õppiv Aleks Maninen jäi Võrus toimunud võistlustel üheksandaks. Esimeses kohtumises kaotas ta Narva spordiklubi Buffendo liikmele Vitali Feodotovile. Lohutusringis võitis Aleks aga Aleksei Kovaljovi Tallinna spordiklubist Põhjakotkas. “Kaalukategoorias, kus Aleks maadleb, osales 25 võistlejat, nii võib tema üheksandat kohta pidada igati korralikuks saavutuseks,” märkis Einar Suur.
Jõgevamaa noored judokad spordiklubist Zen võitsid B-klassi arvestuses kaks hõbemedalit ka hiljutistel Tallinnas Kalevi spordihallis toimunud Kalevi meistrivõistlustel “Vaim ja vägi”. 73-kilogrammises kehakaalus sai teise kohta Sadala põhikoolis õppiv 14aastane Ergo Nugis. Kehakaalus kuni 66 kilogrammi oli paremuselt teine Alo Simmulmann.
“Hea, et meie pere poisid Alo ja tema noorem vend Mikk juudoga tegelevad ning asjatult ei logele. Ka vanemad peavad tegema kõik selleks, et soosida spordihuvi,” ütles pereisa Aare Simmulmann.
Jõgevamaa juudo harrastajad osalevad tänavu ka 9.—10. septembrini Soomes Raisio linnas toimuval rahvusvahelisel turniiril, kuhu sõidavad Jõgevamaa tuntuim juudoneiu Erge Nugis Kantkülast ja Alo Simmulmann.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Jõgeva kesklinna turuplatsil on toimunud suured muutused: poolteist nädalat tagasi tõsteti ümber osa kioskeid ning turu Suure tänava poolsesse külge on tekkinud haljastusriba.
Muutustesse suhtutakse nii ja teisiti. Haljastusse muidugi positiivselt, kuigi paljud on kahelnud selle mõttekuses. Nagu kogemused näitavad, kipuvad hinnalisemad taimed linna haljasaladelt kaduma ja kui inimesed on korra harjunud otse käima, siis ei pea neid ka lillepeenar.
Teine asi on kioskite ümbertõstmisega. Turulisi pole see häirinud, kuigi esimestel päevadel oli neil raskusi populaarse lihakioski ülesleidmisega, mõnedele turumüüjatele teevad aga muudatused meelehärmi. Peatänava äärest turu Kaarli pubi poolsesse serva kolinud segakaubakioski müüja arvas, et nüüd jääb tema kaup silma tunduvalt väiksemale hulgale klientidele. Lihakioski müüjal oli mure liiga lähedale jääva prügikasti pärast, mille ümber soojemal ajal kärbseid lendama hakkab. Turuhaldaja andnud aga juba lubaduse, et see kaugemale viiakse.
Turu keskosas paikneva rõivakioski müüja pole rahul sellega, et vahed ridastikku paiknevate kioskite vahel on jäänud väiksemaks: kauba saab kioski külgedele küll välja riputada, kuid ostjad ei mahu hästi seda vaatama. Pealegi olevat turu uus haldaja tõstnud müügilaua kasutamise eest võetava tasu nii kõrgeks, et kioskimüüjad on sunnitud laua kasutamisest loobuma.
Uus haldaja
Kesklinna turuplatsi haldab 15. maist OÜ Alfest, kes võitis linnavalitsuse korraldatud rendikonkursi. Alfesti juhatuse esimehe Aare Lille sõnul ei ole nad linnavalitsuse paar-kolm aastat tagasi kehtestatud hindu müügilaua meetri ja platsi ruutmeetri eest seni muutnud. “Kehtiv päevahind on tegelikult 50 krooni müügilaua meetri eest, mis teeks kolmemeetriste laudade puhul 150 krooni. Kui meie küsitud 75 krooni päevas või 2000 krooni kuus müüjatele liiga palju tundub, siis peab arvama, et neil oli turu eelmise haldaja, ASi Jõgeva Elamu esindajaga mingi kokkulepe, mis võimaldas kioskimüüjatel laudade eest kas veel vähem või üldse mitte maksta,” arvas Aare Lill, lisades, et hinnamuutus 1. juunist siiski tuleb, aga püsikauplejatele — ja neid on umbes 90% — on see pigem kasulik kui kahjulik.
Kioskid kolisid
Ka kioskeid ei tõstnud Alfest Lille sõnul ringi iseenese tarkusest: turuplatsi planeeringu muutmine vastavalt linnaarhitekti koostatud kavale oli ette nähtud linnavalitsusega sõlmitud kaheaastases rendilepingus. “Kuna erinevalt varasemast saab ka linn turuplatsi kasutamise eest laekuvatest maksudest nüüd oma osa, on ta nõus midagi turu heakorda tagasi investeerima. Esimene näide ongi Suure tänava äärne haljastus: see tehti linna rahaga ja Jõgeva Linnavara aedniku juhtimisel. Tänu Linnavara inseneri kiirele tegutsemisele sai korda turuplatsi valgustus,” ütles Aare Lill.
