Vooremaa 25.05.2000

Vooremaa
Neljapäev, 25. mai 2000. a.

Lustiveres on Jõgevamaa ainus faasanikasvatus

Mõnedki poliitikud on soovitanud Eestis tegeleda alternatiivsete põllumajandusharudega. Vilsandil ja Muhumaal kuulsaks saanud jaanalinde Jõgevamaal veel ei kasvatata. Põltsamaa vallas Lustiveres on aga tehtud tagasihoidlikku algust faasanifarmi rajamisega.

Lustivere keskasulas asuvas ühepereelamus kasvatab faasaneid Tõnsonite pere. “Olen jahimees ja mõtlesin, et Eestis võiks kasvatada ilusaid jahilinde, et pakkuda jahimeestele hiljem võimalust nende küttimiseks. Huvi faasanijahi vastu peaks igatahes suur olema,” ütles peremees, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Kolm aastat tagasi ostis ta Soomest faasani mune, millest Tartu haudejaamas tibud välja koorusid.

Faasani vaenlased

Tõnsonite majapidamises on praegu kümme põhikarja faasanikana ja viis kukke. “Faasanikanad on pruunid nagu tavalised kanad. Nad munevad väikseid mune, mis sarnanevad tiukrikanade munadega. Kirjusid faasanikukkesid kaunistavad aga

erinevates värvitoonides suled,” rääkis Tõnson. “Faasanitibud ja noored faasanid vajavad toiduga poputamist. Hiljem muutuvad need linnud toidu suhtes võrdlemisi leplikuks ning söövad põhiliselt teravilja ja rohtu, samuti putukaid ja usse,” lisas faasanikasvataja Lustiverest.

Toivo Tõnsoni sõnul on faasan eelkõige lihalind. “Mu abikaasa Mai on mõnestki faasanist praadi valmistanud. Mõne linnu olen ka metsa lahti lasknud. Kaua faasanid metsas vastu peavad, pole teada, sest nad võivad kergesti kullide ja kährikkoerte ohvriks langeda. Vaenlaste eest põgenedes püüab faasan ennekõike kiiresti joosta,” rääkis ta.

Faasanite rahutut loomust kogesid ka Vooremaa ajakirjanikud. Kui Toivo Tõnson tahtis ühte faasanikukke pildistamiseks õue tuua, hakkasid linnud laudas lendama ja üks neist oleks peaaegu lõhkunud laudaakna.

Faasan kaunistab loodust

Soomes on kolm-neli arvestatavat faasanifarmi ning Eestis on esimesed faasanifarmid rajatud Raplamaal ja Läänemaal. “Jõgevamaal olen teadaolevatel andmetel praegu ainus faasanikasvataja. Meiegi plaanitseme tulevikus faasanikarja suu rendada. Faasanifarmi rajamine ja hooldamine nõuab aga piisavalt aega ja vaeva, mistõttu see peaks olema asjahuvilisele põhitegevuseks,” märkis Toivo Tõnson.

Jõgeva taluliidu esimees Kalju Jalakas leiab, et faasaneid tasuks Eestis rohkemgi kasvatada. “Faasanikasvatus on alternatiivne põllumajandusharu. Faasanid muudavad looduse rikkalikumaks, sest lisaks maitsvale lihale tuleb hinnata ka nende lindude ilusat välimust. Jõgevamaal tasuks kindlasti faasanid tuua Elistvere loomaparki,” lausus ta.

“Faasanikasvatus pakuks maainimesele tegevusvõimalust traditsiooniliste põllumajandusharude kõrval,” avaldas Vooremaale arvamust Jõgeva Tootjate Liidu

esimees Urmas Ingver.

JAAN LUKAS

Enköpingi ja Jõgevamaa sõprus jätkub

Jõgeva maakonnas viibis kolmel päeval delegatsioon maakonna Rootsi sõpruspiirkonnast Enköpingist. Esmaspäeva õhtul kirjutasid kahe regiooni juhid Põltsamaal alla uuele sõpruslepingule.

Jõgevamaad ja Enköpingit seovad sõprussuhted alates 1991. aastast. Maavanem Margus Oro sõnul näeb vastsõlmitud leping ette kahe piirkonna erinevate eluvaldkondade spetsialistide koostööd.

1990ndate aastate alguse humanitaarkoostöö on tänaseks laienenud ka teistele elualadele. 16 Jõgevamaa kooli on Enköpingist saanud koolimööblit, rootslased on sisustusega toetanud ka maakonna sotsiaalasutusi. “Head koolitust Rootsis on saanud kümned Jõgevamaa keskkonnateenistujad ja päästeametite töötajad. Tulevikus peavad arenema ka hariduse ja kultuurikollektiivide, ettevõtjate ning miks mitte lausa Enköpingi kommuuni ja Jõgevamaa üksikkodanike vahelised suhted,” ütles lepingu alla kirjutanud maavanem Margus Oro.

Arvestades Eesti ettevalmistusi Euroopa Liiduga ühinemiseks, on Jõgevamaal hea võimalus teha koostööd ka Enköpingi, kui ELi ühe liikmesriigi regiooniga, kuna paljud europrojektid nõuavad partneri olemasolu Euroopa Liidu liikmesriigis. “Olen veendunud, et koostöö Enköpingiga aitab Jõgevamaal kiiremini jõuda oma arengus sellele tasemele, kus rootslased on praegu,” märkis maavanem.

PEEP LILLEMÄGI

Reformierakonna Riigikogu liige kohtus valijatega

Reformierakonna fraktsiooni liige, Jõgeva ja Tartumaalt Riigikogu mandaadi saanud Ignar Fjuk kohtus esmaspäeval Jõgevamaal oma valijatega.

“Olen püüdnud Jõgevamaa probleemidega kogu aeg kursis olla ja mitmel korral varemgi valimiste järgselt Jõgevamaa inimestega kohtunud,” märkis seekord nädala esimese päeva maakonnas veetnud Fjuk.

Reformierakonna parlamendisaadik vahetas ennelõunal maavalitsuses maavanema nõuniku Jaak Kliimaski ja arenguosakonna juhataja Mati Jõgiga mõtteid maakonnaplaneeringu ja Jõgevamaa tulevikuperspektiivide üle muuhulgas seoses haldusreformiga. Seejärel ootas ees sõit Põltsamaale, kus toimus kohtumine Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arulaga ja kooli õpilastega.

“Mõttevahetus noortega oli elav, muuhulgas avaldasid Põltsamaa tütarlapsed valjuhäälset protesti ajakirjanduses Tallinna linnavalitsusele omistatud kava üle Tallinnasse Tatari tänavale “punaste laternate rajoon” rajada,” rääkis Riigikogu liige.

Õhtupoolikul oli Riigikogu liige Jõgeva Sordiaretusinstituudis, kus kuulis teadusasutuse direktorilt Mati Koppelilt, et sordiaretajad suhtuvad Eesti võimalikku liitumisse Euroopa Liiduga optimistlikult. Kohtumisel Jõgeva haigla direktor Meelis Paukliniga oli juttu Eesti meditsiini tulevikust. Õhtu lõppes Ignar Fjuki osalemisega Reformierakonna Jõgeva maakonnaorganisatsiooni koosolekul. Kohtumistel valijatega saatis Ignar Fjukki õhtupoolikul Jõgeva ekslinnapea Kalev Lillo.

PEEP LILLEMÄGI

ARVAMUS

Toetus Jõgeva haigla vastsündinute osakonnale

Tänavu varakevadel korraldas Hydro Texaco Eesti AS Jõgeva linna ja maakonna elanike seas küsitluse eesmärgiga välja selgitada, kes või mis kohalike elanike arvates nende kodukandis enim toetust vajab.

Hydro Texaco proovis Jõgeval Uno-X automaatjaama avamisega seoses rakendada Põhjamaades võrdlemisi levinud skeemi — tanklakett annetab teatud rahasumma igalt müüdud kütuseliitrilt mõne kohaliku ettevõtmise tarbeks. Milleks täpselt, saavad kohalikud inimesed ise otsustada.

Vooremaas ilmunud küsitluslehel paluti jõgevamaalastel teada anda, milliseks otstarbeks kulutada raha summa, mis koguneb 5 sendi eraldamisega igalt kütuseliitrilt. Võimalike vastusevariantidena olid ära toodud Jõgeva haigla vastsündinute osakond, Elistvere loomapark, maakonna raamatukogu, kiire internetiühenduse rajamine linnale ja maakonnale, samuti Jõgeva erivajadustega laste koolile arvutiklassi loomine. Variantide väljatöötamisel aitas Hydro Texacot oma ettepanekutega Jõgeva maavanem Margus Oro.

Huvi küsitluse vastu osutus paraku leigeks, Uno-X jaama ülesseatud postkasti laekus vastuseid vaid paarikümne jagu. Tulemus ei luba küll teha sotsioloogiliselt tõsiseltvõetavaid järeldusi, kuid igal juhul peegeldab see kohalike inimeste arvamust linna ja maakonna pakilisematest vajadustest. Ehk annab ainet mõtiskluseks seegi, miks ikkagi nii vähe inimesi oma arvamuse välja ütles.

Passiivsuse põhjusi võib olla mitmeid, alates nõukogude ajast pärit seisukohast minust ei olene niikuinii midagi ja lõpetades sellega, et pakilisemad mured ei jäta ühiskondlikult mõtlemiseks lihtsalt aega.

Vox populi, vox dei — et ligi pool vastanuist pidas vajalikuks Jõgeva haigla vastsündinute osakonna toetamist, siis lähebki toetussumma imikute tarbeks. Teist kohta jagasid Elistvere loomapark ja küsitletute eneste väljapakutud Jõgeva Liikumispuuetega Inimeste Ühing. Kiiret internetiühendust soovisid vaid mõned ja raamatukogule andnuks raha üks vastanu.

Elistvere loomapargi pooldajad nentisid, et park vajab raha, sest ei saa riigieelarvest sentigi, samas on see “ainulaadne koht Eestimaal”, nagu kirjutas üks vastanuist. Veel soovitati toetada suurperesid, üks vastaja pakkus asjalikult välja Piiri pargi ja tiigi korrastamise. Loomulikult kurdeti vastustes ka kütuse hinna tõusu üle, aga maailmaturu kerkivaid hindu ja dollari kurssi muuta ei ole paraku ka kütusefirma võimuses.

MARGO PAJUSTE

KIRJAD

Veel kord perearstidest

16. mai Vooremaas esitas oma nägemuse Jõgeva valla perearstimajandusest Kuremaa perearst Anne Oras. Kuulun nende Jõgeva valla elanike hulka, kelle perearst võtab oma patsiente vastu Jõgeva linnas. Juhuslikult tean ka, et Kuremaa perearst Anne Oras kuulus eelmises vallavolikogus koalitsiooni ridadesse. Eelmine vallavolikogu läks teatavasti laiali lihtsal põhjusel: 2001. a eelarve jäi vastu võtmata. Selles eelarves oli ette nähtud tervishoiu investeeringuteks ligi 200 000 krooni, sellest 175 000 krooni oli ette nähtud Vaimastvere perearsti ruumide remondiks.Vaimastvere perearst oli ka tollase vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees. Opositsiooniridadest tulnud ettepanek anda Jõgeva linnas vastuvõtvate perearstide sanitaarsõlme remondiks 30 000 krooni lükati tagasi.

Tundub nii, et tegu on tuntud situatsiooniga Vestmani ja Piibelehe vägikaikavedamises. Mis siis ikkagi sunnib maapiirkonna inimesi valima linna perearsti? Ma ei pea silmas neid inimesi linnaümbruse küladest, kes on alati Jõgeva linnast arstiabi saanud, vaid just maa perearstide piirkonnast pärit abivajajaid.

Teatavasti on meil, patsientidel, valikuvõimalus — eks siis valimegi.

E. K.

Jõgeva vald

Aita last enne, kui ta mure on suureks paisunud

Laps ei tule alati oma murega vanema inimese juurde kurtma. Üsna sageli pole see tegelikult võimalikki, aga last tuleb märgata, teda aidata murest üle saada. Väga paljudel juhtudel räägib lapse hoiak ja tema väljanägemine temast palju enam, kui tema oskus seda sõnades väljendada.

Ärge jääge ükskõikseks, kui märkate, et:

— laps on sageli üksinda tänaval;

— ta on pesemata, ilmale mittevastavalt riides;

— kipub koolist puuduma, on loid ja unine;

— laps tundub kurva või õnnetuna, püüab sobitada kontakti või väldib seda teie lähenemiskatsel paaniliselt;

— kehal on märgata sinikaid, marrastusi;

— laps on silmatorkavalt agressiivne või endassetõmbunud;

— püüab rääkida igal võimalusel seksuaalsetel teemadel.

Lapse juures ebakõla märgates tuleks temaga vestelda. Lapse ärakuulamine nõuab

aega, enam ehk oskust olla aktiivne ja usaldust äratav kuulaja. Tuleb kontrollida end selles, et Sinu kehakeel ja hoiak ei väljendaks ebakindlust ja hirmu — see võib

sundida last jälle enesesse tõmbuma.

Laps võib olla mingi vägivalla ohver. Vägivald võib olla tihti just emotsionaalne — last solvatakse, ta on pidevas karistamishirmus, ta on sattunud ähvarduste objektiks kodus või kaaslaste poolt, teda terroriseeritakse. Vägivallaks võib olla ka lapse hooletussejätmine, tema põhivajaduste eiramine, rääkimata füüsilisest vägivallast, mis väljendub peksmises ja kehavigastuste tekitamises.

Seksuaalne vägivald lapse suhtes pole üksi suguline vahekord temaga, vaid ka erogeensete piirkondade puudutamine või ahvatlemine selleks. Laps tõmbub endasse või hoopis näitab üles kõrgendatud huvi vastassoo ja seksuaalteema vastu.

Iga inimese kohus on last tema mures aidata. Temaga kannatlikult vesteldes, tema muret mõista püüdes ja selle üle arutledes selgub mure põhjus. Kuulates ei maksa väljendada üleliigset muretsemist, laps võib tõlgendada seda mittemõistmisena. Arvestada tuleb lapse arvamust.

Teata abivajajast lapsest noorsoopolitseiametnikele Jõgeval tel 68 454, Põltsamaal tel 51 134 või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale.

SILVI PÄLL,

Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel

Jõgevamaalaste meelest on võimumehed lollid ja laisad

22. mail küsis Vooremaa jõgevamaalaste käest otse: kas Eesti võimumehed on lollid, laisad, mõlemat või mitte kumbagi.

Vastas inimesi Siimustist, Mustveest, Voorelt, Põltsamaalt (10%), Leedilt, Sordist, Rajalt, Tabiverest, Õunalt, Puurmanist, Palalt, Pakastelt, Valgmast, Aidust, Teilmast (5%). 20, 30, 40-aastaseid oli kõiki 15%, 50ndates 10%, 60ndates 35%, 70ndates aastates 10%. Mehi oli 20%.

5% pidas võimureid lolliks; 20% laisaks; 35% nii lolliks kui laisaks; 30% mitte kummakski. 5% ei osanud midagi arvata, sama paljud keeldusid kommenteerimast.

Negatiivse hinnangu andsid eelkõige nooremad naissoost isikud. Vanemad olid leplikumad.

MARGUS KIIS

JUHTKIRI

Mis on tervisele kasulik?

Tulevik näeb ette, et haiglate arv üle Eesti hakkab järjest kahanema. Tõsisem abisaamine koondub suurtesse keskustesse. Sellest tuleneb ilmselt, et vähemasti kaugemate kantide rahvas iga vähema tõve korral arstiabi järele just ruttama ei hakka.

Seda enam tuleb arvatavasti püüda olla võimalikult terve, seega hoolida tõsisemalt iseenda ja oma pere tervisest. Ja eks pillide neelamisest ole teadagi mõistlik hoiduda, enne kui see pole veel lausa hädavajalikuks muutunud. Tuntud tarkus on muidugi hästi palju värskes õhus viibida ja tervislikult toituda, milles iseenesest pole midagi uut, vähemalt teoreetiliselt küll. Kui asi aga tegelikuks läheb, ei jätku enamasti aega ega ka tahtmist. Asjatundjad soovitavad viimasel ajal järjest enam kodumaist, lihtsat ja kättesaadavat.

Eilses Terviselehes näiteks propageeritakse söögiks kõige harilikumaid kevadtaimi nagu nõgesed, naat, nurmenukud, kress, võilill ja paljud teised. Tuleb tunnistada, et suures osas on see küll ammuunustatud vana, see tähendab tagasitulek esivanemate tarkuste juurde. “Otstarbekas pole haarata varajasi kasvuhoonetooteid, vaid maksimaalselt kasutada loodusande. Praegu tuleks suurimat tähelepanu osutada just looduslikule rohelusele, milles on palju vitamiine, klorofülli, karotiini, väärtuslikke valkaineid,” kirjutab Terviseleht.

Nii kummaline kui see ka pole, on tervise säilitamiseks veel mõned kättesaadavad abinõud — hea tuju ja rõõmus meel. Räägitakse, et üks minut naeru pidavat võrduma 45 minuti virgutusvõimlemisega. On kindlaks tehtud ka, et harilikust paremaid tulemusi on saadud neis töökollektiivides, kus juhid kasutasid rohkem huumorit.

Mõnikord võib olla ainus ratsionaalne võimalus ellu jääda aktsepteerida asju, mida me muuta ei suuda ja kloun meis enestes võib olla mõnelgi puhul ka omamoodi päästerõngas. Polegi siis ehk kergemeelne ennast vahel rohkem lõdvaks lasta.

VAIKE KÄOSAAR

MAJANDUS

Eelmine linnavalitsus raha ei lugenud

Jõgeva linnarevidendi aktis seatakse kahtluse alla AS-i PW Partner tehtud Jõgeva Linnavara saneerimiskava eest maksmine 28 320 krooni ulatuses, KPMG Estoniaga sõlmitud leping summas 35 400 krooni, puhastusseadmete eksperthinnangu maksmise jätmine linna kanda summas 18 800 krooni, kooliraha maksmine vahekohtule halvasti korraldatud konkursi eest summas 45 845 krooni ja kolm lepingut endise linnapea Kalev Lilloga summas 13 514 krooni, kokku 141 879 krooni.

Jõgeva Linnavara saneerimiskava telliti ASilt PW Partner, mille eest maksti 56 640 krooni. Revidendi Ain Rannati aktist selgub, et töö ei vastanud linnavalitsuse esitatud nõuetele ja selle eest oleks tulnud tasuda 28 320 krooni ehk 40% lepingu maksumusest (70 800 krooni).

Konkursi tulemused anti vahekohtusse

Möödunud aastal kuulutas Jõgeva linnavalitsus välja riigihanke läbirääkimisega piiratud pakkumise Virtuse spordisaali põranda rekonstrueerimise töövõtja leidmiseks. Laekus viis pakkumist, millest hindamiskomisjon tunnistas edukaks Tartu osaühingu Kuldvillak pakkumise.

Konkursil osalenud firmad AS Ilmre ja AS Laser Positor esitasid seepeale kaebuse Riigihangete Ameti vahekohtule, kus palusid tunnistada kehtetuks OÜ Kuldvillak pakkumise edukaks tunnistamise otsuse. Eelmise aasta 10. augustil leidis vahekohus, et Tartumaalt Tähtverest pärit ASi Ilmre kaebus on põhjendatud ning mõistis Jõgeva linnavalitsuselt välja kohtukulud summas 14 477 krooni.

Kohtuotsuse tulemusena tegi linn vastavad korrektiivid pakkumisdokumentatsiooni ja korraldas uue hindamise, mille võitis ikkagi OÜ Kuldvillak. AS Ilmre vaidlustas vahekohtus juba uutel alustel ka selle otsuse. 13. septembril toimunud istung lõppes Jõgeva linnavalitsusele kaotusega ning tal tuli tasuda kohtukulud summas 16 891 kr. AS Ilmre kaebas ja võitis, kuid loobus pakkumisest. Töid teostas ikkagi OÜ Kuldvillak.

Esimese vahekohtu istungil toimus ka ASi Laser Positor kaebuse arutelu. Kohus leidis ka selle kaebuse olevat põhjendatud, ning mõistis välja kohtukulud summas 14 477 krooni.

Jõgeva linnavalitsuse juristi Anneli Jõgiste sõnul sisaldavad väljamõistetud summad vahekohtu esimehe ja liikmete tasu, mis arvutatakse läbivaatamiseks kulunud ajast lähtudes. Trahvisummad on suured, kuid Jõgiste teatel vaidlustamisele ei kuulu.

Linnavalitsuse juristi arvates kaotati seetõttu, et nappis praktilisi kogemusi, mille tõttu ei suudetud pakkumisdokumente vormistada täpselt ja riigihangete korrale vastavalt. Ta lisas, et tehniliste tingimuste väljatöötamine on väga keeruline ja ränk töö, mistõttu kasutavad paljud omavalitsused lepingulist tööjõudu. Ka konkursside tulemuste kohtus vaidlustamist pidas Anneli Jõgiste tavaliseks, sest omavalitsuste ja riigi korraldatud konkurssidel osaleb palju firmasid, kes tulemused hiljem kohtus tingimata ka vaidlustavad.

Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide kinnitusel tegi OÜ Kuldvillak tööd esialgse pakkumisega võrreldes 296 140 krooni võrra odavamalt. Algselt oli pakkumise summa 937 628 krooni, tegelikult kujunes maksumuseks 641 488 krooni.

Kuigi volikogu revideerimisaktis on need summad välja toodud, ei ole Jõgeva linnavalitsus ses osas tuvastanud ametnike süülist tegevust.

Kas ametnike tegemata töö?

Jõgeva linnavalitsus tellis ASilt Eesti Veevärk linna reovee puhastusseadmete projektlahendi eksperthinnangu. Keskkonnaministeerium oleks need summad linnale hüvitanud, kui linn oleks selle eelnevalt kooskõlastanud. Tagantjärele ministeerium seda ei teinud, sest leidis, et ASilt Eesti Veevärk tellitud töö on liiga kallis. Nii jäigi 18 800 krooni linna kanda.

Endise abilinnapea Kalle Pindi sõnul ei öelnud keegi, et see tuleb kooskõlastada keskkonnaministeeriumiga.

Kallis leping

Abilinnapea Kalle Pint sõlmis 10. novembril 1999 töövõtulepingu KPMG Estoniaga. Nimelt tahtis linn saada arvamust ASi Jõgeva Vesi veevarustuse ja heitvete ärajuhtimise teenuste hinna taotluse kohta. Kolmeteistkümneleheline arvamus läks maksma 35 400 krooni. Jõgeva linnavolikogu revident Ain Rannat vaidlustas kulutuse põhjendatuse. “Kas on mõtet maksta 35 400 krooni töö eest, mille lõppjärelduses soovitatakse linnavalitsusel ning veeettevõttel saavutada kokkulepped antud arvamuses käsitletud probleemsete kulude osas,” kahtles Rannat. Ta lisas, et vaevalt oleks Kalle Pint eraettevõtjana nii kallist lepingut sõlminud.

Jõgeva Linnavara veemajanduse spetsialisti Vello Ründva arvates oli aga KPMG Estonia koostatud eksperthinnang veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnataotluse kohta kõige põhjalikum.

Kolm lepingut Kalev Lilloga

Aktist selgub, et linnapea asendaja Kalle Pindi isikus on sõlminud kolm töövõtulepingut endise linnapea Kalev Lilloga kogusummas 13 514 krooni. Üks leping puudutas Jõgeva Linnaraamatukogu laiendamise rahastamist, teine Jõgeva Infotehnoloogia kolledži projekti ja kolmas Jõgeva linna kodulehekülge.

Linnavolikogu üksikkandidaadi Olavi Annuki arvates on siin tegemist ringkäendusega, kus osutati teineteisele vastastikuseid teenuseid.

RAIVO SIHVER

Jõgeva arhitektuur — Tartu Maja

Jätkame Jõgeva arhitektuurisarja, ja jälle üks suurelamutüüp, kus elab ka väga palju jõgevalasi.

Tartu Karbil 111—133 on ka noorem õde, mida on arvatavasti kvantiteedis vähem (Jõgeval), kuid tal on tunduvalt rohkem igasugu erivorme. Seda nimetatakse ka Ruuduliseks Karbiks, kuna selle peamine välispaneel on ruudukujuline ja laiade esileküündivate “raamidega”. Selliseid ruute kasutati ka 111—133 viimaste ehituste akendeta külgedel.

Ruudulise Karbi konstrueeris Ines Jaagus 1977 (Jõgeval ehitati selliseid 1980ndate lõpus). Sel ajal hakkas postmodernistlik arhitektuur oma esimesi märke näitama ja erinevalt Tartu Karbist pole Ruuduline enam nii Bauhausi koolkonda järgiv, see tähendab ei rõhuta nn lintakna efekti ja horisontaalseid jooni. Raudbetoonist paneelid on selgelt eristuvad (pole kardetud “lastekonstruktori” välimust) ja suuremõõtmelised (külje pikkus 3,6 m). Maja pole kindlasti rangelt ristkülikulise põhiplaaniga, vaid peamisest seinapinnast eenduda võivad näiteks elutubade mahud (korruseti üksteise peal), seetõttu võib elutuba ulatuda muudest ruumidest “väljapoole”. Kasutatakse eri kõrgusega aknaid, väiksemad aknad on köökidel ja veelgi pisemaid trepikodadel. Aknaraamid on rõhutatud ja laiajoonelised.

Erinevalt vanemast õest on kadunud prügitorud läbi trepikodade ja tagumine sissepääs keldrisse. Kasutatakse erinevaid värvitoone ühtlaselt üle hoone. Jõgeva üks selline on näiteks tumepunane, Tähe tänaval. Põhikonstruktsioon on aga analoogne 111—133ga.

Ruudulisi karpe ehitati nii kolme kui ka 12-korruselisi. Tartus on ka üks ühekordne. On ka liftiga variant. Peamiselt esineb neid Annelinnas, kus need olid “populaarsemad”, kui 111—133, kuigi ka viimaseid ehitati edasi. Jõgeval koostati aga viimased paljukorterilised paneelelamud just ruudukujulistest paneelidest.

MARGUS KIIS

Väetisefirma pettis Vaimastvere talumehi

Lubatud lämmastiku, superfosfaadi ja kaaliumväetise segu asemel vaatas kottidest vastu väetisekillustikusegu. Pettus on silmaga eristatav, killustikutükid on suured.

Talumees Kaul Treier pani segu sooja vette. Väetis lahustus, killustik mitte.

Talumees Uno Tederi sõnul tellisid nad möödunud aastal väetist samast kohast, osaühingust NPK Väetis, asukohaga Tartu, Vasara 50. “Siis ei olnud midagi häda, väetis oli ilus. Seetõttu ei osanud pettust kahtlustadagi. Tänavu käisime koos Andres Kadakaga 30. märtsi paiku vaatamas ja hindu küsimas. Tellisime kamba, üheksa peale 10,5 tonni. Kolmandal aprillil maksime ära,” lisas ta. “Viiesajakilogrammistesse kottidesse pakitud väetis toodi koju kätte kuu aega hiljem, mai alguses. Ei olevat kõiki komponente olnud,” märkis Kaul Treier.

Andres Valgu ämm Helgi Karu vastas maakonnalehele, et nad avastasid väetise sees killustikku, kuid kui ostetud oli, tuli ka maha külvata. Praegugi on teraviljakülvides killustikku näha. Talunik Mai Lind ostis tonni, millest ligi 500 kg on alles. “Külvamise ajal märkasin, et väetis erineb tavalisest. Ütlesin seda ka meestele, kuid nemad arvasid, et tegu võib olla uue sordiga,“ lausus Mai Lind.

Uno Teder lisas, et ostis neli kotti, kaks tonni. Pettuse avastas ta hilja, külv oli juba pooleli, seetõttu külvas kogu väetise maha. Olev Isotammel olevat see segu aga külviku ära ummistanud, teadis Teder. Kaul Treier ostis kaks kotti. Külvama veel ei asunud. Maalehes ilmunud artikli peale (Maaleht nr 20, Tõnu Hagelberg “Väetisefirma teeb sohki”) tegi ta kotid lahti. Ka tema oli petta saanud.

Esmapilgul on kõik seaduslik. Väetisekottidel on firma nimi, aadress ja telefoninumber. Helistada võib, kuid vastu ei võta keegi. Ka arve on korralikult väljastatud. Eraldi on märgitud tonni hind (1779.66 krooni), millele lisandub käibemaks (320.34 krooni), kokku 2100 krooni tonn.

RAIVO SIHVER

Jõgeva linna arengukava läheb esimesele lugemisele

Tänasel volikogu istungil toimub Jõgeva linna arengukava esimene lugemine, mille käigus tutvustatakse volikogu saadikutele valminud arengukava aastateks 2000—2003.

Esmakordselt võttis arengukava koostamisest osa lai üldsus, kes sai osaleda töögruppides, kus teostati SWOT analüüs.

Töögruppides analüüsiti konkreetse eluvaldkonna hetkeseisu ja toodi välja põletavamad probleemid. Näitena tooksin mitmest töögrupist läbikäinud probleemi, mis seondub noortega ning nende võimalusega veeta vaba aega sisukalt ja loovalt.

Paljud probleemid seostusid ettevõtlusega ja kommunaalteenustega ning elanikkonna pideva vähenemisega. Soovitakse leida teid ettevõtluse arendamiseks ja selle läbi töökohtade loomiseks. Oluliseks peetakse üldise elukeskkonna kvaliteedi tõstmist.

Arengukavas on esitatud valdkondade tegevuskavad, kus on fikseeritud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused eelseisvate aastate lõikes. Eraldi on koostatud investeeringute kava, kus on ka hinnatud, kui palju mingi investeering maksab ja kust saadakse selleks raha. Nii on veemajandusse vaja investeerida 42 miljonit krooni, et valmis ehitada reoveepuhasti ja rekonstrueerida peamiselt olemasolevaid kanalisatsioonitrasse.

Selleks, et alandada soojusenergia hinda ja alustada elektrienergia tootmist, on vaja investeerida 30 miljonit krooni. Teede rekonstrueerimisele on vaja minimaalselt kasutada 3,5 miljonit krooni.

Unustada ei saa koole ja lasteaedu, mis vajavad vähemalt 6,5 miljonit krooni, kultuurimaja rekonstrueerimine võtab veel 6,6 miljonit. Samuti vajavad raha muuseum, raamatukogu ja spordirajatised. Kõigi vajaduste rahuldamine vajab suurt tööd linnavalitsuselt ja abi nii riigieelarvest kui ka Euroopast.

Ees seisab arengukava arutelu volikogu komisjonides ja üldrahvalikul koosolekul, kus saab esitada omapoolseid ettepanekuid ning ülevaate koostatud tegevus ja investeeringute kavast. Praegu on võimalik arengukavaga tutvuda linnavalitsuses.

KALLE PINT,

arengukava koostaja

KULTUUR

Lennuki “naiskond” istutas pihlaka

Pühapäeval istutasid ümbermaailmareisi sooritava jahtlaeva Lennuk meeskonnaliikmete perekonnad Põltsamaa teeristis asuvasse Sõpruse parki pihlaka.

