Vooremaa
Teisipäev, 28. november 2000. a.
Sisukord

Tähetund oli seekord Palamusel


"Alveri-päevadel on koos Eesti noorte koorekiht," arvab näitleja ja lavastaja Andres Noormets. "Koorekiht" on kogunenud Palamuse kirikusse Tähetunni avamisele. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Reedel ja laupäeval toimunud kaheksandatel Betti Alverile pühendatud luulepäevadel Tähetund osales 25 gümnaasiumiõpilaste luuletruppi kogu Eestist ja, nagu alati, pakkus üritus ridamisi emotsionaalseid kõrghetki.

Jõgeva kultuurikeskuse remondi tõttu tunduvalt väiksemasse Palamuse rahvamajja kolinud (Jõgeval toimusid vaid traditsiooniline mälestushetk Betti Alveri pargis ning Siiri Sisaski ja Jaan Söödi kontsert), kannatasid Jõgeva Gümnaasiumi korraldatud luulepäevad teatavate klaustrofoobiailmingute all. Ent üldiselt suhtuti eriolukorda mõistvalt ning tükati võis külg külje vastu surutud publiku hulgas täheldada isegi tavalisest suuremaid positiivse ühisenergia puhanguid. Ning luulepäevade avamine ja lõpetamine Palamuse iidses kirikus oli elamusomaette.

Mis luuleetendustesse puutub, siis jäi üle vaid ¾üriile ehk Akadeemiale, millesse seekord kuulusid raadioajakirjanik Mari Tarand, teleajakirjanik Gerda Kordemets, Tartu Ülikooli teatriteaduse õppejõud Luule Epner, teatrikriitikud Margot Visnap ja

Jaanus Kulli, raadioteatri re¾issöör Jaan Tootsen, näitleja ja lavastaja Andres Noormets ning Tallinna Pedagoogikaülikooli re¾ii õppetooli juhataja Toomas Lõhmuste, kaasa tunda, et nad nii eripalgelisi ning samas ühtviisi siiralt ja andekalt tehtud lavastusi omavahel võrdlema ja tegijaid pingeritta sättima pidid.

Tänavuste luulepäevade teemasse "Laps luules" suhtuti nii ja naa. Kui paar ¾üriiliiget juhtisid reedeõhtusel Akadeemia ja juhendajate ühisnõupidamisel tähelepanu sellele, et lasteteemat käsitledes kiputi ühtedesse ja samadesse tekstidesse klammerduma ning liialt tutipaelte pähesidumise ja titehääle tegemise peale lootma, siis Andres Noormetsa arvates andis tänavune teema noortele just paraja mänguruumi.

"Kui mõnikord oleme kurtnud selle üle, et noored ajavad laval neile endile nö võõrast asja, siis täna ei räägitud küll millestki sellisest, mis lavalolijaid ennast ei oleks puudutanud. Ja enamasti valusalt puudutanud: etendused olid kriitilised, sotsiaalselt teravad, kahe jalaga keset kaasaega," ütles Noormets.

Vormiotsingudki olid, nagu alati, põnevad. Tänavuse peapreemia Mulgimaa pealinna viinud Viljandi Maagümnaasiumi luuletrupi etendus "Süda, sa valutad valesti" oligi ehk kõige novaatorlikum, tuues sisse tugeva tantsulise ja tehnilise (laservalgus, videopilt) elemendi.

Lisaks peapreemiale anti lõputseremoonial välja kolm laureaaditiitlit, mille pälvisid Kadrina Keskkooli luuletrupp, Rakvere Reaalgümnaasiumi laulu ja mänguselts Karla ning Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja. Viimane pälvis ka Jõgeva valla eripreemia.

Anti välja rida muidki eripreemiaid truppidele ja üksikesinejatele, sealhulgas Aare Laanemetsa mälestuspreemia, mille pani välja Palamuse vallavalitsus ning mille pälvis Hiiumaa luuletrupp Ave Vita. Jõgeva Majandusühistu teist aastat välja antava eripreemia kuldaväärt õpetajale sai seekord Varstu-Mõniste luuletrupi Kõgõkogo juhendaja Lea Mändmets.

Nagu ikka, selgusid luulepäevade lõpetamisel ka Betti Alveri Fondi tänavuste aastapreemiate ja stipendiumi saajad. Nendeks olid Jõgeva linnaraamatukogu töötaja Jaana Koppel, Jõgeva maavalitsuse noorsootöötaja Maie Puusepp ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli üliõpilane, Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane Hele Kõre.

Esimest korda Tähetunni ajaloos tootis Eesti TV luulepäevadelt ka telepilti. Kes näha tahab, vaadaku täna õhtul kell 20.30 kultuurisaadet OP! Tuleval kolmapäeval aga pühendab Vikerraadio Tähetunnile oma kesköökava.

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile korraldas Toivo Õunapuu Torma koolis vanade raamatute, ajakirjade ja ajalehtede näituse. Homme on Sadala koolis maakonna algklasside laulupidu. Reedel on Sadala koolis õpilaste kirjanduslik karneval. Torma rahvamajas annab reedel kontserdi Jõgeva meeskoor Mehis. Sadala rahvamajas on laupäeval jõuluvalguse süütamine vallas. Kõnelevad vallavolikogu esimees Juhan Telgmaa ning vallavanem Mati Kepp, advendiküünlad pühitseb ning jõulusõnumi toob Torma Maarja koguduse õpetaja Jaan Nuga, jõulumuusikat teevad Iisaku Kaunite Kunstide Kooli õpilased. Pühapäeval süüdatakse Sadala rahvamajas esimene advendiküünal, valmistatakse jõuluseadeid ja kaunistusi.


Tabivere vald

Reedel käis Tabivere naisansambel esinemas Saare rahvamajas kadripäevapeol. Reedel ja laupäeval olid Tabiveres astroloogid Marja-Leena Uluots ja Andres Krement. Homme tuleb Maarja rahvamajas kokku Maarja-Magdaleena Maanaiste Seltsi juhatus, et arutada järgmise aasta ettevõtmiste korraldamist. Pühapäeval süüdatakse Tabivere rahvamajas esimene advendiküünal ning kuulutatakse välja vallas jõulurahu, esineb naisansambel. Sellel nädalal alustatakse ettevalmistusi 15. detsembril peetavaks Maarja kolmandaks keelepäevaks. Eeloleval esmaspäeval 4. detsembril on Tabivere Keskkoolis esimese advendi muinasjutuhommik, kus viienda klassi õpilased esitavad noorematele jõulunäidendi.


Saare vald

Täna ja homme korraldab Piiriülese Koostöö Keskus Voore külalistemajas seminari teemal "Punktreostusallikast reostuskoormuse vähendamise strateegia Peipsi järve valgalal". Saare rahvamajas on pühapäeval esimene advendihommik, kuhu on oodatud nii täiskasvanud kui ka lapsed, et koos õppida kodusid jõuludeks kaunistama, jõulukaarte, seadeid ja kaunistusi valmistama.


Põltsamaa vald

Möödunud kolmapäeval ja neljapäeval viibisid vallaametnikud ja volikogu liikmed Pühajärvel koolitusseminaril. Neljapäeval on Kamari Haridusseltsi ruumides koolituspäev külavanematele ja aktivistidele.


Põltsamaa linn

Eile avati Pärna tn 1 ruumidele välja kuulutatud rendikonkursi pakkumised. Eile oli linnavalitsuse istung. Linnapea Margi Ein, haridus ja kultuurinõunik Ülle Koppel, Arnold Everhaus ja kultuurikeskuse direktor Aleksander Parman kohtusid eile Tartu linnavalitsuse esindajatega, arutamaks Karl August Hermanni 150. sünniaastapäeva tähistamist järgmisel aastal.

Täna on Põltsamaa kiriklas Eesti Spordiajaloo Seltsi aastakoosolek, mille teema on "XX sajand Eesti spordis". Linnapea Margi Ein kohtub koos maavanem Margus Oroga Soome Vabariigi suursaadikuga Eestis Pekka Oinoneniga, arutusele tuleb Põltsamaa loss ja selle ajalugu. Homsest kuni reedeni viibib linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Kaia Sarap Tallinnas EHI korraldataval koolitusel "Sotsiaaltöö vallas ja linnas". Homme külastab Põltsamaa lossihoovi Jõgevamaa visiidi käigus Saksamaa suursaadik Eestis Gerhard Enver Schrömbgens koos abikaasa ja abiga. Homme arutatakse linnavalitsuses linnavalitsuse ja allasutuste hoonete tulekahjusignalisatsiooni süsteemi hoolduslepingut koos ASi Fiider ja ESS Lõuna esindajatega.

Kultuurikeskuses on homme maakonna sotsiaaltöötajate seminardiskussioon teemal "Miks üldse kaitsta last". Neljapäeval kohtub linnapea Margi Ein Põltsamaa lossi asjus USA suursaadikuga Eestis Melissa Wellsiga. Neljapäeval on esimene kokkusaamine linnavolikogu poolt sotsiaal- ja tervisekeskuse rajamisega seotud probleemide lahendamiseks moodustatud töögrupil.

ASi Põltsamaa Soojus aktsionärid tulevad neljapäeval kokku erakorralisele üldkoosolekule. Pühapäeval on kirikus esimese advendi kontsert, kus esinevad külalissegakoorid. Linna suurel kuusel süüdatakse esimene advendiküünal.


Puurmani vald

Täna on vallavalitsuse istung. Neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on arengukava lugemine, Saduküla Põhikooli määruse lugemine, internetipunkti kasutamise eeskirja kinnitamine jne. Reedel on Puurmani Keskkooli arengu töögrupi koosolek.


Palamuse vald

Homme on Luua Metsanduskooli klubis Voldemar Panso 80. sünniaastapäevale pühendatud üritus "Etüüdimeistrid 2000". Neljapäeval peab Palamuse Gümnaasiumis koosolekut spordiliidu Kalju juhatus. Reedel korraldab LC Palamuse kohalikus rahvamajas heategevusürituse, mille kavas on Lions-klubide tegevuse tutvustamine. Kontserdi annab Elva kammerkoor.


Pala vald

Homme peab koosoleku vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon. Reedel annavad Pala kultuurimajas jõulukontserdi segakoor ja naisansambel.


Pajusi vald

Täna on vallavolikogu istung, kus tulevad arutusele eelarvega seotud küsimused. Laupäeval on Aidu Lasteaed-Algkooli ruumides

Aidu lauluansamblite 40. juubelisünnipäeva kontsert.


Mustvee linn

Nädalavahetusel peeti Mustvee spordihoones Eesti meistrivõistlused indiacas. Eile oli linnavolikogu istung, arutati vee- ja kanalisatsioonivõrgu väljaehitamist linnas.


Kasepää vald

Valla keskuses avati õmblustsehh, kus valmis esimene toodang. Laupäeval korraldasid Norra Betaania koguduse esindajad Raja kooli juures Kasepää valla ja Mustvee linna lastele jõulueelse laagri. Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras olid haldus- ja maaküsimused.


Jõgeva vald

Neljapäeval saabus valla esindus külaskäigult Rootsimaale Dals-Edi sõpruspiirkonda. Eile oli vallavalitsuse istung. Täna on koos valla lasteaedade atesteerimise komisjon. Neljapäeval kõneleb vallavalitsuse saalis Tartu Agenda koostamisest Irja Alakivi. Reedel on Kuremaal vallavalitsuse töötajatele seminar arengukavast. Laupäeval ja pühapäeval on spordihoones Virtus spordiklubi Forte rahvusvaheline jõuluturniir poiste korvpallis, osalevad korvpallipoisid ka Tallinnast, Narvast, Laiuselt ja Siguldast.


Jõgeva linn

Eile oli maakondliku haldusreformi komisjoni istung, kus kooskõlastati lõplikult Jõgevamaad puudutavad haldusterritoriaalsed muudatusettepanekud. Neljapäeval saab Jõgeval kokku maakonnahaigla haldusnõukogu. Reedel on koos Jõgevamaa Ettevõtluskeskuse nõukogu. Reedel pannakse nurgakivi Jõgeva reoveepuhastile. Samal päeval lõpeb ASi Jõgeva Elamu aktsiate enampakkumiste esitamise tähtaeg ning alustab tööd pakkumiste avamise komisjon.



ARVAMUS

Haigekassa uueneb

Tänast solidaarset ravikindlustust on kirutud ning asemele pakutud inimeste isiklike ravikindlustusarvete tegemist või haigekassast tõelise hädaabikassa tegemist, kust saab abi vaid erilise häda korral. Muu ravi eest hoolitseks nende stsenaariumite järgi erakindlustus.

Ravikindlustuse erinevate arengustsenaariumite üle arutamine on vajalik, samas aga, seni kuni Eesti jääb solidaarse ravikindlustuse põhimõtte juurde, on vajalik ka olemasolevat haigekassasüsteemi paremaks muuta.

Koos Keskhaigekassa ja tänase 17 piirkondliku haigekassa muutumisega 1. jaanuarist järgmisel aastal üheks ja ühtseks Eesti Haigekassaks, algab ka haigekassa struktuurireform. I poolaasta jooksul muutuvad 17 haigekassast kümme peamiselt kindlustatuid ja tööandjaid asjaajamisel teenindavateks büroodeks ning haigekassapoolne suhtlemine raviasutustega koondub seitsmesse keskusesse. Hiljemalt 1. septembriks peaks Eesti Haigekassa oma seitsme piirkondliku osakonnaga olema täielikult rakendunud.

Praegusel hetkel on siiski tegemist veel ettepanekuga, mis ootab valitsuse heakskiitu. Reformiettepaneku väljatöötamisel lähtusime põhimõttest tugevdada süsteemi häid külgi ning vähendada nõrkusi. Kindlustatute ja tööandjate asjaajamine haigekassaga on täna maakondlik ja inimesele lähedal. Selle säilitame, tahame aga erinevate ametkondadega koos töötades ning elektroonilisi asjaajamisviise kasutusele võttes vähendada vajadust haigekassakaardi saamiseks haigekassasse kohale tulla. Nõrkuseks on tänasel haigekassaorganisatsioonil liigne killustatus ja maakondade suured erinevused kindlustatute arvus.

Killustatus tekitab eelkõige probleeme haiglatega raviteenuste planeerimisel. Maakonnahaigekassa ja maakonnahaigla üksühene vastavus tugevdab maakonna kesksust tervishoius ega motiveeri naabermaakondade haiglaid koostööle, vaid pigem tegema dubleerivaid investeeringuid aparatuuri ja uute teenuste arendusse, mis ei pruugi end üksikus maakonnahaiglas ära tasuda.

Seetõttu näeme vajadust haigekassa raviteenuste lepingute planeerimise, lepingu sõlmimise ja raviarvete tasumise ülesanne tuua välja maakonnatasandilt uutesse piirkonnakeskustesse, mis hõlmavad mitut maakonda.

