Vooremaa
ASi Adavere Lihatööstus juhatuse esimehe jõuline tagasitulek
Esmaspäeval vabastas ASi Adavere Lihatööstus juhatuse esimees Harri Nukke ajutise tegevjuhi Robert Jaani. Seni käib lihatööstuses igapäevane tootmine ja müük. Kaubeldakse uute toodetega ja lihatööstuse poel läheb hästi.
ASi Adavere Lihatööstus on aga taas juhtima asunud Harri Nukke, kes kümme aastat tagasi oli üks firma rajajaid. "Olin alates 14. augustist puhkusel. Puhkuse ajal analüüsisin nii olukorda ettevõttes kui ka tehtud vigu. Tööle tagasi tulles asusin välja töötama ettevõtte tervendamiskava. ASi Adavere Lihatööstus omanikud ja juhatus on seisukohal, et firma suudab edasi töötada. Loodetavasti arvestab kohus 29. septembril meie kompromissettepanekuid. Tahaksime kasutada kõiki võimalusi, et vastavalt tervendamiskavale võlad ära maksta. Ühe päevaga seda teha ei jõua, teatud perioodil aga küll. Võlausaldajad võiksid otsustada, kas tahavad rahast ilma jääda või seda kätte saada," ütles Harri Nukke.
ASi Adavere Lihatööstus juhatuse esimees selgitas Vooremaale, miks ta vallandas ajutise tegevjuhi Robert Jaani. "Robert Jaani tuli ettevõttesse minu kutsel ja töötas minu volitustega. Kahjuks tuli ta vabastada, see oli nii minu kui ka juhatuse otsus. Meil tekkisid eriarvamused ettevõtte tuleviku suhtes. Samuti osutusid Robert Jaani ametis oleku ajal mitteootuspäraseks müügitulemused ja kulutused nende saavutamiseks," lisas firmajuht. Harri Nukke sõnul käib praegu Adavere lihatööstuses igapäevatöö.
"Päevas töötleme 1,5 tonni liha, kuid normaalne oleks 5-6 tonni päevas. Tapamajas tapetakse loomi vastavalt võimalustele," lausus juhatuse esimees.
ASi Adavere Lihatööstus nõukogusse kuuluvad Urmas Allik, Jaan Luts ja Roland Lepp. Põltsamaa vallavolikogu esimees ja Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots arvas olukorrast lihatööstuses nii: "Ootame ära 29. septembri. Enne tormi ei maksa hõisata."
Ajutine tegevjuht Robert Jaani kinnitas maakonnalehele, et töötas lihatööstuses tõesti volituse alusel. See võeti aga ära. "Eks aeg anna arutust," kommenteeris Robert Jaani. Ta tahab aga kohtuotsuse ära oodata ja enne midagi juurde lisada ei soovi.
Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma pidas Harri Nukke käitumist kummaliseks. Tema arvates on Harri Nukke tervendamiskava täpselt sama, mille käis välja Robert Jaani. "Tahab vist võõraste kätega ära teha," lisas pankrotihaldur.
Lihatööstuses on praegu küllaltki närviline aeg ja seetõttu ei julgenud paljud olukorda kommenteerida. Anonüümseks jääda soovinud isiku arvates tekitab seda Harri Nukke ise.
31. juulil algatas Jõgeva Maakohus võlausaldajatele ligi 30 miljonit krooni võlgneva ASi Adavere Lihatööstus osas pankrotimenetluse. 19. septembril toimus kohtuistung, mille otsus kuulutatakse välja homme. Siis selgub, kas tervendamiskava on arvestatud või mitte.
Adavere Lihatööstus seisis ligi kolm nädalat. Robert Jaani abiga õnnestus 21. augustil tööstus taaskäivitada. Selle ajaga ligi 1,5 miljoni kroonise käibe saavutanud firmas on tööl 63 inimest.
Hetkeolukorda ASis Adavere Lihatööstus kommenteeris Toomas Saarma nii: "Mida ta (Harri Nukke) loodab kahe nädalaga saada, kui ise on turu ära solkinud."
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Hüdroelektrijaamade kaskaad Pedja jõele
Septembri alguses koos olnud Jõgeva vallavolikogu kiitis heaks vallavalitsuse ja Eesti Veejõu ASi ühiste kavatsuste protokolli, mis sisaldab hüdroelektrijaamade taastamise kava Jõgeva valla piires.
Selleks taotletakse munitsipaalomandisse Pedja jõel asuvad hüdrotehnilised rajatised: Painküla, Rohe külas asuv Sae ja Jõgeva aleviku veehoidlad ning regulaatorid.
Jõgeva valla majandusspetsialist Uuno Laul ütles Vooremaale, et Pedja jõel on Jõgeva valla piirides juba varasematest aegadest kolm paisu: Sae, Jõgeva aleviku ja Painküla. Nende vee-energiat on kasutatud sae ja vesiveskites ning elektrienergia tootmisel. "Kuna fossiilsetel kütustel (põlevkivi jt) tuginev energiatootmine kahjustab keskkonda ja läheb aina kallimaks, siis muutub aktuaalsemaks taastuvatel energiaallikatel põhinev energeetika, sh hüdroenergeetika. Pedja jõe energeetiline potentsiaal ei ole küll suur, kuid nimetatud kolme hüdrorajatise baasil võib nendes igaühes toota 100-150 kW elektrit. Vastavalt energiaseadusele peavad elektrivõrgud selliselt toodetud energia ära ostma," kommenteeris Uuno Laul.
Hüdroelektrijaamade taastamine nõuab suuri investeeringuid, ligi 6 miljonit krooni, kuid see võib 5-6 aastaga end ära tasuda.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
Varsti on käes 1. oktoober, aeg, mil omavalitsused peavad maavalitsusele esitama oma seisukohad valdade arvu osas. Seda tingimustes, kus mitte midagi ei ole teada antud maa- ega omavalitsuste uutest ülesannetest. Sellist revisjoni ei ole teinud poliitikud ega valitsus.
Valida ei ole suurt õieti midagi. Avalikkusele on teada antud ainult kaks varianti: nn Asmeri reform, maakondade ümbernimetamine valdadeks, ja maavalitsuste poolt koostöös omavalitsustega pakutu. Viimasel juhul on valida kahe lahenduse vahel. Kas Jõgevamaale tuleb kolm (sisuliselt enne 1960. aastaid kehtinud Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa rajoonide tagasitoomine) või neli valda.
Petlikud lootused
Esmasel vaatlemisel on kõige ahvatlevam Asmeri reformi variant. Seda on enamikus maakondades, kus eksisteerib ainult üks tõmbekeskus, ka kõige lihtsam läbi viia. Jõgevamaal võib see keerulisemaks osutuda, sest sisuliselt omavad peaaegu võrdset tõmmet nii Jõgeva kui ka Põltsamaa.
Maakond nimetatakse ümber vallaks, vallad osavaldadeks. Viimaste eelarved suletakse, rahakott tuuakse keskusesse. Osavaldadesse tööle jäävate ametnike ainukeseks eesmärgiks saab tõenäoliselt olema inimeste ärakuulamine ja avalduste vastuvõtmine. Arvatavasti on need maa- ja sotsiaalküsimused. Otsustamisõigust osavaldadele ilmselt ei jäeta.