Õigupoolest kavatsesid puu enne pikale reisile minekut istutada meeskonnaliikmed ise, aga nagu ikka, jäi üks päev puudu. Nüüd, seitse kuud pärast Lennuki teeleasumist, tegid naised-lapsed tegemata jäänud töö ära. Mehed avaldasid üritusele moraalset toetust faksiga, mis mulda saanud puu juures ette loeti:

“Austatud Ants Paju, Andres Koern, meid toetavad põltsamaalased ja teised Lennuki sõbrad! Jahtlaev Lennuk seisab täna Lihavõttesaare reidil koordinaatidel 27 kraadi 8 minutit põhjalaiust ja 25 kraadi 58 minutit idapikkust. Meie pardakompuuter arvutas välja, et asume teist seega praegu 8159 meremiili ehk 15 110 kilomeetrit eemal. See on pikk maa, aga mitte liiga pikk inimeste jaoks, kes üksteist hoiavad, toetavad ja ühte moodi mõtlevad. Emake loodus seob meid üheks nii siin- kui sealpool planeeti. Seda teeb kindlasti ka see puu, mille te täna Põltsamaa parki istutate. Tervitades ja tänades jahtlaeva Lennuk meeskond. PS. Tänase päeva pidulikkust arvestades korgime meie siin õhtul lahti viimase kaasasoleva pudeli Põltsamaa Lossiveini nr 17.”

Selge vihje

Postskriptumit tõlgendas puuistutamise juures viibinud Põltsamaa Felixi tegevdirektor Andres Koern otsese vihjena, et meestele on vaja mõnda järgmisse sadamasse uus veinilaar ette saata. Kukalt sügama võttis teda aga faksis mainitud veinimargi number: Felix toodab küll Lossiveini nr 19 ja 27, nr 17 pole aga olemaski. Tõenäoliselt eksisid mehed numbriga sellepärast, et pudelisilte pole nad ammu näinud: sealses niiskuses ei püsivat naiste sõnul ühelgi pudelil ega konservikarbil etiketid peal.

Puuistutamisest võttis osa ühtekokku 11 täiskasvanut ja 10 last. Abikaasade-isade pika äraoleku pärast murest päris murtuna ei paistnud keegi. Ja kes see poolteist aastat hommikust õhtuni muretseda jaksakski. Mõnes mõttes võib pereisa pikk äraolek aga isegi kasu tuua: kapten Saarso poeg Norman vaevalt et muidu veel kodust muruniitmise kohustust enda kanda oleks võtnud. Nüüd tuli tal seda paratamatult teha, abiks isa elektronposti teel saadetud leheküljepikkune õpetuskiri.

“Ega me siis, kui mehed tagasi tulevad, võigi tegelikult välja näidata, mida kõike me vahepeal tegema õppinud oleme,” ütles kapteniproua Airiin muiates, “muidu lähevad mehed päris mugavaks.”

Ootajad

Ümbermaailmapurjetajate peredel on kombeks reedeti ühist saunaõhtut pidada, kui keegi just parasjagu kuhugi maailma otsa abikaasaga kohtuma pole sõitnud. Nii et kui mehi liidab ühine meresõit, siis naisi ühine ootamine.

Ootamine ongi Sõpruse pargi asutaja Ants Paju arvates üks viimase aja märksõnu, sest paljud pereisad (aga mõnikord ka pereemad) on pidanud kodunt kaugel tööd otsima. Tänu pühapäeval mulda saanud pihlakale on Sõpruse park edaspidi selleks paigaks, kus naised oma ümbermaailmapurjetajatest meestega vaimus kohtuma võivad tulla.

Neil päevil asub Lennuk teele Lihavõttesaarelt Rapanuist Tahiiti suunas. Selle etapi seilavad meeskonna põhiliikmed kuuekesi, ilma vahetusmeheta. Tagasi Tallinna peaks Lennuk jõudma tuleva aasta aprillis.

RIINA MÄGI

Põltsamaa viiuldajad sõidavad Trondheimi

Laupäeval sõidab Põltsamaa muusikakooli viiuldajate ansambel esindama Eestimaa noori muusikaõppureid Euroopa muusikakoolide festivalile Norrasse Trondheimi.

Põltsamaa muusikakooli viiuldajate ansamblil on olnud eriti töörohke õppeaasta. Peale paljude esinemiste on harjutatud eelseisva Euroopa muusikakoolide festivali tarvis Norramaal Trondheimis. Põltsamaa viiuldajad pääsesid Eesti noori muusikuid esindama läbi tiheda sõela. Laupäeva varahommikul asutakse teele. Festivalipaika Trondheimi jõutakse 31. mail, seal viibitakse kokku neli päeva. Enne sinna jõudmist annavad põltsamaalased kontserte aga veel kahes paigas Norramaal. Esimene neist on Sky linn. Sealt on ka pärit Põltsamaa puhkpillimuusika suvekoolides tegev Age Korneliussen. Teine kontserdipaik on Norra pealinn Oslo, kus on ühtlasi eelfestival. Tagasi jõutakse 5. juunil.

VAIKE KÄOSAAR

Südaööl lauluisa pead pesemas

Põltsamaa muusikakooli 39. lennu lõpetajad kogunesid tänavugi lõpupeo südaööl K. A. Hermanni mälestussamba juurde, et lauluisa puhtaks pesta ning laulda tema laule nagu see ka varasematel lendudel kombeks olnud.

Tänavune lend oli pisut eriline seetõttu, et lõpetas ka kooli Puurmani filiaali esimene lend. Nii sai kokku kolmteist lõpetajat, kellest seitse Puurmani filiaalist. Lõpukontserdi andsid 16. mail kõik koos Põltsamaa muusikakooli saalis. Puurmani noortel oli lisaks sellele lõpuaktus ja kontsert veel oma koolis 19. mail.

Muusikakooli direktori Anne Kausi sõnul olid tänavused lõpetajad toredad ja tublid. Erilist tunnustust avaldas ta Puurmani noortele. Lõputunnistuse said klaveri erialal Katre Kuuse, Elerin Maisväli, Helen Niklus, Madis Nõmme ja Katre Pelisaar, akordioni erialal Pille Holler, vioola erialal Anne Ilves, viiuli erialal Mariliis Siirmäe, trompeti erialal Peep Geraštšenko, saksofoni erialal Sven Lass ning klarneti erialal Meelis Kõressaar ja Erki Ruubas.

VAIKE KÄOSAAR

Kümnekroonise raamatu otsinguil

Eesti on juba kuu aega elanud raamatuaasta tähe all. Käesolev nädal on koostöös Eesti Kirjastuste Liidu ja Eesti Raamatukaubastajate Liiduga kuulutatud nn kümnekroonise raamatu nädalaks.

Kes sellise nädala saabumisest kuuldes esimesse ettejuhtuvasse raamatupoodi tormas, lootuses, et kogu seal leiduv kirjavara kümne krooni peale alla on hinnatud, pidi muidugi pettuma. Kampaanias teevad kaasa põhiliselt Eesti Raamatukaubastajate Liitu kuuluvad kauplused (neid on üle Eesti 32) ja neiski müüakse võileivahinna eest üksnes raamatuid, mida kirjastused eririiulite jaoks välja on pakkunud.

Jõgeval ei kandnud kümnekroonise raamatu otsingud mingit vilja. Kaubahalli müüja Eve Sokk ütles, et nemad olid päris üllatunud, kui ostjad esmaspäeval raamatuletist kümnekrooniseid raamatuid nõudma tulid. “Tänu Postimehele ja teleuudistele saime aru, et meid, kui raamatukaubastajate liitu mittekuuluvat firmat see kampaania üldse ei puudutagi,” ütles Eve Sokk.

Polnud usku

Ag kaubamajas raamatukauplust pidava perefirma esindaja Aina Põdra seevastu ütles, et neile oli kümnekrooniseid raamatuid pakutud küll, aga nad ei pidanud nende müüki võtmist otstarbekaks.

“Raamatud, mida pakuti, on ilmunud mitu, mõned isegi kümmekond aastat tagasi. Meil polnud erilist usku, et neid kümne krooni eestki tahetakse. Kartsime, et pigem võime kehva kraami pakkumise eest ostjatelt sõimata saada. Selge see, et minevat kaupa ei hakkaks kirjastused ju sellise hinnaga pakkuma ja kui pakuksid, siis ostaksid raamatukauplused need ise ära ja müüksid tunduvalt kallimalt edasi,” arvas Aina Põdra. Nädala alguses olnud aga ka selles raamatupoes kümnekrooniste raamatute otsijaid palju.

Mustvee raamatusõbrad elasid nõukogude ajal kui rotid viljasalves: raamatuid sai raamatupood elanike arvu järgi, pooled neist aga eestikeelset kirjandust ei vajanud. Nüüd müüakse Mustvees eestikeelseid raamatuid ainult Jõgeva Majandusühistule kuuluvas universaalkaupluses, ent valik on kesine ja põhiliselt lastekeskne. Kümnekrooniseid raamatuid seal sel nädalal loomulikult ei müüda.

Põltsamaa tegi ära

Viimane lootus — Põltsamaa — pettumust ei valmistanud. Kirjastamise ja raamatukaubandusega tegelevale Tallinna ASile Kupar kuuluvas raamatupoes oli olemas nii kümne kui ka viiekrooniste raamatute eririiul.

“Kupra kirjastus saatis meile kümne ja viie krooni peale alla hinnatud raamatuid müüki juba mitu nädalat tagasi. Nüüd saime ka teiste kirjastuste kümnekrooniseid trükiseid,” ütles kaupluse juhataja Aive Rimmeld. “Esmaspäev oli poes päris rahvarohke. Kõige paremini läksid kirjastuse Tiritamm “Põneviku” sari ja muinasjuturaamatud.”

Ega teisipäeval kogu müügile tulnud valikust enam ülevaadet saanudki, sest paljud nimetused olid juba ära müüdud. Dostojevski “Märkmetest surnud majast”, mille Postimees kümnekrooniste raamatute nimistus ära tõi ja mille allakirjutanu endale hea meelega soetanud oleks, polnud juhataja aga kuulnudki.

Äkki on kümnekroonise raamatu nädalaga nii, nagu muude asjadega Eestimaal, et TallinnTartu saavad koore ja mujal lürbitakse lõssi? Aga odava raamatu nädalaid võiks muulgi ajal kui raamatuaastal korraldada: nii saaksid raamatuostmise mõnu maitsta ka need, kellel kõhn rahakott seda ammu pole lubanud, ja kirjastuste laod ka seisma jäänud kraamist tühjemaks.

RIINA MÄGI

On loojaid, on loomingulisust

Põltsamaa kultuurimaja galeriis saab veel tuleva esmaspäevani vaadata kohaliku kunstiseltsi kevadnäitust.

Põltsamaa kunstnikud otsustasid seekord võtta kevadnäituse nime mitte ainult näituse toimumise aega, vaid ka näituse sisu määratlevana. Sõna “kevad” esineb kõigi maalide ja akvarellide allkirjades. Iseasi, kui otsesõnu üks või teine pilt kevadest räägib. Kui Kaupo Luguse ja Anna Tamme maastikumaalidel “Öine varakevad” ja “Kevad. Taassünd” ning Enn Kippeli akvarellil “Varakevad Põltsamaal”, samuti mitme autori kenadel lillepiltidel on seos kevadega üksühene, siis Ethel Hakkaja mitmenäoline “Minu kevad” ning Diana Ibruse ja Katrin Koitla abstraktsed “Kevadviirastus” ja “Kevade kuma” tekitavad laiemaid assotsiatsioone. Ivo Timuski hea kompositsiooniga ja läbitunnetatud triptühhonportree (“Kevadine juubilar”) seostamine kevadega on juba suhteliselt meelevaldne, kuigi portreteeritud tootmisjuhil oli tõesti hiljuti juubel. Kevadeteemale on aga ka teatava huumoriga lähenetud: Maie Luht on oma traditsiooniliselt ilusale rannamaastikule seekord lisanud musta ja valge koera, kes kevadest täit rõõmu tunnevad, Sulev Järve on aga äsjasest võidupühast ajendatuna loonud lausa poliitilise kompositsiooni “Kevadekuulutajad”.

Näituse üldilmet mõjutab aga suuresti see, et Põltsamaa kunstiselts on viimasel ajal mitu vitraaži ja siidimaalikursust korraldanud. Klaas- ja siidtaieseid on väga laialt autorite ringilt (ühtekokku osaleb näitusel ligi poolsada kunstiharrastajat).

Esimene, mis neid vaadates pähe tuleb, on see, et vitraažis ja siidimaalis saab ka väheste oskuste ja kogemustega tegija üsna kobeda tulemuse, vähemasti maali või akvarelliga võrreldes. Isetegemise rõõmust rääkimata. Traditsioonilisest naistealast — siidimaalist — on huvitunud isegi üks mees. Jüri Arro leopardi ja tiigriga siidrätikud meeldisidki vähemasti allakirjutanule rohkem kui tema kitši piiril maal. Loojate ja loomingulisuse küllus ongi vist selle näituse peamine sõnum. Ja kevadetundega ei ole see küll kuidagi vastuolus.

RIINA MÄGI

SPORT

Jõgeva Tähe naasis maailmameistrivõistlustelt

Üleeile jõudsid Jõgevale tagasi Norras saalibändi maailmameistrivõistlustel Eesti koondises mänginud spordiklubi Tähe esindusvõistkonna liikmed. Eesti võistkond pälvis alagrupis kolmanda koha ning üldarvestuses jäi üheteistkümnendaks.

Eesti spordiau kaitsvatel meestel tuli võistelda kahes linnas. “Alagrupimängud toimusid Tartu suuruses Sarpsborgi linnas jäähokihallis, mille põrand oli kaetud spetsiaalse kattega. See jäähall mahutab 5000 pealtvaatajat. Kaks viimast mängu mängisime aga Oslos. Võistluste vaheaegasid kasutasime treeninguteks, kusjuures treenisime ka mängudevabal päeval, mil Norras rahvuspüha tähistati,” rääkis Tähe esindusmeeskonna treener Toomas Klaarman.

Analüüsides Eesti koondise nelja kohtumist vastasmeeskondadega, ütles ta: “Esimene mäng oli Austria võistkonnaga ja lõppes viigiga 2:2. Eelmistel maailmameistrivõistlustel alistasime Austria 5:0. Nüüdses mängus jätsime mõnedki võimalused kasutamata. Samadest vajakajäämistest tingituna lõppes ka kohtumine ungarlastega 4:4 viigiga. Kolmas mäng Suurbritanniaga oli Eestile otsustav, sest üksnes võit taganuks meie edasipääsemise. Kuigi inglased mängisid hästi, olime nendest tugevamad ja võitsime 6:1. Mängu Saksa koondisega kaotasime aga 1:3. Algul juhtisid vastased 2:1 ning pärast seda, kui Eesti koondis väravavahi kuuenda väljakumängija vastu välja vahetas, õnnestus neil lüüa veel üks värav. Kohtumisel Poolaga lõppes normaalaeg 3:3, lisaajal tabas Eesti võistkonna liige aga väravat ja olimegi võitjad 4:3. B-alagrupis saavutasime kolmanda koha, üldkokkuvõttes jäime

aga üheteistkümnendaks. Selliste tulemustega jääme suhteliselt rahule. Meie edu oli põhjustatud nii traditsiooniliselt heast meeskonnamängust kui ka Lasse Erikssoni põhjalikust treeneritööst. Maailmameistrivõistlused võitis Rootsi, teiseks jäi Soome, kolmandaks Šveits, 4. Taani, 5. Norra, 6. Tšehhi, 7. Läti, 8. Venemaa, 9. Saksamaa, 10. Austria, 11. Eesti, 12. Poola, 13. Suurbritannia, 14. Austraalia, 15. Jaapan, 16. Ungari. Saalibändi meeskondades mängisid eelkõige riikide põhirahvusest sportlased, sest võistlusreeglite kohaselt ei tohi kodakondsuseta isikuid nendes võistkondades olla,” rääkis Klaarman.

Sekeldus hümnidega

Maailmameistrivõistlustel osalenud Eesti saalibändikoondises oli planeeritust vähem liikmeid. “Meeskonna TDK Aeg liige Kristjan Valk ei pääsenud ajateenistusest maailmameistrivõistlustele. Tähe esindusmeeskonnas mängiv Ivo Lehtmets jõudis küll Norrasse, kuid Aivar Pohlak kutsus ta tagasi Eestisse jalgpallitreeninguid korraldama. Tähe mängija Juri Matiitšin ei saanud maailmameistrivõistlustele sõita tervislikel põhjustel,” rääkis Toomas Klaarman. Tema sõnul tekkis võistluste korralduses ka segadusi. Iga mängu eel kõlas võistluste tunnusmuusika ning ühtlasi mängiti parajasti võistlustulle asuvate riikide hümne. Kui Eesti asus mängima Saksamaaga, hakati aga meie hümni asemel ühe teise riigi hümni mängima. Siiski saadi veast aru, vabandati ning käivitati õige meloodia.

Fännid ja särgid

Toomas Klaarman rääkis ka maailmameistrivõistluste pealtvaatajatest. “Valdava osa publikust moodustasid norralased, kes on viisakad inimesed ja plaksutavad igale meeskonnale, kes võidukalt mängib. See, et Norra meeskond finaali ei pääsenud, oli kohalikule rahvale mõistagi pettumus. Mitmest riigist olid kohale saabunud ka fännid, kes kaasaelamiseks erinevaid rituaale kasutasid. Näiteks Soome fännid olid oma pead riigilipu toonides ära värvinud. Jõgeva Tähe fännid ei saanud rahapuudusel Norrasse sõita.”

Tähe esindusmeeskonnal õnnestus pingelises võistlusmelus pisut ka Jõgevamaad tutvustada. Eesti võistlejatel olid seljas Jõgeva maavanema Margus Oro kingitud soojendussärgid, millele on kirjutatud Jõgeva maakond ja Estonia. “Võistlustel jaotasime ka Eesti koondise bülletääni, kuhu muuhulgas on märgitud, millisest linnast iga mängija pärit on. Juttu ajasime kõige sagedamini Suurbritannia, Saksamaa ja Austria saalibändimängijatega. Austerlasi kutsusime ka järgmistele Virtuses toimuvatele Jõgeva karikavõistlustele ja nad lubasid tulla,” teatas Tähe esindusmeeskonna treener.

JAAN LUKAS

Viljandist võiduga

Eesti Koolispordi Liidu kergejõustiku neljavõistluse meistrivõistlused IV—V ja VI—VII klassidele toimusid Viljandis.

Edukalt esinesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi noored. IV—V klasside arvestuses saavutati esikoht. Võidu tagasid poiste kolmas ja tüdrukute kuues koht. Esikoht on seda hinnatavam, et võistlustest võtsid osa 24 kooli kergejõustiklased.

Võidukasse võistkonda kuulusid poistest kaksikvennad Rünno ja Ranno Miller, Rene Voitk, Kaarel Kõrv, Venno Vannus ning Taavi Paal. Tüdrukutest võistlesid Liisi Palgi, Ann Tähnas, Liisa Tepp, Teele Kaeramaa ja Kai Jõemets.

Neljavõistluses sai individuaalselt kõrgema, neljanda koha Liisi Palgi. Tema üksiktulemused olid: 60 m jooks 9,0, kaugushüpe 3.94, pallivise 43,0 m ja 500 m jooks 1.31,9, kokku 264 punkti. Poistest oli parim Rünno Miller, kes oli seitsmes. Tema tulemused: 60 m jooks 8,5, kaugushüpe 4.22, pallivise 49,5 m ja 800 m jooks 2.38,3, punkte kokku 200. Poistest jooksis Rene Voitk 60 m ajaga 8,2, mis andis talle esikoha.

VI—VII klasside konkurentsis saavutas Põltsamaa võistkond 12. koha. Parim tulemus oli Lehto Vannuse 60 m jooksu aeg 7,4, mis andis kolmanda koha.

VIII—IX ja X—XII klasside kergejõustiklased võistlesid Rakveres. Noormeeste 100 m jooksus saavutas Elmo Krumm ajaga 11,6 kolmanda koha. Sama koha neidude kuulitõukes tulemusega 10.10 sai Ruti Järvesoo, kettaheites oli ta 24.87ga neljas. Samuti neljas oli Martin Mikk kaugushüppes tulemusega 5.68. 100 m jooksus oli ta ajaga 11,7 viies.

X—XII klasside neidudest oli Kadi Luht kõrgushüppes 1.55ga viies ja kaugushüppes 4.68ga seitsmes.

MART JÄRVISTE

Noorkotkaste organisatsioonil tuleb sünnipäev

Homseks on Jõgevale kaitseliidu maleva ruumidesse pidulikule koondusele kutsutud maakonna noorte kotkaste rühmade tublimad liikmed, kellele antakse üle noorte kotkaste maleva tänukirjad ja hoolsuspaelad, märkimaks organisatsiooni 70. aastapäeva.

Organisatsioon loodi Eestimaal 27. mail 1930. aastal. Tänavu täpselt 70 aastat hiljem kogunevad sellel päeval Viimsisse pidulikule rivistusele noorte kotkaste esindused igast maakonnast. Jõgevamaalt sõidab Viimsisse 11-liikmeline esindus — viis Kuremaa ja viis Vaimastvere rühma liiget koos kaitseliidu noorteinstruktori Aare Jaemaaga.

Algselt loodud organisatsioon likvideeriti 1940. aastal. Taasloomine leidis aset 1989. aasta 12. augustil. Jõgevamaal sai malev ametliku kinnituse 20. jaanuaril 1993. aastal. Maleva vanemaks määrati Endel Bergmann. Esimesed rühmad moodustati tollal Kamaris ja Vaimastveres. Praegu on rühmi maakonnas kokku 14 ning mõned veel peatselt lisandumas. Tegutsevaid liikmeid on 290. Noorte juhendajad tegutsevad vabatahtlikult ja tasu saamata. Nende seas on erinevas vanuses inimesi, kes suutnud luua noortega toreda koostöö. Nimetagem siinkohal Rein Valdmaad Vaimastverest, Helma Kaevalit Kaareperest, Renee Joosti Sadalast, Heveli Pilti Voorelt, Helle Värsi Palalt jt.

Nagu ikka, on noortel kotkastel aegade jooksul kindlaks kujunenud üritused, võistlused ja mõõduvõtmised nii maakondades rühmade vahel kui ka üle Eesti. Ehkki viimasel ajal on tehtud muudatusi organisatsiooni põhikirjas, on eesmärgid jäänud läbi aegade samaks.

VAIKE KÄOSAAR

MITMESUGUST

Pommimängud võidupüha auks

Palamuse kandi mitmekülgne sportlane Ülo Kuusk alustas sõitu tänavusele veteranide sangpommi tõstmise maailmameistrivõistlustele elu parimas vormis, ent loodetud kuldmedal jäi eelkõige ootamatute piirisekelduste pärast saamata.

Veteranide sangpommi MM peeti 6. mail Venemaal Lipetskis. Eesti võistlejad (peale Ülo Kuuse ka pärnulased Eduard ja Evald Virkus ning tootsilane Sergei Krainov) otsustasid seekord sõita rongiga kõige otsemat teed, üle Riia ja Voroneži. Paraku osutus see marsruut tõeliseks lõksuks: kuna raudtee lõikab vahepeal Valgevene territooriumi ja valgevenelased olid mai algusest hakanud Eesti kodanikelt sissesõiduks viisat nõudma, tõsteti eestlased kell 2 öösel Valgevene piiril armutult rongilt maha. Viisarežiimi muutusest polnud mehi Eestis keegi hoiatada osanud. Samasse lõksu langesid ka Leedu võistlejad. Kohapeal viisat hankida polnud isegi raha eest võimalik.