Miks üldse piirkonnad jäävad? Teame, et kõigi kindlustatute ootus on pöörduda üle Eesti oma valitud raviasutusse, sõltumata haigekassa nimest või haigla asukohast. Nii üllatav, kui see ka ei pruugi tunduda, loevad aga väliseksperdid meie piirkondlikku rahajaotuse põhimõtet - iga kindlustatu eest arvestame aasta alul piirkonna eelarvesse võrdse summa - plussiks, mitte miinuseks. Rahvusvaheliselt on korduvalt tõestatud, nagu ka meil Eestis, et inimesed, kes elavad paljude haiglatega linnades, eelistavad pöörduda otse eriarstide juurde.

Linnainimesed käivad arstide juures ka sagedamini, mistõttu linnainimestele kulub ravikindlustusraha enam. Haigekassa statistika järgi on iga Tallinna kindlustatu kohta käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul keskmiselt kasutatud raviteenuseid 1636 krooni eest, kui mujal Eesti piirkondades on kulu inimese kohta olnud 1450-1530 krooni juures.

Tõestuseks on ka käesoleval sügisel Mustamäe haiglas kujunenud olukord, kus näiteks Läänemaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa kindlustatute plaaniline ravi toimub rahulikult aasta lõpuni, ning pingeline on just Tallinna ja Harjumaa kindlustatute raviraha seis. Raha piirkondlik planeerimine annab kõigile Eesti kindlustatutele rahaliselt võrdsed võimalused ravile.

Uute piirkondade kujundamisel lähtusime kindlustatute arvust ja territooriumi suurusest. Piire vedasime mööda tänaseid maakonnapiire, kuigi tegelik vajadus ja inimeste liikumissuunad arstiabi saamisel tekitasid aegajalt kiusatust muid piire kasutada. Samas ei saa haigekassa piirkonnapiirid olema takistuseks inimeste liikumisel, nagu ei ole seda täna ka maakonnapiirid. Piirkonna keskuse valiku põhimõtteks oli suurima elanikearvuga maakonna keskus.

Pikim arupidamine oli piirkondade arvu üle, millest viimasena olid sõelal variandid seitsme ja nelja piirkonnaga. Otsustavaks, miks eelistasime seitsme piirkonna loomist, oli reformi teostuseks vajalik aeg. Sellise struktuuri suudame rakendada põhiosas juba järgmise poolaasta jooksul. Teine variant vajaks esmalt lisainvesteeringuid töökohtadesse ning muutuse rakenduseks vajaminev aeg oleks aastapoolteist. Kindlasti hakkavad loomuliku arengu käigus osad täna piirkonnakeskusesse planeeritud ülesanded edasi tsentraliseeruma, võibolla, et vähemassegi, kui nelja keskusesse.

Haigekassa uus struktuur muudab ravikindlustuse administreerimise efektiivsemaks, ilma et inimese teenindamine arstiabi saamisel või haigekassas kannataks.

MARIS JESSE,

Keskhaigekassa direktor


KIRJAD

Milleks? Kelle jaoks?

Mõni aasta tagasi paigutati Jõgeva jaamahoone seinale Jõgeva linna suuremõõduline plaan, kuhu olid märgitud mõningate ametiasutuste ja ettevõtete asukohad. Nimetusi sai 19. Ilmselt oli plaan mõeldud neile, kes Jõgevale tulles vajasid juhatust, kust vajalikku objekti leida. Kui raudteejaam kolis uude hoonesse, võeti plaan vana maja seinalt maha ja paigutati keset muruplatsi üle raudtee viiva kõnnitee äärde. Selle teo mõttekust on juba raskem seletada, sest plaan on teest niivõrd kaugel, et silm ei taha hästi seletada seal kirjas olevat.

Otsustasin siis ligemale astuda ja vaadata, mida plaan tänasele vaatajale ütleb. Maa-, linna- ja vallavalitsuse asukoht on seal näha, Jõgeva arvukatest ettevõtetest on ära märgitud neli aktsiaseltsi, mille nimetused mulle küll midagi ei ütle. Pankadest figureerib Hoiupank, mida enam ammugi pole.

Objektide nimekirja lõpetab Vuusikakool, millel numbergi eest kustunud. Ilmselt peaks see olema 19. Selline number leidub kohas, kus asub Jõgeva Muusikakool. Ilmselt pole seda viga märganud ka muusikakooli rahvas. Muidu oleksid nad häält teinud.

Plaanilt pole näha haiglat, apteeki, pensioniametit, kodakondsus- ja migratsiooniametit - just neid asutusi, mida mujalt tulnud inimestel kõige sagedamini vaja läheks.

Paistab küll, et plaanil pole sellisel kujul otstarvet. Kui võtaks ta õige maha?

HERBERT SÖÖDE


Jõgevamaalased kasutavad harva ühistransporti

22. ja 25. novembril küsis Vooremaa inimestelt: "Kui palju te keskmiselt nädalas kasutate ühistransporti (ronge, busse)?"

48% ei kasuta üldsegi, 6% üliharva (mõned korrad aastas), 32% harva (mõned korrad kuus), 6% kasutab mõned korrad nädalas, 4% korra päevas, 4% rohkem kui korra päevas. Vastanutest 14% elavad Põltsamaal, 14% Jõgeval, ülejäänud Palamusel, Jõgeva Metsakatsejaamas, Tormas, Kaarlimõisas, Painkülas, Piibumäel, Äteniidil, Kassinurmes, Tabiveres, Sulustveres, Varbeveres, Visustis, Pauastveres, Endlas, Sordis, Lümatis, Mustvees, Kõolas, Haavakivil, Voldis, Sadukülas, Omedus, Kaareperes, Prossal, Odiveres, Lahaveres, Valgmal, Tõrenurmes, Vana-Jõgeval, Kalikülas, Puurmanis, Kalmel, Altnurgal, Kamaris, Vanaväljal. 32% olid mehed. 6% olid teismelised, 4% 20ndates, 16% 30ndates, 10% 40ndates, 32% 50ndates, 22% 60ndates, 10% 70ndates eluaastates.

Peamiste mittesõitmise põhjustena toodi ära bussiliikluse puudulikkus, kallid piletid ja oma transpordi (jalgratas, auto) olemasolu.

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Ettevaatust, enesetapp!

Enesetapp hakkab Eestis jälle moodi minema. No me teame küll, et eestlased, nagu soomeugrid muiste, on kõvad enda vastu astujad, kuid viimasel ajal torkab see kohe eriliselt silma.

Suitsiiditegijad on eriti efektselt ja atraktiivselt käituma hakanud. Jõgeval natuke aega tagasi üks eriti "kange mees" proovis end viadukti külge üles puua, kukkus siis alla otse kaubarongi ette, kuid isegi sellistest ponnistustest hoolimata ei leidnud vikatimees teda üles, õnnestus vaid hulk konte purustada. Nädalapäevad tagasi Tartu Barclai hotellis end politseijõudude silma all maha lasknud Luunja valla ametniku vastu naljalt ei saa, tema tegi oma "kangelasteost" ikkagi tõelise meediasündmuse.

Vooremaa ajakirjanik sõitis 24. novembril Elvast Tartusse, kui natuke enne suurema linna piiri üks noormees rongi ette hüppas ja lasi endal pea õlgadelt ära lõigata. Pole midagi imestada, kui netiportaalis Delfi Andrus Norak kirjutas artikli "Enesetapust: pro et contra" ning sellele on tulnud üle 300 kommentaari. Mis siis ometi lahti on?