Kioskite ümberpaigutamise käigus korrastati ka nende elektrisüsteemid, mis olid seni üsna kriitilises seisus. Need kulud kandsid kahasse tururentnik ja kioskiomanikud. Peatselt saab linna ja tururentniku ühiste jõududega kruusasõermetest katte kioskite ümberpaigutamisega tekkinud teine kaubatänav.
Tulevikus tuleb Alfestil luua turumüüjatele tualeti ja vee kasutamise võimalus, omanikud peavad aga kioskitele Pinotexiga värskema väljanägemise andma.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Üks Tartus elav mees avaldas nädala algul, et temalt on Tabivere valla Kaiavere järvest järvemõrd ära varastatud. Vargus on toime pandud ajavahemikul 23.—26. maini ning avaldaja sõnul on ta saanud kahju 4000 krooni.
Pühapäeva õhtul kella 23 ajal lõhuti Mustvees kioski Neptun aknaklaas. Klaasilõhkujaks osutus kohalik purjus mees, kelle tegu ainult huligaanse ajendiga seletada saab. Avaldaja andmeil on klaasi lõhkumisega tekitatud kahju 120 krooni.
Jõgeva politseiprefektuuris on algatatud kriminaalasi ühe Pajusi valla mehe vastu selles, et ta hoidis politseis registreerimata ja vastava hoiuloata siledaraudset jahipüssi. Uurimise käigus ilmnes, et mees oli soetanud püssile lisavahendid — adapterid, kaks laskmiseks 9 mm püstolipadrunitega ja kaks laskmiseks 22-kaliibriliste padrunitega. Mehele esitati lisaks süüdistusele loata relva hoidmises süüdistused ebaseaduslikus laskemoona hoidmises ja relva ebaseaduslikus toimetamises ühest maakonnast teise.
Laupäeva õhtu eel on ühe Lustivere taluomaniku sõnul sisse murtud tema talumajja. Kaduma on jäänud veidi üle 300 krooni raha ja komme viie krooni eest. Näppaja oli alles jätnud aga ülejäänud temale kättesaadava raha.
Teisipäeval varastati Eesti Telekomi Jõgeva kontori ruumist rahakott, milles oli juhiluba, haigekassa kaart, Ühispanga maksekaart ja töötõend ning 800 krooni sularaha. Kannatanu, kes polnud kohalik töötaja, oli rahakoti jätnud ruumi, kus alaliselt kedagi ei viibi.
Tabiveres pumbamaja juures lõhutud
Teisipäeval avaldati, et Tabivere alevikus on lõhutud S & L Globalile kuuluva pumbamaja kolm akent koos raamidega, hoone kolm välislauda ja piirdeaed. Avaldaja hindab kahju 1500 kroonile.
Üks Jõgeva linna Allika tänava majaomanik on avaldanud, et pühapäeva öösel on varastatud tema poja jalgratas. Lapse jalgratas Peugeot First Track 24, mis maksab kannatanu sõnul 3500 krooni, oli juhtumisi jäänud maja ette, kust see varastatigi.
Pühapäeval kell 3.20 Palamuse laululava juures kakeldakse.
Kell 12.45 Sadalas sõidab ringi tumepunane Ford, juht purjus.
Kell 13.34 Jõgeval Tellise 1 garaažide juures purjus seltskond.
Kell 14.55 Jõgeval Liiva 4 maja taga magab väljas mingi mees.
Kell 18.45 Jõgeva—Tartu tee Nava ristis poisikesed ukerdavad ilma dokumentideta
mootorrattaga.
Esmaspäeval kell 0.30 Jõgeval Mustvee maanteel kopib mingi mees majaaknale ja nõuab sisselaskmist.
Kell 1.55 Põltsamaal Kingu poe juures hoovil kaks kahtlast tüüpi.
Kell 10.00 Mustvee ristmikul on inimene auto alla jäänud.
Kell 13.34 Jõgeva kaubahalli ees on mees pikali maas.
Teisipäeval kell 8.35 Laiusevälja külas helistaja majast tundmatu mees kinni peetud.
Kell 19.24 helistaja hoovi sõitis oma autoga üks mees, sõimas teda ja rikkus autoga üle muru sõites muru ära.
Kolmapäeval kell 0.30 Jõgeval paneb naaber ülakorrusel pidu, kisab ja lärmab.
Kell 1.50 tütarlaps on sõbrannaga poistele külla tulnud ja nüüd ei lasta enam ära minna, uks on lukku pandud.
Neljapäev, 1. juuni 2000. a.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KULNO PAJULA,
Mustvee linnavolikogu esimees
PAVEL KOSTROMIN,
Mustvee linnapea
KIRJAD
Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu,
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas,
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas,
Esto 2000 Peakomitee
Administratiivne jaotus olgu otstarbekas
SULEV MARGUS
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Töö- ja puhkelaagrite jälgedes
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Kultuuripäevad, linna ja valla ühised
RIINA MÄGI
Kunstikooli lõpetas esimene lend
RIINA MÄGI
Pisisaare koolis selgitati viksimaid tüdrukuid
VAIKE KÄOSAAR
Torma lasteaed pidas sünnipäevapidu
ELLE VAIK
(Interneti)porno tähtsus inimese normaalses elus
MARGUS KIIS
SPORT
Jõgeva juudopoisid võitsid meistrivõistlustel medaleid
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA