Vooremaa
Laupäev, 23. september 2000. a.

Põhk tuhaks, põhk söödaks

Suuremas jaos Jõgevamaa põllumajandusettevõtetes ja taludes kasutatakse tänavust põhku loomasöödaks. Samas leidub ka majapidamisi ja firmasid, kus ei leita muud lahendust, kui põhk põlema panna.

Jõgevamaa Päästeteenistuse andmetel ei ole meie maakonnas tänavu erilisi põlenguid olnud. Päästeteenistuse järelvalveteenistuse juhataja Illar Toots ütles: "Neljapäevase seisuga on tänavu meie maakonnas toimunud 152 põlengut, möödunud aastal oli sama perioodi vältel aga 180 põlengut."


Kus põhk põles

"Päästeteenistus on saanud ka väljakutseid kulu, heina ja põhu põlengute kustutamiseks. 12. juulil põles Põltsamaa vallas Pudu külas paar heinavaalu. 11. augustil põles Torma valla Kõnnu külas vana heinapõld, kus oletatavaks põhjuseks on märgitud lahtise tulega hooletu ringikäimine. Paaril korral on põhk põlenud farmide juures. 31. augustil põles Painkülas aktsiaseltsile Perevara kuuluva Mammu lauda juures kaks ruutmeetrit põhku. Tuli kustutati kiiresti ära. 12. septembril põles Tähkvere külas OÜ Sadala Agro noorloomade lauda hoovil kümme põhupalli. Selle tulekahju põhjustasid kaks Sadala Põhikooli õpilast - üks kolmandast ja teine neljandast klassist -, kes seal suitsetasid.

Põldudel on tänavu põlenguid nähtud näiteks Sulustveres, Kuremaa ja Pedja ümbruses, kuid tuli on ilmselt kontrolli all olnud, sest päästeteenistust neist informeeritud pole," lisas Toots.

Päästeteenistust on põletamistest informeerinud aktsiaselts Kuremaa Klii. Aktsiaseltsi juhataja Margus Manguse tunnistas, et nemad põletavad tõesti põhku. Kõikidest põletamistest on Jõgevamaa Päästeteenistusele aga teatatud. "Alati on üks inimene juures ja tuli kontrolli all. Firmal endal põhku vaja ei ole. Puudub ka koristamistehnika. Keegi ei tule seda meie põldudelt ka ära viima," teatas firma juht.


Põhk loomasöödaks ja väetiseks

Põllumehed, kellel on rullimis- ja peenestamistehnika, reeglina põhku ei põleta. Enne kündi põletatakse siiski mõningad koristamisest maha jäänud ribad, kuid see toimub väga väikesel maa-alal.

"Põhku põletatakse tavaliselt põllumajandusettevõtetes, sest talunikud jõuavad põhu ikka ära koristada. Meie ettevõttes pole aga vajadust põhu põletamiseks olnud. Me rullime põhu ja paigutame küüni. Et ilmastikuolud võimaldasid tänavu vähe heina teha, siis kuivainete vajaduse rahuldamiseks peab loomadele põhku andma," ütles osaühingu Lustivere Agro juhataja Rünno Marmor.

OÜ Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots ütles Vooremaale, et enamus põhust palliti. Tema sõnul kasutatakse põhku nii söödaks kui ka allapanuks. Ka Torma põllumajandusosaühingus rulliti suurem osa põhust.

"Loomad vajavad nii sööta kui ka allapanu. Odrapõhk läheb söödaks, nisu- ja rukkipõhk allapanuks. Rapsipõhu aga purustame," teatas peaagronoom Koidula Liis.

OÜ Härjanurme Mõis juhataja Mart Tooming rääkis maakonnalehele, et nad peenestasid rapsi ja enamus nisupõhku. Rukkipõhk läheb loomadele allapanuks. Odra- ja kaerapõhk aga rulliti. Ligi 550 tonni ümber rulle on viidud küünidesse ja ka virnastatud.

"Heinaaasta on vilets ja koresööta on loomadele vaja. Seetõttu, kes vähegi saab, see põhu oma tarbeks ära koristab," lisas Mart Tooming.

Saare vallas asuvas Sepa-Koidu talus on Sampo kombainil põhupurusti. "Me purustame põhu ja künname selle uuesti mulda," ütles peremees Tõnu Kajaste.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ümbruses on liiklusohtlik olukord

Neljapäeval Põltsamaa linnavalitsuses toimunud nõupidamisel arutati võimalusi liiklusummikute vältimiseks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ümbruses.

Paljud lapsevanemad sõidutavad hommikuti autodega lapsi Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse. "Seoses tiheda liiklusega kipuvad nii kooli ümbruses Lille ja Veski tänaval ning Pajusi maanteel tekkima liiklusummikud. Kergesti võivad juhtuda ka liiklusõnnetused. Riskifaktor on suur ka õpilastel, kes jalgsi kooli tulevad," ütles Vooremaale nõupidamisel osalenud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula.

"Leidsime arutelul, et liiklusohtlikku olukorda võiksid aidata vältida kiirust piiravad liiklusmärgid, "lamavad politseinikud" ning ühesuunalise liikluse kehtestamine. Millist lahendust rakendatakse, selgub lähitulevikus," lisas Põltsamaa linnapea Margi Ein.

