Vooremaa

Teisipäev, 29.02.2000. a.

Voorel askeldavad Teemandi Pojad

Möödunud aasta lõpul pankrotistunud Jõgevamaa põllumajandusfirmadest müüdi esimesena Voore põllumajandusühistu. Selle ettevõtte tervikvara ostis osaühing Teemandi Pojad Tallinnast.

OÜ Teemandi Pojad ostis Voore põllumajandusühistu tervikvara alghinna, 800 000 krooni eest. Uued omanikud said endale suurfarmi koos veistega, mitu tühjaks jäänud lauta ja sigalat, teraviljalao, väetisehoidla, põllutöömasinad ning muudki vara.

Saare vallavalitsus palus pankrotivara nimekirjast menetluse korras välja jätta kunagise mõisavalitseja maja, kus praegu asub postkontor, ja Voore laululava. Omavalitsus vajab neid ehitisi elanike teenindamiseks ja kultuuriürituste korraldamiseks. Pankrotihaldur Ene Ahas nõustuski vallavalitsuse taotlusega.


Lehmad müügiks

“Seda, mida Voorel plaanitseme, ma ei avalikusta,” teatas Vooremaale osaühingu Teemandi Pojad omanik Aare Maat. Endise Voore põllumajandusühistu kontorimaja uksel on kuulutus, milles uued peremehed pakuvad suurfarmi veiseid müügiks. Ümberkaudsed inimesed, kes kodumajapidamises piimatootmisega tegelevad, on mõnegi looma ära ostnud.

“Praegu on suurfarmis alles veel ligi 60 veist. Arvatavasti jätkub tööd seniks, kuni loomad müüdud on,” ütles traktorist Tõnu Vahtre. Tema on üks seitsmest farmitöötajast, kes OÜlt Teemandi Pojad veel palka saab.

Kohtasime reedel Voorel teisigi põllumajandustöötajaid. Paraku ei soovinud nad kohalikke olusid kommenteerida. Üks anonüümsust palunud loomakasvatusspetsialist avaldas siiski arvamust, et Teemandi Pojad võib piimatootmise teatud määral säilitada.

Põhjalikumalt oli valmis vestlema Voore sidejaoskonna juhataja Eda Maasing: “Sageli kurdavad inimesed oma olukorda ka postkontoris. Kõige olulisem on neile võimalus töötada ja raha teenida. Kui uusi töökohti ei teki, võib Voore keskasula päris tühjaks jääda. Paljud nooremad inimesed ongi juba mujale kolinud.”

Voore põllumajandusühistus oli enne pankrotimenetluse algust ametis 80 inimest. Need, kes lähiajal uut töökohta ei leia, peavad end tööhõiveametis arvele võtma ja taotlema vallavalitsuselt toimetulekutoetust.


Enampakkumisel puudus konkurents

Voore põllumajandusühistu pankrotitoimkonna esimees, Jõgevamaa maksuameti jurist Terje Mikk lausus kommentaariks: “Maksuamet lootis, et Voore põllumajandusfirma vara õnnestub müüa omanikule, kes ostab selle kindla kavatsusega põllumajandustootmist jätkata. Paraku osales enampakkumisel ainsana OÜ Teemandi Pojad, kelle tegevusvaldkondadeks on maksuametis märgitud kõikvõimalikud alad, mis ei vaja litsentsi, näiteks kinnisvara vahendus ja müük. Pankrotitoimkond olnuks nõus müüma vara ka osade kaupa, kuid ühelgi firmal ega eraisikul polnud ostuhuvi.”

“Minu käest on küsitud, miks vallavalitsus Voore põllumajandusühistut ära ei ostnud. Tootmine ja eraettevõtlus pole omavalitsuse tegevusvaldkonnad. Küllap põhjustas tagasihoidlikku ostuhuvi seegi, et ühistu lüpsikari on madala piimatoodanguga ja paljud hooned viletsas seisus. Mõnegi tühjana seisnud hoone võinuks ühistu juba mitu aastat tagasi ära müüa. Ehk tekkinuks siis Voorele mõnigi uus ettevõte,” arutles Saare vallavanem Jüri Morozov.

“Kavatsen lähiajal kohtuda osaühingu Teemandi Pojad esindajatega, et kuulda nende plaanidest. Kõneleme ka uutele omanikele kuuluvate lagunevate hoonete olukorrast.”

Jüri Morozovi sõnul aitab Saare Aktiviseerimiskeskus leida endistele põllumajandustöötajatele Voorelt ümberõppevõimalusi. “Usun, et Voore kandis tegeldakse tulevikuski põllumajandusega. Võimalused selleks on olemas. Loodetavasti leitakse omanik ka maadele, mille vallavalitsus varem ühistule ajutiselt kasutada andis. Meie kandi kõige viljakamad põllumaad asuvad Maardla ja Kallivere piirkonnas. Et enamik tootmishooneid paikneb Voorel ja selle läheduses, on põllumajandustootmist mõneti raske, kuid mitte võimatu korraldada,” lausus vallavanem. Praegu on Saare vallavalitsus Voorel kõige suurem tööandja.

JAAN LUKAS


Paluperes püüdis peni seitsmenda kähriku

Jõgeva vallas Palupere külas püüdis Saare talu koer kinni järjekordse, arvult seitsmenda kähriku.

Kui Saare talu peremees Enno Saariste nädalavahetusel oma metsa takseeris, kuulis ta Tuksi ägedat haukumist. “Nüüd on vist jälle mõne kähriku või rebase peale sattunud,” arvas Enno ja läks asja lähemalt uurima. Tuks — kuigi laika moodi, aga siiski krantsi tõugu peni — ei lasknud kährikul minna ei edasi ega tagasi.

“Koer tegi kõva häält, kährik vaid kähistas vastu. Nagu lähedale jõudsin, kargas koer kährikule turja. Eks ta kasutanud juhust, et metslooma pilk oli minu peal,” pajatas Enno. Ei läinud minutitki, kui kährik pani silmad kinni ja jalad siruli. “Varsti ei tundnud koer enam laiba vastu huvi ja läksime lepavõssa tagasi. Eks koju minnes oleksin vaadanud, mida metsapeniga peale hakata,” meenutas Enno.

Tüki aja möödudes kostis taas koera klähvimist, kuid nüüd juba kaugemalt ja hoopis teisest kandist. “Ruttasin haukumise suunas ja ennäe: jälle kährik! Seesama, kes näis mõni aeg tagasi surnud olevat. Kuigi Tuks ei tahtnud teda enam rahule jätta, kiskusin koera vägisi eemale, et las see surmast pääsenud loom elab edasi,” arvas Enno.

Tema teada oskavad kährikud väga hästi surnut teeselda. Kaks korda on ta viinud oimetu looma koju ja visanud ta suurde toobrisse. Mõne minutiga oli kraest kinni võetud loom taas virk ja kraps.

Enno pole jahimees ja nahanülgimises on ta võhik. Kährikuid on ta pakkunud tuttavatele jahimeestele, kuid need on loomad sügisese kehva kasuka tõttu ära põlanud. Üks loom õnnestus tal siiski anda kasvatamiseks ühele Mõisaküla mehele. Kord hoidis Enno Tuksi püütud kährikut mitu nädalat suures toobris kinni. Pakkus ühele ja teisele tuttavale, kuid keegi ei tahtnud. Siis laskis sellegi vabadusse.

Näib, et Palupere rabas ja küla ümbruses elab väga palju kährikkoeri. Altkolli talus sattus garaaži ehitamise aegu üks kährik vundamendikraavi. Tuks sai selle sealt kätte. Peremehe sõnul on tema peni püüdnud kinni juba seitse kährikut ja ühe rebase. Hiiri ja rotte püüab ka, nii et talus pole vaja kassi pidadagi.

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Jõgeva linn

Möödunud teisipäeval avati kultuurikeskuses Riigikogu aseesimehe Tunne Kelami loodusfotode näitus. Linnaraamatukogus korraldati 23. veebruaril kohtumine kirjanik Kati Murutariga. Sama päeva õhtul oli kultuurikeskuses linnapea Aivar Lumi ja volikogu esimehe Vello Mäesepa pidulik vastuvõtt Eesti Vabariigi 82. aastapäeva puhul. Eile külastas linnavalitsust Paide linnavalitsuse delegatsioon. Oma koosoleku pidas linnavolikogu haridus ja kultuurikomisjon. Kultuurikeskuses

lõpetati remont. Täna avatakse kultuurikeskuses roomajate näitus. Neljapäeval on linnavolikogu istung, mille päevakorras on ka tänavuse aasta eelarve teine lugemine. Reedel arutab kultuuri ja sporditöögrupp linna arengukavaga seonduvat. Jõgeva Gümnaasiumis toimub reedel vanamuusikakontsert Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade ja sel puhul koolis korraldatava muusikanädala raames.


Jõgeva vald

Eesti Vabariigi 82. aastapäeva tähistamiseks korraldasid 23. veebruaril Vaimastveres vastuvõtu asutuste ja ettevõtete juhtidele vallavanem Toivo Ilves ja vallavolikogu esimees Aivar Kokk. Reedel, laupäeval ja pühapäeval toimusid Jõgeva valla korraldamisel Eesti valdade VIII talimängud, mis viidi läbi Siimustis, Kuremaal ja Palal.


Kasepää vald

Pühapäeval peeti Kasepää vallas kalapüügivõistlused, selgitati parimad kolmes vanusegrupis ning kõige suurema kala püüdja. 3. märtsil on kohvikklubi õhtu. 5. märtsil korraldatakse Raja kultuurimajas vastlapäevapidu eakatele.


Mustvee linn

Vabariigi aastapäeva puhul korraldati linna kultuurikeskuses peoõhtu, kus esinesid linna taidlejad. Eilsest reedeni kestab Mustvee 1. keskkoolis MikuManni nädal. Täna arutab Mustvee 1. keskkooli hoolekogu möödunud aasta eelarve täitmist ja vaeb tänavuse aasta eelarve täitmise eeldusi. Laupäeval peetakse kultuurikeskuses peoõhtu noortele “Hõissa, vastlad!”. Pühapäeval on linna spordihoones spordipäev Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa veteranidele.


Pajusi vald

Vabariigi aastapäeva puhul korraldasid vallavanem Heldur Lääne ja volikogu esimees Lembit Paal Pajusi rahvamajas piduliku õhtu. Eile oli Pajusi vallavalitsuse delegatsioon külas Märjamaa vallas, kus tutvuti sealse rehabilitatsiooni ja aktiviseerimiskeskusega.


Pala vald

Laupäeval andis Pala kultuurimaja näitering esietenduse Franz Arnoldi ja Ernst Bachi lustmänguga “Vana Aadam”. Eile arutas eelseisvate ürituste korraldamist vallavolikogu kultuurikomisjon. Homsel vallavalitsuse istungil on päevakorras peamiselt maaküsimused.


Palamuse vald

Eesti Vabariigi 82. aastapäeva puhul asetati pärg Vabadussõja mälestusmärgi jalamile Palamusel. Kaareperes peeti aastapäevaaktus ning kohtuti vallavanema, vallaarsti ja sotsiaaltööspetsialistiga. Möödunud reedel oli vallavalitsuse istung, arutati sotsiaaltoetuste eraldamist, õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamist ning kompensatsiooni määramist jne. Eeloleval reedel on Palamuse Gümnaasiumis

plaanis kohtumine Riigikogu liikme Meelis Paaveliga.


Puurmani vald

Vabariigi aastapäeva tähistamiseks heisati varahommikul traditsiooni kohaselt vallamaja juures lipp ning ennelõunal asetati pärg Vabadussõja ausamba jalamile Kursis. Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli põhipunktina tänavuse aasta eelarve teine lugemine.


Põltsamaa linn

Eesti Vabariigi 82. aastapäevale pühendatud ürituste raames andis kirikus kontserdi Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Toimus pidulik õhtu kultuurimajas koos

linnapea Margi Eina ja vallavanem Toivo Tõnsoni vastuvõtuga. Peeti mälestusminutid Vabaduse platsil, muuseumis avati päevakohased näitused, esines sajandi põltsamaalane Herbert Kuurme ning lossihoovis pakuti välikatlast teed ja hernesuppi. Pühapäeval avati kultuurimajas Raphael Caswal Samueli õlimaalide näitus ning aastapäeva puhul korraldati pidulik pärastlõuna eakatele. Eile arutati kultuurimajas hariduskoostöö võimalusi Põltsamaa piirkonnas. Täna toimub Põltsamaa infopunkti ruumides turismikoosolek. Laupäeval peetakse kultuurimajas sariüritus “Põltsamaa kroonika II”, kus näidatakse videofilme linna suurüritustest.


Põltsamaa vald

Täna on Põltsamaa kultuurimajas piirkondlik korrakaitsefondi koosolek. Homme antakse Adaveres üle biopuhasti. Neljapäeval on vallavalitsuses arutelu Adavere Agro ja Adavere lihatööstuse detailplaneeringu kinnitamist puudutavates küsimustes.


Saare vald

Möödunud kolmapäeval oli Saare rahvamajas Saare ja Voore kooli õpilaste loomingulise konkursi “Tunne oma rahva minevikku ja tunneta olevikku” lõppvoor. Vabariigi aastapäeva puhul korraldasid ühise temaatilise ürituse Halliku Maanaiste Selts ja Halliku Haridusselts. Täna on vallavolikogu istung, kus arutatakse põhiküsimusena tänavuse aasta eelarvet.


Tabivere vald

Valla muuseumis korraldati üritus vabariigi aastapäeva puhul koos teemakohase näituse, esinemiste ja sõdurisupi söömisega. Möödunud reedel anti vallas pidulikult kätte laste sünnitunnistused. Sellel nädalal möödub viis aastat valla ajalehe ilmuma hakkamisest.


Torma vald

Reedel oli vallavolikogu istung, kus võeti vastu valla tänavuse aasta eelarve. Eile oli vallamajas külaliikumise koosolek Võtikvere külaseltsi ja Imbi Paju eestvedamisel. Eilsest nädala lõpuni kestab Torma vallamaja ruumides rahvaloendajate juhendajate koolitus. Täna on Sadala kultuurimajas külaliikumise teemaline koosolek. Homme ja ülehomme korraldatakse mõttetalgud “Torma valla kultuur” Vaiatu klubis, läbiviija on Rein Kiis Tallinnast. Reedel on Sadala kultuurimajas valla rahvale peoõhtu, mille korraldajad on kohalik maanaiste selts ja põllumeeste selts. Tantsuks mängib ansambel Polero Pärnumaalt.



ARVAMUS

Bensiinijaam sobib raudtee äärde

16. veebruaril toimus Jõgeva linnavalitsuse saalis raudtee, Estakaadi ja Kesk tänava vahelise ala Suure ja Puiestee tänava vahelises lõigus detailplaneeringu avalik tutvustamine.

Kuulutus selle kohta ilmus 10. veebruari ajalehes Vooremaa. Tegemist oli veel lõplikult valmimata projekti teise avaliku tutvustamisega üldsusele, et projekteerijad saaksid veel enne detailplaneeringu lõpetamist arvesse võtta trasside valdajate, objekti naabrite ning teiste linnakodanike arvamusi. Detailplaneeringut tutvustasid arhitektuuribüroo OÜ Kuup arhitekt Tõnu Laigu ja OÜ Augur projektijuht Tiiu Ennulo. Arutati 17. veebruari Vooremaas ilmunud Vello Kepparti pretensiooni.


Korralduslik pool

Vello Kepparti artiklis “Bensiinijaamu on liiga palju” on kahjuks esitatud valeinformatsiooni. Planeering pole veel valminud ega Jõgeva linnavalitsuse poolt vastu võetud, samuti ei ole veel otsustatud planeeringu avalikustamise küsimused. Omalt poolt tänan Vello Keppartit avalikustamist puudutavate ettepanekute eest ja luban, et pärast planeeringu vastuvõtmist korraldatakse detailplaneeringu avalik väljapanek nii Jõgeva linnavalitsuses kui ka linnaraamatukogus. Interneti koduleheküljel ei saa me kahjuks planeeringut tutvustada, kuna Jõgeva linnavalitsusel puudub sobiv programm ning arvan, et pole vist palju jõgevlasi, kes omaksid nii kalleid arvutiprogramme (ligi 100 000 krooni), millega saab jooniseid lugeda. Detailplaneeringu avaliku arutelu korraldamisel ei saa me ka kõigi inimeste tööaega arvestada: on ju osa inimesi tööl õhtuses vahetuses. Seetõttu korraldame avaliku arutelu ikkagi kell 16 või 17.


Sisuline pool

Bensiinijaama detailplaneeringu tellimist ei rahasta Jõgeva linnavalitsus. Linnavalitsus osaleb planeeringu tellimises, kuna suurema osa detailplaneeringuga hõlmatud maaalast võtab enda alla bussijaam ning see on linnavalitsuse arvates otseselt seotud linnakodanike huvidega.

Väide, nagu oleks Jõgeval liiga palju bensiinijaamu, on emotsionaalset, mitte majanduslikku laadi. Asja paneb paika majanduslik konkurents. Samas puudub pretsedent, et linnavalitsus oleks keelanud kellelgi näiteks oma maale kauplust rajada põhjendusega, et kaupluseid on juba linnas küllalt.

Bensiinijaama asukohta pean aga isegi väga õnnestunuks, kuna nii on kõik ohukolded (raudtee, bussi ja bensiinijaam) koondatud ühte kohta. Samuti ei saa õigeks pidada bussijaama linnast väljaviimist. Samas ei näe ma sellele ühepereelamu krundile ka teisi kasutusalasid — raudtee ja bussijaama läheduses tundub see elamumaana põhjendamatu.

ANNE ÖRD,

Jõgeva linnavalitsuse arhitekt


JUHTKIRI

Kallid korterid ja transport suretavad Jõgevat

Jõgeva võib aja jooksul tühjeneda, sest siin ei tasu elada: võib tööta jääda, koht pole tähtis ega eriline, keskustest nagu kaugel ka. Motivatsiooni jääb ikka vähemaks. Eriti siis, kui käivitatakse karm haldusreform ja Jõgeva staatus taandub lihtlinnakese omale.

Jõgeval ehitati 15—25 aastat tagasi mahukas korteribaas — viiekorruselised “Tartu karbid”, mis kehastavad süvenevat probleemi: järjest rohkem tubasid jääb tühjaks ja omanikuta, kuid neid peab ikka kütma. See koormus jääb majaelanike kanda ja suurendab ekspluatatsioonikulusid.

Eesti suuruselt teine linn Tartu asub Jõgevast 50 km kaugusel, seega mitte just kaugel. Tartus on krooniline elamispinna defitsiit, korterihinnad kõrged, kasutusmaksud aga vaid veidi suuremad kui Jõgeval. Põhimõtteliselt võiks Jõgeva toimida kui Tartu elamubaas. Korterihinnad on siin langenud enneolematult madalale (kolmetoalisest kõigi mugavustega pinnast ei saa 15 000 kroonigi eest lahti, Tartus maksab samasugune oma 300 000). Inimesed käiksid Tartus tööl, õhtul tuleksid aga Jõgevale. Sõit ühistranspordiga ei kesta palju üle tunni, Tartus võib õhtupoolikul äärelinna sama kaua sõita.

See plaan ei lähe aga tänapäeval läbi mitmel põhjusel. Esiteks on taskukohane transport kahe linna vahel liiga hõre. Tõsi, rongid sõidavad hommikul ja õhtul, kuid keskpäeval on sõiduplaanis tühjus. Bussiliiklus on veidi tihedam, kuid liiga kallis. Kunagi reklaamitud raudteebussi idee on aga kadunud. Ka ei pole piisavalt eripakette spetsiifilisemate sõiduvajaduste jaoks.

Teiseks on korteri pidamine Jõgeval liiga kallis, et siia mujalt elanikke meelitada. Vesi on Tartuga võrreldes küll odav, ka küte pole liiga kallis. Samas on elanike õlul Jõgeva Elamu püsimajäämiseks kehtestatud kobakas raskus — kolmetoalise korteri omanikul üle 300 krooni. Paljuvõitu, kui arvestada, et Jõgeva Elamu pole vähemalt viimasel ajal elamuid kuigi palju hooldanud.

Jõgeva elamufirmad peavad hindu korrigeerima, et siia “külaliselanikke” meelitada. Muidu ollakse ükskord fakti ees, et väheste asustatud pindade elanikud maksavad paljude tühjade eest ja siis on majad varsti üldse tühjad.

MARGUS KIIS


KIRJAD

Parandusettepanekud Saare valla eelarvesse

Teen Saare valla 2000. a. eelarvesse järgmised parandusettepanekud.

* Kaotada nii Saare kui ka Voore põhikoolis raamatukoguhoidja töökoht (palgaga vastavalt 1008 ja 1188 krooni kuus), deponeerida raamatud koolide kõrval asuvatesse valla raamatukogudesse ja tõsta vabanenud palgaraha arvel nende raamatukogude töötajate palka 150 krooni võrra kuus.

* Kaotada nii Saare kui ka Voore põhikoolis direktori sekretäri ametikoht (palk vastavalt 897 ja 949 krooni kuus), sest koolide raamatupidamine on koondatud vallavalitsusse ning tänapäeval peaksid ka meie valla koolijuhid olema piisavalt kirjaoskajad, et koolide vähese kirjavahetusega ise toime tulla. Vajaduse korral teha koolidirektoritele ettepanek jõukohasemale tööle üle minna.

* Voore põhikooli direktoril loobuda mobiiltelefonist kui väikese maakooli juhi jaoks vähe põhjendatud ja kulukast luksusesemest.

* Mitte osta Saare valla kultuuritöötajale uut tooli (1000 kr), sest tegemist on põhjendamatu kulutusega. Pealegi võib uue tooli ostmisel tekkida olukord, et Saare vald on järjekordselt sunnitud saatma oma erihariduseta kultuuritöötaja välismaale — seekord juba uuel toolil istumist õppima.

* Kuna lapsevanemad ei ole põrmugi rahul sellega, et Voore põhikoolis peetakse lastevanemate koosolekuid millegipärast kooli kulul kringlitega kohvilauas, siis teen kokkuhoiu mõttes ettepaneku niisugusest praktikast loobuda ning kokkuhoitud raha kulutada õpilaste toitlustamisele.

* Õpilaste vaba aja arukama kasutamise ning isamaalise kasvatuse edendamise huvides teen ettepaneku suunata koolide raamatukoguhoidjate ning direktorite sekretäride koondamisest vabanenud summad eelkõige Kaitseliidu noorsoo-organisatsioonidele.

* Palun leida valla eelarvest ühtekokku 250 krooni lillede ja küünalde ostmiseks, et asetada need suurküüditamiste aastapäevade leinaminutitel kommunismiohvrite

mälestuskivide juurde.

* Pean Saare rahvamajas Lenini sünnipäeva pidamist ka pilaüritusena kohatuks. Küll aga teen endiseid aegu taga leinavatele kommunistidele ettepaneku värvida Lenini sünniaastapäeval kõik oma ihukarvad punaseks. Loomulikult saab see toimuda vaid nende endi kulul ning palun vallal selleks toetusi mitte maksta.

MART AROLD,

volikogu liige


Rahvaloendus läheneb

Reedel toimus maavalitsuses Jõgevamaa rahvaloenduskomisjoni koosolek.

Pärast komisjoni senise juhi, maasekretär Heili Nigulase lahkumist tööle riigikantseleisse juhib maakondlikku loenduskomisjoni maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi. Loenduskomisjoni liige on ka uus maasekretär Henri Pook.

Rahvaloendus läheneb. Juba on tööle asunud ja ka koolitust saanud rahvaloenduse ringkonnajuhatajad. Jõgevamaal on kokku viis loendusringkonda. Neid juhivad Põltsamaa linna ja valla piirkonnas Viljo Emajõe, Jõgeva linna piirkonnas Eha Anslan, Jõgeva ja Pajusi valla piirkonnas Tanel Luga, Peipsiäärsetes valdades Toivo Eerik, Palamuse, Puurmani ja Tabivere vallas Merle Haossar. Ringkonnajuhatajad tegid ülevaate loendustööde ettevalmistamise hetkeseisust. Peale loendustöötajatele ruumide leidmise, loendajate juhendajate ja loendajate kaadri komplekteerimise ning koolitamise on oluliseks tööks veel märkmike komplekteerimine loendajatele. Märkmikud sisaldavad väljavõtteid hoone- ja rahvastikuregistrist ning aitavad loendajatel saada parema ülevaate tööpiirkonnast.

Jõgevamaal asub aprilli esimestel päevadel tööle üle 150 loendaja. Kümmekond inimest on reservis.

LõunaEesti Statistikabüroo rahvaloenduse peaspetsialist Liivi Aas rääkis loendust ettevalmistavatest tegevustest statistikaametis. Kõigilt loendatavatelt oodatakse koostööd loendajatega. “Seadus võimaldab isikuid, kes loendajatega koostööd ei tee, ka üpris soolaste trahvidega karistada. Loodame, et seda ei lähe vaja,” märkis maakonna rahvaloenduskomisjoni esimees Mati Jõgi.

Rahva ja eluruumide loenduse hetk on 31. märtsil kell 00.00. Loendus viiakse läbi 10 päeva jooksul.

PEEP LILLEMÄGI


MAJANDUS

Üksikisiku tulumaks, üks omavalitsuse tuludest

Kuna käibemaks laekub tervenisti riigieelarvesse, siis on üksikisiku tulumaks üks valdade ja linnade peamisi tuluallikaid. Kohalikud maksud ei mängi tuludena olulist rolli.

Nii laekus reklaami- ja kuulutustemaksu Jõgeva linnas 15 900 (plaan 20 000), Põltsamaa linnas 37 000 krooni (plaan 35 000), Mustvees aga mitte sentigi (plaan 5000 krooni). Teede ja tänavate sulgemismaksu laekus Jõgeval 28 600 (plaan 20 000) ja Põltsamaal 700 krooni (ei olnud planeeritud). Loomapidamismaksu planeeriti Jõgeval 1000 krooni, kuid tegelikkuses ei laekunud midagi.


Maksumaksjaid vähe

Üksikisiku tulumaksust läheb 56% riigile ja 44% omavalitsustele. Eelmisel aastal laekus Jõgevamaa omavalitsustele 62,5 miljonit krooni üksikisiku tulumaksu (26,9% tuludest). Üle maakonna keskmise laekus tulumaksu Jõgeva linnas (36%), Jõgeva vallas (33%), Põltsamaa vallas (33%), Põltsamaa linnas (28%) ja Puurmani ning Tabivere vallas (26% tuludest). Ühe elaniku kohta laekus omavalitsuste eelarvesse keskmiselt 1518 ja ühe maksumaksja kohta keskmiselt 3299 krooni. Mustvee linnas, Saare ja Pala vallas ei ole probleemiks ainult palgatase, vaid ka maksumaksjate vähesus. Kui Jõgeval ja Põltsamaal on maksumaksjaid üle poole elanike arvust (vastavalt 53,4% ja 50,8%), siis Mustvees, Kasepää, Pala ja Saare vallas on neid napilt üle kolmandiku (vastavalt 36,6%, 35,7%, 34,5% ja 35,3%) kogu elanikkonnast.


Napib uusi ideid

Suurimaks probleemiks paistab olevat see, kuidas meelitada maapiirkondadesse ettevõtjaid ja noori. Uusi ideid peaksid pakkuma nii omavalitsused kui ka riik. Inimeste meelitamine maapiirkondadesse saab vahest võimalikuks uuel infotehnoloogiasajandil, mil arvutitega töötamine ja kaasaegsed sidesüsteemid ei nõua töötajalt paikset töökohta. Tulevikus piisab sellestki, kui paikset töökohta külastatakse kord nädalas või ka harvemini. Kodu ja töökoha vahel pideva sõelumise kadumine peaks käivitama inimeste kaugenemise suurtest keskustest, mitte vastupidi. Kindlasti leidub neid, kes eelistavad looduse keskel töötamist umbsele, linnakärast rõkkavale töökohale.

RAIVO SIHVER


Põltsamaa linnavolikogu vaagis eelarvetäiendusi

Eelmise nädala esmaspäeval lisati Põltsamaa linnavolikogus linnaeelarvesse summasid sotsiaalhoolekande, hariduse ja noorsootöö tarvis.

Põhiline aruteluteema oli 2000. aasta linnaeelarve teine lugemine. Pärast esimest lugemist tehti eelarvesse 1,36 miljoni krooni eest parandusettepanekuid. Võimalikku tulu eelarvekulude kasvatamiseks nähakse linna vara võõrandamises. Tänavu on planeeritud müüa mitu linna valduses olevat objekti, teiste seas kinohoone ning puidutöökoda Puhu teeristis.

Kuna volikogu liikmed märkisid, et linna vara võõrandamisest saadavaid tulusid on raske täpselt planeerida, siis lükkas volikogu enamiku parandusettepanekuid üsna üksmeelselt tagasi. Toetuse pälvisid 87 000 krooni eraldamine Lustivere hooldekodus elavate Põltsamaa vanurite hooldamiseks, 200 000 krooni eraldamine

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi pedagoogide palgatõusuks ja 13 000 krooni eraldamine ühisgümnaasiumi hoonete kindlustamiseks. Linnavalitsusele eraldati 80 000 krooni täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks.

Tõsise debati põhjustas volikogus Urmas Polli ettepanek eraldada 80 000 krooni noorteklubile Juventus noortekeskuse loomiseks. Vaatamata vaheaegadele ja ettepaneku tegija lobitööle jäi hääletus kahel korral viiki. Alles pärast seda, kui Urmas Polli oma ettepaneku tagasi võttis ja taotles kaks korda väiksema summa eraldamist, hääletas volikogu ettepaneku eelarvesse sisse.

Põltsamaa linna eelarve suurenes teise lugemise käigus 320 000 krooni võrra. Kokku on eelarveprojekti maht üle 23 miljoni krooni. Kolmas lugemine, millel eelarve peaks vastu võetama, ootab veel ees.

Volikogu kuulas informatsiooni 4P korrakaitsefondi moodustamise plaanidest, otsustas anda Põltsamaa linna teenetemärgi Sirje Tuulale, kinnitas volikogu komisjonide põhimäärused ning lasteaedade teeninduspiirkonnad ja arutas planeeringuküsimusi.

PEEP LILLEMÄGI


Regionaalminister Asmer soovitas ettevõtjatel rohkem raha küsida

Iseseisvuspäeva eel külastas maakonda regionaalminister Toivo Asmer.

Nõupidamisel maavalitsuses rääkis minister ettevõtluse toetamise tugisüsteemidest Eestis. Juttu oli ka haldusreformist. Regionaalminister andis maakonnajuhtidele edasi selge sõnumi: reformi käigus jäävad kõik maakonnad alles, küll aga ootab omavalitsusi ees liitmine. Jõgevamaa arengule peaks oluliselt kaasa aitama asjaolu, et eelmise aasta sügisest on maakond regionaalarengu sihtalal, kus riik toetab süvendatult elu ümberkorraldamist.

“Kuremaal on kolmveerand turistide köitmiseks olemas,” tõdes Toivo Asmer Kuremaa ujulas Jõgeva vallavanema Toivo Ilvese ja ujula juhataja Igor Ellissoni selgitusi kuulates. Kompleks, kus saab sportlikult puhata nii suvel kui ka talvel, on Eestis üsna ainulaadne. Minister sai Igor Ellissonilt kaasa meenutusi suvisest motokokkutulekust Jõgevatreff, kus ta endise tippmotomehena isegi osalemas käis. Jõgevamaad tutvustavaid materjale viis Toivo Asmer kaasa ka Palamuselt, kus ta käis turismiinfopunktis ja vaatas renoveerimist ootavat kultuurimaja.

Regionaalminister viibis ka Põltsamaal, kus tunnustati Jõgevamaa Ettevõtluskeskuse ja maavalitsuse arenguosakonna koostöös selgitatud maakonna mulluseid paremaid ettevõtteid. Ettevõtjatelegi rääkis minister riigi toetusest ettevõtlusele ja soovitas neil riiklikest tugisüsteemidest julgemalt raha küsida.

Muljetavaldava virtuaalse esitluse käigus kuulutati välja maakonna mullused paremad ettevõtted. Paremuse selgitamisel arvestati muuhulgas maksuvõlgade puudumist. Parimateks ettevõteteks tunnistati AS Valmeco, Põltsamaa Felix ja mullu tegevust alustanud AS Werol Tehased.

“Teatud mõttes on see tunnustus meile avansiks, kuna eelmisel aastal tegelesime põhiliselt tehase käivitamisega ja tõsiselt loodame tootma hakata tänavu,” ütles Werol Tehaste tootmisdirektor Aivar Noorem.

Oma valla parematele ettevõtetele, AS-ile Graniit ja Õnne piimakarjatalule andis auhinna üle Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.

PEEP LILLEMÄGI



NOORTELISA

Rongisõit

Rong see sõitis tsuhtsuhtsuh,

piilupart oli rongijuht.

Rattad tegid ratataa,

piilupart jäi tukkuma...

Raudtee ajalugu küünib muidugi palju kaugemale kui piilupardi lugu. 19. sajandil tõi raudteede ehitamine Eesti majandusellu suuri muutusi. 1870. a. valmis esimene Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Peatselt rajati raudteeliine ka läbi teiste linnade, see soodustas asulate teket ning arengut. See oli ka Jõgeva linna tekke ja hiljem maakonnakeskuseks saamise põhjus.

Kui Eesti oli veel NSV Liidu koosseisus, oli rongisõit väga odav. Reisijal oli võimalus sõita paari kopkaga Tartusse või Tallinna ning paari rublaga paljupalju kaugemale. Sellepärast oli ka reisijaid palju, kuigi rongide seisukord polnud just suurem asi ja sõit oli mõnikord ebamugav.

Kui Eesti saavutas iseseisvuse, olid rongid Vene ajale iseloomulikus olukorras, õlised ja räpased. Alles aasta tagasi oli näha muutusi: rongid olid puhtamad ja korralikumad. Nüüdseks on rongiga sõita sama mugav kui autoga. Rongides leiab kohvikuid ja laste mängunurki. Ühesõnaga — liigume paremuse poole.

Lõpetuseks tahaksin öelda nii, nagu piletikontrollijad rongides: “Meeldivat reisi!”

ERNESTO E


Ühiskondlikud identiteedigrupid

Parmud/prükkarid — kõige omapärasema eluviisiga grupp.

VÄLJANÄGEMINE? Armastavad omapäraselt kombineeritud eriti amortiseerunud

katteid, milles on sageli palju auke ja loomuliku päritoluga plekke. Eelistavad ka soojal aastaajal mitut kihti pakse rõivaid, kummisäärikuid jne. Juuksed enamasti pikad, suure orgaaniliste ainete sisaldusega. Kindel eritunnus: eriti terav aroom, tähtis osa on alkoholi ja kehavedelike aurudel, eriti uriinil.

MIDA TEEVAD? Varahommikuti asuvad uurima prügikaste, sorteerivad neid ja eraldavad vajalikud objektid (toiduained, kasutuskõlblikud esemed, pudelid koos sisuga, metall). Päeval realiseerivad leitud objektid, kogunevad, manustavad mõnuaineid, sageli proovivad inimeste käest raha saada. Ööd veedavad alternatiivsetes paikades: prügikonteinerites, keldrites, koridorides, mahajäetud majades, ühiskondlikes hoonetes, pargipinkidel jne.

SEKS? Andmed puuduvad. Ise nad ei mäleta.

MUUSIKA. Enda seest või katkisest transistorist.

MÕNUAINED? Alkohol, mürgid, parfümeeria, kosmeetika, moonivedelik.

POLIITIKA? Hääletavad selle poolt, kes rohkem alkoholi annetab.

KUS NÄHA? Hommikuti prügikastide juures, päeviti juhuslikes kohtades. Kerge leida lõhna järgi.


Korralikud noored levinuim, aga silmatorkamatu noortegrupp.

VÄLJANÄGEMINE? Tavaline erilise stiilita riietus, piisavalt moekas ja praktiline. Sageli ees prillid. Nii mees- kui ka naisisenditel erineva pikkusega soengud.

MIDA TEEVAD? Enamasti õpivad. Pärast kella 15 ilmuvad välja, käivad poes jne, kaovad jälle kell 19 kodusoojusesse vanemate hoole alla.

SEKS? Kui, siis 75% masturbatsioon poistel pornoajakirjadega, tüdrukutel Westlife’i plakatiga. 25% salajased paarissuhted.

MUUSIKA? Osal Doors, Pink Floyd, Beatles, teistel Boyzone ja Enigma.

MÕNUAINED? Kord kvartalis salaja lahjat alkoholi, ülikoolis ka kanep. Muidu padja all šokolaad.

POLIITIKA? Mõeldakse, millisesse noorteühendusse sattuda. Sageli ei orienteeru poliitikas.

KUS NÄHA? Teatud kellaaegadel ja kohas tänavatel, mõnikord pidudel.

(Järgneb)

MARHUS KISH LADEN


Arvustus:“Fightclub”

“Fightclub” (ebaõnnestunult eesti keelde tõlgitult “Kaklusklubi”) on üle hulga aja tõeliselt modernistlik film nii sisult kui ka vormilt.

Kes on näinud “Matrixit”, see võib vormilisi lahendusi ette kujutada. Esile tuleb tõsta kaameratööd: väga suur liikuvus, välkkiired üleminekud, ülilähivõtted, natuuri ühildamine arvutipildiga jne. Uusi võtteid kasutatakse ka montaažis.

“Fightclubil” on tugev teema: tänapäeva tarbimisühiskonna indiviidi ja kogu süsteemi kriis, mida käsitletakse ühekorraga karmilt ja hea naljaga. Minategelane, autofirma ohutusspetsialist (Edward Norton) hakkab tundma somaatilisi valusid. Psühholoog soovitab tal vaadata tõelisi hädalisi teraapiagruppides.

Peategelane hakkabki neis käima, maskeerides end küll vähihaigeks, alkohoolikuks, küll krooniliseks võlglaseks… Mees nutab koos oigajatega, kuni kohtab seebikaupmees Taylorit (Brad Pitt). Minategelane tutvub tema maailmaga: lagunenud puuhoone, miniterrorism (perefilmidesse pornokaadrite lisamine, restorani supipotti kusemine jne). Koos asutavad nad illegaalseid kaklusklubisid, kus mehed peksavad üksteist ängi maandamiseks. Sündmuste arenedes hakkavad kaklejad ühiskonna alustugesid õõnestama. Areneb ka müstifikatsioon, minategelane saab aru, et Taylor pole keegi muu kui…

“Fightclub” on vasakradikaalsusele apelleeriv film. Kujutatav terror pole hirmus, vaid pigem naljakas. Filmis otsitakse väljapääsu ennast hävitavast maailmast, näidatakse lahendusi ja tekkivaid ohte.

MARHUS KISH LADEN


SPORT

Luualased 24 tundi suuskadel

Luua metsanduskooli juhtkond korraldas piduliku vastuvõtu kooli 13liikmelisele suusaesindusele, kes võitis KeskSoomes Kurus toimunud 24 tunni suusatamise.

Nimetatud võistlus toimus Kurus jaanuari viimasel nädalavahetusel juba kahekümnendat korda. Luua võistkond liitus Kuru ööpäevasuusatamises osalejate ringiga tänu headele suhetele Kuru metsanduskooliga kümnendast sõidust alates ja võitjakarikas on koju toodud neljalt viimaselt sõidult. Metsanduskooli õppemeistri ja spordielu eestvedaja Ain Vahtra sõnul olid nad korraldajatele naljaga pooleks öelnud, et ega neil muud üle ei jäägi kui võita, sest siis kutsutakse neid igal juhul järgmisel aastal jälle: rändkarikas vaja ju tagastada. Peale suusataja kujuga uhke rändkarika antakse võitjale ka nn aastakarikas, mis jääb alatiseks võitja valdusesse.


Luua Nokia vastu

Tänavusel ööpäevasuusatamisel osales ühtekokku 17 võistkonda Kurust, ümberkaudsetest omavalitsustest ning ka pisut kaugemalt, näiteks Tamperest ja Nokiast. Nii hullumeelseid suusatamiskombeid, et üks inimene 24 tundi rajal rassiks, ei kultiveeri muidugi ka suusahullud soomlased. 2,1 kilomeetri pikkusel valgustatud suusarajal, kus kogu tegevus toimub, peab pidevalt püsima üks võistkonna (selle maksimumsuurus on 24 inimest, aga kes jaksab, võib üritada ka kahekesi vastu panna) esindaja. Nii et see on justkui teatevõistlus, ainult et vahetuse pikkus on võistlejate endi määrata ja võitjaks tuleb see, kes suudab ööpäeva jooksul kõige rohkem ringe läbida.


Taktikaline võit

Luualastel on aastatega välja kujunenud oma taktika: tunni-poolteist sõidavad kaks meest vaheldumisi, siis lähevad need puhkama ja uus paar tuleb rajale. “See taktika on meile viimastel aastatel võidu toonudki. Soomlastel tuleb tavaliselt iga mees mingiks kindlaks ajaks kohale, sõidab tunni-paar ühtejärge ja võib siis koju tagasi minna. Meie oleme nii või teisiti kohapeal ja asi see siis mitu korda rajal käia pole,” ütles Ain Vahtra. “Öösel, nii kolme-nelja ajal suusatada on muidugi üsna raske katsumus ja lõpptulemus sõltub nii pikal distantsil suuresti ilmast ja libisemisoludest.”

Luua meeskonnal, millesse peale Ain Vahtra kuulusid Kaido Saare, Kurmo Neemela, Priit Kalme, Tanel Pajo, Priit Raudsepp, Veljo Muruvee, Hannes Tamme, Janek Kask, Kristjan Kinks, Ingemar Kaju ning Ahti ja Eeri Vahtra, õnnestus seekord maagiline 200 ringi piir ületada. Teiseks jäänud võistkond sai kirja 189 ringi.

Ain Vahtra sõnul kutsuti luualasi osalema ka ühele märtsi algul Kurust tükk maad põhja pool toimuvale ööpäevasuusatamisele, aga seal tuleks tasuda üsna soolane osavõtumaks. Kuru võistlus on luualastele tänu korraldaja, Kuru valla sporditoimkonna vastutulelikkusele seni tasuta olnud. Sõitu Kurusse ja tagasi on toetanud Luua metsanduskool.

RIINA MÄGI


Parimad sportlased on Tartumaa valdades

Möödunud reedest pühapäevani kestsid Kuremaal, Siimustis ja Palal Eesti valdade talimängude finaalvõistlused, mille korraldas Jõgeva vallavalitsus.

Tänavustel Eesti valdade talimängudel oli 1022 osalejat. Finaalides võistles 456 sportlast 62 vallast. “Kuna ükski omavalitsus ei avaldanud soovi neid võistlusi korraldada, andsin koos Jõgeva valla spordiaktiiviga möödunud sügisel lubaduse see üritus läbi viia,” lausus Jõgeva vallavanem Toivo Ilves.

Võistluste sekretariaat asus Kuremaal, kus töötasid peasekretär Epp Hoovi ja sekretär Elle Viigipuu. Talimängude korvpallivõistlused toimusid Siimustis Kiigemetsa kooli spordisaalis, kus kohtus kaksteist võistkonda. Meeskondadest sai

esikoha Vinni, kes alistas 70:60 vastased Märjamaalt. Naiskondadest võitsid Ülenurme korvpallurid. Nendele 80:76 kaotanud Tähtvere valla naised jäid teiseks.

“Loodetavasti pääsevad järgmistel valdade talimängudel korvpallivõistluste finaali ka Jõgeva meeskonnad,” lausus kohtunik Mati Proos Vooremaale.

Peakohtunikuna jälgis korvpallivõistlusi Aldo Välba Jõgevalt.

“Algul kavatseti Siimustis korraldada ka suusavõistlused. Ilmaolude tõttu tuli siiski Palale suusatama minna,” rääkis Jõgeva vallavanem Toivo Ilves.

Meestest oli 8 km distantsil kiireim Risto Roonet Tamsalust. Naised suusatasid 4 km ja esimeseks tuli Õnne Kurg Rakke vallast. Jõgevamaalaste parimaks tulemuseks talimängudel oli naisveteranide II vanuseklassis suusatanud Äksi puhkemaja perenaise Maire Raudsepa teine koht. Suusatamise peakohtunik oli Pala põhikooli õpetaja Kalev Karu.

Kuremaa lossis mängiti kabet ja malet. Males sai esikoha Luunja ja kabes Järva-Jaani vald. Kabemängu jälgis peakohtunikuna Sulev Luht Kuristalt ja malet Hugo Päären Siimustist.

Osavaimateks lauatennisemängijateks osutusid Jõelähtme valla sportlased.

Võistluste korraldamisel Kuremaal oli usinasti ametis Kuremaa põllumajandustehnikumi spordijuht Andres Lippur.

“Üldkokkuvõttes olid talimängudel kõige edukamad Tartumaa sportlased. Tartu vald sai 153 punktiga esimese, Tähtvere vald 133,5 punktiga teise ja Luunja vald 120,9 punktiga kolmanda koha,” märkis võistluste peakohtunik, spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Ristik, lutsern ja kolmas raund

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi heintaimede osakonna juhataja Ants Bender kaitses kuu aega tagasi Eesti Põllumajandusülikooli juures väitekirja teemal “Lutserni ja punase ristiku sordid, nende omadused” ning vastav erialanõukogu

tunnistas ta põllumajandusdoktori teadusliku kraadi vääriliseks.

Sama kaaluga teaduskraadi kaitses sordiaretuse instituudi teadlastest viimati kadunud Aleksander Adojaan 1964. aastal. Pärast seda oli kaitstud nõukogudeaegseid kandidaadikraade, neile praegu vastavaid filosoofiadoktori kraade ning magistrikraade, erialadoktori kraadi aga mitte.

Ants Bender ise kinnitab, et mingit põrutavat avastust taimekasvatuse vallas tema väitekiri ei kätke: pigem on see tema viimase 19 aasta igapäevatöö kokkuvõte, mis tavainimesele tõenäoliselt suurt huvi ei paku, küll aga teistele erialateadlastele ja praktikutele. “Kahjuks läks väitekiri trükki ilma teksti täienduseks tehtud 40 värvifotota. Illustratsioonid oleksid eriti praktiku jaoks olulised, ent koos nendega oleks trükkimine kolm korda kallimaks läinud,” kahetses Bender. Põllumajandusministeerium kaaluvat siiski võimalust väitekiri raamatuna üllitada, ent konkureerivaid käsikirju on palju ja ministeeriumi toel trükki pääsevad vähesed.


Rohumaad pole in

Tegelikult pole põllumajandustootjate hulgas rohumaadega tõsiselt tegelejaid Ants Benderi sõnul praegu kuigi palju. Piimatootmine pole viimastel aastatel rentaabel olnud, seega pole piimatootjail raha rohumaade uuendamiseks. Kuna loomi on vähem, saab rohumaid ekstensiivsemalt kasutada, st koguda vajalik söödakogus suuremalt pindalalt. Ka põllumajanduse tuleviku ebaselgus ei ahvatle tegema pika tasuvusajaga investeeringuid rohumaadesse.

“Põllumajandusloomade arv on valitsuse arusaamatu põllumajanduspoliitika tagajärjel Eestis langenud kaugele alla selle piiri, millega meid Euroopa Liitu oodatakse,” väitis Bender. “Ja kui me tõepoolest kahe aasta pärast euroliiduga liituma peaksime, siis selleks ajaks me praegust 100 000-pealist lüpsikarja lubatud 150 000 peale suurendada ei jõua. Loomakasvatussaaduste ekspordikvoodid kinnitatakse aga loomade arvu järgi liitumishetkel.”


Millenniumikatastroof

Küsimusele, mis kannustab teadurit suurtest keskustest eemal väikeses teadusasutuses, kus mõnede abistavate laboratooriumide puudumise tõttu tuleb uurimistööd nö põlve otsas teha ja pole teada, kas kangem teaduskraad ka palka juurde toob, ikkagi väitekirja kirjutama, vastas värske teadusdoktor, et põhiliselt auahnus, püüd millegagi silma paista. Kuigi tegelikult olevat väitekirja kaitsmine Benderi meelest nagu klassipaki lunastamine jõulupeol: luuletuse ütleb jõuluvanale küll üks, aga pakk on mõeldud kogu klassile. Ka tema väitekirja pole Benderi arvates kätketud üksnes tema, vaid ka ta endiste ja praeguste töökaaslaste, kunagiste Nõva ja Pala kooli, Räpina tehnikumi ja EPA õpetajate ning vanemategi jõupingutused. Ning loomulikult eeldab teadustööle pühendumine mõistvat suhtumist perekonna poolt.

“Kui noore teadurina Sakus maaviljeluse instituudis töötasin, siis ütles üks mu tollane kolleeg, et teaduses on nagu poksiski kõige tähtsam kolmas raund. See tähendab, et kui tööpäev kell viis lõpeb, mine koju, söö, loe ajaleht läbi, kui vaja, suigata korraks ja tule töö juurde tagasi. Siis on maja vaikne ja hea teadustöösse süveneda.”

Kummalisel kombel on Ants Benderil põhjust doktoritöö kaitsmise võimaluse eest tänada ka Jõgeva haigla neuroloogi Anne Õunapuud ja tema kolleege. Nemad aitasid kiirkorras likvideerida Benderi personaalse millenniumikatastroofi: teda 31. detsembril tabanud kolmiknärvi põletiku, mis halvas pool nägu ja muutis mehe kolm nädalat enne teadusnõukogu ette astumist kõnevõimetuks. Tavaliselt minevat sellise asja raviks kaks kuud, Jõgeva tohtrid said hakkama kahe nädalaga.

RIINA MÄGI


Tuletõrjujatel üsna vaiksed nädalad

Kahe viimase nädala jooksul on Jõgevamaa päästeteenistusele teatatud vaid ühest tulekahjust ja kahest liiklusõnnetusest, kus kannatanute kättesaamiseks vajati lõikemehhanisme. Ekslikke väljakutseid oli kolm.

Kolmapäeva pärastlõunal saabus Põltsamaalt teade tulekahjust Pargi tn 12 köögis. Lahtist tuld ei olnud, kuid pliidi juures tuli põranda alt suitsu. Selle põhjustas suitsulõõris põlema läinud tahm.

Ekslikke väljakutseid põhjustasid prahi põletamised Eskus ja Tabiveres ning tuletõrjesignalisatsiooni ekslik töölehakkamine Luua metsanduskoolis.

Üleeile õhtul käis päästekomando Jõgeva vallas Soomevere külas, kus liiklusõnnetuses sai üks inimene raskelt vigastada ja teine hukkus. Kannatanute autost kättesaamiseks kasutati lõikemehhanisme.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Traagiline pühapäev

Pühapäeval kell 19.45 juhtus raske liiklusõnnetus Jõgeva vallas Soomeveres. AS Sampo Kindlustusele kuuluv sõiduauto Mazda 323 paiskus valesti valitud kiiruse tõttu küljega vastu teeäärset puud. Õnnetuses hukkus 1977. a. sündinud Anu Tartust, kaassõitja Marge (1977) sai vigastada ja toimetati Jõgeva haiglasse. Autol olid nõuetele vastavad rehvid ja juhil nõutava kategooria juhiluba.

Tund ja kolmveerand hiljem oli teine raske liiklusõnnetus Puurmani vallas Tallinna—Tartu maanteel, kus sõiduauto Ford Sierra kaotas liiga suure sõidukiiruse tõttu juhitavuse. Pidurdamatu hoo sisse saanud auto sööstis vastaspoolele teelt välja kraavi ja rullus seal üle katuse. Vigastada said kõik kolm autos viibinut: juht Kalmer (1977) ning Andres (1979) ja Olavi (1979). Põltsamaa kiirabi viis vigastatud mehed Maarjamõisa haiglasse.


Jalgrattur sai surma

Puurmani vallas Pikknurmes Tallinna—Tartu teel sõitis haagisega veoauto möödasõidul otsa jalgratturile. Autolt löögi saanud Puurmani elanik Heino (1941) suri saadud vigastustesse. Veoauto juht oli kaine ning omas nõutava kategooria juhiluba. Surnukeha saadeti kohtuarstlikku ekspertiisi, mis aitab täpsustada õnnetuse asjaolusid ja selgitab surma põhjuse.


Mees nõudis raha ja äigas lauanoaga

Pühapäeval kell 14.15 trügis keegi mees Jõgeval Aia tänaval asuva suurelamu korterisse ja nõudis, et pangaarvele kantaks 10 000 krooni. Kelle arvele ja misjaoks, seda võõras ei selgitanud. Kui ootamatust rahanõudest keelduti, lõi mees

korteriomanikku näkku, äigas talle seejärel laualt võetud kööginoaga pähe ja korteriomaniku kaasale jalaga kõhtu ning püüdis põgeneda. Kallaletungi ohvriks langenud kannatanud kogusid end aga kiiresti, julmur Rain Võrust peeti kinni ja kutsuti politsei.


Tiigerbokser politseinikel külas

Läinud kolmapäeva õhtul hakkas noor tõukoer Jõgeval kahe noormehe kannul käima. Noormehed ei leidnud paremat lahendust ja viisid koera politseisse. Politseinikud arvasid, et ehk hakkab peremees koera otsima, ja jäid looma politseimajja jätmisega nõusse. Kuuekuune tiigerbokser sobis politseinikega hästi rohkem kui ööpäeva, tegi aegajalt mõne hunniku ja märgistas hoolikalt ka territooriumi. Peremehe järeletulekut tuli kaua oodata, koeraga ära minnes unustas omanik aga isegi tänada ja hüvasti jätta.


Õnnetus metsatööl röövis mehelt elu

Pühapäeval sai Palamuse vallas Soosaare küla lähedal metsatööl olnud Ain (1955) Kaareperest langeva puu ladvalt löögi ja suri saadud vigastustesse. Puu oli latva pidi teiste puude vahele kinni jäänud ja talle langetati peale teine puu, et see kinnijäänu maha tooks.


Naine leiti surnuna

Laupäeval kella 11 paiku leiti Pajusis oma kodust magamistoast surnuna Tiiu (1940). Esialgsel vaatlusel ei leitud laibal väliseid vigastusi. Surnukeha saadeti surma põhjuse kindlakstegemiseks kohtuarstlikku ekspertiisi. 19. veebruaril lõi Tiiu oma elukaaslast ahjuroobiga ja see suri saadud vigastustesse.


Vooremaa

Teisipäev, 29.02.2000. a.


ESIKÜLG

Voorel askeldavad Teemandi Pojad

JAAN LUKAS


Paluperes püüdis peni seitsmenda kähriku

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Jõgeva linn

Jõgeva vald

Kasepää vald

Mustvee linn

Pajusi vald

Pala vald

Palamuse vald

Puurmani vald

Põltsamaa linn

Põltsamaa vald

Saare vald

Tabivere vald

Torma vald


ARVAMUS

Bensiinijaam sobib raudtee äärde

ANNE ÖRD,

Jõgeva linnavalitsuse arhitekt


JUHTKIRI

Kallid korterid ja transport suretavad Jõgevat

MARGUS KIIS


KIRJAD

Parandusettepanekud Saare valla eelarvesse

MART AROLD,

volikogu liige


Rahvaloendus läheneb

PEEP LILLEMÄGI


MAJANDUS

Üksikisiku tulumaks, üks omavalitsuse tuludest

RAIVO SIHVER


Põltsamaa linnavolikogu vaagis eelarvetäiendusi

PEEP LILLEMÄGI


Regionaalminister Asmer soovitas ettevõtjatel rohkem raha küsida

PEEP LILLEMÄGI



NOORTELISA

Rongisõit

ERNESTO E


Ühiskondlikud identiteedigrupid

MARHUS KISH LADEN


Arvustus:“Fightclub”

MARHUS KISH LADEN


SPORT

Luualased 24 tundi suuskadel

RIINA MÄGI


Parimad sportlased on Tartumaa valdades

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Ristik, lutsern ja kolmas raund

RIINA MÄGI


Tuletõrjujatel üsna vaiksed nädalad

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Traagiline pühapäev

Jalgrattur sai surma

Mees nõudis raha ja äigas lauanoaga

Tiigerbokser politseinikel külas

Õnnetus metsatööl röövis mehelt elu

Naine leiti surnuna