Vooremaa
Nupukas maamees teeb mõnegi masina ise
Jõgevamaalgi leidub taibukaid ja osavate kätega mehi, kes ise mitmesuguseid masinaid, seadmeid ja mehhanisme välja mõtlevad ning kokku monteerivad. Kodus tehtud tehnikavärk võimaldab paljuski ka raha kokku hoida.
Kaareperes elavat Valter Toomi näeb sageli koduõues või garaažis midagi meisterdamas. 1970. aastal Võru tööstustehnikumi metallitöö erialal lõpetanud mees on oma kodumajapidamist mõnegi omaloomingulise masinaga rikastanud. 15 aastat tagasi tegi ta ise traktori, mida naljaviluks Sitikaks kutsus.
“Tollal polnud eraisikul võimalik tehases toodetud traktorit osta. Nii ei jäänudki muud üle kui siit ja sealt otsitud juppidest masin kokku seada, sest isetehtud traktori omamist ei keelanud keegi. Tänaseks on see kunagi eluliselt vajalik traktor juba detailideks lahti monteeritud,” rääkis Valter Toom. Valteri eeskujul on aga mõni teinegi Kaarepere kandi mees oma käte ja mõistuse abil traktori meisterdanud.
Võimalus raha kokku hoida
Kartuleid võetakse Toomide majapidamises põllul peremehe meisterdatud masinatega. “Tuli pisut mõelda ja tööga peale hakata ning nii need kaks masinat valmis saidki,” selgitas Valter Toom.
“Firmades toodetud kartulivõtumasinad maksavad palju. Arvestades seda otsustasingi ökonoomsemalt toime tulla ja masinad ise kokku monteerida,” lausus nupukas tehnikamees, keda tehnikavärgi meisterdamisel abistavad ka pojad Kuido ja Kaupo. “Tavaliselt ei saa ükski mehhanism korraga lõplikult valmis. Näiteks tänagi täiendasin kartulivõtmismasinat, millel tugiratta teise kohta tõstsin,” lisas ta.
Lisaks põllutöömasinatele on Valter teinud ise ka õuntepurustaja, millega ka sel aastal on juba paarkolm ämbritäit mahla pressitud. “Minutis saab purustajast läbi lasta umbes pool ämbritäit mahla,” ütles peremees.
Autoritunnistuse eest peab maksma
Valter Toom ei tegele tehnikaalase mõtte ja kätetööga ainult kodus. Ta töötab osaühingu Metsamasin mehhanisaatorite rühmas, mis tegeleb metsatehnika väljamõtlemise ning tootmisega. Nii näiteks tehakse selles firmas võsalõikureid.
“Puukooli istutusmasin, mille meie tehnikamehed veel Kaarepere metsakatsejaama koosseisus töötades aastaid tagasi leiutasid, läks koguni üleliidulisse tootmisse,” märkis osaühingu Metsamasin juhataja Mart Reim, kelle sõnul leiutamine eeldab põhjalikku töökogemust ja pidevat katsetamist.
“Üldse oleme välja mõelnud kolm masinat, mis on saanud patendi. Praegu tegeleme varem leiutatud masinate tootmise ja turustamisega, et nii ka uute leiutamiseks tulu teenida. Autoritunnistust pole ma aga tänapäeval taotlenudki, sest selle hankimiseks peab palju raha maksma,” ütles Reim.
Jõgeva Talunike Liidu esimees Kalju Jalakas ütles Vooremaale: “Mõnigi maamees on endale väiketootmiseks ise põllutöömasinaid teinud. Suuremahulisemaks põllumajandustootmiseks vajalikke masinaid tänastes oludes kodus tavaliselt ei valmistata. Küll aga on talunikud tegelenud masinate ja mehhanismide täiendamisega. Näiteks mitmeid põllutööriistu on omalt poolt täiendanud Jõgeva vallas Kõola külas elav talunik Tõnis Palm, kes on endale ka ise kuivati ehitanud.”
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Vaiatu rahvamaja juures peeti laupäeval koolilaata, õhtul aga korraldati suvelõpupidu ja miniõllesummeri tantsumaraton. Eile oli vallavalitsuse istung, kus oli arutusel toimetulekutoetuste jaotamine, maaküsimused jt. Pühapäeval on Võtikvere raamatuküla avamine ning raamatulaat Imbi Paju eestvõttel. Osalema on oodata tuntud kirjanikke, ajaloouurijaid ja kirjandusinimesi ning erinevate kirjastuste esindajaid üle Eesti.
Laupäeval peeti MaarjaMagdaleena V kodukandipäeva. Eeloleval pühapäeval on Elistvere loomapargis seltside päev.
Reedel avati Ulge talus tenniseväljak. Laupäeval oli Saare rahvamajas disko. Eeloleval reedel korraldavad Saare Mõisa Arendajate Selts ja kohalik vallavalitsus Saare mõisas ürituse “Päev looduses ja loodusega” ravimtaimedest ja nende kasutamisest. Õppetunnid, piknik taimetee ja ürdipirukaga Saare pargi aasal, tutvumine ürdiaia, koduloomaaia ja pargiga ning õpperajaga jne.
Eile oli vallavalitsuse istung. Täna tutvub munitsipaliseerimise komisjon Lustivere hooldekodu tööga. Homme kohtub vallavanem Toivo Tõnson Kamari piirkonna rahvaga. Arutusele tulevad erinevaid eluvaldkondi puudutavad teemad. Neljapäeval peab koosolekut Lustivere kooli hoolekogu. Kuningamäel korraldatakse samal päeval rattasõiduharrastajate IV rattakross ning firmajuhtide rattakross.
Pühapäeval lõppes kirikukontserdiga nädal aega Põltsamaa lasteaedalgkooli Tõruke ruumides tegutsenud üleeestiline VI viiuldajate suvekool. Sellel nädalal saab Põltsamaal asuv maakonna keskraamatukogu kolm arvutikomplekti avaliku internetipunkti tarvis. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on lõppjärku jõudmas õppehoonete remont. Käivad ettevalmistused Põltsamaal 7. septembril toimuva Eesti Raamatu Aasta konverentsi korraldamiseks. Eile peatus linnas läbisõidul teel Tallinnast Tartusse Gruusia välisminister Irakli Menagarišvili.
Homme tähistatakse lossihoovis Balti keti toimumise üheteistkümnendat aastapäeva. Külalisena esineb riigikogulane Küllo Arjakas. Neljapäeval on linna staadionil jalgpalliturniir, kus osalevad FC Toompea, Järva ja Jõgeva maakonna omavalitsustöötajad ja volikogude liikmed ning Põltsamaa piirkonna spordiveteranid. Sama päeva õhtul on Jõgeva maantee ääres platsil tsirkuseetendus Tsirkuse Tuur 2000 raames.
Laupäeval korraldatakse kultuurikeskuses kodukandipäev koos kuningas Magnuse sünnipäevakoogi ja suure moosipeoga. Esineb Helmut Piirimäe. Hoidistest kõneleb ja nõuandeid jagab Elle Reeder. Aiandusalased väljapanekud, moosimeistri väljaselgitamine, Osvald Laisaare maalide näitus. Viljapeks Laugise talus.
Eile oli vallavalitsuses koos volikogu sotsiaalkomisjon. Vallavalitsuses korraldati eile mitteeluruumide ja korterite eelläbirääkimistega enampakkumine. Täna on vallavalitsuse istung.
Reedel pidas istungit vallavalitsus. Reedel läheb vallavalitsuse kolmeliikmeline esindus Soome jalgrattamatkale “Kuidas elad, Soome?”.
Eeloleval laupäeval mängib Palamuse näitetrupp Palamuse veskis etendust “Ulguv mölder”. Samal õhtul on Palamuse lauluväljakul disko. Laupäeval ja pühapäeval on Palamusel kirikupäevad.
Laupäeval peeti järveäärses parklas laata. Täna on Mustvees koos Eesti Geograafide Selts.
Eile oli vallavolikogu istung. Kuni kooli alguseni on Rajal laagris 15 Tapa lastekodu last.
Reedest kuni pühapäevani on Kuremaal üleeestilised akordionimuusika päevad. Laupäeval korraldab valla spordiklubi Contra Laiusel kergejõustikuvõistlused.
Jõgeva kultuurikeskuses alustati möödunud nädalal remondi teise etapiga. Eeloleval neljapäeval etendab Vanalinnastuudio kultuurikeskuses N. Simoni komöödiat “Päikesepoisid”. Reedel on Jõgeva kiriklas heategevuskontsert, esineb Joel Steinfeld. Piletimüügist laekunud tulu toetab EELK Jõgeva kogudusele altarimaali ostu.
ARVAMUS
KIRJAD
Aeg enda ja oma vara hoidmiseks ei ole otsas
Rahvas on nõutu. Igast torust, isegi teatud solgitorudest tuleb valusalt hüütuna — NRG Energy neelab meie elektrijaamad! Huvitav-huvitav. Tehing sai eostatud mitu-mitu aastat tagasi ja nüüd, kus asja eest saadud püünispreemiad otsa saanud ja kohustused täitmist nõuavad, on kiire mõlemal leerilahul. Üks õigustab, teine targutab. Asi näib siiski pooliku väärtusega olevat. Muudetakse juba seisukohti. Ilmselt kardetakse oma istekohtade muutumise pärast.
Infomüra on ropult palju. Selge on üks ja oluline sellest kinkimise kontrahtist — mõlemad pooled ei ole julgenud täit tõtt asjast välja öelda. Kas ütlevadki. Kahtlen tugevalt. Tõde oleks valus mõlemale poolele. (Jutt käib koalitsioonist ja opositsioonist Eestis.) Juttu aga ei tehta kolmandast poolest. Kes on see salapärane heategija, kes tuleb meid päästma? On ta mõjuvõimas kompanii, on ta riiulifirma? Kuulame hoolega asjamehi, nemad ka ei tea täpselt, mida see kauge ja paljutõotav nende jaamadega üldse teha kavatseb. Läbi on lipsanud sõnumeid, et ostuelekter tuleb odavam kui vene värgi renoveerimine.
Tubakatootmisest ja paljudest muudest ärakanditud tootmistest oleme seda tarkust juba saanud ja saame veelgi. Odavam tuleb tõesti, kuid mitte meile, tarbijaile, vaid tarnijaile.
Allkirjade kogumine on õilis ettevõtmine. Rahva ette tulemine avalikult ja avameelselt oleks palju jõulisem. Seda enam, kui sõnad, mida mehed ütlevad, edasimineku jõudu omavad. Kahjuks need mehed selliseid sõnu ei oska sepistada. Sõnade tegijail peab ka seljatagune ausameelne olema. Kas on? Eks mehed ise tea.
Täna tahetakse tõestada, et poliitika suunamäärajaks peab saama rahvas. Ajalugu on korduvalt tõestanud, et seda kunagi pole olnudki. Poliitika suunamäärajateks on alati olnud väga õhukesed nö vanade kaardiväelaste kihid, kelle tugevus sõltub ainsast ohust — lõhenemisest ideedes ja ideede teostamises. Huvitav, miks peaks nüüd teisiti olema, kui sajandeid on see tarkus ennast maksma pannud.
Kas meil on tõsiselt võetavaid ideid või sellise idee kandjat? Pole. Eestimaa Rahvaliit suurima liikmeskonnaga seda väidet ka ümber lükata ei suuda. Keskerakond on küll jõulisi etteastumisi teinud, aga tegijaks on olnud üksik raudne liider. Tänu temale erakond koos püsibki. Teised erakonnad on veel välja kujunemata. Neil on eksisteerimine ajaliselt lühike olnud. Idee on nendel ühine, teed selle realiseerimiseks erinevad, partei tuumikud kõigil imeõhukesed ja needki iga hetk kärisemisvalmid.
Naljakas mõelda, meil polegi sellist ideed üldse ilmutatud, mille alusel Eesti riiki omanäoliselt üles ehitada. Udupoliitikud pakuvad välja Hongkongi ideed. Hea mõte, aga närbub ruttu, sest eestlane ei ole sünnilt ega loomult äriinimene ehk teenindaja tüüp. See idee seega ei lähe veel läbi, vast siis, kui põhirahvuse osakaal langeb alla kriitilise piiri, siis kui igas hotellis ja restoranis, pubis ja baaris juba väiksekasvulised pronksi nahavärviga inimesed turiste naeratades teenindamas on. Sinnapoole on täna meie tee.
Maailmas on uus liikumine ja mõistmine — mahepõllumajanduse ja ökomajandamise nimede all maad võtmas. Kas pole erksatel eestlastel ja teistel siin kinnistunud rahvakildudel õige aeg just sellest ideest ühiselt kinni haarata? Otsime hoolega Eesti Nokiat. Arvutiasjandus on maailma tasemele jõudmas. See suurt ei tooda, teenindab küll. Toidab tootmine, uue väärtuse loomine, mitte ainult selle ostmüük.
Jah, kes küll suudaks ajaloo arengut kiirendada. Seni mitte keegi. Küll aga on võimalik arengu kulgu ette arvata ja… Viimane tarkus hallidest aegadest: isiksused ei tee ajalugu, ajalugu teeb inimene. Ajalugu ehk aeg kutsub esile ka rahvamasside tõelised juhid. Eesti vajab sellist juhti juba. Meie ülesanne on täna end ja oma varandust siiski alal hoida. Hoidkem siis.
