Vooremaa
Vooremaa soovib kõigile meeleolukat võidupüha ning lõbusat jaanipäeva!
Nii nagu looduse, nii on ka eestlaste aastaring seatud jaanipäeva ja jõulude järgi. Minu jaoks on tänavune jaanipäev kahekordselt oluline: maavanema ametis saab mul just jaanipäeval täis esimene aastaring. Aasta on täis olnud tõestamist, et Jõgevamaa on väärt oma kohta kaardil. Et Jõgevamaa inimesed ei taha minna Tallinnasse, vaid elada oma kodumaakonnas, siin põldu harida ja lapsi kasvatada.
Tahan tänada teid kõiki, rahvaloenduse andmetel neljakümmet tuhandet maakonna elanikku, et te olete sellel tõestamiste teel olnud terve aasta minu kõrval. Et olete jaganud usku: Jõgevamaa väärib sama või veel rohkematki, kui ükskõik milline teine paik Eesti kaardil.
Just jaanipäeva eel valmis raamat, mille kaante vahele on köidetud kimbuke lugusid möödunud aegadest — Jõgevamaa legendid. Ilus raamat endal lugeda ja sõpradele kinkida. Ilus raamat, et veenduda — Jõgevamaa on rikka minevikuga, siin leidub seda, millest ammutada tulevikuusku. Viimasel nädalal Jõgevamaad kahel korral külastanud välisriikide saadikud ütlesid, et märkasid siin mõndagi tähelepanuväärset. Sellist, mis kutsub laiendama kontakte ja tagasi tulema.
Kui pärast jaanipäeva hakkavad ööd taas pikemaks ja päevad lühemaks minema, siis meie usuga oma riiki ja oma kodukoha tulevikku peab sündima vastupidi. Siis ei jää võidud, millele täna, Võidupäeval, mõtleme mitte minevikku, vaid saadavad meid teel tulevikku.
Ilusat võidupüha! Toredat jaanipäeva
MARGUS ORO,
maavanem
Juunikuus on vabale Eesti rahvale olnud kaks väga olulist ajaloolist sündmust — Võidupüha ja leinapäev. Sümboolselt ühe peroodi algus ja lõpp.
1919. aasta 23. juunil saavutasid eestlased Riia lähedal Võnnu (Cesis) lahingus võidu Landeswehri vägede üle kindral Ernst Põdderi juhtimisel. Põltsamaa lähedal elab Karl Jaanus, kes osales selles lahingus nii vapralt, et sai Vabaduse Risti.
1941. aasta 14. juunil küüditati Venemaale ligi 10 000 eestlast — ohvitserid, õpetajad, kaitseliitlased, riigitegelased Ärgem unustamgem siis, mis on vabaduse hind. Lehvigu rõõmsalt kõigil meie kodulinna majadel riigilipp!
Õnnitlen teid Võidupüha 81. aastapäeva puhul!
AIVAR LUMI,
Jõgeva linnapea
ARVAMUS
KÜSITLUS
Pavel, pensionär:
“Ei tea, raha ei ole. Rohud ja tabletid on kallid, penssi saan aga vähe. Igal aastal olen käinud siin kooliplatsil jaaniõhtul. Suurt pidu ei tule, aga mõned õlled ja viinad on juba ammu selleks päevaks varutud. Vähemalt ühe tantsu teen ka: ükskõik millist tantsu. Tantsima võtan nii noore kui vana. Tuld teeme kõvasti. Siin elan 16. aastat, muidu olen Rajaküla mees. Seal eesti ja vene jaanipäev koos.”
Ilja, õlletegija:
“Igasuguseid plaane on ja ootan jaane suure rõõmuga. Oleme neljakesi koos ja läheme suure lõkke äärde. Midagi mõtleme ikka välja ja see tuleb ägedam kui eelmine, kus pidin üksi olema. Šašlõkki teeme ja koduõlut tahaks ka proovida, see on poeõllest ikka magusam ja parem. Liha pole ma varem marineerinud, aga arvan, et oskan. Õlut teen õunamahlast ja see mul kodus juba käib.”
Uno, töötu:
“Vaikselt ja väikese seltskonnaga omas kodus. Teeme väikese lõkkekese, küpsetame liha või vorstikesi, kuulame muusikat. Mõnda laulu, kasvõi joomalaulu, oskame ka laulda. Suuremad peod mind enam ei tõmba. Ajad on edasi läinud, materiaalsest küljest viletsamaks. Varem olid suured peod lõbusamad ja inimesed seltskondlikumad. Nüüd kurjust täis ja…” (Lööb käega.)
Liilia, taluperenaine:
“Jaanilaupäev on mulle alati olnud topelttähtpäev: Võidupüha ja minu sünnipäev. See on alati rõõmus päev, kus sugulased ja tuttavad saavad kokku. Ei jää siis laul laulmata ega tants tantsimata. Nagu alati, teeme kodus lõket. Selle jaoks on materjal juba varutud. Kindlasti võtan osa Kursi kihelkonnapäevade üritustest. Õhtul läheme kogu seltskonnaga küla jaanitulele.”
Benjamin, ehitusmees:
“Lähen jaanitulele. Tantsida tahaks, sest olen kunagi võistlustantsu teinud. Kui tuleb hea muusika, hakkavad jalad ise tõmblema. Rumba, samba ja tšatša on mu lemmikud. Seda hirmugi ei ole, et jaanipäeval saaksin läbi ilma viina ja naisteta. Kõige parem on pidu pidada kodu lähedal: kui jalg muutub töntsimaks, siis on lühike maa koju puhkama kõmpida.”
Mall, lüpsja:
“Kavatsen seda koos tütar Neveliisiga ikka maru hästi pidada. Oma nina ette me lõket ei tee, läheme kooli juurde suure tule äärde. Õlut ja napsi me ei võta, selles suhtes oleme karsklased. Laulame ja tantsime. Üle lõkke hüppama ei hakka: kord elus on selline tükk tehtud, siis läks see väga õnnetult ja enam ei riski. Ootame hästi ilusat ja sooja ilma. Kuigi hommikul pean tööle minema, vaatame päikesetõusu ära.”
Ingrit ja Olga, pinginaabrid:
“Koguneme koos sõpradega kooli juurde jaanitulele. Tantsime ja võtame mängudest osa. Seal on rahvast ja on lõbus. Loodame ka auhindu saada. Kindlasi leiame uusi sõpru. Üle lõkke me ei hüppa, sest tahame veel elada. Ükski aasta pole veel sõnajalaõit otsinud, võibolla seekord läheme, sest otsida tasuks. Küllap sajab, sest ükski jaanipäev pole jäänud vihmata, aga ega seepärast pidu katki jää.”
Nikolai, tisler:
“Tavaliselt, kodus. Suurel peol on palju rahvast ja jamavõitu: joovad end täis ja karjuvad. Kodus on palju rahulikum pidada. Kõige lühemat ööd ei saa maha magada. Oleme koos sõpradega suurest lärmist eemal, võtame mõne pudeli A. Le Goqi õlut ja paneme 32 krooni kilo maksvat sealiha vardasse. Paar päeva tomatikastmes seisnud liha on parim.”
Sadukülas küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVITŠ
Kiisi telefon 251980674 aruanne
Juba on hakatud rohkem helistama, kuid ikkagi põhiliselt aruande ilmumise või sellele järgneval päeval. Rahval on vist lühike mälu.
Neljapäeval 15. juunil
1. Proua Porro, kellel on jama seoses tema koera väidetava kontaktiga perekond Lugade autoga, kaebas, et Lugad olevat talle pärast eelmise aruande ilmumist helistanud ja ähvardanud.
2. Helistas ka keegi Lugade seast, aga ei soovinud, et nende sõnum edastataks.
3. Allika tn. 27. elanik kaebas, et Ravila tänava kruusakate tolmab suvel hirmsasti. Soovitas tänav kas 1) asfalteerida 2) niisutada 3) kiirust piiravate märkidega varustada (30 km tunnis).
4. Jakko oli vihane, et 15. juuni Vooremaa andmete järgi oli kaineks grupijuhiks registreeritud Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp. Jakko väitis, et poliitikut olla nii mõnigi kord nähtud baarides ägedalt pummeldamas ja ka purjus peaga autosse istumas. Viitas ka Pargi tänava asutusele.
Reedel, 16. juunil
1. Ellakvere elanik (ütles ka nime, aga läks meelest) kaebas, et Mikko talu hobusekari tallab ümbruskonna põlde ja tekitab seal kõva kahju. Hommikuti olevat hobused lahti ja ulapeal. Kui ütlema minnakse, siis perenaine ainult sõimab vastu.
Need on kõned 20. juuni seisuga. Kui helistate usinamalt, võib järgmine aruanne tulla varem kui nädala pärast.
Reeglid on: Vooremaa avatud telefonile võivad helistada kõik; tekst läheb ümberjutustatult otse lehte; leht väiteid ei kontrolli ega nende eest ei vastuta; Te võite avatud telefonile tulnud tekste uskuda või mitte.
MARGUS KIIS
Avatud telefonist ülbuseni (või peldikuseinani)
Avatud telefon oli eksisteerinud vaid nädala, kui see juba intriigide keskmesse sattus. See, kui naabrid omavahel läbi ei saa, pikka viha peavad ja põrutavad üksteisele, kuidas aga saavad, sealhulgas läbi avatud meediakanalite, on ju Eestis nii loomulik.
Delfi kommentaaripunkt on juba kõvasti vatti saanud. Soliidsed mehed ristisid nähtuse kohe peldikuseinaks. Kahjuks tundub paljudele eestimaalastele ikka veel, et igal pool peab valitsema kontroll, distsipliin, tsensuur, valikuprintsiip. Pean ise nentima, et vähemalt Tartu Ülikooli raamatukogu peldikuseinad on ühed kõige vaimukamad tekstikandjad kogu hoone peal ja pealegi saab nende järgi päris head informatsiooni tudengite poliitilise meelsuse kohta.
Neljapäeval, pärast esimest aruannet helistas üks ärritunud härrasmees ja imestas, kuidas saab sellist asja lehes olla. Olevat täiesti kontrollimata info.
“Mina ainult vahendan tekste,” vastasin. “Inimesed helistavad ja mina panen lehte. See on nagu Delfi kommentaarikoht või nii.”
“No ma saan aru, et mingi Delfi teeb seda, aga ajaleht? Ma võiksin ka helistada taksofonist ja öelda, et ma olen Jaan Kask ning et keegi prominent on…kasvõi homo. Kas selle paneksite lehte? ”
“Jah.”
“No siis olete küll eriliselt ülbe mees!”
Võibolla olengi, aga avatud telefon sai tõepoolest Delfi eeskujul välja mõeldud. Selleks, et praktiliselt igaüks saaks oma hääle meedias. Muidugi on oht, et esitatakse valeinfot, jama ja laimu, kuid selle eest on lugejaid hoiatatud. Ka peab helistaja minu ga rääkima ja seegi on teatud mõttes ohjeldav faktor. Mõneti on käesolev projekt isegi demokraatlikum kui Delfi, sest internetiühendusega arvutit pole kuigi paljudel, telefon on aga enamikul.
Kahjuks pole Eesti Telefon määranud soodusaegu, mil oleks odavam mobiiltelefonile helsitada, aga mõnelauselise sõnumi peaks saama ära öelda ka minutipaariga, nii et üle 10 krooni ei peaks see maksma minema. Vooremaa teie helistamise pealt küll lisaraha ei võta.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Võidupühast, jaanipäevast ja kainest autojuhist
Meie vanavanaisad valisid Landeswehri kolkimiseks väga ilusa aja. Suvi on täies hoos, pidu saab edukalt pidada välitingimustes ning vahepeal riigipühaks kuulutatud jaanipäev ning sellele lisanduv nädalavahetus kingivad laiadele töörahva massidele otsekui väikese suvepuhkuse.
Maailmaajaloos pole just palju selliseid võite, mis paneksid kahe rahva suhted nii kindlalt paika, et osutub võimalikuks unustada isegi sellele eelnenud 700 aastat orjaaega. Verinoore Eesti Vabariigi võit Landeswehri üle seda ometigi oli. Enamgi veel, kuna Landeswehri selgrooks oleva Rauddiviisi näol oli tegemist keiserliku Saksamaa viimaste tegutsevate relvajõududega, panid eestlased Võnnu lahinguga viimase punkti ka äsja maailma võimsaimaid riike laastanud Esimesele maailmasõjale. Ja andes sama soojaga tõuke ka meile sõbraliku Läti riigi asutamisele. Need meie vanavanaisad olid tõepoolest kanged mehed!
Jaanipäev, õigemini jaaniöö pole võidupühast sugugi vähem patriootlik aeg. Eesti rahvas elab välja oma paganlikke instinkte, millest ei päästa isegi kirikuõpetaja auväärne ametipositsioon — halvimal juhul pannakse nad koguni jaanituld õnnistama. Kuid vaadakem tõele näkku — ilma jaaniöiste sõnajalaõieotsinguteta poleks meie rahvas kunagi miljonilist piiri ületanud. Jaanipäev on seega eesti rahva jaoks eluliselt tähtis päev.
Viimasel ajal lausa riikliku poliitika ausse tõstetud padujoomise kiuste leidub õnneks veel ka üksikuid tublisid inimesi, kes eelseisvate pikkade pühade ajal õlle või viinatopsile uhkelt selja keeravad ning peomeeleolu ka ilma dopinguta ülal hoida suudavad. Vähe sellest, mõned on koguni andnud piduliku lubaduse, et hoolitsevad ka vähemkainete kaaskodanike tervise, transpordi ja peaparanduse eest ning jälgivad, et purjus pea ja autorool teineteist liiga kergesti ei leiaks. Annaks Allah, et sellised kuldsed hinged ilmast otsa ei saaks!
Meeleolukat võidupüha ja lõbusat jaanipäeva soovib ka Vooremaa.
AARE KIRNA
ELU JA INIMENE
Omedu on põhiliselt eesti rahvusest elanikega küla Kasepää valla lõunaosas. Selles paigas asub ka üks Peipsi piirivalvepiirkonna kordoneid.
Venemaa piir jääb 117 elanikuga Omedu külast 23 kilomeetri kaugusele. Praegune piirivalvekordon ehitati Omedusse üheksakümnendate aastate algul. Ajateenijaid kordonis pole ja nii tegelevadki idapiiri valvamise ja seal turvalisuse tagamisega ohvitserid, allohvitserid ja kutselised piirivalvurid. “Minu kohustuseks on eelkõige planeerimis ja juhtimistöö,” ütles kordoni ülem nooremleitnant Priit Leontjev. Planeerimisega on ametis ka allohvitserid, kes ühtlasi ka piiril toimuvat jälgivad. Piirivalvuritele on järelvaatus järvel esmaülesandeks,” lisas ta.
Vastavalt toimkonnale vaatab üks piirivalvuritest pidevalt Peipsi suunas Omedu jõe suudmes asuvast 26 meetri pikkusest piirivalvetornist. “Pidevalt tornis viibida on omaette katsumus ja elamus,” rääkis piirivalvur Jaan Schmidt, kelle kodu asub Põltsamaal. Tema sõnul täidavad piirivalvurid nädal aega ametikohustusi ja on seejärel taas nädal vabad.
Eksinud kalurid
Omedu kordonil on kaater, millega järvel patrullitakse ja vajaduse korral ebaseaduslike piiriületajate juurde kihutatakse. Diversante, salakaubavedajaid ning teisi kurjade kavatsustega seltskondi pole Omedu piirikaitsjatel seni tabada tulnud. Piirirežiimi rikkujaid jätkub aga siiski.
“Tavaliselt sattuvad Venemaa territooriumile Eesti kalurid. Sageli puuduvad nendel kaluritel vajalikud tehnilised vahendid asukoha kindlaksmääramiseks, mis põhjustabki naaberriigi vetesse sattumise. Kui radar avastab, et mõni laev või paat on piirirežiimi rikkunud, sõidab meie meeskond kaatriga selle juurde, peab veesõiduki kinni ja viib läbi seadusega ettenähtud toimingud. Omavolitsejate paat viiakse kordonisse. Illegaalseid piiriületajaid võidakse karistada hoiatuse või rahatrahviga, sõltuvalt rikkumise raskusest,” rääkis Priit Leontjev.
“Piirirežiimi rikkujad pole piirivalvuritele seni jõuga vastu hakanud. Küll aga püütakse oma tegu välja vabandada teadmatuse või kehva nähtavusega,” lisas Omedu piirivalvepealik.
1998. aasta oktoobris pidasid Omedu piirivalvurid aga kinni Eesti territooriumile tulnud Venemaa kalalaeva. Rohkem juhuseid, kus Venemaalt oleks Omedu suunas
Eestisse tuldud, nende praktikas seni pole.
Radar avastab iga piiririkkuja
“Üldiselt avastab meie radar iga piiririkkuja,” ütles Priit Leontjev. “Ma õppisin Riigikaitseakadeemias sõjakoolis kaks aastat kaitseväeeriala ning kaks aastat piirivalveharu. Omal soovil valisin töökohaks Peipsi piirivalvepiirkonna. Valikut mõjutas ka veendumus, et idapiir Venemaaga jääb Eesti riigile alatiseks. Teistel piiridel võidakse aga seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega muudatusi teha,” arutles piirivalveohvitser, kes ise on pärit Võrtsjärve äärest.
Kui vaja, osalevad Omedu piirivalvurid ka päästetöödel ning sõidavad esimesena appi Peipsil hättasattunutele. “Eriti sageli on inimeste elu ohus kevadise jäämineku
ajal. Turvalisuse huvides oleme avalikustanud oma telefoninumbri ja palunud kalureil kordonisse teatada, kui nad järvele lähevad,” rääkis Priit Leontjev.
“Piirivalvuri elu ja töö on huvitav. Igatahes üksluisust siin kurta ei saa. Mulle meeldib ka Omedu küla, mis on hea ja rahulik paik,” rääkis piirivalvur Jaanus Käos.
Võidupühal lähevad Omedu piirivalvekordoni esindajad Alatskivile, kus asub piirivalve Peipsi piirkonna staap ja asetavad pärja Vabadussõja ausamblale, mis asub Alatskivi kalmistu ees.
Koka piirivalveüllatus
Ainus tsiviilisik ja õrnema soo esindaja on piirivalvekordonis kokk Helje Haiba.
“Piirivalvekokk sai minust päris juhuslikult. Piirivalvurid on toredad mehed, kellega ma hästi läbi saan. Sünnipäeval ja naistepäeval kingivad nad mulle lilli. Meestega on üldse tore töötada, sest nad peavad naistest lugu. Lisaks tavatoitudele pakun vahel ka üllatusi. Vahel teen näiteks särjekotletti, võidupühaks kavatsen aga kooki küpsetada.” rääkis Helje Haiba, kes on varem töötanud kokana ka Tallinna restoranis.
Kalu piirivalve ei tülita
Omedu on ka Kasepää valla tähtsaim kalapüügi- ja kalatöötlemiskeskus, kus asuvad osaühing Omedu Rand ja AS MIF Laine. Kalapüügifirma OÜ Omedu Rand juhataja Jüri Vooder rääkis, kuidas kalad Eesti—Vene piiri arvestavad. “Iga kala liigub isemoodi. Näiteks tint tuleb Venemaalt Eestisse. Kohad eelistavad seevastu Venemaale kuuluvat Peipsi vett. Miks kalad nii käituvad, ma ei tea, küllap on aga loodus kõik asjad ise paika pannud,” märkis ta.
Osaühing Omedu Rand ehitas Omedusse ka sadama. Jüri Vooder rääkis ka Omedu sillast. “Omedu sild valmis nelikümmend kolm aastat tagasi, kui ma kuueaastane olin. Enne seda viis üle jõe parv. Inimesi ja hobuseid parv kannatas, autod läksid talle aga raskeks. Nii tuligi sild ehitada,” meenutas nüüdne kalandusfirma juht.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele
Põltsamaa vallas Räsna külas leiab homme kell 14 aset tähelepanuväärne sündmus. Suuroja talu õues avatakse juubelikivi Karl Jaanusele, Eesti ainsale elus olevale Vabaduse Risti omanikule.
Kivil on kiri: “Siin Suuroja talus elas vabadusristi kavaler Karl Jaanus. Tähistas 100. juubelit 10. 11. 1999”. Nagu märkis kivi paigaldamise algataja Põltsamaa vallavolikogu liige Viktor Meister, märgitakse kivi avamisega ühtlasi ühes Võidupüha tähistamisega vanahärra 100. juubelit, sest juubelisünnipäevaks veel kivi avada ei jõutud. Seepärast ongi homne sündmus nimetatud ennekõike juubelikivi avamiseks.
Suurtest eestlastest on seni ilmselt vaid Tammsaarele püstitatud tema eluajal kivi. Seega peaks Karl Jaanus olema Eestimaa ajaloos teine inimene, kelle auks seda tehakse. Pole kahtlust, et ta seda igati väärib. Kivi paigaldamise eest on hea seisnud ennekõike Põltsamaa vallavalitsus ning oma osa on andnud mitmed kohalikud firmad ja lihtsalt head inimesed.
Praegu Eskus poja peres elav Karl Jaanus on Suuroja talu omanik, siin sündinud, kasvanud ning talu pidanud. Siit läks ta ka sõtta ning teenis ära Võnnu lahingus 29. juunil 1919. aastal ülesnäidatud vapruse eest Vabaduse Risti. Elu jooksul on Karl Jaanus pidanud taluma kõikvõimalikke vintsutusi, mis eestlastele Teise maailmasõja järel üldse osaks on saanud — arreteerimine, surmalaager, tagakiusamine ja ähvardamine. Ometi on tema vitaalsust ja elujõudu saanud pikkade aastate jooksul kogeda lähedased ja kaaslased, kellega teda elu kokku on viinud.
Tänane auväärne veteran pole tahtnud kunagi olla elus lihtsalt kõrvaltvaataja, vaid on püüdnud ikka kaasa aidata kohaliku elu edendamisel. Omaaegse Adavere näidissovhoosi direktor Viktor Meister meenutab Karl Jaanusega koos oldud aegu nii:
“Omal ajal oli ta sisuliselt külavanem, kuigi ametlikult sellist ametit polnud. Ta lihtsalt on olnud autoriteet ja temaga arvestasid kõik. Üks pilt ei lähe mul silme eest kunagi ära, sellest ajast, kui Karl Jaanus oli noorkarjakasvataja. Ta läks läbi paksu metsa ning sada pulli kuulekalt järel. Ei ole enne ega pärast seda näinud, et loomad inimesele niimoodi kuuletuvad. Muidu on ju vastupidi — katsugu keegi sajapealise pullikarja tagantutsitamisegagi hakkama saada”.
Homme võetakse juubelikivilt kate ning Suuroja põlistalu õuele on oodata rahvast lähedalt ja kaugelt. Loodetavasti lubab vanahärra Jaanuse enese terviski tal kohale tulla.
VAIKE KÄOSAAR
Neljapäev, 22. juuni
MARGUS ORO,
maavanem
AIVAR LUMI,
Jõgeva linnapea
ARVAMUS
KÜSITLUS
Sadukülas küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja
ANATOLI MAKAREVITŠ
Kiisi telefon 251980674 aruanne
MARGUS KIIS
Avatud telefonist ülbuseni (või peldikuseinani)
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Võidupühast, jaanipäevast ja kainest autojuhist
AARE KIRNA
ELU JA INIMENE
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele
VAIKE KÄOSAAR