JAAN LUKAS


Maavalitsuse palgafond ja koosseis ei suurene

Seoses viimasel ajal ajakirjanduses ilmunud artiklitega, millest võib välja lugeda, nagu kasvaks järgmisel aastal Eesti maavalitsuste koosseis ja töötasu, peab Jõgeva maavalitsus vajalikuks teatada, et maavalitsuse 2001. aasta eelarveprojektis

ei ole kavandatud ei koosseisude ega palgafondi suurenemist.

PEEP LILLEMÄGI,

maavalitsuse pressiesindaja


Mait Pajo on maailma 13. künnimees

Inglismaal Lincolnis peetud 47. künni maailmameistrivõistlustel tuli Mait Pajo 13. kohale, mis on Eesti seni parim tulemus.

Tavaatradega künnis oli 47 võistlejat, maailmameistriks tuli taanlane Henry Thegen. Mait Pajo Torma vallast Lullikatkult saavutas 13. koha, Villu Vilbok Järvamaalt jäi 30. kohale. Pöördatradega künnis sai 13 võistlejast esikoha inglane John Hill, eestlased selles võistlusklassis veel kaasa ei löönud.

Senini kuulus Eesti parim tulemus Raido Kunilale, samuti Torma valla mehele, kes tunamullusel MMil oli 18. kohal. "Olümpiaaastal esindasime oma riiki hästi. Edestasime oma lähinaabreid Soomet, Lätit, leedulastest rääkimata. Nagu lootsime, olime tugevamad ka USA võistukündjatest. Mait Pajol läks paremini kõrrekünd, kus ta oli 12., rohumaa künnil jäi ta 16. kohale, mis andis talle üldarvestuses 13. koha. Konkurents on tugev ja maailma esikümnesse jõudmisest lahutas meid vaid kuus punkti," rääkis Eesti Künniseltsi esimees ja võistkonna mäned¾er Arvi Tammel pärast suurvõistlusi.

Mait Pajo kündi jälginud kaks inglasest platsikohtunikku ei uskunud, et meie meestele on see tänavu alles teine võistlus. Maailmameistrivõistluste esikümnesse pääsenud treenivad aga pidevalt ning nemad osalevad igal aastal vähemalt kümnel võistlusel. Inglaste esikohamehele oli MM aga tänavu juba 25. võistlus. "Eestis on kauaaegse traditsiooniga künnivõistlused rahapuudusel soiku jäänud," nentis künnientusiast Tammel.

Kuus korda künni ülemaailmsetel suurvõistlustel käinud Pajo ja teiste tippklassi meeste demonstratsioonesinemist saab näha uuel nädalal Kuremaal, kus peetakse üleriigilisi põllumajandusõppurite meistrivõistlusi.

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

KÜSITLUS

Millal saite viimati petta?

Neeme, lukksepp:

"Ei oskagi öelda, otsest pettust pole nagu ette tulnud. Bensiiniga võid küll peaaegu igas tanklas petta saada. See on solk, mitte kütus, mille eest maksad. Hind on üle mõistuse üles kruvitud ja näib pettusena põhjendus, et euroliit seda tahab. Jõgeval on vähem tõenäoline petta saada, aga Tallinna keldripoodides ja baarides on palju võltskaupa. Selles võin küll kindel olla, et naine ei peta mind ega mina teda."


Aivar, kombainer:

"Petta saab ikka, näiteks möödunud aastal tõmbas mul tööandja naha üle kõrvade. Nad ei teinud minuga korralikku töölepingut ja pärast ei saanud ma lubatud palkagi kätte. Olen andnud ühele heale tuttavale suurema summa laenuks. Nüüd naerab ta lausa näkku, et polegi raha saanud. Eks pügada saa need, kes seadusi hästi ei tunne. Nüüd peab kõik olema paberi peal kirjas ja pitsatid all."


Maili, pensionär:

"Pensionär on rohkem kodune ja liigub ainult arsti vahet ja sealt juba petta ei saa. Tunnen kaasa maainimestele, kellel puudub valitsuse abi. Neil on väga raske elu ja kogu aeg neid petetakse: madalad kokkuostuhinnad ja saamata jäänud piimaraha. Maapank pettis talunikke ja kõiki hoiustajaid. Pensionäre ka, kellel oli kogutud kirsturaha panka."


Enn, teenindaja:

"Lihtinimene saab kogu aeg petta, teda kooritakse. Isegi lastetoetuselt võetakse maks maha, kuid 10 miljonit, mis riigil õhus ripub, on nii väike raha, et ei tasu otsimist. Kui saaks pensionärilt 10 krooni kätte, vaat see on suur raha. Kõige suurema pettumuse valmistas Jõgeva linnavalitsuse ja isehakanud ärimeeste poolt teenindusmaja tormijooksuga vallutamine. Nagu rahvas ei vajakski enam teenindust."


Mati, autojuht:

"Ei ole viimase paarikümne aasta jooksul petta saanud ega ise kedagi tüssanud. Raha ma kellelegi ei laena, et mitte sõbrast või tuttavast ilma jääda. Nagu öeldakse: raha sünnitab vargaid ja vihavaenlasi. Minu arvates ei saa seda, mida ajalehes kirjutatakse, alati tõe pähe võtta. Aga eks see ole nagu horoskoobimäng - igas lehes isemoodi. Kes seda usub, see uskugu."


Urve, töötu:

"Olen selle vaimuga elanud, et kui ise ei peta, siis ei saa ka teiste käest petta. Ju olen siis kogu aeg kokku puutunud vaid ausate inimestega. Otseselt pole petta saanud, kuid suurt pettumust valmistas see väga ebaõiglane tegu, mis riik rahavahetuse käigus tegi. Senini on okas südames, et paljude vanemate inimeste, nagu minu emagi, aastakümnete jooksul panka kogutud raha ära nulliti."


Elmo, maamõõtja:

"Väga rängalt sain petta eelmisel aastal seoses Audervalle afääriga. See firma ostis kartuleid, sõlmis lepingud, kuid jättis maksmata. See puudutas väga paljusid inimesi, kokku jäeti kartuli eest tasumata 2,8 miljonit krooni. Andsime asja politseisse, kuid nüüd on raha lootusetu kätte saada, sest mehel pole peale pükste ja särgi mingit varandust. Firma müüs

kartulid mustalt maha, sulid jäid puhasteks poisteks."


Arvi, varbeverelane:

"Polegi eriti petta saanud. Kui midagi kahtlast aiman, siis hoian sellest eemale. Pole selline ärimees, et tüssata saada. Ah jaa, poest sain küll hiljuti kroonise mündi, mis pole enam käibel. Ostmisega peab ettevaatlik olema, teiste kogemustest tean, et mustlaste käest ei tasu kaupa osta: võid mõnes uues pakendis vaid ühe püksisääre saada."

Jõgeval küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVIT©


KIRJAD

Õige hõlma ei hakka keegi

Ausal inimesel pole vaja oma sissetulekuid häbeneda ega varjata. Seetõttu tuleb Mõõdukate algatust üksikisiku makstava tulumaksu avalikustamise kohta igati toetada. Neil, kes avalikustamispoliitika taga stalinistlikku nuhkimistonti näevad, pole ilmselt tulude ausa deklareerimisega kõik korras.

Riigiametnike tuludeklaratsioonid on avalikud juba hea mitu aastat. Pole küll kuulda olnud, et pärast avalikustamist oleks plahvatuslikult suurenenud oma tulud avalikustanud riigiametnike vastu suunatud kuritegevus. Seetõttu kõlab demagoogiliselt ka väide, justkui hakkaksid kurikaelad edaspidi interneti abil potentsiaalsete ohvrite kohta andmeid hankima.

Tulude avalikustamise ühe voorusena näen sedagi, et kasvab töötajate surve neile tööandjatele, kes ametlikult raha miinimumtaksi järgi maksavad ja ülejäänu ümbrikusse poetavad. Pole ju ausal töömehel tahtmist sattuda tööandja suva tõttu naabrite pilke ega maksuameti huviobjektiks.

MEHIS RAND,

Voka


Püstitagem mälestusmärk sündimata lastele

Pühapäeval, 10. septembril avati Voorel kõige idapoolsema voore tipus mälestusmärk kõigile Eestimaa küüditatutele, meenutamaks ühte etappi meie rahva kannatusterohkest ajaloost. Selle mälestusmärgi avamine kutsus esile mõtteid ka meie rahva tulevikust. Paljud sellele kolgatateele saadetud olid juba looduse poolt inimestele pandud püha kohustuse järglaste soetamise ja üleskasvatamise osas täitnud. Paljudel õnnestus, okupatsioonivõimude kiuste, sealt elusatena tagasi pöörduda ja see kohustus, kõigi raskuste kiuste, täita. Sellega kindlustas nende elutahe ja visadus meie suguvõsade ja kogu rahvuse järjepidevuse kestmise, mille eest nad on ära teeninud rahva austuse, kuni säilib eesti rahvus.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on aga tõusnud esikohale raha ja unustatud rahvuse edasikestvus. Nii on üheksakümnendatel aastatel jäänud sündimata umbes 60 000 last. Selle tagajärjel ähvardab nii mõndagi sugupuud kuivamine. Jäävad tühjaks sajandeid kestnud külad ja sulguvad paljude koolide uksed. Nii sulges oma uksed käesolevaks õppeaastaks 20 kooli.

Mälestuseks sündivuse languse tagajärjel hääbuvatele suguvõsadele, tühjaks jäävatele küladele, suletavatele koolidele ning hoiatuseks meie rahvast ähvardava hääbumise eest, teen ettepaneku püstitada Eestimaa keskmesse või mujale ajaloolisse paika mälestusmärk 1990. aastatel sündimata jäänud lastele.

SULEV MARGUS


JUHTKIRI

Sügis võib tulla poliitiliselt tormine

Kapitalistliku ja demokraatliku ühiskonna kaasnähtuseks on sageli streigid, protestimeeleavaldused, boikotid ja teisedki aktsioonid, millega üks või teine seltskond avaldab rahulolematust ning otsib lahendusi oma probleemidele.

Üldjuhul on protesteerijate mureks rahanappus ning majandusliku olukorra halvenemine. Ka lõppeval nädalal on Eestis märku antud võimalustest lähiajal korraldada protestiüritusi. Kui valitsus ei taha või ei suuda peatada kütusehindade tõusu, on Eestimaa Talupidajate Keskliit valmis korraldama teeblokaadi Toompeal. Sellist meetodit kasutatakse teiste Euroopa riikide eeskujul, mis näitab, et Eestis osatakse õppida ka majanduspoliitilist võitluskunsti. Streigiks valmistuvad ka madala palgaga meditsiiniõed. Esmaspäeval otsustas Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ühehäälselt korraldada tunniajalise hoiatusstreigi. Samuti ei lepi oma palgaga kohtutöötajad: kohtusekretärid, täiturid, kordnikud jne. Niisiis pole võimatu, et streigi tõttu võivad tulevikus ära jääda ka kohtuistungid.

Mitme elanikkonnakihi rahulolematus on Eestis põhjustatud sellestki, et meie riigis on palju vaeseid, vaid väike protsent rikkaid, kuid vähe keskmise jõukusega kodanikke. Võib uskuda, et nii põllumehed kui ka meditsiiniõed ei alusta aktsioonidega lihtsalt põnevuse pärast, vaid nende kannatus on tõesti katkemas. Põllumeestel on teisigi toimetamisi, kui Toompeal hädakisa teha. Pealegi kulub Tallinna sõiduks palju bensiini. Usutavasti mõistab enamus meditsiiniõdesid, et ka tunnine streik võib raskendada raviasutuste igapäevatööd.

Nii tööandjad kui ka poliitikud (enamasti koalitsioonist) väidavad, et streigid, miitingud jne ei too valuküsimustele lahendust. Neil võib mõneti õiguski olla. Rahulolematuse avaldused võivad aga ära jääda vaid siis, kui likvideeritakse sotsiaalmajanduslikud probleemid, mis neid esile kutsuvad. Küllap oleks vajalik, et nii Riigikogu kui ka valitsus tunnistaksid mitmes eluvaldkonnas olukorra tõsidust ning asuvad otsima lahendusi mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega. Ehk aitaks mõnestki kitsaskohast jagu saada arukus ja õiglus tuleva aasta riigieelarve koostamisel.

Kui eluliselt tähtsad valdkonnad, nagu põllumajandus, mis peab tagama inimeste varustamise kodumaiste toiduainetega, ning tervishoid jäävad aga püsivalt madalseisu, võib vähemal või suuremal määral halveneda praktiliselt kogu elanikkonna heaolu. Niisiis ükskõiksusel ja demagoogial võivad olla ohtlikud tagajärjed rahva sotsiaalsele ja füüsilisele tervisele.

JAAN LUKAS


Rubriik 051 980 674

15. septembril kell 06.50 hommikul helistas Tarmo Vend Kõnnust ja kaebas, et ta olevat saunas endale vee asemel viina selga visanud, selja ära kõrvetanud, ning kui ta oli kiirabi kutsunud, siis olevat ta sealt Põrgu saadetud. Vend oli vihane ka M. Kiisi peale, et see ei oska teda põrguvalust päästa.

MARGUS KIIS



ELU JA INIMENE

Metsamehed Laiuse vanas vallamajas

Kaugeltki kõik Straussid ei kirjuta valsse ja kõik Romanovid pole tsaarid. Mõned sellenimelised võivad ka näiteks ehitusmeistrid olla. Laiuse kunagine vallamaja valmis 1901. aastal just Straussi-nimelise Tartu ehitusmeistri juhtimisel ja 99 aastat hiljem juhtis maja renoveerimistöid Viktor Romanov, ASi Jõgeva Ehitus projektijuht. Renoveeritud majja kolinud Laiuse metskond pidas seal teisipäeval soolaleivapidu.

Eesti metsanduse viimase aja reformide üheks nähtavamaks osaks on olnud metskondade liitmine. Praegune Laiuse metskondki on Vaimastvere ja endise Laiuse metskonna tänavukevadise ühteheitmise tulemus.

"Antud juhul metskondade liitmine suuri "inimohvreid" kaasa ei toonud: Vaimastvere poolelt jäid peale kolme pensionile läinu enam-vähem kõik tööle, Laiuselgi lahkusid metsaülem ja abimetsaülem juba enne liitmist ametist," ütles endine Vaimastvere ja praegune Laiuse metsaülem Jaan Anni.


Nagu malelaud

Vana vallamaja, mis paarkümmend aastat tagasi pärast Laiuse külanõukogu Jõgeva külanõukoguga ühendamist haldusfunktsiooni kaotas, hiljem hutsuulidest ehitusmeeste ja "šeffide" majutuskohana kurikuulsaks sai ning lõpuks tühjana seistes sootuks laguneda ähvardas, ostis valla käest ära eelmine Laiuse metsaülem Ants Aluoja. Uus metsaülem kiidab eelkäija teguviisi: maja asub "strateegiliselt" heas kohas: peaaegu täpselt metskonna valduste keskel, suure tee ääres ja bussipeatuse lähedal. Ja Riigimetsa Majandamise Keskus oli nõus maja renoveerimisse investeerima.

Laiuse metskonnal on metsa umbes 18 000 ha. Suurem osa sellest asub Jõgeva, Torma ja Palamuse vallas, väike osa ka Pajusi vallas ning 2300 ha hoopis Lääne-Virumaal Rakke vallas. Kogu selle varanduse haldamiseks on ametis 16 inimest. Nüüd, pärast erastamisi näeb mets välja umbes nagu malelaud: tükk riigimetsa, siis jälle tükk erametsa jne. See venitab metsameeste töökäigud pikaks.

Ega viis metsnikku - Kaido Kruus, Ain Ratassepp, Malev Noormägi, Indrek Antonov ja Jaanus Jaama - tavalisel tööpäeval naljalt omavahel kokku saagi: suurema osa ajast veedavad nad metsas ja kontorisse ei tarvitse nad ühel ajal sattudagi.


Varas pole loll

Kui metsavahid metsandussüsteemist "välja reformiti", arvati üldiselt, et varsti on riigimetsast ainult kännud järel, kuna metsa keegi enam ei valva. Jaan Anni, abimetsaülem Rainis Uiga ning metsnikud seda arvamust ei jaga.

"Ega metsavahtide kadumisest palju muutunud: tänapäeva metsavargad on kiired mehed, teevad öö varjus oma töö ruttu ära ja metsavahil ei jäänud niikuinii muud üle, kui juba sündinud fakti konstateerida," ütles Jaan Anni.

"Ja tegelikult varastatakse palju rohkem erametsadest. Ega metsavargad lollid ole: erametsas, mille Tallinnas elav omanik oma valdusi kolme kuu tagant vaatamas käib, on ju tegutseda palju ohutum," lisasid metsnikud.

Metsa valvamine pole tõepoolest enam metsameeste, vaid politsei ja keskkonnainspektsiooni rida. Ka luua, viha, heina ja näärikuuskede varumisnorme, mida noor metsnik Ain Ratassepp oma metsavahist vanaisa kogemustest mäletab, tänapäeva metsameestel täita ei tule.

Muidu on aga metsamehe ülesanded üsna samaks jäänud: ikka metsa istutamine, hooldus, raie.

"Ainult et kui omal ajal käisid metsaistutamisel abiks koolilapsed, siis nüüd pakutakse istutustöö konkursi korras välja firmadele. Üldjuhul teevadki kevadise istutustöö ära samad firmad, kes talvel metsa lõikasid: ka saemehi ei peeta ju enam metskonna palgal, vaid metsalõikus tellitakse vastavalt firmalt. Ja saemehed oskavad väga hästi metsa istutada, sest enamasti on nad varem metsandussüsteemis töötanud," ütles Jaan Anni.


Diplom juubelikingiks

Üldiselt ongi võetud suund, et metskonnad ei müüks kasvavat metsa, vaid valmis metsamaterjali. Selle tarvis on metskondadesse loodud turundusspetsialisti ametikohad.

Laiuse metskonna turundusspetsialisti Andres Suka nimi võib mõnes paadunud salakütis või röövpüüdjas veel praegugi närvilisi tõmblusi tekitada: ta oli kuusteist aastat kunagise Jõgeva metsamajandi looduskaitseinspektor. Veel pikema aja - 26 aastat - oli ta metsanduseriala kaugõppetudengina endise EPA ja praeguse EPMÜ hingekirjas.

"Vahepeal oligi minu käes põllumajandusülikooli nö kestvusõppe rekord. Nüüdseks on see siiski löödud," ütles neli aastat tagasi õnnelikult diplomini jõudnud Sukk. Tegelikult läinud ta pärast 14 aastast õppimispausi oma dokumente kõrgkoolist välja võtma, aga lasknud end hoopis ümber veenda ja jätkanud õppimist, tehes endale esimeseks täismehejuubeliks diplomi näol ilusa kingituse.

Küsimusele, kas ta oma praegust ametit ilma kõrgharidust omamata pidada saaks, vastas Sukk ühemõttelise pearaputusega: kindlasti mitte!

Metsandussüsteemi ongi alles jäänud haritum ja seega üldjuhul noorem seltskond. Metsanduse järjepidevuse ja traditsioonide kadu see siiski ei tähenda: paljud noored on teist või kolmandatki põlve metsamehed.


Dru¾ba ja mobiil

Jaan Anni, metsamees 1961. aastast, on see-eest nagu metsanduse elav ajalugu. "Mäletan, kui visalt omal ajal metsas hobune traktori ees ja vibusaag Dru¾ba-nimelise mootorsae ees taandus. Dru¾ba oli ju nii raske, et välismaalased küsisid, kas sellega veetakse palgid kokku ka või. Kerged Husqvarnad juurdusid see-eest kui iseenesest, ent nüüd on alanud juba harvesteride aeg: mehed istuvad soojas kabiinis ja lõikavad metsa, jalgagi maha panemata," ütles Jaan Anni.

Husqvarna ja harvesteriga samaväärselt on metsanduses tegelikult revolutsiooni teinud mobiiltelefonid ja arvutid. Nüüd, kui mobiilid taskus, ei saa metsamehed kuidagi aru, kuidas nad varem ilma hakkama said. Soolaleivapeo eelõhtul sisse saadud interneti püsiühendus on jälle suur kergendus: internetti on vaja kõigil kasutada, raamatupidaja Tiina Jürisoo saab aga oma tööd teha ainult Riigimetsa Majandamise Keskuse ühtse raamatupidamise "emaarvutiga" ühenduses olles.

Metskond on maakohas ikka vaat et vallamajast järgmine riiki esindav asutus olnud. Ja vaatamata viimase aja närvilistele tõmbetuultele metsanduses (ja need pole veel sugugi lõppenud) on metsamehed ikka sellised rahuliku ja, võiks öelda, aristokraatliku loomuga inimesed olnud. Maa sool, nagu õpetajadki.

Laiuslastel on vedanud: neil on nii kool kui ka metskond alles.

RIINA MÄGI



KULTUUR

Mida oleks hea teada mormoonidest

USA päritoluga usulahk mormoonid ehk viimsepäevapühakud on aktiivselt hakanud ka Eestis misjonitööd tegema. Seni on nad tegutsenud peamiselt suuremates linnades, kuid arvatavasti laiendavad oma sõnumiareaali ja jõuavad ka Jõgevamaale.

Üldiselt on neid lihtne ära tunda: kannavad reeglina musti pükse, valget pluusi, lipsu, tumedat pikka mantlit ja rinnas on must silt nimega, seljas musta seljakotti, reeglina noored, 18-25aastased. Nad räägivad teiega aktsendiga eesti keeles, kui mõnikord püüavad sõnalisse kontakti astuda.

Need noored on oma vabatahtlikul missioonil, mis kestab kaks aastat, ja koht määratakse mormoonide keskusest Utah’st, USAst. Karta neid ei maksa, sest reeglina on nad väga sõbralikud ja leebed inimesed. Ei maksa eriti peljata ka nende soovi külastada teie kodu. Selline aktiivsem suhtlemine võib kujuneda väga huvitavaks.

Kui olete otsustanud neid oma uksest sisse lasta, siis peaksite tegema veidi eeltööd. Kasulik oleks omandada mõned teadmised piiblist, eriti Uuest Testamendist. Siis võiks teada ka midagi mormoonidest endist. Mormoonluse asutas noormees nimega Joseph Smith 1820. aastatel USAs, kui ta teatas, et on saanud ilmutuse ning kaevanud välja Moroni kuldse raamatu, mille ta vanaegiptuse keelest ühe koodikivi abil ka kohe ära tõlkis. Moroni ehk Mormooni raamat on piibli stiilis teos, mis kirjeldab ühe osa juutide lahkumist kohe peale Moosese aega üle Atlandi ookeani Ameerika mandrile, kus nad asutasid oma tsivilisatsiooni, mille elus samuti Jehoova aktiivselt kaasa lõi. Moroni raamatus on ka Jeesus aktsioonis, kui ta peale oma ristisurma Ameerikat külastab. Moron on viimane Kuldraamatu kirjutaja ja peitja, enne selle tsivilisatsiooni salapärast hävingut.

Igatahes Joseph Smith kogus 1830 jüngrid ehk samasuguse noortekamba kokku ja lahkus ootamatult oma kodulinnast. Sellega seoses tekkis neil rida konflikte võimudega, kuna mormoonid tahtsid luua praktiliselt oma riiki, samuti ei meeldinud tavalistele kodanikele pühakute kurikuulsad seksuaalkombed, näiteks mitmenaisepidamine (mille rudimendina on tänapäevani säilinud suurte perede kultus ja patriarhaalsed paarisuhted), samuti nende protokommunistlik eluviis. Nii kadusidki mormoonid Utah’ kõrbe, asutasid Salt Lake City jm. Seda mormoonide ühiskonnast irdumise protsessi käsitleti muide ühes 1970. aastate keskpaiga ajakirjas Horisont.

Joseph Smith sai 1844 vanglast põgenedes surma. 1890 loobusid mormoonid polügaamiast. Hiljem on mormoonid olnud aktiivsed näiteks Las Vegase haldamisel, kuigi nad hasartmänge taunivad.

Mormoonid ei joo kohvi ega tavalist teed, muidugi ei suitseta ega tarvita alkoholi. Magusat söövad. Kui nad kodusid külastavad, siis alguses nad püüavad luua sooja õhkkonda, räägivad endist, pärivad teist, näitavad oma rohkearvulisi perekonnapilte jne. Nende jutt on üllatavalt ladus. Siis nad püüavad teile selgeks teha kristluse algpõhimõtteid, kuid neist saab üle hüpata, kui ise neid teate. Parem, kui te ise neile küsimusi, muidugi hästi selges eesti keeles, esitate.

Mida rohkem ise teate, seda parem on nendega suhelda. Inglise keele oskus ei tule kahjuks. Nad ei nõua, et saaks kindlasti tagasi tulla või et te peaksite nende koosolekut külastama. Kingiks saate Mormooni raamatu.

MARGUS KIIS


Pala raamatukogu sai interneti püsiühenduse

Septembrikuu keskpaigas jõudis kauaoodatud interneti püsiühendus Pala raamatukokku. Praegu kasutavad seda elavalt juba nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Jõgevamaa raamatukogudest on praeguseks interneti püsiühendus veel Jõgeval, Adaveres ja Laiusel ning Voorel telefoniühendusega, lähiajal saadakse püsiühendus ka Põltsamaale.

Pala raamatukogu juhataja Reet Kukk ütles, et raamatukogus lugejate käsutuses olevat arvutit kasutatakse praegu pidevalt. Et uudis pole ilmselt veel kõikide huvilisteni jõudnud, siis pole kasutada soovijate jaoks eelnevat registreerimist rakendada tulnud. Edaspidi tuleb aga arvatavasti huvilistel enda jaoks aeg kirja panna, et kohapeal poleks tarvis pikalt oodata. Internetis on võimalik surfata raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Seni on seda kasutanud kõige enam Pala kooli vanemate klasside õpilased, kes pidavat huvi tundma eriti postkasti ja kirjasõprade vastu. Täiskasvanud olevat huvitatud rohkem ajalehtedest, eelkõige neist, mida raamatukogus ei leidu. Palal on lisaks raamatukogule interneti püsiühendus veel vallavalitsuses ja koolis.

VAIKE KÄOSAAR


Elistvere päkapikud valmistuvad jõuludeks

Elistveres sai kolmapäeval tänavu sügisel teist korda kokku korraldav toimkond päkapikke, kes valmistavad ette Elistvere Jõulumaad, mis saab teoks teist aastat järjest.

Sedakorda pandi täpselt paika Jõulumaa aeg 9.-23. detsembrini. Otsustati ära tehnilised üksikasjad ning määrati kindlaks, mida tänavu teha teisiti.

Merle Haossar, kes nimetab end infopäkapikuks ja keda teised korraldava toimkonna liikmed hellitavalt peapäkapikuks kutsuma on harjunud, nimetas ühe olulise muudatusena, et möödunudaastase kahe tunni asemel on gruppidel Jõulumaal viibimise aega kolm tundi, sealjuures jääb pileti hind eelmise aasta tasemele. Tänavusele Jõulumaale tuleb mõndagi, mida möödunud aastal veel polnud - postkontor, jõuluaja põhuait, jõuluvana salmilava, püstkojas asub ametisse tinavalaja.

Koostööd on alustatud reisibüroodega. 11. oktoobril saab päkapikkude korraldav toimkond uuesti kokku ning järgmisel

päeval, 12. oktoobril tulevad päkapikukooli juba kõik Jõulumaal tegutsema hakkavad päkapikud, keda eelmisel aastal oli nii Luualt, Palamuselt kui ka mujalt. Tänavu oodatakse lisaks endistele ka uusi, kellele korraldatakse konkurss.

VAIKE KÄOSAAR


Sünnipäev sooja leiva, disko ja näitustega

Jõgeva Gümnaasiumis algas kolmapäeval sügise sünnipäevanädal, mis kestab järgmise kolmapäevani. Sellesse mahuvad näitused, pidu koos sooja leivaga, diskoõhtu, lilleseadekursus õpetajatele jm.

Neljapäeval ilutsesid koolimaja esimese korruse aknapealsetel sügisesed kompositsioonid, kimbud ja kübarad, üks huvitavam kui teine. Kogu sellele ilule toodi aina täiendust.

Sügisesi kompositsioone, kleepetöid, pilte ja muud tegid oma klassijuhatajate õhutusel kõik kooli algklassid, näituse mõtte algataja ja üles seadja oli aga õpetaja Viive Mihkelsoo. "See toob koolimajja rõõmu ja elu," leidis IIb klassi juhataja Tiiu Õunap, kes parasjagu oma klassi õpilaste paremaid töid üles pani. Nemad olid valmistanud peamiselt huvitavaid kompositsioone ja kimpe, IVd klassi tööde hulgast kõrvalkoridoris hakkasid eriti silma põnevad kübarad.

Sama päeva õhtul oli sügise sünnipäeva puhul neljandatele klassidele disko. Sünnipäev kulmineerus aga järgmise päeva peoga, kus lauldi, tantsiti ja söödi leivakombinaadist tellitud sooja leiba. Nädal lõpeb 28. septembril õpetajatele korraldatud

lilleseadekursusega.

VAIKE KÄOSAAR


Lustivere hooldekodu hakkab juhatama Jaan Uusna

Möödunud neljapäeval tuli Põltsamaa vallas kokku konkursikomisjon, leidmaks sobivat kandidaati Lustivere hooldekodu juhataja kohale. Kolme kandidaadi seast osutus valituks Jaan Uusna.

Jaan Uusna on pärit Põltsamaalt, hariduselt ökonomist ning töötanud pikemat aega omaaegses Adavere riigimajandis. Tööleping sõlmitakse uue juhatajaga niipea, kui hooldekodust moodustatakse mittetulundusühing.

VAIKE KÄOSAAR


Lätlastega ühes paadis

Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses peeti möödunud nädalal taas rahvusvahelist turismimessi Tourest. Eksponente oli umbes kolmsada, põhiliselt Eestist, aga ka Soomest, Lätist, Venemaalt ja mujalt.

Viisteist Jõgevamaa eksponenti esinesid ühiselt Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism boksis. Boksi kujundus oli seekord looduslähedane: tavalise infoleti asemel olid turismitrükised paigutatud Soomaalt toodud ühepuulootsikusse ehk haabjasse,

seletusi jaganud kuue maakonna turismiinfotöötajad kandsid rohust kübaraid ning seinal rippusid rookatusega linnumajakesed.

Jõgevamaa infomaterjalide hulgas võis Palamuse turismiinfokeskuse juhataja Külli Paavel näidata ka lausa trükisooje, nagu näiteks Kodavere poodbaari ja Kadrina hostelpoodi, Kaarli kämpingut ning Voore külalistemaja tutvustavad voldikud, samuti toitlustus- ja majutusasutuste jne kontaktandmeid sisaldav Jõgevamaa turismiinfovihik.

Härjanurme kalatalu peremees Aarne Liiv pakkus aga viimasel messipäeval koos värskete voldikutega ka maitsvat soolakala.


Liivimaa pärlid

Tegelikult ei mahtunud ühte paati ära mitte üksnes kuus Eesti maakonda, vaid ka põhjalätlased, täpsemalt Vidzeme Turismiassotsiatsioon, millega Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism ja mitmed omavalitsused, Põltsamaa linnavalitsus kaasa arvatud, teeb koostööd Phare Credo programmi toetusel toimiva projekti "Liivimaa pärlid" raames.

Just Tourestiks saadi valmis kena ja käepärane reisiatlas, mis sisaldab Põltsamaalt Siguldani kulgeva turismimarsruudi "Liivimaa pärlid" kirjeldust, infovihikut teenindusasutuste kohta ja kaardimaterjali. Uut atlast esitleti möödunud reedel messikeskuse konverentsisaalis.

Projekt "Liivimaa pärlid" käivitati selleks, et meelitada muidu kummide vilinal mööda Via Balticat uhavad turistid natuke väiksematele ja vaiksematele teedele kauneid losse, kirikuid ja ilusat loodust vaatama. Pärliprojekti idee autoriks oli seesama Saksa turismikonsultant Gottfried Hilz-Ward, kes Elistvere loomapargigi "välja mõtles".

"Olen välja pakkunud teisigi loomapargiga samaväärseid ideid, aga Kaupo Ilmeti ja Kalev Raudsepa suguste promootoriteta on need hääbunud," ütles Hilz-Ward. Loomapark aga laieneb ja kogub tuntust.


Naabri-Mari tegemised

Peale heade vedajate on Turismiameti Lõuna-Eesti Büroo juhataja Ellen Aunini sõnul turismi arendamisel oluline koostöö. Näiteks tõi ta Tourestil tänavuseks parimaks turismitaluprojektiks tunnistatud "Naabri-Mari tegemisd Hurmiorus". Põlvamaa Savi turismitalu omanik ei aja oma äri nimelt üksi, vaid on nõusse rääkinud ka naabrid: kes pakub vaadata vana sepikoda, kes mesitarusid, kes puutööd, kes kangakudumist jne. Hurmioru tegemisi tutvustav brošüür on Raivo Järvi kujundanud vahva laste värvimisvihikuna.

Kuigi Jõgevamaalt ühtegi turismiobjekti ega projekti seekord esile ei tõstetud (peaauhind läks Pühajärve puhkekodule, paar väiksemat veel Eesti Põllumajandusmuuseumile ja Võru folkloorifestivalile), on meie maakond Ellen Aunini hinnangul ikkagi väga arenemisvõimeline turismipiirkond.

"Kui viis aastat tagasi olid Jõgevamaa ja turism veel üsna ühitamatud mõisted, siis nüüd pole see enam kaugeltki nii," ütles Ellen Aunin.

RIINA MÄGI



Vooremaa

Laupäev, 23. september 2000. a.

Põhk tuhaks, põhk söödaks

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ümbruses on liiklusohtlik olukord

JAAN LUKAS


Maavalitsuse palgafond ja koosseis ei suurene

PEEP LILLEMÄGI,

maavalitsuse pressiesindaja


Mait Pajo on maailma 13. künnimees

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

KÜSITLUS

Millal saite viimati petta?

Jõgeval küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVIT©


KIRJAD

Õige hõlma ei hakka keegi

MEHIS RAND,

Voka


Püstitagem mälestusmärk sündimata lastele

SULEV MARGUS


JUHTKIRI

Sügis võib tulla poliitiliselt tormine

JAAN LUKAS


Rubriik 051 980 674

MARGUS KIIS



ELU JA INIMENE

Metsamehed Laiuse vanas vallamajas

RIINA MÄGI



KULTUUR

Mida oleks hea teada mormoonidest

MARGUS KIIS


Pala raamatukogu sai interneti püsiühenduse

VAIKE KÄOSAAR


Elistvere päkapikud valmistuvad jõuludeks

VAIKE KÄOSAAR


Sünnipäev sooja leiva, disko ja näitustega

VAIKE KÄOSAAR


Lustivere hooldekodu hakkab juhatama Jaan Uusna

VAIKE KÄOSAAR


Lätlastega ühes paadis

RIINA MÄGI