OLAVI ANNUK
Valitsuse uutest ideedest hariduse finantseerimise alal
Kolmikliidu juhitav valitsus paistab silma uute ideedega maksunduse ja eelarvepoliitika alal. Mitmedki nendest on juba ellu viidud.
Olulisematena võib nimetada ettevõtte tulumaksu kaotamist investeeringutelt, tulumaksuvabastust paljulapselistele peredele, soojuse maksustamist käibemaksuga, tulumaksuvaba miinimumi suurendamist. Põhimõtteliselt võiks siia loetellu lisada ka eelmise valitsuse võimuloleku ajal läbisurutud hoiuseintresside tulumaksust vabastamise, millest koalitsioon püüab praegu küll loobuda.
Uue ideena on välja pakutud ka kohalike omavalitsuste tulude suurendamine üksikisiku tulumaksu jaotuse muutmise teel (senise 56% asemel 66% maksutuludest kohalikesse eelarvetesse), mille eest vastutasuks tahab valitsus jätta kohalike omavalitsuste kanda hariduskulud. Rahalises mõttes on tegemist oluliste summadega. Ligikaudsete arvutuste kohaselt suureneksid kohalike omavalitsuste tulud umbes 670 miljoni krooni võrra, samaväärselt väheneksid ka riigieelarve tulud.
Kohalikud omavalitsusüksused erinevad Eestis oma suuruse, elanike arvu ja majandusliku olukorra poolest üksteisest vägagi. Sellest tulenevalt mõjutab ka antud muudatus kohalikke eelarvete tulusid erinevalt. Näiteks Tallinna linna tulud suureneksid 270 miljoni krooni võrra ja Tartu linna omad 55 miljoni võrra, samas kui paljud väikevallad peaksid leppima vaid mõnesaja tuhande lisakrooniga.
Haridusministeeriumi kulud 2000. a riigieelarves ulatuvad 3,3 miljardi kroonini. On selge, et omavalitsused ei suudaks ka sellise tulude suurenemise korral hariduskulusid täielikult ise kanda (arvestamata muidugi haridusministeeriumi ülalpidamisega seotud kulutusi, mis peavad nagunii jääma riigieelarve finantseerida).
Sellises olukorras tuleb valitsusel juurutada mingisugune lisatoetuste jagamise süsteem eelkõige vaesematele omavalitsusüksustele, kui riik soovib ka seal edaspidi haridusteenust pakkuda. Sellise toetussüsteemi rakendamisel jääks hariduskulud endiselt valdavas osas riigieelarvelisteks ning koalitsiooni üks prioriteete — kohalike omavalitsuste võimu suurendamine — leiaks vähest rakendamist. Küll aga suureneks niiviisi bürokraatlik aparatuur, kuna toetussummade jaotamiseks saaks hõlpsasti mõned uued ametnike töökohad luua, mis on aga vastuolus valitsuse üldise riigivalitsemiskulude kärpimise poliitikaga. Riigiametnikud on aga selle ideega kindlasti päri, sest nendel on oma võimalused antud projektist isikliku kasu lõikamiseks.
Antud ideel on teisigi negatiivseid aspekte. Selline hariduspoliitika detsentraliseerimine muudaks raskemaks haridusküsimuste üleriigilise koordineerimise. Võib juhtuda, et omavalitsusüksustes hakatakse haridusraha liigselt kasutama vaid kohalikest seisukohtadest lähtudes. Me peame kahjuks tõdema, et paljudes omavalitsustes on ametnike ja volikogu liikmete kompetentsus endiselt kahetsusväärselt madal. Samuti on oht, et haridusküsimustes võivad hakata liigset rolli mängima haridusasutuste esindajate isiklikud suhted kohalike võimuorganitega.
Arvatavasti ei ole Eesti kohalike omavalitsuste poliitiline tase ja vastutustunne veel piisaval tasemel, et haridusküsimuste rahastamine jätta sellisel määral nende kanda. Miks siis ikkagi koalitsioon on sellise ideega välja tulnud? Aga niimoodi on ju võimalik kõrvale hiilida valulisest õpetajate tasustamise küsimusest, mis tekitab eelarves tugevaid pingeid.
Koalitsioon ei soovi nähtavasti antud probleemiga ise tegelda ja üritab seda omavalitsuste kanda jätta. Hariduse puhul on aga tegemist äärmiselt olulise valdkonnaga. Ilma haridusele piisavat tähelepanu pööramata pole aga mõtet ka riigikaitsekulude tõstmisel, sest lollil rahval pole iseseisvust vaja.
KRISTJANOLARI LEPING,
Vabariikliku Partei esimees
JUHTKIRI
Kas me sellist vabariiki tahtsime?
Just selline küsimus kerkib üleeilse taasiseseisvumispäeva ning homse MRP aastapäevaga seoses paljudele keeltele. Balti kett Balti ketiks, kuid juba ammu oleks aeg leida üles see mees, kes laulva revolutsiooni paiku kartulikoori sööma hakata lubas, ning paluda tal oma vähemkindlustatud kaaskodanike asemel sellega ise tegelda.
Nõukogude ajal oli meil põllumajandus, mis varustas liha ja piimatoodetega vaata et kõiki Venemaa peamisi suurlinnu. Kohalikud said tööd ning võisid maiustada seakõrvadega, esimehed ehitasid uhkeid häärbereid ning kõik olid rahul. Praegu aga lokkab meie külades tööpuudus ja lausjoomine, ühistuteks ümbernimetatud kolhoosid peavad konkureerima talunikega, kes sama põllupinna ja sama toodangumahu juures tulevad ühistu mõnesaja palgasaaja asemel toime kolmenelja töötajaga. Nii et põllumajandus on meil põhja lastud.
Lisaks on seisma jäetud või välismaalastele maha parseldatud tööstus, mille tooraine ja tööjõud omal ajal Venemaalt sisse ja valmistoodang tagasi välja veeti. Kui meie sellest kasu ei saanud, ärgu siis teised ka saagu!
Pensionist ning vanaduspäevadeks kogutud säästudest ei maksa rääkidagi: Eesti riigi makstavast elatusrahast ju inimväärseks elamiseks ei piisa, Gorbatšovi poolt väärtuse kaotanud hoiustele 40% juurde maksmisest aga on jäänud vaid ilus mälestus. Mis sellest, et Venemaa pensionär peab hakkama saama ebakorrapäraselt makstava 600rublase pensioniga, meie omadel ju sellest kergem ei hakka!
Üldse on demokraatia ning oma riik ühed kahtlased asjad. Millegipärast tuleb raha kulutada sõjaväele ning välisesindustele, parlamendis toimub mingi mõttetu kemplemine ning ajakirjandus räägib kõigest, mida sülg suhu toob. Vaat Pätsu ajal oli hea: Riigikogu hääletas nii nagu vaja, ajakirjandusele olid päitsed pähe aetud ning Propagandatalitus tegi kõigile selgeks, kui tore, jõukas ja isamaalik oli elu Eesti Vabariigis.