Ebanormaalsed tüübid

Kella seitsmeni hommikul konutasid pommitõstjad pooleldi lammutatud raudteejaamas, muuhulgas oma rahakotte revideerides, sest ringisõit nõudis üsna suuri lisakulutusi. Õnneks oli raha siiski rohkem kaasas kui hädapärast vaja ning lõunaks tagasi Riiga jõudnud, starditi peatselt Moskva suunas. Pool järgmisest päevast tuli rongi oodates Moskvas tolgendada.

Et raskejõustiklaste jaoks on õiges kaalus püsimine ülioluline, palusid sangpommimehed ühes polikliinikus luba end õige toiduratsiooni valimiseks kaaluda. Luba anti, aga kui mehed seepeale riideid maha pilduma kukkusid (kaaluda oli vaja ju võimalikult täpselt!), ehmatasid meditsiinitöötajad kaameks ja pärisid aru, kust sihukesed ebanormaalsed tüübid välja on karanud.

Võistluspäeva hommikul kell 7 (Eesti aja järgi kell 5) olid äravintsutatud eestlased lõpuks Lipetskis.

Tänu metallurgiatehasele on Lipetsk Ülo Kuuse sõnul päris kena ja korras linn, kusjuures infrastruktuuri juures võivat isegi teatavaid kommunismi elemente täheldada: ühistransport ja telefoniside on kõigile linnaelanikele tasuta. Veteranide Mmi peeti Rohelise pargi nime kandvas puhkepargis asuvatel vabaõhulavadel, kusjuures samal ajal peeti ka Venemaa sangpommimeistrivõistlusi ning kogu see värk oli pühendatud võidu 55. aastapäevale. Publikut oli küllaga, sest Venemaal armasta takse sedasorti meelelahutust.

42 + 90 = 132

Ülo Kuusk lootis koduse vormitestimise põhjal teha kahevõistluses vähemalt 160-punktise tulemuse. Paraku jäi tõukamises (tõugatakse kaht 24-kilost pommi korraga) laeks 42 korda. Rebimises (rebitakse enne ühe ja siis teise käega, kusjuures kirja läheb nõrgema käe tulemus) innustas 90 punktini välja venitama võistkonnakaaslaselt saadud info, et pronks paistab.

“Sangpommivõistlusel, kus tegevus toimub korraga mitmel platsil, ongi väga tähtis pidevalt konkurentide seisust ülevaadet omada. Ise ühe silmaga mujale piiluda ei jõua, nii et meeskonnakaaslaste toetus on väga oluline,” ütles Ülo Kuusk. Pronks venelase Kalinini ja udmurt Jahšõsarovi järel oli tubli tulemus, aga Kuusk igatsenuks enamat. “Tegelikult läksin alt ka kaalu valides: kuna mul õnnestus näha varem registreerunute nimekirja, panin end kirja üle 80-kiloste klassi, kuigi olin enne MMi just pingutanud, et kergemas kaalus kaasa teha. Paraku hindasin jõuvahekordi valesti ning just kergemas kaalus oleksin sama tulemuse, 132 punktiga hõbeda saanud.”

Medalid tõid oma kehakaalus ja vanusekategoorias koju ka Eduard ja Evald Virkus: esimene sai hõbeda ja teine pronksi. Sergei Krainov jäi neljandaks. Vaatamata seekordsetele sekeldustele Ülo Kuusk püssi või õigemini pomme põõsasse ei viska: küllap kuld ka kunagi tuleb.

RIINA MÄGI

Saare koduloomaaeda jõuavad lehm ja hobune

Homsest alates võivad huvilised taas külastada Saare koduloomaaeda. Lisaks väiksematele koduloomadele leiavad siin tänavu koha ka lehm koos vasikaga ning hobune.

Tegelikult oli koduloomaaia avamine plaanitud juba varem, aga jahedate ilmade tõttu on see lükkunud edasi, sest kodulautadest tulnud loomad vajavad ju soojemaid tingimusi. Loomaaed on tänavu Saarel avatud teist aastat järjest. Kui möödunud aastal olid seal kõikvõimalikud koduloomad ja –linnud, kellest kõige suuremad vahest kits ja oinas, siis tänavu jõuavad kohale ka lehm koos vasikaga ning hiljemalt lastekaitsepäevaks 1. juuniks saab Saarel endale suvekodu Luunja ratsabaasi hobune. Laste meeleheaks on sellel aastal loomaaias ka uted. 1. juunil on Saare mõisas suur lastekaitsepäeva üritus ning koduloomaaias avatakse laste joonistusnäitus. “Žürii on parimatest parimad joonistused juba välja valida jõudnud. Nende joonistuste kaudu saime valla lastelt ühtlasi tagasisidet, milliseid loomi siin näha tahetakse ja sel moel aitavad lapsed kaasa loomaaia edasiarendamisele. Lapsed olidki joonistanud kõige rohkem just lehma ja hobust,” rääkis koduloomaaia juhataja Merely Tubin.

VAIKE KÄOSAAR

POLITSEIKROONIKA

Autost varastati kõlarid

Ajavahemikul 9.—17. maini on Jõgeval sisse murtud sõiduautosse Honda Prelude EX ja varastatud sealt automakk-raadio Pioneer kaks kõlarit. Auto seisis pargitult Tähe 8 maja juures. Kannatanu hindab saadud kahju 1500 kroonile.

Varastati tuukriülikond ja binokkel

Mustveest on üks Jõe tänava elanik avaldanud, et tema käsutuses olevasse hoonesse Narva maanteel on sisse murtud. Lõhutud oli ukselukk. Avaldaja sõnul on varastatud binokkel 7x35 ja tuukriülikond ning tekitatud kahju on 2500 krooni.

Purjuspäi autoroolis

Arvi Kiik (1961), Endel Saar (1943), Kalev Roos (1956), Urmas Õunapuu (1980), Ivar Ikmelt (1973), Kalle Viin (1954), Aivar Aas (1971).

Seadusevastaselt maha lõigatud mets ka ära viidud

Keskkonnainspektsioon on avaldanud, et tänavu veebruaris-märtsis on tehtud ebaseaduslikku metsaraiet Saare vallas Odiveres. Jätkuvalt riigi valduses olevast tagastatavast Kullavere maaüksuse metsast on maha lõigatud ja ära veetud 45 tm kasvavat kuusepuu metsa. Looduskeskkonna kahju on üle 23 500 krooni, raiutud materjali maksumus 16 508 krooni.

Noormehe hingel mitu vargust

Politseiprefektuuris kuulati üle 16-aastane noormees, keda kahtlustatakse reas vargustes autodest. Jõgeva vallast pärit nooruk on küll ka ühe Jõgeva kooli õpilaste nimekirjas, aga kooliskäimine on tema puhul olnud väga lünklik. Nooruk tunnistas ülekuulamisel, et ta on tänavu märtsist maini varastanud autodest kuus makki, makk raadio Pioneer kõlarid, kahelt autolt akud ja bensiini ning ühest autost rahakoti dokumentidega. Ta polnud pahategemisel alati üksi ja kaaslasi oli mitu.

Valik politsei väljakutseid

21. mail kell 8.35 Põltsamaal üks purjus mees trügib võõrasse korterisse.

Kell 8.55 Painkülast Puurmani poole ühe talu juures lubavad mehed koera maha lasta.

Kell 14.35 umbes 20-aastane purjus mees vehib kaubamaja ees kirvega.

Kell 15.20 Mõisamaa külas perekond X juures salaviina ladu leitud.

Kell 16.45 Tormas laamendab purjus mees kodus.

Kell 17.45 Pala vallas Perametsa külas käivad purjus mehed oma autoga õue peal lärmamas ja sõimamas.

Kell 18.43 Palamusel seisab PÜ poe juures hommikust saati roheline BMW.

Kell 21.00 Painküla poolt tuleb punane Žiguli, juht purjus, tekitas liiklusohtliku olukorra.

Kell 21.01 Tähe 8 juures Jõgeval lällab purjus noorukite kamp.

Kell 22.53 Vägeva ja Vaimastvere vahel magab purjus mees teeservas.

22. mail kell 00.40 Marikese hulgibaasil hakkas valvesignalisatsioon tööle.