Rahvale teatatakse pidulikult, et valdades läbi viidud ametnike arvu massilise vähendamise tulemusena (neid võib olla isegi kümneid tuhandeid) hoitakse kokku kümneid kuni sadu miljoneid kroone.
Bürokraatide koondamise vastu ei protesteeri peale bürokraatide endi tõenäoliselt keegi. Nii tehakse Asmeri reform rahvale vastuvõetavamaks.
Kuna maa- ja omavalitsustele antud ülesannete olulisest vähendamisest ei ole nagu midagi kuulda olnud, siis ei saa kaugemas tulevikus arvatavasti juttugi olla ametnike arvu massilisest vähendamisest. Siin mängitakse tõenäoliselt ühe-kahe aasta efekti peale.
Bürokraatide vastu võitlemine on aga nagu lohe peade maharaiumine. Mitu pead kasvab asemele, ainult et teises kohas. Juba teisel aastal võib ametnike arv valla keskuses tasapisi tõusma hakata. Kes ei usu, see vaadaku ametnike koondamise statistikat viimasel 30-40 aastal. Ka iseseisvuse kümnel aastal on see nii olnud.
Kokkuhoiu musta stsenaariumi käivitumise võimalustest
Viimasel kümnel aastal läbi viidud reformide eesmärkide seas paistab silma riigile tülikatest kuludest lahti saamine, nende sokutamine inimeste kanda. Näiteks oli kollaste kaartide ja EVPde reformi eesmärgiks kuluka elamukommunaalmajanduse kulude andmine reformi sildi all riigi käest inimeste kätte (korterite erastamine). Ses osas on nn kollaste kaartide reform edukalt lõpuni viidud.
Kui ametnikud jäävad nagunii maksumaksja õlule, siis tulevad kokkuhoiuna arvesse ainult hariduskulud. Reformierakond on avalikult teada andnud, et nende strateegiliseks eesmärgiks on erakoolid ja tasuline haridus. Teades rahva vastuseisu otsese tasulise hariduse sisseviimisele, on äkkrünnakud ses osas lõpetatud. Mitte ükski reformikas ei ole aga avalikult tasulise hariduse ideest lahti öelnud. Arvata võib, et tormijooksu ebaõnnestumise järel võetakse kasutusele teised, hiilivamad variandid.
Kahtlusi, et haldusreformi läbiviimise sildi all hakatakse vargsi läbi viima haridusreformi, suurendab tõsiasi, et viimase vajalikkusest ei räägi enam keegi. Teada on, et kõik hariduse kulud, ka õpetajate palgad, tahetakse veeretada omavalitsuste kanda. Selleks on välja mõeldud kaval pearaha süsteem. Õpilaste arvu järgi võidakse nn Asmeri valda anda seni riigi eelarvest laekuv raha - pedagoogide töötasu, õpikute väljaostmine, täiendkoolituse summad.
Tõenäoliselt ei jätku sellest rahast kõigi olemasolevate koolide kulude katmiseks. Näiteks paarikümne kooli kulude katmise asemel võib jätkuda ainult 15 või vähemale koolile. Kui esimesel aastal jõutakse püksirihma koomale tõmmates koolide arvu säilitada, siis kaugemas perspektiivis tõenäoliselt mitte.
Kui nn Asmeri valda hakatakse saadikuid valima parteilisel põhimõttel, siis arvata võib, et enamuse saavutavad ses tulevases volikogus valla (praeguse maakonna) keskuse ja selle ümbruse saadikud. Seda kahel põhjusel. Esiteks, üle poole praeguse maakonna rahvastikust elab Jõgeval ja selle lähiümbruses. Teiseks sellepärast, et keskuse inimesed on ka kaugemal tuntumad, kui ääremaa aktivistid.
Haldusreformi asemel haridusreform
Kui tulevasel nn Asmeri vabariigi vallal tuleb valida, milliseid koole ta sulgema hakkab, siis tõenäoliselt on nendeks eelkõige kaugema piirkonna koolid, seal, kus vastuvaidlemist ei tule, sest hääletamisel võib puudu tulla häältest.
On kuri kahtlus, et niimoodi seda haridusreformi läbi viima hakataksegi. Maagümnaasiumidest võivad saada põhikoolid, põhikoolidest algkoolid, viimased aga kaotatakse. Maakohtades võib hariduselu hakata välja surema.
Käivituda võib kolgastumise kiirtee (ajalehe Koit väljend). Vanemad kolivad koos lastega ära sinna, kus saab neile elus läbilöömiseks vajalikku haridust anda. Elujõuline kontingent maalt kaob. Kohapeale jäävad ainult joodikud ja pensionärid.
Pearaha summade kinnikülmutamisel, võib alata tasuta riigihariduse allakäik. Kõrvuti riiklike koolide sulgemisega hakkab nagu seeni pärast vihma massiliselt tekkima erakoole, mis õpilasi endale meelitavad. Nii võidaksegi ellu viia reformikate põhiidee - haridus tasuliseks. Sõnades võidakse jääda riikliku tasuta hariduse juurde, kuid teod võivad olla hoopis teised.
Eelkirjeldatud nn must stsenaarium ei pruugi käivituda, kui me ise oleme aktiivsemad ja ei lase valitsusel jõuvõtteid kasutada. Valitsus peaks haldusreformi (loe: haridusreformi) läbiviimise variandid rahvale arutada andma. Tervitatav oleks haldusreformialane rahvaküsitlus.
RAIVO SIHVER
KIRJAD
20. septembri Postimehes kirjutati, et eile rõkkasid teleri ees kümned tuhanded. Võibolla, et see nii ka oli, aga mina nende hulka ei kuulu, sest mina sportlasele oma häält ei kuluta.
Kui judomaadleja Aleksei Budõlin sai pronksmedali, mis see minule korda läheb. Esiteks, ta ei ole minu rahvusest ja teiseks on ta mulle täiesti võõras inimene. Miks peaksin mina rõõmu tundma tema võidetud pronksmedalist?
Medal medaliks, aga selle eest pool miljonit Eesti krooni - see on juba midagi. Ei läinudki kaua aega, kui Eestil tuleb jälle 500 000 krooni anda, sest judokas Indrek Pertelson võitis ka pronksmedali. Ega sellega veel raha andmine lõpe, sest kümnevõistleja Erki Nool tahab ka mingisuguse rahasumma saada. Miljon meie riigis pole mingi raha.
Ei saa öelda, et meil on vaene riik, sest 100 000 siia, 100 000 sinna, isegi 500 000 näib, et ei ole mingi rahasumma. Aga pensionäridele kahe aasta tagant kasvõi 200 krooni juurde panna, seda raha ei ole.
Olen ajalehtedest lugenud küsitlust "Kellel on Eestis hea elada?". Sellele küsimusele on lihtne vastata - sportlastel ja treeneritel. Neil on töökoht olemas, riided seljas, kõht täis ja nende eest tasuvad kulutused rikkad inimesed.
Kellel on tahet ja viitsimist, see jõuab võistlustel kolmandast kohast allapoole, kas või kuuendaks, ka siis on mingisugune rahasumma teenitud. Kui aga juhuslikult saavutatakse koht esimese kolme hulgas, on kopsakas rahasumma - 100 000-120 000 Eesti krooni. Ka treeneritel on vähemalt 100 000-kroonine preemia.
Tavalist tööd, kui hästi tehes, ei ole võimalik sellist rahasummat saada.
Võistlustelt tagasi tulles öeldakse sportlastele: "Te olete kangelased!" Minule jääb see arusaamatuks, et Eesti Vabariigis spordiga saadakse kangelaseks. Selleks saadi Teise maailmasõja ränkrasketes veristes lahingutes - nüüd aga rahu ajal spordiga.
Kui aus olla, siis poksis, jäähokis, maadluses on ka verd näha, kuid sellega ei tohiks kangelaseks saada. Enne ikka mõtleme, siis alles ütleme. Kas ikka spordiga saadakse kangelaseks? Kas pöidla hoidmine aitab sportlasel medalit saada?
Oletused, kaasaelamised ei anna küll mingit tulemust.
ALEKSANDER
KÕRGESAAR
JUHTKIRI
Jõgevlased hakkavad elama õhulossides
Täna arutab Jõgeva linnavolikogu Jõgeva linna arengukava. Ligi pool aastat tegemisel olnud ning 89 000 krooni maksma läinud arengukava on aga segane, koostatud kummaliste lähteandmete põhjal ning sisaldab asjaliku tegevuskava asemel enamasti deklaratiivseid väljaütlemisi.
Arengukava lugedes saame muuhulgas teada, et "Jõgeva linn, mille selge arenguprioriteet on infotehnoloogia, on maailmale läbi interneti maksimaalselt avatud, omades ka ise väga head interneti ühendust, mis soosib infotehnoloogia aktiivset kasutamist igal elualal, eriti hariduses". Või veel parem: "Jõgeva on sotsiaalselt turvaline maakondlik tõmbekeskus, mis osutab nii kvaliteetset esmatasandikui eriarstiabi, samuti taastusravi ja rehabilitatsiooni teenust."
Milline tore linn! Aga tulevik saab olema veelgi toredam, sest Jõgeva arenguprioriteetideks on nüüd kultuuri ja hariduse väärtustamine ning tingimuste loomine edukaks kultuuri ja haridusalal tegutsemiseks, infrastruktuuri arendamine ja kaasajastamine ning ettevõtluse soodustamine.
Milleks oli selliste põhjapanevate ning mistahes omavalitsusele sobivate arengusuundade paikapanekuks vaja kuudepikkuseid SWOTanalüüse ning linnapea endise ametiauto müügisumma mastaabis honorari? Kas kohalikud visionäärid on tõesti nii kompetentsed, et ei vaja rahalisi kulutusi nõudvate otsuste vastuvõtmiseks isegi mingeid lähteandmeid? On ju arengukava koostaja ise tunnistanud, et mingit Jõgeva linna hetkeolukorda kirjeldavat uurimust läbi ei viidud.
Linnaisad on mitmel korral kurtnud linnarahva vähese huvi üle arengukava küsimuses. Kuid kas sellise tasemega dokumendi suhtes saabki seda neile pahaks panna? Seda enam, et näiteks Vooremaa toimetusse on arengukavaga tegelevatelt inimestelt laekunud seni täpselt üks kirjutis.
Kõik see jätab mulje, et kogu töö arengukava kallal kannab lihtsamalt läbiajamise pitserit.
MAJANDUS
Puurmani valda läbib Tallinna-Tartu maantee. Alevist on Põltsamaale ligi 20 km, Tartusse 39, Tallinna 148 ja Jõgevale 25 km.
Mitte tee, vaid põld on see, mis on siinkandi elanikke toitnud ajast aega ja toidab arvatavasti ka edaspidi. Mets on andnud ja annab ka tulevikus inimestele nii tööd kui ka toasooja. Pikknurmes asub metskonna keskus. Valla territooriumile jäävalt Alam-Pedja looduskaitsealalt käiakse marju ja seeni korjamas.
Koos Vene vägede lahkumisega kadus vallast pommituslennukite polügoon. Õppuste aegu värisesid ümbruskonnas majade aknaklaasid. Praeguse Kaitseliidu polügooni kohta midagi paha kosta ei osatud.
Nõukogude ajal, tööstuste maale viimise kampaania raames, paigutati 1959. aastal Puurmani alevikku endisele Kalinini nimelisele Tallinna Elektroonikatehasele kuuluv tsehh, mis algul tootis kõrgepinge lahklüliteid, hiljem aga rahvatarbekaubana auto akulaadijaid.
Puurmani aleviku ja selle lähikonna inimesed külastavad rohkem Põltsamaad, kui Jõgevat. Valla teise tõmbekeskuse, Saduküla rahvas on harjunud asju ajamas käima aga Jõgeval. Otsest huvide konflikti kahe tõmbekeskuse vahel ei ole. Saduküla ümbruses tegutseb OÜ Härjanurme Mõis ja Puurmani ümbruses Puurmani PÜ.
Praeguse Puurmani valla territoorium kuulus kunagise Kursi kihelkonna koosseisu. Pindalalt maakonna neljas vald (292,56 km 2 ) on hõredasti asustatud (7,2 inimest ruutkilomeetril). Hõredama asustusega on veel ainult Saare vald. Valla 13 külas elas 20. septembri seisuga 2111 inimest (932 peret), sealhulgas Puurmanis 721, Sadukülas 279, Pikknurmes 246, Härjanurmes 130 ja Kursi kirikukülas 46 inimest.
Tooni annavad suurtootjad
Maa boniteet on hea. Põllumehe elu teevad aga keeruliseks rasked savimullad.
Seaduse järgi kuulus tagastamisele 460 kinnistut. Kõik ei tahtnud maad tagasi saada, vaid rahuldusid EVPdega. Praeguseks on lõpetatud 74% ehk 340 toimikut. Probleeme tekitab maareformiseaduste sage muutmine, mis takistab reformi käiku. Järele on jäänud raskemad juhtumid, kus omanikud ei jõua piiride jagamise osas kokkuleppele.
Nii OÜ Härjanurme Mõis kui ka Puurmani PÜ kasutavad maid ajutiste maakasutuslepingute alusel, vastavalt 883 ha ja 1416 ha. Lisaks eeltoodule kasutavad suurtootjad otselepingute alusel omanikele kuuluvaid kinnistusse kantud maid. Puurmani PÜl on maad alla 2200 ha ja OÜl Härjanurme Mõis haritavat maad 1450 hektari ümber. Tootmistalusid on 18.
Üle sajahektarisi talusid vallas ei ole. Valitseb suurtootmine. Puurmani PÜle kuuluvas nõukogude ajal ehitatud Pikknurme suurfarmis on praegu üle 700 noorlooma ja 380 lehma. Ühistutes töötab üle 150 inimese, suvel rohkem.
Pikknurme metskonnas leiab tööd ligi 30 inimest. Puidutöötlemis- ja varumisfirmad annavad tööd 20-30 inimesele. Ainulaadne tegevus on puidu suitsutamine. Puit pannakse vastavasse suitsutamisahju, mida köetakse vedelkütusega. Suitsutamisprotsessi juhitakse arvuti abil. Tehnoloogilise protsessi hulka kuulub puidu kuumutamine (üle 200 kraadi) ja aurutamine. Isegi lepapuit omandab meeldiva välimuse.
OÜ Eesti Ekopuu juhatuse esimehe Einar Saare sõnul lubab tootmisvõimsus töödelda 200 tm puitu kuus. Sügisel loodetakse üles panna veel üks ahi. Toodang eksporditakse Soome, ses osas ollakse kogu Baltikumis ainukesed.
Valla piiridest kaugemal tuntakse veel Tammemäe turismi- ja Härjanurme kalatalu.
Ei kuulutatud katastroofipiirkonnaks
Tehas, kus toodeti metallist televiisorialuseid, akulaadijaid ja ülekandejuhtmeid, likvideeriti 1993. aastal ja tööta jäi 120 inimest. Esialgu tekkis väga palju töötuid. Osa neist leidis rakenduse põllumajanduses, metsanduses ja mujal. Osa suundus aga tööle Põltsamaale, Tartusse ja isegi Tallinna. 20-30 inimest ei ole siiani endale tööd leidnud. Ka põllumajandusühistud on tööliste arvu vähendanud.
Puurmani alevis on kaheksa paljukorterilist ja Sadukülas kolm paljukorterilist elamut. Mõlemas asulas tegutsesid kallist sooja tootvad tsentraalkatlamajad. Nende tegevus lõpetati paar-kolm aastat tagasi. Vallavolikogu esimehe Peeter Kallasmaa sõnul toimus see suuresti valla initsiatiivil. Paar aastat tagasi märtsikuus võeti vastu otsus, et sügisel katlamaja korsten enam ei suitse.
Vallavanema Rein Paabi andmetel ehitati lokaalkatlamajad suuresti valla abiga. Enamikus neist köetakse puudega. 18 korteriga elamu vajab kütteperioodiks 250-300 ruumimeetrit puid, mis teeb korteri kohta keskmiselt 15 rm. Autokoorem, umbes korteri vajadus, poolemeetriseid lõhutud puid koos kojutoomisega maksab ligi 1800 krooni, mis teeb kütteperioodi kuu peale 225 krooni. Juurde võib tulla umbes 100 krooni suurune kütmistasu.
Rikkalik sügis aitab talve üle elada
Tänavu on toimetulekutoetuse taotlejate arv suurenenud. Eelmise aasta üheksa kuuga sai toimetulekutoetust 2000 pereliiget summas 536 255 krooni, selle aasta sama ajaga 2081 pereliiget summas 556 434 krooni. Kuus pöördub valla sotsiaaltöötaja poole keskeltläbi 100 abivajajat, talvel rohkem. Ametlikke töötuid on vallas 29 inimest, ilma tööta aga ligi 250.
"Loodame, et selle talve elavad inimesed üle, sest sügis andis rikkaliku saagi. Kel oli vähegi viitsimist aialapil või põllul tööd teha, ei see nälga jää," arvas valla sotsiaalnõunik Silvi Kukk.
Põhiprobleemid on seotud suurte majade elanikega. Juulis maksti toetusi 46 903 krooni ja augustis 47 000 krooni, septembri keskpaigaks oli laekunud avaldusi juba 60 000 krooni ulatuses. Hakkab saabuma kütteperiood ja inimesed vajavad puude muretsemiseks raha.
MTÜ Puurmani tugikeskuse eesmärgiks on aidata probleemseid peresid. Koolilapsed valmistavad järgmiseks koolipäevaks ette õppetöid.
Sisustatakse ka koolieelsete laste vaba aega. Üle 16-aastastele korraldatakse arvutiõpet. Viiakse läbi piiblitunde. Üritustest võtavad osa ka lastevanemad. Õhtuti on toitlustamine. Tugikeskuselt on abi saanud üheksa peret, kus kasvab 33 last. Peale selle on individuaalset abi saanud kolm peret.
Haldusreform on toores
Haldusreformi läbiviimise vajadust põhjendatakse haldussuutlikkuse tõstmisega. Keegi ei ole aga ära seletanud, mida see sõna tähendab. Vallavolikogu esimees Peeter Kallasmaa kuulis ühel aprillikuisel seminaril huvitavat tõlgendust, nimelt olevat tegu riigikuulekusega.
Vallas tegutseb 278 õpilasega Puurmani Keskkool ja 91 õpilasega Saduküla Põhikool. Lasteaial on hooned Puurmanis ja Sadukülas. Valla arengukava näeb ette Puurmani Keskkooli edasitöötamist ja koolielu säilimist.
Peeter Kallasmaa arvates loodavad reformijad majanduslikku efekti saada õpetajate koondamise ja palgaraha kokkuhoiu arvelt. Sel juhul suurenevad oluliselt õpilaste kooli toimetamise kulud. "Keegi ei ole aga välja arvutanud, kas kokkuhoid, mida tahetakse saada maakoolide ärakaotamise pealt, on suurem kui juurdetulevad täiendavad transpordikulud," kommenteeris vallavolikogu esimees.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Põltsamaal vaeti lossi tulevikku
Esmaspäeval tulid Põltsamaal kokku Põltsamaa Lossi Fondi nõukogu ja juhatuse liikmed, et ühiselt pidada nõu eelkõige selle üle, kuidas ja millisel moel jätkata töid lossi juures ja mismoodi leida selleks võimalusi.
Esmalt tehti kokkuvõte 5. augustil Põltsamaal peetud minikonverentsist teemal "Põltsamaa lossi tulevik", kus osales nii põltsamaalasi kui ka külalisi, kes esitasid oma nägemusi lossi tulevikust.
Seejärel vaeti koos erinevaid võimalusi, kuidas ees seisvateks töödeks saada raha. Leiti, et edaspidi on vaja ennekõike panna paika prioriteedid lähemaks tulevikuks. Et võimalused saada vajalikke summasid muinsuskaitse kaudu on piiratud, siis püütakse otsida teisigi erinevaid teid ja variante. Ilmselt tuleb ulatuslikumad lossi ülesehitustööd lükata kaugemasse tulevikku, lähemas tulevikus aga oleks vaja restaureerida varemed ja need konserveerida, et edaspidiseid lagunemisprotsesse pidurdada.
Novembri lõpuks peaks aga Põltsamaa Lossi Fond äriregistrisse lõplikult kantama kui sihtasutus, et oleks võimalik ka ametlikult sihtasutusena tegutsema hakata.
VAIKE KÄOSAAR
Kollid ja kummitused kunstikoolis
Jõgeva kunstikool kutsus oma esmaspäeval peetud neljandale sünnipäevale muude külaliste hulgas ka kolle ja kummitusi. Kui teised külalised läksid pärast pidu koju, siis nimetatud tegelased jäävad kunstikooli tuleva nädala lõpuni.
Miskit kurja neilt kollidelt-kummitustelt karta pole: nad on paberil ja klaasi all ning kunstnik Karel Korpil ka üsna mõnusa moega välja kukkunud.
Peale Karel Korpi illustratsioonide Leelo Tungla lasteraamatule "Kollitame! Kummitame!" on kunstikoolis esmaspäeval avatud näitusel näha ka sama autori pildid kalendrist "Härjapõlvlaste 12 kuud" ning kunsnik Epp Korpi illustratsioonid Ellen Niidu lasteluulekogule "Tere, tere, lambatall!" ja Liili Remmeli raamatule "Timmi rong". Näituse avamine oli aga vaid üks osa kogu üritusest, mis kandis pealkirja "Algab V raund" (see viitab koolis alanud viiendale õppeaastale) ning millele kunstikool oli kutsunud maakonna koolide kunstiõpetajaid ja õpilasi. Tuldi Jõgeva Gümnaasiumist ja Ühisgümnaasiumist, Maarja Keskkoolist ning Torma ja Vaimastvere Põhikoolist.
Kaks julget
Epp ja Karel Korp olid üritusel ise kohal ning rääkisid taieste sünniloost. Kui Epp kaheksa aastat tagasi Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpetama valmistus, tahtis ta diplomitöö teha just raamatuillustratsiooni alal. Koostööettepanekuga läks ta ei kellegi muu kui Ellen Niidu enda juurde ning saigi kaubale. Nii sündis lambatalleraamat, mis 1994. aastal ilmununa sai Karl Eduard Söödi nimelise lasteraamatu aastapreemia.
Epu abikaasa Karel sai paar aastat hiljem hakkama üsna sarnase julgustükiga. Pildid lahedatest kollikooliõpilastest joonistas Karel valmis uskudes, et suudab ka jutud sinna juurde kirjutada. Tunnetades, et kirjutamine on siiski võõravõitu ala, pöördus Karel Leelo Tungla poole. Tungal mõelnud, et käib agara noormehega lõunal ära, siis vabandab ennast peavaluga välja ja kaob silmapiirilt. Näinud Kareli pilte, sai ta aga sellise inspiratsioonilaengu, et kirjutas vaimukad kollikoolilood kahe nädalaga valmis.
Raamat ilmus ja Karel sai selle illustratsioonide eest 1997. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Nüüd on Karelil koostöös Leelo Tunglaga valmimas teinegi raamat: lustakas luule ja pildilugu "Tema amet".
Ka lapsed said raamatuillustreerimise alal kätt proovida. Joonistanud valguskasti abil maha ühe Kareli pildi kontuurid, võis iga laps selle oma parema äranägemise järgi ära värvida.
24 kaadrit sekundis
Peale raamatute kujundamise said lapsed üritusel aimu ka sellest, kuidas tehakse animafilme. "Filmi vaadates tundub, nagu nukk või joonistatud tegelane elaks, aga tegelikult on see üks suur silmapete," paljastas stuudios Nukufilm kunstniku ja re¾issöörina töötav Mait Laas filmitegemise telgitaguseid.
Laas hakkas ise korraks filminukuks ja näitas ette, kuidas selle keha ja jäsemete asendit enne iga järgmise kaadri ülesvõtmist pisut muudetakse, nii et hiljem 24 filmikaadrit sekundis ette mängides tekib sujuva liikumise illusioon. Mõnesekundilise lõigu filmimisele võib nii kuluda terve päev.
Et jutt liiga teoreetiliseks ei jääks, näitas Mait lõike värskematest eesti animafilmidest ning õpetas, kuidas kahe paberilehe ja pliiatsi abil minikino teha. Mait ise teeb praegu lamenukufilmi "Tulelaeva kulid", milles natuke didaktilisel moel tutvustatakse mereelukaid ja mereelu. Ent tänavu kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikooli juures ka magistritöö, milles uuris visuaalse teadvuse dünaamikat ehk pildilise mõtlemise muutumist.
Muuhulgas koorus Epu, Kareli ja Maidu (nad kõik on tegelikult Jõgeva kunstikooli juhataja Anne Nurmiku ja õpetaja Katrin Tamme kursusekaaslased) jutust välja see, et jõukaks tänapäeva Eestis raamatuillustreerimise või filmitegemisega ei saa. Epp ja Karel teenivad näiteks nii pere ülalpidamiseks kui ka raamatute kirjastamiseks raha disainibüroos Disainikorp reklaami ja tarbetrükiseid kujundades. Samas andsid noorte kunstnike innustunud jutt ja säravad silmad aimu nende usust, et raha pole kaugeltki ainus, mille pärast tööd teha tasub: tähtsad on ka eneseteostus ja teistele rõõmu valmistamine.
RIINA MÄGI
Palamuse veskis toimus möödunud reedel kohaliku näitetrupi tänavuse lavastuse "Ulguv mölder" tänuetendus, kuhu olid kutsutud need, kes lavastuse valmimist või trupi kordaläinud suvehooaega ühel või teisel moel toetasid või kellelt edaspidi toetust loodetakse.
Publiku hulgas olid palamuslasest Riigikogu liige Meelis Paavel, maavanem Margus Oro, Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Ilves, Soome Instituudi esindajad, lavastaja Raivo Adlase sõbrad ja kolleegid Vanemuise teatrist ning paljud teised.
Tänuetendus oli järjekorras juba kuueteistkümnes, ent sugugi mitte veel äraväsimise ja tolmumise märke ilmutav - kui ägeda lavategevuse käigus üles keerutatud jahutolm välja arvata. Pole ka ime: lugu on kogu kahekümneliikmelisele trupile väga südamelähedane. Ning peale selle tänavuse Eesti harrastusteatrite festivali peapreemia ja näitlejapreemiate näol ning Soomes rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil osalemise läbi trupile ka seninägematut tunnustust toonud. Laupäevased mängimised publikut täis koduveskis, mis vaat et profitrupi töökoormuse ja kogemuse andsid, veel peale selle.
Tänutäheks abi eest jagas näitetrupp järgnenud koosviibimisel kilokaupa Palamuse veskis jahvatatud teatrilõhnalist püülijahu. Muude hulgas pälvisid selle kingituse ka veskiomanikud ja jahujahvatajad ise: perekond Soodla. Erilise tänuga anti aga jahukott üle Jõgeva Linna Teatri lavastajale Janek Varblasele, sest kui Jõgeva trupp poleks oma tugevaid lisajõude "laenanud", poleks sellist edu kindlasti tulnud.
Vahepeal, kui külalised ansambli MTJ saatel jalga keerutasid, analüüsis näitetrupp isekeskis tänavust hooaega ja tegi tulevikuplaane. Viimaseid veel ei avalikustatud. Välja arvatud see, et trupp otsustas ühehäälselt mängida "Ulguvat möldrit" Palamuse veskis ka tuleval suvel: publikut peaks jätkuma.
RIINA MÄGI
Betti Alveri luulepäevad seekord Palamusel
Tänavused Betti Alverile pühendatud luulepäevad "Tähetund", mida Jõgeval on korraldatud juba kaheksa aastat järjest, viiakse seekord läbi Palamusel ning luulepäevade teema on sellel aastal "Laps luules".
Et Jõgeva kultuurikeskuses kestab remont, ei ole traditsioonilisi luulepäevi sedakorda võimalik läbi viia luuletaja sünnilinnas Jõgeval ning korraldajad arvasid kõige sobilikumaks kohaks olevat Palamuse. Niisiis peetakse 24. ja 25. novembril Palamusel luulepäevi, kuhu oodatakse luuleetenduste ja kavadega gümnaasiuminoori üle Eesti.
Oma viimatisel kokkusaamisel teisipäeval arutas Betti Alveri Fondi nõukogu luulepäevade korraldamisega seonduvat ning leiti ka, et firmadel ja ettevõtetel on võimalus välja panna eriauhindu ja soovi korral neid ka esindajatel üle andma tulla.
Fondi nõukogu arutas ka Betti Alveri sünnimajja asutatava muuseumi sisustamise võimalikke variante.
VAIKE KÄOSAAR
Laupäeval viivad kõik teed mitte Rooma, vaid Palamusele: seal saab taas teoks Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat.
Väljanäitusele on oodata igasugu kraami jõhvikatest kõrvitsamürakateni, loomadlinnud ja käsitööesemed peale selle. Ka kultuuriprogramm kujuneb rikkalikuks, sest Paunvere laadal esineda saamine näib kujunevat juba prestii¾iküsimuseks.
Põhilisteks tuju üleval hoidjateks on laada kultuuritoimkonna juhi Tiina Tegelmanni sõnul päevajuht Reet Linna, Politseiameti Puhkpilliorkester ja Vanemuise teatri muusikuist koosnev Happy Hour Band. Muuhulgas on Reet Linnaga võimalik koos ühislaule laulda, nagu tema juhitavas telesaates.
Üldiselt jaguneb meelelahutus mitme esinemispaiga vahel: Alatskivi tantsijad ja mitmed teised esinevad laululaval, Avinurme puhkpilliorkester, Võisiku hooldekodu tantsijad-lauljad ja segarahvatantsurühm Raabiku Tallinnast majandusühistu poe esisel platsil, organist Anna Humal, viiuldaja Teele Humal ja lauljatar Karin Nahksepp aga hoopis kirikus.
Riina poe esine plats kujuneb aga igasugu esitluste paigaks. Jaapani autode, Jonseredi saagide, UPO kodutehnika, rapsiõlil töötava traktori jms kõrval saab seal näha ka näiteks politseinike tehnilisi abivahendeid. Lastele korraldavad politseinikud joonistusvõistluse.
Pere noorimaid ei maksagi koju igavlema jätta: ekstra neile korraldavad kaks showd laste hulgas populaarse Jänksi kohukese tootjad. Kaasas on neil ka kohukese elav maskott.
Kindlasti on laste jaoks põnev ka Eesti Vabaõhumuuseumis Pulga talus elava perekond Kontoni keskpäevane saabumine laadaplatsile: tullakse hobusevankril ja talus toodetud kraamiga.
"Kui kellelgi kapist vanaaegseid riideid võtta, pangu kindlasti selga - võibolla õnnestub kiituse kiri ja viis rubla välja teenida," ütles Tiina Tegelmann.
Nagu kahe varasema laada kogemus näitab, ähvardab laadaliste suur hulk aleviku ummistada. Laada liiklus-, transpordi- ja parkimiskorraldaja Peep Teska avaldas siiski arvamust, et tulgu laadalisi kui palju tahes, autodele parkimiskohtade leidmisega saadakse siiski hakkama.
"Ilm on olnud kuiv ja tänu sellele saame kasutada peale tavaparklate ka tühje heinamaaribasid jms. Parkimist korraldavad kuus liikluspolitseinikku ja 25 kaitseliitlast. Kuigi laadaüritustega on hõlmatud kogu aleviku süda, ei suleta siiski alevikku läbivat liiklust, vaid piiratakse kiirust 30 kilomeetrini tunnis ning keelatakse aleviku südames tee ääres peatumine ja parkimine. Kes peatuda tahab, peab selleks parklasse suunduma," ütles Peep Teska.
RIINA MÄGI
SPORT
Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva olid Jõgeva ööklubisse Carmen kogunenud spordihuvilised, kes jälgisid suurelt ekraanilt otseülekandeid Sydney olümpiamängudelt ning erilise huviga elasid kaasa Eesti jalgrattakoondise võidusõidule.
Olümpiamängude ühisvaatamise ehk ööetenduse "Eesti jalgratturid Sydneys medalijahil" korraldasid jalgrattaklubi Kona-Centrum ja ööklubi Carmen.
Spordihuvilised kogunesid ööklubisse keskööl ja istusid justkui kinosaali avaralt ekraanilt olümpiaheitlusi jälgima. Kõige enne elati kaasa Erki Noole ja Valeri Nikitini heitlustele. Jalgratturite võistluse jälgimisel hoiti pöialt Jõgevamaalt olümpiale jõudnud Lauri Ausile, Erki Pütsepale, Janek Tombakile ja Innar Mändojale ning samuti Eesti esirattur Jaan Kirsipuule.
Seltskonnas algas rõõmus ärevus siis, kui Lembitu Kuuse teatas, et Erki Pütsep sõidab ühes grupis teistest ees.
Erki olümpiale
Erki Pütsepa isale Vello Pütsepale polnudki eriline üllatus, et ta poeg sõidu algul grupist ette jõuab ja nii omamoodi spordiajalugu teeb.
"Erki oli juba enne võistluste algust tugevas vormis. Kui saaksin kohe talle olümpialinna helistada, soovitaksin tal veidi pinget maha võtta, kuid eks ta ise teab paremini, mis ta teeb. Muide, 1980. aastal, kui Erki oli nelja-aastane, oli meil kodus plakat tekstiga "ERKI olümpiale". ERKIna oli mõeldud Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti. Juhtus aga nii, et kakskümmend aastat hiljem pääses olümpiale ka minu poeg Erki," rääkis pereisa.
"Oli meeldiv, et meie maakonna mees algul teistest ette jõudis. Paistab, et Eesti koondise plaan oligi selline, et noored jalgratturid Pütsep ja Mändoja asuvad võistluste algul sõitu kontrollima. Jalgrattasõidus on konkurents märksa tugevam, kui teistel spordialadel," ütles olümpiaülekannet jälginud Jõgevamaa Spordiliidu Kalju tegevjuht Uno Valdmets. "Tahaks
loota, et mõnigi Eesti rattur pääseks Sydneys kaheksa parema hulka," lisas ta.
Lauri Ausi sõber ja kauaaegne võistluskaaslane Mart Koll Palamuse vallast teatas, et vaatab võistlusi võrdlemisi rahuliku närviga. "Pinge tekib ehk siis, kui on viimased kilomeetrid käsil ning meie mehed on teistest ette jõudnud. Kõige paremini tunnen Eesti olümpiakoondise liikmetest Lauri Ausi, kellega olen aastaid koos jalgrattaspordi tippvõistlustel osalenud. Millest Lauri Aus praegu Sydneys mõtleb, ei oskagi öelda. Arvatavasti ta ei jõuagi midagi mõelda, vaid teeb pingsat tööd," rääkis ta.
"Mina jään vaatamata võistluste tulemustele rahulikuks. Minu arvates teeb Eesti koondis ka head meeskonnatööd," märkis Lauri Ausi vend Andres Aus, kes on ka ise tegelenud rattasõiduga.
Ühine telerivaatamine traditsiooniks
Varahommikul selgusid ka Eesti jalgratturite kohad. Nii jäi Jaan Kirsipuu kaheksateistkümnendaks ning lõpuni suutis sõita Erki Pütsep. Lauri Aus, Innar Mändoja ja Janek Tombak katkestasid aga sõidu. Ööklubisse kogunenud pealtvaatajad võtsid tulemused vähemalt sisemiselt rahulikult vastu ega hakanud erilisi emotsioone välja näitama. "Jõgevamaa jalgratturid, kelle ülesandeks oli Jaan Kirsipuud toetada, tegid Sydneys oma töö ära," ütles jalgrattaklubi Kona-Centrum president Kalev Raudsepp.
"Ööetenduse pealtvaatajaid võinuks rohkemgi olla. Hea, et kohal olid aga varasemad jalgrattasportlased. Arvatavasti võiks täna esmakordselt Jõgevamaal toimunud klubivormis spordivõistluste jälgimine traditsiooniks muutuda," ütles omaaegne jalgrattasportlane Raul Soodla.
JAAN LUKAS
Kettaheitja Aleksander Tammert jäi finaalvõistlusest küll napilt välja, kuid medali võiduks oleks vaja olnud hoopis võimsamat seeriat. Sellega sai hakkama leedulane.
Austraalia kullatüdruk Cathy Freeman jäi pärast võidukat jooksu ülitõsiseks. Pinge kadus autasustamisel, Cathy laulis kaasa hümni ja siis ei kadunud naeratus ta näolt. Vaimustatud publik tänas oma lemmikut ja tema publikut.
***
Algas kümnevõistlus. Esimesed kaks ala on alati Erki Noole lemmikalad. Saanud mõlemal alal - 100 m jooksus ja kaugushüppes - teised kohad heade tulemustega, üllatas ta kuulitõukes isikliku rekordiga. Konkurendid esinesid ebakindlalt, jäädes alla oma parimatele tulemustele. Nool jätkas edukalt kõrgushüppes ja pärast õnnestunud hüpet tõstis tuttavlikult võidukalt kaks kätt.
Ta jätkab võidu- ja rekordigraafikus.
***
Kuulsin maadleja Valeri Nikitini esimese matši reportaa¾i raadiost. Meie sportlane oli kaotusseisus ja võistlus lõppemas, kommentaatori hääl kõlas üsna kurvalt. Äkki oli kõik lõppenud, Valeri seljatas oma vastase. Järgmised võidud tulid samuti raskelt, igas matšis pidi kaotusseisust välja tulema. Kahes viimases matšis tuli aga vastu võtta kaotus ja kokkuvõttes neljas koht. Teised meie maadlejad jäid võiduta.
Medalit võita on väga raske.
***
Jalgratturid alustasid ühisstardiga oma pikka sõitu, nende hulgas viis eestlast. Kindlasti olid igal võistkonnal oma plaanid, kuidas võita - millal spurtida, keda sõidu ajal toetada. Arvan, et need plaanid tavaliselt ei täitu kunagi. Alati leidub ootamatuid spurtijaid ja kui tahad võita, pead kiiresti otsustama, kas üritus on määratud nurjumisele või tuleb jooksikutega kaasa minna. Selles pikas ja raskes võistluses lõpetas meie esirattur Jaan Kirsipuu 18. ja võistluse ajal silma paistnud Erki Pütsep 55. kohaga.
TOIVO LUKATS
MITMESUGUST
Kaiavere lähedal, Praaklima külas asuva Oru talu elumaja lakka on vaablased ehitanud pesa, mille ümbermõõduks on ligi pool meetrit.
Oru talu perenaine Ella Leek läks hiljuti maja lakast pärast öökülma kampsunit tooma ning märkas seal midagi vihmavarju sarnast.
"Mõtlesin, mis asi see küll olla võiks. Lähemalt vaadates selgus, et tegemist on vaablaste pesaga, mida ümbritsevad volangid, justkui daami pidukleiti, keskel asub aga väiksem ja allpool suurem kärg. Vaablased ehitavad pesale sahtleid peale, mistõttu pesa pidevalt suureneb. Igatahes praegu on pesa juba kuue või seitsmekordne," rääkis 83-aastane Ella.
"Oma pika elu vältel näen nii suurt vaablasepesa esmakordselt. Miks vaablased lakka pesa ehitasid, seda peab vist nende endi käest küsima. Või ehk teab seda ka tuntud loodusfilmide autor Rein Maran, kellele oma vaablasepesast rääkida plaanitseme. Tema teab ehk sedagi öelda, kui palju vaablasi ühes pesas olla võib," lausus ta.
"Las vaablased elavad, nad on üldiselt rahumeelsed loomad. Herilane läheneb nagu viudi ja nõelab ootamatult, vaablane aga ründab vaid siis, kui teda häiritakse," selgitas peremees Vello Leek.
"Meie pere armastab hirmsasti loomi. Praegu on ainsaks koduloomaks saksa lambakoera ja kolli segatõugu koer, kuid varem on meie kodus elanud ka merisead ja kilpkonnad," lisas perenaine Ella.
JAAN LUKAS
Siimusti Algkoolis oli liiklusnädal
Möödunud nädal kuulutati Siimusti Algkoolis liiklusnädalaks. Nädala kõikidel päevadel oli mingi liiklusega seotud ettevõtmine ning tundideski jagasid õpetajad sellel nädalal lastele rohkesti liiklusalaseid teadmisi.
Kooli direktori Kaja Reimanni sõnul võeti koolis selline ettevõtmine õppeaasta algusepoole plaani laste mälu värskendamiseks, sest suve jooksul on mõndagi unustatud.
Ühel päeval oli õpilastel külas politseitöötaja Silvi Päll, kellel oli kaasas ka liikluseteemaline film, mida ühiselt vaadati. Üks päev pühendati mitmesugustele osavusvõistlustele jalgratastel. Võisteldi aeglussõidus, slaalomis ja tasakaalu hoidmises. Liiklusnädalasse kuulusid muidugi ka laste liiklusteemalised joonistused.
Liiklusnädal võeti kokku reedel. Võisteldi viktoriinis, kus kulusid ära nädala jooksul omandatud teadmised. Küsimusi oli nii liiklusmärkide kui ka liiklusreeglite kohta. Autasustati parimaid viktoriinis ning muudes nädala jooksul korraldatud ettevõtmistes ja võistlustes. Liiklusnädala tegemistes osales kogu kooli õpetajatepere.
VAIKE KÄOSAAR
Maarjas tehti võidu toorsalateid
Maarja rahvamajas korraldati möödunud reedel terviseteemaline ettevõtmine, mille käigus tehti üksteise võidu toorsalateid ning selgitati välja parim salativalmistaja, kuulati terviseteemalist loengut, tehti näitemängu ja tantsiti.
Rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg ütles, et ühtlasi oli see kokkusaamine ka rahvamaja tänavuse hooaja avaüritus. Et möödunud hooajal korraldatud pannkoogipidu rahvale väga meeldis, oligi seekordne ettevõtmine "Salat - tervislik toit" justkui selle jätkuks. Valmisid kõikvõimalike koostistega toorsalatid, pealegi üks ilusamini kaunistatud kui teine. Degusteerijad tegid kindlaks parimad, aga kõik ülejäänu söödi pärast ühiselt ära. Kõige paremaks salativalmistajaks tunnistati Liidia Uhek.