Nõukogude Liitu ning eelmisesse Eesti Vabariiki me ilmselt kohe kuidagi tagasi ei saa. Ja ongi hea, sest kui meie heaolu ja elatustaseme määrab keegi teine, sõltuvad need andja heasoovlikkusest, kui aga võime nimetatud küsimuste üle ise otsustada, on piiriks ainult meie oma ettevõtlikkus ja fantaasia.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Ajakirjandusest on läbi lipsanud uudis, et Palamuse Piimaühistu lõpetab oma tegevuse 1. oktoobril. Üldkoosoleku otsuse kohaselt tegutseme kuni 1. novembrini 2000.
16. augustil toimus Palamuse Piimaühistu juhatuse koosolek, millest võttis osa ka ühistu Jõhvi Piim tegevjuht Kalju Metsalu. Arutlusobjektiks oli piim, mida siiani on varunud Palamuse Piimaühistu. Saanud ülevaate momendi olukorrast ja võimalustest, lubas ühistu Jõhvi Piim tegevjuht varuda kogu kõne all olev väiketootjate toorpiim oma tööstuse tarbeks. Vältimatuks lepingute sõlmimise eeltingimuseks on aga piima hea kvaliteet. Omalt poolt pakub ühistu tootjale võimalust astuda ühistu liikmeks. See toob endaga kaasa sisseastumismaksu, kuid ka tunduvalt soodsama piimahinna. Ka lubab ühistu jätkata varem väljakujunenud head tava — maksta piimaraha välja järgmise kuu 20. kuupäevaks. Teadmiseks veel, et 1999. aastal maksis aasta keskmiselt kõrgemat piimahinda vaid AS Laeva Meierei.
Sellisel moel saab väiketootja loodetavasti ka peale 1. novembrit oma toodetud piima turustatud. Ehk jääb siis nii mõnigi lihakombinaati mõistetud lehm Jõgevamaal alles ja toob nii vajalikku sissetulekut oma peremehele.
TIIT MIKKER,
Palamuse Piimaühistu tegevjuht
Tabivere ettevõtjate infopäeval esines Riigikogu liige Janno Reiljan
Möödunud neljapäeval toimunud Tabivere valla ettevõtjate infopäeval esinesid Tartu Ülikooli professor Janno Reiljan, ASi Jõgeva Viljahoidla juhataja Ivar Toming ja vallavanem Aare Aunap.
Neljapäeval korraldas Tabivere vallavolikogu ettevõtlus ja eelarvekomisjon, mille esinaine on Merle Haossar, Elistvere loomapargi juures asuvas kohvikus ettevõtjate infopäeva. Poliitilisest ja majanduslikust hetkeseisust andis ülevaate Tartu Ülikooli professor, Riigikogu liige Janno Reiljan. ASi Jõgeva Viljasalv juhataja Ivar Toming rääkis teravilja olukorrast ja kokkuostuhindadest. Peale selle tutvustas ta kohalolijatele firma tegevust Tabivere vallas. AS Jõgeva Viljasalv kasvatab 80 hektaril nisu ja otra, Maarjas asuvas farmis 1700 siga ja Tabivere Veski laudakompleksis 570 sarvekandjat, sealhulgas 380 lüpsilehma.
Vallavanem Aare Aunap informeeris ettevõtjaid vallas korraldatavast eelseisvast rahvaküsitlusest, mis toimub 26. ja 27. augustil. Rahvale esitatavad küsimused puudutavad haldusreformi temaatikat.
Järgmine infopäev toimub 21. septembril. Külla oodatakse juristi Maido Pajot.
RAIVO SIHVER
Adaveres pakutakse läbi raskuste kommunaalteenuseid edasi
Ligi 800 elanikuga Adaveres asub kolm probleemset ettevõtet, millest kahes — ASis Valentino Adavere ja ASis Adavere Lihatööstus töötavad pankrotihaldurid. Kommunaalettevõtte OÜ Avesoo tulevik sõltub aga otseselt lihatööstuse edasisest käekäigust ning pankrotihalduri Toomas Saarma ja uue tegevjuhi Robert Jaani otsustest.
Teatavasti varustab OÜ Avesoo Adavere alevikku soojaga ning teostab kanalisatsiooniteenuseid ja prügivedu. Ettevõtte teenindab 858 klienti — kaheksat ettevõtet ja 850 elanikku. Sooja hinna arvestamise aluseks on mõõturi näidud, megavatttund maksab 388,65 krooni. Soe vesi maksab 50 krooni inimese kohta, külm vesi kolm krooni kuupmeeter pluss käibemaks ja kanaliseeritav vesi 4,15 krooni kuupmeeter pluss käibemaks.
Majade ja korterite pinna suure erinevuse tõttu on keskmist hinda väga raske välja tuua. Näiteks tuli juulis, kui ei ole kütet, ligi 50 ruutmeetrise korteri omanikul maksta 409 krooni.
Klientide võlakoorem ängistavalt suur
OÜ Avesoo tegevjuhi Valdeko Tease sõnul laekub olenevalt talvest aastas 1,6—2 miljonit krooni ehk keskmiselt 133 000—167 000 krooni kuus. Ettevõttele ollakse praegu võlgu ligi 700 000 krooni, sealhulgas võlgneb lihatööstus üle 200 000 krooni ja elanikud ligi 450 000 krooni. Kolmteist pikaajalist võlglast (korterivaldaja kohta kuni 10 000 krooni) võlgnevad firmale kokku 224 000 krooni ehk 50% võlasummast. Viis inimest võlgnevad firmale ligi 112 000 krooni, igaüks eraldi üle 20 000 krooni. Suuremad võlad on tekkinud aasta, poolteise või isegi pikema aja jooksul.
Jõgeva Maakohtu täitevosakonna poole pöördutakse siis, kui võlgnik ei maksa võlga ka pärast kohtuotsuse jõustumist ära. Kolmetoalise korteri turuhinnad kõiguvad 15 000—20 000 krooni piires. Täitevameti käest nii kallilt korterit ei osteta. Jõgeva Maakohtu täitevosakonna täitur Ene Klaar ütles Vooremaale, et 20 000 krooni eest ei tundnud keegi korteri vastu huvi.
“Alevikus ei ole praegu ühtki tühja korterit. Korteriostjaid on palju, kuid nad ei ole nõus ostma neid kortereid, kus inimesed sees elavad. Korterit tahetakse osta elamiseks, mitte äritegemiseks, sest enamasti tullakse siia tööle, kasvõi ASi Adavere Agro,” kommenteeris olukorda kommunaalettevõtte tegevjuht Valdeko Teas.