Kaks asja. Üks suitsiididepõhjus on ilmselt sesoonne ja teine loogilise arengu tagajärg. Sesoonne tähendab, et on sügis: pime, porine, vastik, rõske, niiske, külm, perspektiivitu. Ei tea täpselt statistikat, kuid võimalik, et sügisel kiputakse keskmisest rohkem siit maailmast ära põgenema.

Teine põhjus on aga vist tõsisem. On aasta 2000 ja küllap on algamas Eesti Vabariigi jaoks tagasimaksmise aeg. Olete vist märganud, et hoolimata kõigist eduraportitest on Eesti ühiskonnal ressursse, eriti raha nagu tunduvalt vähemaks jäänud. Ei jätku seda haigekassale, kultuurile, sotsiaaltoetustele. Asi ongi küllap selles, et varem elasime tegelikult üsna jõhkralt lihtsalt võlgu. Ja nüüd on kõik otsas. Nüüd hakatakse ära võtma.

Asi on ka individuaalne. Nii mõnegi inimese senine soodne elu on otsas. Eestlaste osalus kohalikus majanduses ja äris on pidevalt vähenenud. Paljud endised omanikud ja juhid ei leia endale uut kohta. Hakatakse tegema suuri ja väikeseid lollusi (Jüri Mõis teeb "poliitikat", Hannes Tammjärv mängib koolimeest jne), mille hulka võib kuuluda ka üks särav lõpparve.

Ja hakkab aeg kätte jõudma ka neile, kes on seni vasaku jalaga kraavis käies oma elu elanud. Selles mõttes on hea näide too efektselt fini¹eerinud Luunja valla ametnik, kes viimastel andmetel kantis hoolega valla raha enda arvele. Kuid milleks? Ise ta seda kasutada ei saanud, pidi ikkagi edasi tagasihoidlikult elama. Kuid oli ju selge, et igaveseks saladuseks mahhinatsioonid ei jää, nii võiski selline mõttetu närvipinge viia vastava lõpuni.

On küllalt inimesi, kes varastavad nii valge kui musta kraega, või teevad lihtsalt lühinägelikke tegusid. Eestis kasvab alkoholism üle mõistuse, narkomaania vallutab vaikselt uusi alasid, rahvahulkade huvi kultuuri, religiooni, eetika ja filosoofia vastu on kiiresti kadumas. Seni tööga end tapnud sajad inimesed jäävad järsku rakenduseta. JA PEALEGI ON SÜGIS.

Inimesed, vaadake ette, kui te sildade ja puude alt, majade lähedalt jm mööda lähete. Võite enesetapjaga pihta saada.

28. november 2000



MAJANDUS

Talioras on hästi võrsunud

Tänavune pikk ja soe sügis on talivilja kasvule hästi mõjunud.

"Viimastele aastatele on üsna iseloomulik, et talioras kasvab ilusaks ja läheb sellisena talvele vastu," ütles ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal. Laiuse POÜ peaagronoom Ares Moor ütles Vooremaale, et oras on tihe ja ilus.

Nii Laiuse POÜs, Puurmani PÜs kui ka ASis Pajusi ABF külvati talivilja septembris. Seda külviaega peab tänavu normaalseks ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõgeva agrometeoroloogia jaama kliimaosakonna spetsialist Helle Raudsepp. Tema arvates tekib ülekasvamise oht sellistel põldudel, kuhu on külvatud augustis. Põllumees aga praegusel ajal nii vara tavaliselt ei külva. Nõukogude Liidus olles pidi ta sügiskülviga alustama juba 20. augusti paiku. Enam niisugust käsku ei ole.

Jõgeva agrometeoroloogia jaama spetsialistid käisid oktoobri lõpus Eestimaa põldudel talivilju üle vaatamas ja leidsid ainult üksikuid ülekasvanud põlde. Enamikul põldudel oli talivili kas võrsunud või võrsumise alguses.

Helle Raudsepa andmetel on oras tugevam siis, kui läheb talvele vastu 2-3-võrselisena. Ent ka neli võrset ei ole veel halb. Ilmad on jahedamaks läinud ja kasv ei ole enam nii hoogne.

Agrometeoroloogia jaam teeb püsivaatlusi ASi Perevara põllul. Vili külvati sinna 6. septembril. Oras on suuremaks kasvanud, kuid mitte ülekasvanud.

Agrometeoroloogia jaama andmetel oli päikeseküllane ja kuiv septembrikuu tavalisest ühe kraadi võrra jahedam. Esines tugevaid ja kestvaid öökülmi. Terve oktoober ja osa novembrist, kokku viis dekaadi on olnud 2,5-4 kraadi võrra tavalisest soojem. Selle tõttu on taliviljadele üle 5-kraadist kasulikku soojust kogunenud 50 kraadi võrra rohkem.

Kuiv aeg sai otsa oktoobri keskel. Tõsisemalt hakkas sadama oktoobri viimasel dekaadil. Nii on Helle Raudsepa arvates saanud viljad parasjagu niiskust. Ka Torma POÜ tootmisdirektori Aksel Simsoni andmetel on olukord normaalne ja vett veel põldudel ei ole.

ASi Perevara haldusdirektori Aare Simmulmanni sõnul on ohtlik see, kui hakkavad vahelduma külmad ja soojad perioodid. Laiuse POÜ peaagronoomi Ares Moori arvates on ohtlik, kui lumi tuleb märjale ja külmumata maale, siis võib vili ära haududa ja tekib haiguste oht. ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal mainis, et orased ei tohiks lume alla hauduma jääda. "Eelmisel aastal oli ühel hetkel selline hirm, kuid vili talvitus ilusasti. Probleemiks on kevadine üleujutuse oht. Ilmad võiksid juba hakata tasapisi külmemaks minema," lisas ta. Ka Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink lausus, et oleks vaja külma, mis maapinna külmetaks, ja lund, siis säiliksid taliviljakülvid kevadeni.

RAIVO SIHVER


Põltsamaa postkontor ja Hansapank on ühe katuse all

Põltsamaal avati pidulikult ja ühiselt Hansapanga kontori ja postkontori ruumid.

Reedel avati ühiselt ASi Eesti Post Tartu Postkontori Põltsamaa sõlmsidejaoskonna ja Hansapanga Jõgeva regiooni Põltsamaa kontor aadressil Silla 2. Korda tehti Põltsamaal silla juures, teede nurgal asuva ajaloolise hoone esimene korrus.

Avasõnad ütles ASi Eesti Post Tartu Postkontori direktor Jaan Ojaste, kes andis lindi läbilõikamise au Põltsamaa linnapeale Margi Einale ning kohalike kontorite juhatajatele Piret Hanssonile Hansapangast ja Loo Helmrosinale Eesti Postist.

Algul toimus pidulik tseremoonia Hansapanga kontoris, hiljem postkontoris. ASi Eesti Post peadirektor TarmoJaan Tõeleid soovis pangakontorile õnne ja edu ning arvas, et klientide usaldus nii soliidse firma puhul kasvab.

Pangakontori avamisele olid tulnud Hansapanga jaepanganduse divisjoni direktor Ruti Einpalu ja Jõgeva regiooni direktor Aita Saksing. Ühispanga Põltsamaa harukontori vastutava telleri kohusetäitja Edda Kiis soovis konkurentidele igasse päeva parajalt palju kliente, parajalt palju tööd ja parajalt palju õnne.

Põltsamaa linnapea Margi Ein kinkis mõlemale kontorile reproduktsiooni Põltsamaa ümbruse mõisatest. Teiste klientide seas oli uute kontorite avamisele tulnud ASi Põltsamaa Felix finantsdirektor Üllar Huik ja personaliosakonna juhataja Helgi ®ukovit¹.

Tarmo-Jaan Tõeleid tundis head meelt, et esimene korrus valmis ehitati. Suur töö on aga veel ees, sest renoveerida tahetakse maja teine ja kolmas korrus ning teha nendest aktiivsed pinnad. Peadirektor tänas kõiki, kes maja renoveerimis ja restaureerimistöödele kaasa aitasid.

ASi Eesti Post tehnikaosakonna juhataja Elina Averjanova sõnul alustati töödega selle aasta juulis ja lõpetati põhitööde osa septembris. Hoone fassaadi restaureerimistöid tehti tänavu ainult osaliselt. Nendega jätkatakse vastavalt muinsuskaitse seatud tingimustele järgmise aasta mais. Ehitustööde käigus vahetati ka uksi ja aknaid. Tehti korda Põltsamaa jõe poole jääv õu.

Postkontori osas oli peatöövõtjaks AS Merko Ehitus Tartust ja põhitöid tegi alltöövõtjana AS Cobra Grupp Siimustist. Hansapanga kontori ruume ehitas ASi Merko Ehitus tütarfirma AS Gustaf.

Kinnistu koos ajaloolise hoonega kuulub tervenisti ASile Eesti Post. Hansapank rendib ruume. Oma osa ehitamist finantseeris pank ise. Summasid arvestatakse rendi ettemaksuna.

Postkontori ruumides on posti vastuvõtmise ja kirjakandjate toad, olmeruumid ja avar teenindussaal.

RAIVO SIHVER


Lehmad ja maasikad Otslava talus

Tabivere vallas Maarja lähedal Otslava külas paikneva Otslava talu pererahvas tegeleb piimatootmise ja marjakasvatusega.

Otslava talu on rajatud 1913. aastal, kui Kaiavere mõisalt talukoht osteti. Nüüdsele peremehele, õigusjärgsele omanikule Ain Kondile tagastati talu üheksakümnendate aastate algul. Keskkooli lõpetanud Ain Kont töötas varem Maarja kolhoosis varustajana. Perenaine Taimi Kont omandas keskkooli päevil koka elukutse ning on olnud kokaks majandi- ja koolisööklas. Taluperes on kolm last: 17-aastane Sven, 15-aastane Svea ning neljandas klassis õppiv Simo.

Otslava talu põhilisteks tuluallikateks on piimatootmine ja marjakasvatus. Talus on seitse lüpsilehma, kes annavad keskmiselt 5000 kilogrammi piima aastas. Ühehektariselt maasikapõllult korjatakse aastas ligi 4-tonnine saak. Vaarikaistandus hõlmab pool hektarit. Talul on kokku 35 hektarit maad, millest 22 hektarit moodustab haritav maa. Teraviljadest kasvatatakse talus otra eelkõige söödaviljaks. Põlluharimiseks on majapidamises traktorid MTZ52, T16, mõned kultivaatorid ning teised vajalikud masinad. Sõiduautodeks on Ford Fiesta ning Moskvit¹ Comby.

Otslava talu hooneteks on elumaja, laut ja ait. Hiljuti sõlmiti leping endise Kaasiku suurfarmi hoonete ostmiseks, kus plaanitsetakse hakata kasvatama lihaveiseid. Otslava talu aastane käive on 60 000-70 000 krooni.

"Kui oled korra maale elama tulnud, siis ei saa maja selga võtta ning linna kolida. Samas on tugevatel ja tervetel inimestel näotu vallavalitsusest abiraha taotleda. Selleks, et endaga iseseisvalt toime tulla, tegelemegi talutootmisega," ütles perenaine Taimi Kont.


Taluniku nõuanne

"Talumees võib vananenud masinatest mõne uue kokku monteerida. Mina meisterdasin näiteks tavaliste kultivaatorite detailidest spetsiaalse kultivaatori maasikapõllu vaheltharimiseks," rääkis peremees Ain Kont.

JAAN LUKAS


Jõgeva firma ostis OÜ Argoslõng pankrotivara

Eraisikutele kuuluv OÜ Aami Teenindus ostis pankrotistunud OÜ Argoslõng tervikvara. Omanike seas on ka endine OÜ Argoslõng juhataja Aare Vildak.

Firma asus aadressil Suur tn 21. Notariaalselt kinnitatud ostumüügileping sõlmiti 15. novembril. Praegu vormistatakse teisi vajalikke pabereid ja ettevõte on juba ümber registreeritud aadressile Suur tn 91. Omanike ringi on plaanis laiendada. Läbirääkimised käivad ühe konkreetse fondiga.

OÜ Aami Teenindus tegevusalad ühtivad pankrotti läinud OÜ Argoslõng omadega. Ettevõte tegutseb alates 1990. aastate algusest. Põhiliselt remonditi kodumasinaid. Teenust osutatakse Jõgeval edasi, kuid mitte enam samas firmas. Ses vallas tegutsevad nüüd füüsilisest isikust ettevõtjad.

OÜ Aami Teenindus tegevjuhi Aare Vildaku sõnul ei ole pankrotipesast töötajaid veel uude firmasse üle võetud. Praegu töötatakse välja uusi töölepinguid. Esialgsete plaanide kohaselt leiab OÜs Aami Teenindus tööd 10-15 inimest.

Toorainet ostetakse Saksamaal asuvate vaheladude kaudu Austraaliast, UusMeremaalt ja LõunaAafrikast. Vastavad toimivad lepingud on ka sõlmitud. Samuti jätkatakse Eesti päritoluga villa kasutamist, kuid selle osakaal on väiksem kui varasematel aegadel.

Kuna tootmises kasutatakse kvaliteetsemat toorainet, siis kavatsetakse üle 50% toodangust müüa väljapoole vabariiki. Selleks tehakse pidevalt turu-uuringuid.

Turgude avanemisel (selle nimel tehakse tööd) kavatsetakse sammsammult suurendada ka tootmisvõimsusi. Vajadusel ostetakse juurde uusi masinaid.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Rivvi!

Ühel tavalisel novembrikuu hommikul võib igaüks saada kellegi käest kirja. Nii ka mina sain kirja. Pealt vaadates küll harilik, kuid seest, kes seda teab?

Niisiis, et teada saada, mis seal kirjutatud on, tuli kiri lahti teha. Ka täiesti harilik tegevus, või mis? Seeeest kiri aga polnud nii harilik, kui tavaliselt. Kirja sisu seisnes selles, et sooviti mind näha vallavalitsuses sõjaväkke kirjapanemise asjus.

Kas teie pead läbivad samad mõtted, mis mulgi? Et ühe pimeda ruumi teises otsas paikneb laud. Selle ees istub karme päevi näinud karmi näoga mees, keda valgustab hämar valgus. Temast kahel pool seisavad kaks turske kehaehitusega meest, kes ei näi üldse naljamehed olevat. Sisse astudes hakkavad nad küsima igasuguseid küsimusi ja panevad sind nii moraalselt kui ka füüsiliselt proovile igasuguste vahendite abil. Ei, te eksite ja minagi eksisin. Mind võttis vastu hoopis üks keskeas kena daam, kes küsis minu käest, ega mul telefoninumber muutunud pole. Pannes mind kirja järgmiseks aastaks uuele sõjaväekutsele, soovis ta mulle õnne õpingutes ja ma lahkusin sügavalt rahuloleva tundega, et ma olen tõesti jõudnud sellisesse ikka.

KRISTJAN ROHIOJA


Kreizy küsitlus

Mida teate Betti Alveri päevadest?

Ülle (31): "Midagi olen kuulnud. Ma ei ole eriti luulelembene."

Urmo (25): "Olen kuulnud, et Jõgeval toimuvad. Eks ta üks luulelugu ole."

Tanel (22): "Mitte midagi ei tea - isegi, et toimuvad. Ma ei ole kohalik."

Diana (15): "Tegelikult ma palju ei teagi. Koolis toimuvad. On igasugused üritused. Nii palju tean, kui koolis räägitakse ja sagitakse."

Olev (62): "Olen kursis küll. Tema luuletused olid ilusad, sõnad ja riimid olid väga head. Eks neid on hea õpetuses kasutada. Nende päevadega ei ole kursis, sest ma ei ole kava näinud."

Tanel (18): "Mitte midagi ei tea ausalt öeldes. Tegelikult pole eriti huvitatud."

Reelika (15): "Midagi ikka tean. See on klasside vaheline luulevõistlus. Kes võidab, läheb kuhugi esinema. Teised saavad auhindu."

Helmi (59): "Olen kuulnud, aga täpselt ei tea, mida teevad."

Tarmo (23): "Igatahes - reedel algavad. On juba mitu aastat toimunud. Ise õppisin ka Jõgeval ja käisin vaatamas, aga osa võtnud ei ole. Ise oli ta luuletaja, elas vist Jõgeval, üle raudtee. Konkursil loetakse luuletusi."

K. A.


Gümnaasium ei võtnud enam raha

Vahetult peale Jõgeva Noorte Bändide Festivali kirjutatud loos oli mainitud, et Jõgeva Gümnaasium nõudis millegipärast noortelt korraldajatelt saali kasutamise eest raha.

Siis see nii oligi. Kuid nädal aega peale üritust gümnaasium loobus rahast, ning olid solvunud, et Vooremaa seda olulist fakti ei kajastanud.

Parandamist vajab ka üks teine faktiviga. Nimelt ei läinud festivali ajal katki mitte ainult soolotrumm, vaid ka basstrumm, hulk juhtmeotsikuid jms.

Loodetavasti edaspidi on selliseid arusaamatusi ja õnnetusi vähem.

MARGUS KIIS


Uued bändid maailmas

LIGHT YEARS - veider avangardrockbänd UusMeremaalt. Meenutab John Spencer Blues Explosioni, Sonic Youthi ja ammust NE!d.

SPEEDBUGGY - kantripunk. Meenutab ka veidi Vennaskonda. Alustas 1995 Nevadas. Eeslauljadkitarristid Tim Guise ja Kidwiler.

GEARS - Beatlesi jäljendajad USAs. Ees Adam Kline.

ANGELEE - VÄGA seksikas house ja disco tädi. Vaadake ise www.angleyn.com

GRIFFIN - ameerika folk & kantrirocki bänd. Alustas 1996. Ees Alandeir Halliday, kitarr, laul.


Betti tähetund

24.-25. novembrini toimusid järjekorras kaheksandad Betti Alverile pühendatud luulepäevad Tähetund. Tänavust teemat "Laps luules" lahati traditsioone eirates seekord küll Palamusel, mitte parasjagu remonditavas Jõgeva kultuurikeskuses.

Näitlejate hordid kooliteatritest üle kogu Eesti alustasid Jõgeva Gümnaasiumi okupeerimist orienteeruvalt kella kümne paiku. Seoses sellega toimus koolis ränk seaduserikkumine. Haridusministeeriumi poolt reglementeeritud 45-minutilistest ainetundidest tegi kooli juhtkond omavoliliselt 35-minutilised tunnijupatsid. Ikka selleks, et külalised saaksid oma magamistarbed ja muu kola võimalikult vara klassidesse paigutada.

Mõni eriti väärtusliku kola omanik oli muidugi pretensioonikam ja nõudis klassiruumile lisaks ka seifi, mis korraldajad üpris nõutuks tegi.

Kella kaheks olid kõik juba Palamuse kirikus luulepäevade avamisel. Et aga üritus Jõgevalt väljaspool toimus, ei vaevunud nii mõnigi linlane sel aastal teekonda ette võtma. Kel aga hing ikka kultuuri järgi janunes ja süda luulerütmis tuksus (kas pole armas?), sai oma osa ega pidanud kohale minemist kahetsema.

Õhtune mälestushetk Betti Alveri pargis oli ilus ja ülev nagu alati. Omaette elamuseks kujunes ka gümnaasiumi aulas toimunud Siiri Sisaski-Jaan Söödi kontsert, mis kavas olnud tunni asemel koguni kaks kestis.

Laupäeval pärast kahte pingelist ja huvitavat päeva tuli seitsmeliikmelisel Akadeemial ehk siis ¾üriil teha raske otsus: millist truppi millega premeerida. Grand Prix’ pälvis seekord Viljandi Maagümnaasiumi kooliteater etendusega "Süda, sa valutad valesti". Tõeliselt lahe tantsuliste elementidega lavatükk, muide. Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja nimetati laureaadiks. Tiitel, milleni varasematel aastatel pole sellel konkursil küünditud.

Seega - peeglike, peeglike seina peal, kes on kangeim kultuurilinn kogu maal?

KADI ALTMÄE

HIIE PAAS


Isekeskis, ilma kärata

Jõgeva Ühisgümnaasiumis peeti kolmapäeval ilma suurema kärata maha koolisisene luuleetenduste konkurss, millest võtsid osa gümnaasiumiklasside ja üheksandike esindused.

Konkurssi on peetud juba aastaid. Kuigi kedagi osalema ei sunnita, teevad kõik klassid innuga kaasa. Nii et kuigi tänapäeva noori peetakse üsna luulekaugeteks olenditeks, võib vähemasti Jõgeval ja vähemasti novembrikuus täheldada pigem luulehulluse ilminguid.

Kui allakirjutanu pisut hilinenult ühisgümnaasiumi jõudis, oli parim kava - XI b klassi oma - juba ära mängitud. Ent nähtugi oli vaatamist väärt. Kusjuures üheksandikud torkasid silma laheda ja lööva esituse poolest ning meesisendite ülekaalu poolest laval (b-klassi trupp koosnes tervenisti, a-klassi oma poolenisti poistest).

Ning kuigi loomulikult olid truppidel ka juhendajad, polnud nad noori tegijaid "üle juhendanud", sest tekst ja tegevus näisid tulevat noorte endi seest, mitte mingist pedagoogilisest kõrgsfäärist. Üheksandikele teine ja kolmas koht läksidki.

Juhendajateks olid seekord peale emakeeleõpetajate Helge Maripuu, Ene Söödi ja Ivi Tetsmanni ka kaks hoopis teise eriala inimesest klassijuhatajat, Anne Jaama ja Ljuda Vahtla. Viimane juhendaski oma klassi võidule.

Betti Alveri sünnipäeval, 23. novembril käis Jõgeva Ühisgümnaasiumi esindus traditsiooniliselt poetessi haual Tartus Raadi kalmistul. Seal kanti ette abiturientide konkursikava ning abiturientidest ja XI b klassi neidudest koosnenud segatrupi konkursil mitte osalenud kava.