Külla oli tulnud paljude tervise ja toitumisteemaliste trükiste autor ja telesaadetest tuntud Mai Maser. Tema loengut hea tervise säilitamise oskustest oli kuulamas rohkesti peamiselt keskealisi ja vanemaid inimesi, kellel oli külalisele ka päris palju küsimusi.
Maarja rahvamaja näitering etendas Hugo Raudsepa näidendit "Vedelvorst", vahelduseks laulis Erik Tamm Kallastelt, tantsu löödi aga südaööni ja pisut kauemgi.
VAIKE KÄOSAAR
Pala lapsed joonistasid koos Henno Käoga
Teisipäeval oli Pala koolis ja kohalikus raamatukogus külas tuntud lastekirjanik ja raamatuillustraator Henno Käo.
"Olime seda kohtumist juba ammu oodanud, meie lapsed loevad Henno Käo raamatuid suurima heameelega ja vaatavad tema pilte," ütles Pala kooli emakeeleõpetaja Leili Lind. Koos Pala raamatukogu juhataja Reet Kukega oli ta ka selle kohtumise initsiaator. Eesti Raamatu Aasta ürituste raames saigi asi teoks.
Henno Käo saabus Palale koos kunstiõpetajast abikaasaga. Koolisaalis kuulasid lapsed huviga Henno Käo pajatusi. Külaline rääkis oma tööst ja elukäigust ning luges oma lugusid.
Vaatamiseks oli ta välja pannud oma raamatuillustratsioonide originaale. Kõik soovijad said ka autogramme.
Pärast läksid külalised koos lastega raamatukogusse joonistama. Henno Käo luges ette oma loo jõulumaffiast ning siis tuli lastel selle järgi joonistada, vastavalt sellele, kuidas keegi röövpäkapikke, jõuluröövleid ja teisi jututegelasi ette kujutas. Joonistajaid kogunes nii palju, et raamatukogu ruumid kippusid kitsaks jääma ja mõned joonistasid aknalaudadelgi. Osale joonistajaist jõudis Henno Käo kingituseks visandada kiirkorras oma autoportree.
Enne teeleasumist käisid külalised veel Peipsi ääres, külalisteraamatusse jäeti kogunisti kohapeal valminud väike luuletus. Palale lubati aga tulla õige varsti uuesti.
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Omapärane vandalismiakt pandi toime ööl vastu esmaspäeva Torma vallas Kõnnu külas. Avaldajal seisis tee ääres pukkidele asetatult ilma ratasteta sõiduauto Saab 99. Öösel kella kolme paiku lõhuti autokerel esiklaas, kolm küljeklaasi, taoti mõlki auto küljed ja rebiti katki katuse polster. Lisaks sellele tõugati vandaalitseja autoga pukkidelt maha ka autokere. Kannatanu hindab kahju 5000 kroonile.
Varastati signalisatsioonikaablit
Esmaspäeva hommikul teatati politseile, et ajavahemikul laupäeval kella kahest päeval kuni esmaspäeva hommikul kella üheteistkümneni on käidud vargil Jõgeva linnas Toominga tänaval ehitataval linna puhastusseadmete objektil. Ära oli viidud 900 m signalisatsioonikaablit, mis polnud veel paigaldatud. Avaldaja hindab kahju 12 000 kroonile.
Varas ei jõudnud valmis pandud kaupa ära viia
Ööl vastu teisipäeva murti Sadukülas sisse sealsesse Jõgeva Majandusühistu kauplusse. Varas lõhkus sissepääsemiseks ukselukustuse. Kauplusest kokku kogutud kaup tassiti poeruumist välja kõrvalmaja trepi juurde. Kaup oli kogutud mitmesse pakkekasti. Kurjategijat aga häiriti ja ta oli sunnitud enamuku kaubast sinna maha jätma. Varastamiseks valitud kauba enamiku moodustasid lihatooted ja alkohoolsed joogid.
Politseiprefektuurile laekus 25. septembril järjekordne avaldus elektriliini vargusest. Seekord oli maha lõigatud ja ära viidud õhuliini 31 postivahet (1500 m) Torma vallas RääbiseMetsanurgas. Vargus avastati juba 12. septembril, kui tuli ilmseks sissemurdmine talumajja samas külas. Talust varastatu on kätte saadud. Liinijuhtme metalli jõudsid Väike-Maarja kandist pärit kurjategijad hommikuks ülesostjale juba ära anda. Eelmisel ööl vargil käinud mehed olid järgmisel õhtul
jälle kohal, kus nad ka kinni peeti.
Ööl vastu pühapäeva murti Põltsamaal Õuna tänaval sisse suurelamu keldrisse. Vargad jõudsid lõhkuda keldriukse ja tekitada sellega 60-kroonise materiaalse kahju, aga ei jõudnud veel midagi varastada. Sissemurdjad olid sunnitud varguseplaanid maha jätma ja põgenema, kuna neile satuti peale.
Varastati kaablit ja radiaator
Politseile avaldati, et nädalavahetusel on sisse murtud Jõgeva vallas Kaudes Ekspertnõuande OÜ töökotta. Sissemurdmise järel on töökojast kadunud elektrikeevituse kaablit umbes 40 meetrit, samuti traktori K700 radiaator. Avaldaja ei osanud veel öelda kahju suurust. Esialgseil andmeil pidi tööl olema ka valvur, kas see nii ka oli, selgub hiljem.
Joel Metsar (1973), Haljend Pärn (1961), Andres Kuusk (1945), Aleksander Semjonov (1958), Mart Reim (1938), Aivo Raja (1970), Valter Langemets (1952), Kalev Pall (1963), Vello Reisenbuk (1971), Harry Sander (1949), Aleksander Ever (1956), Heino Tamm (1946), Jüri Kihu (1943), Tarmo Rand (1953), Ergo Sellik (1977), Tiit Matsi (1964), Jaanus Lorenz (1976), Harald Reinbusch (1930).
Neljapäev, 28. september 2000. a.
ASi Adavere Lihatööstus juhatuse esimehe jõuline tagasitulek
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Hüdroelektrijaamade kaskaad Pedja jõele
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
RAIVO SIHVER
KIRJAD
ALEKSANDER KÕRGESAAR
JUHTKIRI
Jõgevlased hakkavad elama õhulossides
MAJANDUS
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Põltsamaal vaeti lossi tulevikku
VAIKE KÄOSAAR
Kollid ja kummitused kunstikoolis
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Betti Alveri luulepäevad seekord Palamusel
VAIKE KÄOSAAR
RIINA MÄGI
SPORT
JAAN LUKAS
TOIVO LUKATS
MITMESUGUST
JAAN LUKAS
Siimusti Algkoolis oli liiklusnädal
VAIKE KÄOSAAR
Maarjas tehti võidu toorsalateid
VAIKE KÄOSAAR
Pala lapsed joonistasid koos Henno Käoga
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Varastati signalisatsioonikaablit
Varas ei jõudnud valmis pandud kaupa ära viia