Suurvõla kättesaamine lihatööstuse otsustada
Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et ettevõttel on peal maailmapanga laen. Põltsamaa vallavolikogu esimees Jaan Aiaots ütles juba kolm nädalat tagasi Vooremaale, et sügiseks tuleks tasuda 400 000 krooni, seetõttu ei saanud nad nõustuda lihatööstuse pakutava viieaastase ajatamistähtajaga ja võlgade korstnasse kirjutamisega.
Kuigi esialgu ähvardati veekraanid kinni keerata (vastav volikogu otsus on olemas), jäid need siiski lahti. OÜ Avesoo tegevjuht Valdeko Teas ütles möödunud neljapäeval Vooremaale, et veekraanid on ka praegu lahti.
Eeltoodud suured võlad mõjutavad ka ettevõtte igapäevast tegevust. Firma saab tegevjuhi andmetel kulutada jooksvateks vajadusteks ainult nii palju, kui laekub. Kasumit ei teenita ja kahjumis ei olda. Osa raha hoitakse erakorraliste vajaduste tarbeks, juhuks kui lõhkeb mõni veetrass või sügavveepump. Esmajärjekorras tehakse hädapäraseid töid.
“Katsun teha kõik, mis minusse puutub, et inimesed saaksid tarbida kommunaalteenuseid. Tegelikult oleks vaja rohkem teha. Meie teenindada on viis pumbajaama: kaks Adaveres, üks Puiatus, üks Pilul ja üks Adavere lähistel. Need on nõukogude ajast pärit. Ka elektriseadmed tuleks eurotasemeni viia, selleks aga ei ole raha,” kommenteeris Valdeko Teas.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson teatas maakonnalehele, et lihatööstuse uus juhtkond on kommunaalettevõtte probleemist teadlik, on sellesse mõistlikult suhtunud ning teinud ka esimese käigu, maksnud kommunaalettevõttele 32 000 krooni. “Kui meeste sõnu uskuda, peaks kommunaalvõlg vähenema hakkama. Kõik sõltub sellest, kuidas lihatööstusel minema hakkab. Riskimoment peitub lihakombinaadi käivitamises. Pean õigeks mitte takistada lihakombinaadi tööd. Las mehed jätkavad,” lisas vallavanem.
Juba reedel tuli lihatööstusest välja esimene toodang, eile jätkati vorstitootmist. Robert Jaanit ei õnnestunud Vooremaal kätte saada. Teised olukorda aga ei kommenteeri. “Oht peitub ka selles, et kui lihatööstuses toimub koondamine, jääb palju inimesi tööta ja nad jäävad ilma sissetulekuta,” kurtis OÜ Avesoo tegevjuht.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson siin ohtu ei näinud, sest töötuks jäänud saavad pöörduda valla poole ja küsida toimetulekutoetust. “Inimene peab ise mõtlema, kuhu ja mis otstarbeks ta raha kulutab,” lisas vallavanem.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaa ettevõtluskeskust juhib Signe Uustal
Sihtasutuse Jõgevamaa ettevõtluskeskus uue juhataja leidmiseks korraldatud konkursi võitis Signe Uustal, kes on varem töötanud raamatupidajana ning tegutsenud eraettevõtjana Palamuse vallas.
Jõgevamaa ettevõtluskeskuse senine juhataja Siiri Einaste otsustas omal soovil ametist lahkuda. “Uue juhataja leidmiseks välja kuulutatud konkursil oli seitseteist osalejat, kellest kuus kutsuti vestlusvooru. Lõplik valik tehti kahe kandidaadi hulgast ja nii kinnitaski sihtasutuse Jõgevamaa ettevõtluskeskus nõukogu ametisse konkursi võitnud Signe Uustali,” teatas konkursikomisjoni juhtinud sihtasutuse Jõgevamaa ettevõtluskeskus nõukogu aseesimees, Jõgeva maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi.
“Mõte konkureerida Jõgevamaa ettevõtluskeskuse juhatajaks tekkis seetõttu, et mulle pakub huvi ettevõtlusega seonduv töö ning meeldib suhtlemine inimestega. Konkursi võitmisele aitasid arvatavasti kaasa raamatupidamisalased teadmised ja kogemused,” ütles Vooremaale Signe Uustal, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna raamatupidamise erialal ja olnud seitse aastat pearaamatupidajaks. Viimati töötas ta Palamuse valla kaubandusettevõtte Signeko tegevdirektori asetäitjana.
Jõgevamaa ettevõtluskeskuse igapäevatööd juhib Signe Uustal alates 15. augustist. “Viis aastat tagasi moodustatud Jõgevamaa ettevõtluskeskusel on Jõgevamaa majanduselus kujunenud arvestatav roll. Püüan jätkata Siiri Einaste käivitatud töösuundi, kõige olulisemaks pean ettevõtjatele koolitusvõimaluse pakkumist, infopäevade korraldamist ning kaasa aitamist erinevate toetuste taotlemisele ja saamisele, äriplaanide koostamisele ja planeerimisele,” märkis Signe Uustal.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Sa poleks kunagi uskunud, et sinuga midagi niisugust juhtuda võib. Ent siin sa nüüd oled. Vaatad vaheldumisi peeglist oma põlevaid põski & roosasid silmi ning kohutavaid numbreid kraadiklaasil — 39,7 & mõtled: armas jumal, millega ma küll selle ära teenisin?
Palavikuga voodis suve kõige paljutõotavamal hetkel (et mitte lihtsalt öelda, viimasel hetkel…). Luudliikmed otsekui tina täis, sees keeramas just täpselt nii palju, et hirmushirmus paha olla oleks, pea valutamas &… oeh! & kergendust ei ole kuskilt paistmas. Ainuke lohutus, ning seegi kaheldava väärtusega, on see, et väljas on samasugune koerailm nagu sul tunnegi sees.
Nädal aega sured ülipüüdlikult üliebaterves seisukorras kodus nelja seina vahel & vaatad, kuidas elu akende taga sinust ülbelt mööda jalutab. Sõbrad-tuttavad on kõik kadunud nagu tina tuhka, palavik teeb kõrgushüppeid & sul on tee vastu allergia välja kujunenud. Ning kui nüüd aus olla, siis mitte ainult tee vastu, vaid ka kurgu kuristamise, magamise (või selle poolteadvusetus olekus kuumade tekkidelinade & õudusunenägude käes visklemise ikka), tablettide (mis niikuinii mingit leevendust ei anna) & kõikide muude mõeldavate ning mõeldamatute asjade vastu.
Ning kogu selle suvise haigeolemiskošmaari tulemus on kindel (paraku küll täitumatu) soov mitte kunagi täiskasvanuks saada. Just täpselt. Sa lihtsalt ei kujuta enam ette, et ühel päeval pead sa ise kõigega hakkama saama — haige olemise, endale ravitee keetmise, kraadimise, kraadimistulemuste talumise, teki kohendamise, söögi & jahutavate käterätikute voodi äärde toomise & rohuvõtmise meeldetuletamisega…
Sest senini on kõige sellega tegelenud keegi emanimeline tegelane. Jah, koht, kus kõik noored, kes iganes kunagi kodus haige olemise luksust endale lubada saanud on, hoolimata nende tavalisest, vanemaid mitte eriti kõrgelt hindavast suhtumisest, peavad õhkama: jumal tänatud esivanemate eest… Sest ükski teine normaalse aruga inimene ei istu kell pool kolm öösel sinu voodi ääre peal, ei kuula sinu lõpmatut hala sellest, kui paha sul ikkagi on, ei muretse su pärast ega kaalu, kas tuleks kiirabi kutsuda või mitte. Nojah, terveks saades, muidugi, muutuvad meeleolud kardinaalselt, kuna eriti kaua sa seda kas särk on ikka seljas & topid kõrvas &… juttu ei kannata. Noorusele omaselt unustad oma haiguspiinad esimesel päeval, kui sind välja päikese & sõprade seltsi lubatakse (erinevalt emast, kes neid sulle veel kuu aega hiljemgi meelde tuletab). & nii polegi vanemad enam hinnas… järgmise korrani, kuni endale mingi tõve hangid.
& nüüd tuleb mõttetera… Et ärge siis käige ilma vihmavarjuta paduäikese käes romantiseerimas, külmade ööde ajal pilvede vahelt kuud otsimas & paljajalu lompides ning poolalasti tuule käes ka tilbendada ei maksa, kui just mingit erilist soovi oma perearstile tööd & endale nädalakest voodirežiimil ning haigusvaevu pakkuda pole. Väljas on imeilus vihmane suvi. Mõelda vaid, kui kahju oleks lasta kõigel sellel taevast alla langeval veel mingi suveõuduka — haiguse tõttu raisku minna…
M. HÜÜDMA
Kreizy küsitlus
Kas läheksite vabatahtlikult kontserdile?
Suvi läbi on üle Eesti korraldatud mitmesuguseid kontserte ja muud trillitralli. Kas Jõgeva rahvale lähevad need peale?
Merit (15) ja Sirle (15): “Muidugi, ikka vaba aja veetmiseks. Klassikalisele ega rokkkontserdile küll ei läheks.”
Aime (28): “Ikka läheks. Oleneb muidugi kontserdist, kus on normaalsed ansamblid, sinna. Topeltlöögil näiteks ei käinud, sest seal on mõned kummalised esinejad.”
Martin (15): “Ikka… huvi pärast!”
Noormees tänavalt (25): “Üldiselt ma ei ole suur kontserdil käija. Rokk-kontserdile kindlasti läheks!”
Anne (47): “Ausalt öelda mitte… mul on oma põhjused.”
Nimetu (20, ajateenija): “Jah, näiteks Topeltlöögile, seal on Push Up!” (Naerab.)
Kajakajast & suvetuuritamisest
Augusti keskpaik — hirmus aeg... puhkused lõpevad. Nii koolikud kui ka nende emmed-issid saavad üle sajandipikkuse (& samas nii imelühikese) suve kokku oma sõpradesõbrantsidega, viskavad nagu poolkogemata pilgu tagasivaatepeeglisse & avastavad õudusega... kes mida...
Aga, inimesed, kes te arvate, et saatsite mööda ühe ülimalt ebaõnnestunud suve, teile on uudis: suvi pole veel läbi, ausõna! Paari nädalaga jõuab imet teha (vähem virisemist, rohkem tegusid süsteem...). No & tegelikult polegi kuskil kirjas, et suvi peab ilmtingimata lahe olema!?
Suvi. Turismikute ning üritusekorraldajate õnne, õitse & mittepuhkuse aeg. Raha vahetab omanikku nii kähku & vahedalt, et enne, kui arugi saad, on sul näpus pilet järjekordsele suveüritusele ning rahakotist kostab optimistlik kajakajakajakaja...
& mis kõige hullem — suvi kestab veel. Kõiksugu tinaturnerid & ironmaidenid, tõnismäed, viljandifolgid & webberid põltsamaal, igasugustest jõgevatreffidest rääkimatagi... + nüüd veel need suvetuurid ning tuurikesed ehk noorrahva popahvatlused.
Nojah, ühe kaupa võttes on küsitavad summad suht kokkukraabitavad, üleelatavad & äramakstavad, aga kui kripeldamas on soov külastada näiteks kolmenelja, viit sündmust, mnjaa (kajakajakajakaja...)?! Raskeks läheb.
Naissoolistel on muidugi mõnevõrra lihtsam. (Jah, mehed, elu on ebaõiglane, kuid osadel neist on vähemalt teoreetiliselt kergem.)Neil on sellised asjad nagu boyfriendid (ehhee, juhtub!). & mõne eriti osava (või armastatud) neiu puhul kaasneb sellega khkhm... teatav majanduslik toetus (ehk pileti väljategemine ehk mingit kasu ka neist meestest vahel).
Kusjuures on mehi-poisse, kelle jaoks juba mõte oma tüdrukut siia-sinna viia on piisavalt jube (kas kajakaja rahakotis, südames vmt) & ka neid, kellele see on lihtsalt loogiline ning meeldiv võimalus koos olla. Erinev suhtumine meeste naiste võrdõiguslikkusesse!?
Et siis suvetuurid, jah. Elu: talv otsa talveunetseb enamik eesti muusikategelastest kusagil poolkadunud olekus: mõni stuudios, mõni kodus naise-laste juures. & aegajalt annab mõnes baaris-pubis klubikeses mõne kontserdikese (et leivaraha teenida ning pillimängulaulu mitte ära unustada).
Aga vaevalt jõuab suvi alata, kui nagu imeväel ajavad kõik Jam’id & Henrik Sal-Sallerid, Vello Orumetsad & Anakonda tibid jalad kõhu alt välja — sest tuurid tulevad peale... suvetuurid. & sinna, tundub, on raske minemata jätta ka publikul — noored & vanad, kes enda, esivanemate, kes “boifrendi” raha eest.
“Et miks ma siia tulin, vä?” venitab tumedate juuksejuurtega blondiin mulle Tartus Topeltlöögil. “Lahe on ju. Palju noori inimesi ja... lahedad esinejad — Eesti parimad ikka... ja Termikas on ikka viimase peal. Noniiiiiii kahju, et Jass oma juuksed maha lõikas, onju. (Olen targu vait.) Ennem oli ikka niiiii nunnu!!!” (Tule taevas appi, ei saanud õieti aru, kas mees või naine või misasi — nüüd on juba pisut oma soo esindaja moodi.)