RIINA MÄGI



SPORT

Spordi lühiridu

Spordiühingu Jõud individuaalsed meistrivõistlused kabes toimusid seekord Paides. Osales seitse nais- ja kakskümmend meesvõistlejat kaheksast maakonnast. Kaksikvõidu said hiidlased Raivo ja Arvo Rist, kes kogusid kaheksa vooruga vastavalt 6 ja 5,5 punkti. Võrdselt 5 punkti kogusid veel neli kabetajat, nende hulgas oli meie maakonna parimana Edo Jaanuska, kes oli viies. Teistest meie võistlejatest oli Urmas Visk 11. (4 p), Kaarel Ots 13. (3,5 p) ja Lembit Maidla 19. (2,5 p).

Seitsme naise konkurentsis oli Taimi Pihelpuu kuues 1,5 punktiga, tehes viigi võitjaks tulnud Juta Raudsepaga (Pärnu), kes kogus 5 punkti. Järgnevalt kohtuvad kabetajad Palamusel 2. detsembril. Maakonna kabemeistrivõistlused on 3. detsembril Jõgeval Päästeameti saalis.

***

Jõgeva piirkonna maletajad veteranid korraldasid lahtise turniiri oma parima tele, enne kolme piirkonna vastavat jõuproovi. Kiirturniiril olid kolm paremat Aarne Kalep, Rein Orav ja Arnold Jakobi. Kaheringilisel välkturniiril oli jällegi parim A. Kalep, järgnesid A. Jakobi ja Vello Simm.

SULEV LUHT


Põltsamaal lõppesid järjekordsed ajalehe Vooremaa võrkpallivõistlused

Möödunud reedel ja laupäeval toimusid Põltsamaa spordihoones tänavuste ajalehe Vooremaa võrkpallivõistluste finaalmängud. Traditsioonilisel võistlusel pälvisid üldarvestuses esikoha Põltsamaa meeskond ning Avinurme naiskond.

Ajalehe Vooremaa võrkpallivõistluste korraldajaks on spordiliidu Kalju võrkpallisektsioon ja maakonnalehe toimetus. Alagrupimängude tulemusena pääsesid finaali konkureerima neli naiskonda ja neli meeskonda.

Möödunud reede õhtul alistas Põltsamaa spordiklubi Mix naiskond Kuremaa ja Palamuse võrkpalluritest koosneva võistkonna Carmen 3:1. Meeste mängudes võitis Imavere võistkond vastaseid Palamuselt 3:0. Samasuguse tulemusega oli Põltsamaa võistkond tugevam Kurista meeskonnast.

Laupäeval võitsid Avinurme naisvõrkpallurid võistkondi Mix ja Carmen tulemusega 3:1. Carmen alistas omakorda adaverelased 3:0 ning sellise tulemusega oli samast võistkonnast tugevam ka naiskond Mix. Meeste arvestuses võitis Imavere Kuristat 3:0, Põltsamaa Palamuset 3:0, Kurista Palamuset 3:1 ning Põltsamaa Imaveret 3:0.

Üldarvestus tuli meeskondadest esimeseks Põltsamaa, teiseks jäi Kurista, kus mängis kaasa Kalju võrkpallisektsiooni esimees Enn Kangur, ja kolmandaks Imavere võistkond. Meeste võistkondade parimaks mängijaks tunnistati Eduard Kaun Põltsamaa võistkonnast. "Võistlustel võinuks konkurents isegi pingelisem olla," avaldas arvamust osav võrkpallur.

Naiskondade esikolmikusse kuulusid Avinurme, spordiklubi Mix ja Carmeni võistkonnad. Carmeni naiskonnas võistles ka võistluste peasekretär Ellen Kliiman. Parima võrkpalluri tiitli pälvis naistest Kaile Kirsch Avinurmest. Naiskondadest võidu pälvinud Avinurme võistkonna kapten Maie Rummel ütles maakonnalehele: "Finaalis võitsime kõiki vastaseid. Jõgevamaal oleme võistelnud varemgi – mängisime kaasa suvisel Põltsamaa lossi turniiril."

Naiskonna Carmen treener Andres Lippur selgitas: "Tänavused Vooremaa võrkpallivõistlused on Jõgevamaal esimesed, kus me ei tulnud esikohale. Finaali vii mases mängus kohtusime Avinurme võistkonnaga, kus mängivad igati võimekad ja osavad võrkpallurid. Meie võistkonna seekordseks vajakajäämiseks oli seegi, et kolm naiskonna liiget ei saanud erinevatel põhjustel kaasa mängida. Esmakordselt kaitsesid Carmeni spordiau aga Kuremaa Põllumajandustehnikumi neiud Margit Maalepp, Merike Asuküll ja Tairi Tõnismäe."

"Nii meeskondades kui ka naiskondades on tunda puudust noortest mängijatest. Võrreldes ülejäänud võistkondadega oli noori rohkem Avinurme naiskonnas, kes sel põhjusel ka teistest naiskondadest tugevam oli," ütles peakohtunik Toivo Uusna.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Luua sai oma hõlmikpuu

Hõlmikpuust ei teaks suurem osa eestlasi tõenäoliselt midagi, kui ühe selle liigi esindaja ümber poleks käinud kaheksakümnendatel ägedad võitlused, mille tagajärjel Estonia uus teatrimaja ehitamata jäi. Möödunud kolmapäeval istutati Luua arboreetumisse kahemeetrine hõlmikpuuistik.

Hõlmikpuuistiku kinkis Luua Metsanduskooli alluvuses tegutsevale arboreetumile Luua puukooli kanadaeestlasest omanik Madis Jürima ja see istutati arboreetumi taimegeograafilise kollektsiooni KaugIda osakonda.

Arboreetumi rajaja Alfred Ilvese tütar, Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves nimetas sündmust mõneti ajalooliseks, kuna see oli esimene puu, mis lisandus taimegeograafilisse kollektsiooni Eesti Vabariigi ajal, ning esimene puu, mille arboreetumile kinkis eraisikust ettevõtja.

"Taimegeograafilise kollektsiooni mõte on võimalikult täpselt jäljendada eri piirkondade metsa. Kui kollektsioonist mõni puu välja

läheb, on seda üsna raske asendada, eriti kui majanduslik situatsioon on selline, nagu ta meil aastaid olnud on," ütles Ene Ilves.

Hiinast ja Koreast pärit hõlmikpuud on Luual ennegi kasvatada püütud. 1962. aastal saadi Kiievist hõlmikpuuseemet ja viis aastat hiljem istutati kaks kohapeal kasvatatud istikut arboreetumisse, ent juba 1972. aasta inventuuri dokumentides pole hõlmikpuudest jälgegi: nad ei pidanud meie karmile kliimale vastu. Ene Ilvese sõnul ongi hõlmikpuu külmaõrnem just noores eas. Uus hõlmikpuu

kavatsetakse talveks kuuseokstega kinni katta.

Hõlmikpuud peetakse maailma vanimaks puuliigiks, mis on eksisteerinud üle 200 miljoni aasta. Selle liigi esindajad võivad elada tuhandeaastaseks ja vanemakski.

"Hõlmikpuu on küll lehtpuu, ent paljasseemnelisena okaspuudega rohkem suguluses kui teiste lehtpuudega. See on taimeriigis taanduv liik, nagu hiidpanda loomariigis, nii et kui teda teadlikult ei kultiveerita, siis on ta määratud hävimisele," ütles Ene Ilves. "Eesti tuntuim hõlmikpuu, too Tallinna Süda tänava oma, on 70 aastat vana ning see on teatavasti maailma põhjapoolseima kasvukohaga hõlmikpuu. Teine kindlalt teada olev puu kasvab Saaremaal Mihkel Ranna dendraariumis. Kindlasti on hõlmikpuid ka erakollektsioonides, aga nende kohta pole täpsemaid andmeid."