Ilmselt on neid siis ikka vaja, suvetuurettekäändeid, et kõik see lõbujanune noorrahvamass võiks kokku saada, parajasti mängivale ansamblile kaasa röökida, õlleputkadele kasumit ning koristajatele elatist pakkuda & siis vastu varahommikut (afterpartyle ei saa ju ometigi minemata jätta!?) pisut kõikuva sammu ning roosade silmadega kodu poole kakerdada või mõni taksojuht õnnelikuks teha.
Nojah, Topeltlöök... ei tea, kas nüüd topelt, aga möödalöök vast ka mitte. Päris hästi õmmeldud, kõlbas kuulata küll & vaadata oli ka ühtteist. Mõnda kõlbaski ainult vaadata!? Ammuli suudega isased & mitte eriti siivsas riietuses M. Margusson (üllatus üllatus!) — geiša, olen sinu geiša, tüdruk... Ning kommentaarid tema vaimse võimekuse üle.
Kõik sõltub seltskonnast. Ühise pingutuse tulemusena on isegi Push Up talutav. Suure pingutuse, muidugi...
& lõppude lõpuks pole sügise alguses suveresümeed tehes kõige hullem ka lause: pankrotis, aga õnnelik. Ning lohutus — ega sügiseltalvel niikuinii sellist suvehullumeelset üritustevalikut ei tule. See-eest tuleb hoopis olümpia (tundub, et aastal 2000 on sügise saabumisel, lisaks kartulivõtule & koolile, ka oma plussid...).
M. HÜÜDMA
SPORT
Viimasel paaril-kolmel aastal on Eestis uudne spordiala petank saanud omaks paljudele spordisõpradele. Seda metallkuulidega täpsusviset veeretamist võib edukalt mängida nii 10- kui ka 70-aastane mänguhuviline, vaatamata soole. Nii näiteks võitis Põltsamaa jõe XXVI suvemängudel esikoha võistkond, kus mängis kaks naisveterani ja üks noormees.
27. augustil kell 11 viiakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi harjutusväljakul läbi Eesti spordiveteranide esimesed individuaalmeistrivõistlused petankis naistele (alates 35. eluaastast) ja meestele (alates 40. eluaastast). Meistrivõistlustest võib osa võtta iga soovija, spordiveteran, kes on end registreerinud osavõtuks hiljemalt kell 10.30 kohapeal. Tere tulemast Põltsamaale!
***
Jõgeva maakonna kergejõustikuveteranidel on saanud traditsiooniks lõpetada igaaastane hooaeg võistlustega Maarjas, hästikorrastatud ja hubasel väikestaadionil. Kohalik spordiaktiiv eesotsas endise Maarja Keskkooli direktori Enn Pärtelpoja, Rutt Taniloo, Vello Soometsa, Toomas Kanteriga on loonud Maarja võistlustele niivõrd hea maine, et viimasel paaril aastal on tuldud võistlema ka Tartust ja Viljandist.
Sel aastal, mil võistlused peetakse 8. septembril kell 15, on avaldanud soovi kaasa teha mitmed tugevad kergejõustiklased — veteranid Tallinnast, Raplast. Nagu varasematel aastatel, nii võisteldakse 100 m jooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes. Peale kergejõustikuvõistlusi mängitakse ka võrkpalli keskkooli võimlas). Oodatud on iga kergejõustiku- ja võrkpalliveteran.
VILLU OJASSALU,
Jõgeva maakonna spordiveteranide klubi esimees
Omavalitsustöötajad on tublid sportlased
Möödunud kolmapäeval toimus Mustvees Peipsi järve äärses parklas Jõgevamaa omavalitsustöötajate spordipäev, kus linnade ja valdade esindajad said sportlikke võimeid võrrelda ning tervislikult lõõgastuda pingelisest igapäevatööst.
Omavalitsustöötajate spordipäev algas sõudmise teatevõistlusega Mustvee jõel, kus
tuli sõuda 30 meetrit. Kõige kiiremini sõudis Saare valla võistkond koosseisus kultuurinõunik Ene Uuna, vallavalitsuse majandusjuhataja Alo Lember ning Voore Põhikooli direktor Raivo Reimets. Sõudmine osutus võistluste kõige põnevamaks spordialaks ka Mustvee linnapea Pavel Kostromini arvates.
“Jõgeva linnal sõudmises eriti hästi ei läinud, sest meil ei vedanud paadiga,” ütles spordihoone Virtus juhataja Toomas Klaarman.
Võrkpallivõistluste finaalis alistas Jõgeva linna võistkond Torma valla võistkonna 12:11. Jõgevlaste võrkpallimeeskonnas mängis nelja mehe seltskonnas ka üks naine — Jõgeva linnavalitsuse insener Stella Päll. “Meie võistkonnas mängisid põhiliselt linnavolikogu koalitsiooni liikmed. Opositsioonisaadikuna oli võistkonnas Andi Einaste, kes aga meiega head koostööd tegi,” märkis Vooremaale linnavolikogu aseesimees Taisto Liivandi.
Jalgratta vigursõiduvõistlusel, kus tuli sõita mööda lauda ja kaheksakujulist teed, võitsid Mustvee linna jalgratturid. Juhtide mitmevõistluses pälvis esikoha Pala valla võistkond, kuhu kuulusid vallavanem Raivo Vadi, vallasekretär Maire Kasvandik ja volikogu esimees Rein Raudjärv. “Pala vallavalitsuse töötajad on piisavalt treenitud, sest lisaks vaimsele tööle peab pidevalt ka kehale pinget andma,” lausus vallavanem Raivo Vadi.
Sportmängudel toimus ka mitmesuguseid humoorikaid jõu ja osavuse proove. Nii võitsid õllepudeli korgi viskamise Torma vallavolikogu liikmed Mati Sokkeby, Aksel Simson ja vallavalitsuse ehitusspetsialist Jüri Koger. Naisekandmises pälvis aga esikoha Jõgeva linnavolikogu liige Andi Einaste, kes kandis linnavalitsuse arhivaar asjaajajat Helena Stepanovit. “Andi Einaste, kes on suurepärane jooksja, tuli selle ülesandega hästi toime,” märkis Helena Stepanov, kes osales naisekandmise võistluses esmakordselt.
Jõgevamaa omavalitsustegelastest tuntuim spordimees, kunagine meistersportlane
Kalev Raudsepp jälgis seekord mänge pealtvaatajana. “Tegin põllutöödega seljale liiga, mistõttu ei saanud võistlustel kaasa lüüa,” selgitas ta.
Peakohtunik, Mustvee 2. Keskkooli direktor Jaan Rahuküla ütles Vooremaale: “Võistluste peavõitjat me välja ei selgitanud. Valdade ja linnade esindajad, kes aga Mustvees oma sportlikke võimeid proovisid, on kehaliselt igati aktiivsed inimesed.”