1953. aastal rajatud Luua arboreetumi nimetati vanem vene keele põhiselt dendropargiks. Nüüdne inglisepärane arboreetum olevat rahvale üsna võõras sõna.

"Kui arboreetumi juhatava viida läheduses liikuma juhtun, peab mõni möödasõitja isegi auto kinni ja küsib, mis asi see arboreetum on, et siis ammendava vastuse saanult rahulikult edasi sõita," ütleb arboreetumi pervel elav Ene Ilves. Ja tegelikult ongi arboreetum üks lihtne ja selge asi: kui seal Kaug-Ida leida tahate, tuleb teil otsida üles ristmik, kus paremat kätt jääb Euroopa ja vasakut kätt Kesk-Aasia, ning minna otse edasi. Ning oletegi hõlmikpuu juures.

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Mobiiltelefoni pätsaja oli poisike

Pühapäeval varastati Vaimastveres OÜ Vaimastvere Agro kuivatist mobiiltelefon Nokia 3110. Sidevahendi omanik oli tööl olles oma telefoni kõrvalruumi laadima pannud. Kui ta umbes poole tunni pärast sinna ruumi läks, mobiili enam polnud. Osutus, et selle oli pihta pannud 11-aastane kohalik poisike. Kui ta oli esiti veidi telefoni "remontinud", andis ta selle teise poisi kätte ja käskis sellel ütelda, kui keegi küsib, et leidis telefoni. Järgmisel päeval pidi too telefoni koolis tagasi andma. Konstaabel suutis telefoni ootamatu ilmumise poiste hulgas kohe kindlaks teha ja telefon on omaniku käes tagasi.


Varastati kolm võsalõikurit

Ööl vastu laupäeva murti Pikknurmes sisse sealse metskonna garaa¾i ja laoruumina kasutatavasse aita. Garaa¾ilukk murti küll lahti, aga avaldaja andmeil seal midagi ei puututud, ka seal seisnud autot mitte. Lukuobadus kangutati välja aidaukselt ja viidi ära kolm uut võsalõikurit. Võsalõikurid olid nii uued, et seisid laos veel lahti pakkimata. Vargusega tekitatud kahju on veel selgitamisel, aga üks trimmer maksab 10 000 krooni ümber.


Purjus ärandaja jäi autoga porisse kinni

Reedel umbes kell 15.20 ärandati Luualt ®iguli 21061. Sõiduk oli pargitud mõisa tiigi juurde sepikoja hoone kõrvale. Umbes kella nelja paiku nähti ärandatud autot Luua-Ehavere tee ääres künnipõllul. Auto juures askeldas alkoholijoobes Robert (1976), kes toppis autorataste alla laudu. Ilmselt ei suutnud purjus mees autot valitseda, sõitis teelt välja ja jäi libedal porisel künnipinnal sinna kinni.


Süüdistus psühhotroopse aine seadusevastases üleandmises

Mõni päev tagasi esitati politseis süüdistus KrK § 210 2 lõik 1 järgi töötule 1981. a sündinud Jaanile. Mees oli 1998. a sügisel omandanud psühhotroopset ainet Taren, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas. 1999. a suvel andis ta selle edasi teisele isikule. Seadus näeb aga seesuguse aine edasiandmises kuritegu ja õiguserikkujat ähvardab kohtuliku karistusena vabadusekaotus kahest kuni viie aastani.


Varastati alumiiniumist vannid

Üks Mustvee Kastani tänava majaomanik on avaldanud, et temalt on varastatud kaks alumiiniumist vanni. Vargus on toime pandud 19.-24. novembrini. Vannid seisid kannatanul sauna taga. Kannatanu hinnangul on kahju 1000 krooni.


Telefoni kasutaja kõndis telefoniga minema

Läinud nädala alguses avaldas üks Torma kandi 1971. a sündinud mees, et 18. novembril võeti tema mobiiltelefon ära. Ta istus Jõgeval õllebaaris ühes lauas kellegi mehega, kes küsinud temalt mobiili helistamiseks. Kui pärast kõnet avaldaja oma sidevahendit tagasi küsis, vastas mees, et telefon polegi tema käes. Kas 1966. a sündinud Toomast Jõgevalt süüdistatakse varguses või selle katses, selgitab kannatanu avalduse edasine kontrollimine.


Võeti ära mobiiltelefon

Kolmapäeval avaldas üks Kantkülas elav noormees, et temale tuldud Mustvees Shelli tanklas kallale ja viidud ära tema mobiiltelefon, mis tal kähmluse ajal maha kukkunud. Kaudselt asjast teadjad on esialgu seletanud, et purjus olid nii avaldaja kui ka need, kellega tal sõnavahetus ja rüselemine tekkis. Kes tüli noris ja miks ning kuhu telefon jäi, selgub juurdluse käigus.


Metallivargad käisid Lustiveres

Politseisse on laekunud andmed, et käesoleva aasta septembri lõpu ja oktoobri esimeste päevade vahemikus on Lustivere Agro OÜ töökoja traataiaga piiratud territooriumilt varastatud 200 m kaablit. Kaabel keriti maha seal seisnud kaablipoolilt. Osaühing on hinnanud varastatud kaabli väärtuseks 24 000 krooni. Politsei on asjas esimesed ülekuulamised teinud.


Ilmateade

Teisipäeval on pilves selgimistega ilm. Võib sadada vihma, lörtsi ja lund. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on -3°C ... +3°C.

Kolmapäeval on valdavalt pilves ilm. Võib sadada vihma ja lörtsi. Puhub edela- ja lõunatuul 6-11 m/s. Õhutemperatuur öösel -4°C ... +5°C, päevl -2°C ... +6°C.



Vooremaa

Teisipäev, 28. november 2000. a.

Tähetund oli seekord Palamusel

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Haigekassa uueneb

MARIS JESSE,

Keskhaigekassa direktor


KIRJAD

Milleks? Kelle jaoks?

HERBERT SÖÖDE


Jõgevamaalased kasutavad harva ühistransporti

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Ettevaatust, enesetapp!

28. november 2000



MAJANDUS

Talioras on hästi võrsunud

RAIVO SIHVER


Põltsamaa postkontor ja Hansapank on ühe katuse all

RAIVO SIHVER


Lehmad ja maasikad Otslava talus

JAAN LUKAS


Jõgeva firma ostis OÜ Argoslõng pankrotivara

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Rivvi!

KRISTJAN ROHIOJA


Kreizy küsitlus

Mida teate Betti Alveri päevadest?

K. A.


Gümnaasium ei võtnud enam raha

MARGUS KIIS


Uued bändid maailmas


Betti tähetund

KADI ALTMÄE

HIIE PAAS


Isekeskis, ilma kärata

RIINA MÄGI



SPORT

Spordi lühiridu

SULEV LUHT


Põltsamaal lõppesid järjekordsed ajalehe Vooremaa võrkpallivõistlused

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Luua sai oma hõlmikpuu

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Mobiiltelefoni pätsaja oli poisike

Varastati kolm võsalõikurit

Purjus ärandaja jäi autoga porisse kinni

Süüdistus psühhotroopse aine seadusevastases üleandmises

Varastati alumiiniumist vannid

Telefoni kasutaja kõndis telefoniga minema

Võeti ära mobiiltelefon

Metallivargad käisid Lustiveres


Ilmateade