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Möödunud reedel avati Saare vallas Odivere külas Ulge talu õuel tenniseväljak, kus on kõik tingimused tervisliku ja pingetpakkuva sportmängu mängimiseks.
Ulge talu peremees Aivar Kütt ja perenaine Ly leidsid, et maaelu ei tohiks piirduda põllutöödega. Põhiliselt vaarikate ja herneste kasvatamisega tegelev pererahvas leidis, et taluõuel võiks olla tenniseväljak. Sportlik projekt sai Jõgeva maaparandusbüroo vahendusel toetust ka Phare SPP programmi vahenditest.
516-ruutmeetrise tenniseväljaku rajas Ulge tallu Siimusti firma aktsiaselts Siimel, Aserist toodi väljakule spetsiaalne liiv. “Meie tenniseväljak vastab kõikidele kaasaegsetele nõuetele,” ütles Aivar Kütt.
“Tennisemängu teeb eelkõige huvitavaks pinge ja küllap jätkub siinsel tenniseväljakul meeldivaid elamusi nii oma perele kui ka teistele asjahuvilistele,” lisas Ly Kütt, kes EPAs õppides on ise edukalt lauatennist mänginud.
Mõistagi võib tennisemängimise võimaluse pakkumisest saada talule alternatiivne sissetulekuallikas lisaks põllumajandustootmisele. Avapäeval tegi väljakul esimese löögi peremees Aivar, kelle vastaseks oli noorem poeg Jorma. Seejärel mängisid tennist Saare vallavanem Jüri Morozov ja vallavolikogu esimees Jüri Koort.
Tenniseväljakul tundis ennast koduselt ka Jõgeva maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits, kes lubas siia teinegi kord mängima tulla. Jüri Morozov, Jüri Koort, Ilmar Tupits, ASi Siimel töödejuhataja AavoTõnu Aid ning Jõgevamaa Talunike Liidu esimees Kalju Jalakas istutasid tenniseväljaku lähedal paiknevale muruplatsile ka ebaküpressid.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Eelmisel kolmapäeval teatati Tabivere vallast, et Tindimurru bussipeatuse juurest on maha lõigatud üks postivahe elektriliini.
Eile käisid metallivargad Jõgeva valla Kivijärve külas, kus võeti ära 16 mastivahet elektriliini juhet. 187 kilo alumiiniumtraadi vargusega tekitati varalist kahju 3740 krooni.
Eelmisel kesknädalal sõitis auto Jõgeval Aia tänaval Löweni baari ees lahti olnud kanalisatsioonikaevu. ASile Eesti Post kuuluval sõiduautol Ford Transit purunes tagaratta kumm ja velg.
Valevõtmega murti sisse ASi Jõgeva Elamu garaaži, kust varastati tööriistakohver koos instrumentidega ja Sony makkraadio. Kahju on 19 890 krooni.
Jõgeval on valevõtmega sees käidud ka Õuna ühes garaažiboksis. Varastati jalgratas Kuhara (väärtus 2000 krooni), taskulamp (200 kr) ja kandelamp (221 kr).
Kasepääl murti Kooli tänavas asuva garaaži eest ära tabalukk ning varastati sealt naistejalgratas.
Üleeile hommikul kella poole viie ajal visati Põltsamaal kaupluse ToiduTop aknasse metallist prügikast. Politsei toimetas Tabasalust pärit aknalõhkuja politseisse kainenema.
Eile südaöösel sõitis Torma vallas Leedi külas ühe maja juurde sõiduauto Honda Civic. Autost väljus meesterahvas ja viskas maja aknaklaasi puruks.
Reedel öösel kella poole kahe paiku sõitsid Jõgeva—Tartu maanteel Painküla lähedal kokku sõiduautod Saab 9000 ja Audi 80. Kokkupõrke tagajärjel paiskusid mõlemad autod kraavi. Inimesed avariis kannatada ei saanud.
Laupäeva keskpäeval kukkus Põltsamaal Pajusi maanteel külili mootorrattur. Jawa 350ga sõitnud adaverelane toimetati kiirabisse. Kaine juhi kukkumise põhjustas hooletu sõitmine ning ebaõigesti valitud sõidukiirus.
Politsei algatas Priit Pärtini suhtes kriminaalasja. Meest oli alkoholijoobes sõitmise eest halduskorras tänavu juba karistatud. Omades kehtivat karistust, oli ta 12. augusti öösel Jõgeva—Mustvee maanteel jälle purjuspäi roolis. Alkoholijoobes korduvalt sõitmine toob kaasa kriminaalvastutuse.
Eile kella nelja paiku hommikul lõhuti Torma vallas Kõnnu külas ühe eramu ukse lukk ja klaas. Kaks majja tunginud meest hakkasid peremeest rusikate ja jalgadega peksma. Röövlid nõudsid arvutit, raha ja muud varandust.
Pajusi vallas Aristveres tungiti ühise joomingu käigus kolmekesi kallale neljandale, kellelt võeti ära mobiiltelefon. Kannatanu toimetati kiirabisse.
Pühapäeval teatati kahe kalamehe kadumisest, kes olid läinud reede õhtul kella kuue ajal Kuremaa järvele alumiiniumpaadiga kalale. Päästeteenistuse tuukrid alustasid järvel kadunud meeste otsingut. Tuukrid tõid järve põhjast välja kaks kummikut, mida oli kalale minnes kandnud Kalle, üks kadunud meestest. Järve idapoolse kalda roostikust leiti Vello surnukeha. Eile jätkusid paadi ja teise kadunud mehe otsingud.
Teisipäev, 22. august
Nupukas maamees teeb mõnegi masina ise
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
KIRJAD
Aeg enda ja oma vara hoidmiseks ei ole otsas
OLAVI ANNUK
Valitsuse uutest ideedest hariduse finantseerimise alal
KRISTJANOLARI LEPING,
Vabariikliku Partei esimees
JUHTKIRI
Kas me sellist vabariiki tahtsime?
AARE KIRNA
MAJANDUS
TIIT MIKKER,
Palamuse Piimaühistu tegevjuht
Tabivere ettevõtjate infopäeval esines Riigikogu liige Janno Reiljan
RAIVO SIHVER
Adaveres pakutakse läbi raskuste kommunaalteenuseid edasi
RAIVO SIHVER
Jõgevamaa ettevõtluskeskust juhib Signe Uustal
JAAN LUKAS
NOORTELISA
M. HÜÜDMA
Kreizy küsitlus
Kas läheksite vabatahtlikult kontserdile?
Kajakajast & suvetuuritamisest
M. HÜÜDMA
SPORT
VILLU OJASSALU,
Jõgeva maakonna spordiveteranide klubi esimees
Omavalitsustöötajad on tublid sportlased
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA