Vooremaa
Laupäev, 22.01.2000. a.
Esikülg
Jõgeval alustati reoveepuhasti ehitamist
Jõgeval hakatakse veel jaanuaris reoveepuhastit ehitama. Ettevalmistustöid ligi 30 miljonit krooni maksva keskkonnakaitseobjekti rajamiseks alustati möödunud aasta detsembris.
Puhastusseadmete puudumise tõttu voolab suur osa Jõgeva linna ja selle ümbruse reoveest Pedja jõkke. Eelmine linnavalitsus ja volikogu pidasid vajalikuks ehitada saastamise vähendamiseks reoveepuhasti.
ASi Werol Tehased Painküla õlitööstus tegi linnale ettepaneku hakata ühiselt haldama sellele ettevõttele kuuluvat reoveepuhastit. "Tellitud eksperthinnangud tõestasid, et Painkülla investeerimine ei tasu end ära, lisaks ei jõudnud me ASiga Werol Tehased puhastusseadmete majandamisküsimuses kokkuleppele. Puhastusseadmete kuulumine äriühingule võib tekitada ettearvamatuid probleeme. Ka meie sõpruslinna Karlstadi esindajad arvasid, et reoveepuhasti kui strateegiline objekt peab kindlasti olema omavalitsuse omanduses. Seetõttu otsustasimegi Jõgevale tänapäevased puhastusseadmed ehitada," lausus linnavolikogu liige Kalle Pint.
Puhasti rajatakse Jõgevamaa veterinaarkeskuse lähedusse. "Puhastusseadmete ehitamine sellele maaalale on mõttekas veepumpamisjaama ja trasside läheduse tõttu, lisaks saab vajaduse korral seadmete jaoks valitud territooriumi laiendada," ütles abilinnapea Viktor Svjatõšev Vooremaale.
Ehitajad kaugelt ja lähedalt
Puhastusseadmete projekti koostas Eesti Projekt. Ehituse peaettevõtja on vähempakkumiskonkursi võitnud AS Merko Ehitus, kes alustas detsembris ettevalmistustöid. Järelevalvet korraldava ASi Eesti Veevärk esindaja Kalle Pint märkis, et rajatava puhastusseadme võimsus on 3500 kantmeetrit vett ööpäevas. "Esmalt valmib Suvila tänava ja reoveepuhasti vaheline survekanalisatsioon. Kui kanalisatsioonitrassid on rajatud, peaks saama ka Siimusti ja Jõgeva aleviku ühtsesse puhastussüsteemi lülitada," lisas ta.
Jõgeva linnavalitsus on jõudnud ASiga Merko Ehitus kokkuleppele, et alltöövõtjatena eelistatakse kohalikke firmasid. Üldehitustöid teeb objektil AS Cobra Grupp. Seadmete rajamisel töötab ka Hüdroehitus, kelle üks alltöövõtja on AS Siimel Siimustist. Reoveepuhasti peab valmima tuleva aasta kevadel.
Koostööst õlitehasega
"Jõgeva reoveepuhasti maksumus on ligi 30 miljonit krooni. 9,5 miljonit krooni saame PHARE projektist, 10,5 miljonit riigieelarvest, 6 miljonit Keskkonnafondilt, 1,4 miljonit abi korras sõpruslinnast Karlstadist, 2 miljonit Jõgeva linna eelarvest," rääkis Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide.
"Reoveepuhasti ehitamine maakonnakeskusesse on praegu suurim keskkonnakaitseinvesteering Jõgevamaal," teatas maakonna keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep.
ASi Werol Tehased juhatuse esimees Veljo Kuusk:
“Meie ettevõte suhtub mõistvalt Jõgeva linna otsusesse ehitada oma puhastusseadmed. Kui Jõgeval valmivad tänapäevased puhastusseadmed ja õlitehase puhasti on selleks ajaks amortiseerinud, võib ka meie firma hakata Jõgeva linnalt reoveepuhastusteenust tellima.”
JAAN LUKAS
Juhtkiri
Poliitikutest ametnike voorused ja puudused
2000. aasta esimesel nädalal sai sule sappa mitu tippriigiametnikku, kellel on oma tegevusvaldkonnas piisavalt staaþi ja kogemusi. Ametist sunniti lahkuma teede ja sideministeeriumi kantsler Ruth Martin ning kodakondsus ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist. Ajakirjanduse andmetel kõigub nüüd ka justiitsministeeriumi kantsleri, 1992. aastast ametis oleva Mihkel Oviiri ja kaitseministeeriumi kantsleri Tarmo Männi tool.
Tippametnike vabastamisse võib suhtuda mitmeti. Transpordi ja side, samuti kodakondsus ning migratsioonisüsteemis on kindlasti vajakajäämisi, mille eest vastutavad ka kantslerid. Järjekordi migratsiooniametis ja puudusi raudteel ei saa keegi vaidlustada. Samas on kantslerite ja riigiasutuste juhtide vallandamist käsitletud poliitilise aktsioonina ja peetud Mart Laari esimese valitsuse "plats puhtaks"poliitika jätkamiseks. Martinist ja Kollistist on koguni saanud omamoodi märtrid, kes on pidevalt ajakirjanduse huviorbiidis.
Valitsuses ootab seisukohavõttu eelnõu, mis näeb ette poliitikutest ametnike toomise ministeeriumidesse. Töö ministeeriumis eeldab meeskonnamängu, mistõttu ministril oleks koos poliitikust kantsleriga hea töötada. Kui kantsler ajab oma joont, võib probleemide lahendamine takerduda. Kaks kõva kivi ei pidavat ju head jahu jahvatama.
Poliitikutest tippametnikeks peaks määrama erakondade liikmeid, kes on omal alal silmapaistvad spetsialistid. Mis saab aga siis, kui pärast järgmisi Riigikogu valimisi tuleb võimule uus koalitsioon? Siis järgneb ilmselt uus tippametnike vallandamine. Ametnike töö võib pooleli jääda, uus kantsler või riigiasutuse juht võib oma eelkäija algatatud ettevõtmised koguni peatada. Ebastabiilsus ja pidevad muutused raskendavad tegelemist valuküsimustega, mille lahendamisest sõltub riigi areng ja inimeste heaolu. Muutused võivad omajagu segadust tekitada ja maksumaksjale kulukaks osutuda: tippjuhtide ametist vabastamisega kaasnevad ju sageli miljonitesse kroonidesse ulatuvad kompensatsioonid.
Riigitöö nõuab peale uute ideede siiski teatud piirides stabiilsust.
JAAN LUKAS
Olukirjeldus
Maarja, kirikuküla teederistil
Maarja on tüüpiline teede ristumiskohta tekkinud asula: harali nagu ämblik. Keskajal tekkisid sellistesse kommunikatsioonisõlmedesse sageli linnad. 14. sajandil palgatigi ilmselt ehitusmeistrite grupp siia kirikut ehitama lootuses, et see on ka tulevikus tähtis koht. Tuhkagi.
Kirik ise on päris huvitav eksemplar. Kuigi külgseinad on originaalid, määravad kiriku praeguse väljanägemise põhiliselt 17. ja 19. sajandil tehtud ümberehitused. Eriliselt vibalik neogooti torn on lisatud 1887. a. Kiriku juurest avaneb suurepärane vaade avarale heinamaale, kolhoosiaegsetele kuivatitele ja kellegi tehnikahuvilise vanarauakogule.
Kiriku kõrval on teine kõrge objekt — meierei kandiline korsten, mille otsas kurepesa. Seetõttu kunagi eksportvõid tootnud asutus vist enam ei funktsigi. Maakividest hoone on olnud tõeline minivabrik, millel on isegi firmamärgid kuuriuksel alles. Mitu pooltühja uuemat korterelamut kössitab asula keskel ümber laguneva katlamaja nagu külmetajad lõkke juures.
Asula põhjaservas on kool. Asutatud juba enne 1680. aastat köstrikoolina, nagu teatab kivilahmakas kooli ees. Niisiis eriti auväärne, Forseliuseeelne õppeasutus. Kuulsaim vilistlane on Veski Volli — keelerevolutsionäär, tänu kellele on meil selline kole pragmaatiline teadus ja oskusleksika.
Visuaalselt avaldab kooli juures suurimat muljet hoopis hästi teostatud spordiväljak. Koolihoone ise on erinevate kihistuste konglomeraat: paunverelik majake, väidetavalt endine laut, kõrval räämas ehitis 1929. aastast, selle küljes jube postmodernistlik ehitiselahmakas aastast 1986 ja uhiuus võimla.
Tartusse tööle
Keskkool ongi Maarja suurim tööandja. Peale selle on veel saekaater, mõned väikeasutused, tervelt neli poodi ja üks pagariäri, kus saab ka kohapeal einestada.
Vanas kolhoosikontoris tegutseva lasteaia kasvataja Heljo Värk ütleb, et paljud maarjalased, kel kohapeal tööd pole, on leidnud seda Tartus. Tema abikaasa käib näiteks koos autotäie Maarja meestega tööl sõiduautode haagiseid tootvas firmas. Ettevõtlikumad noored kippuvat paraku Maarjast hoopis ära minema.
Ka paarkümmend aastat agronoomina töötanud ning pärast kolhoosiaja lõppu müüja ja õpetajaleiba proovinud Heljo oleks juba linnas tööd otsinud, kui vald poleks neli aastat tagasi teinud ettepanekut lasteaednikuks hakata.
"Töö lastega meeldib mulle, aga eriharidust oleks vaja ja ega tea, kauaks lasteaeda lapsi jätkub," ütleb Heljo.
Pensionärlehmad
"Maatükk on mul suur, ainult et numbrit kirja pannes on null kogemata koma ette, mitte nelja taha sattunud," viskab Gunnar Nurk nalja oma küla serval asuva 0,4hektarise talukoha kohta. Sööda tootmiseks on ta vallalt ja kirikult maad juurde rentinud.
Nurga pere kahe lehma piim läheb Palamuse piimaühistu vahendusel Jõhvi Piima. Raha saab kätte regulaarselt, iseasi, kui palju.
"Kui jaanuaris uued hinnad tulid, ütlesin, et nüüd peab kohe uue rahakoti muretsema, muidu ei mahu raha kuhugi ära: 2.05 pealt tõusis tasu talvise piima eest kohe 2.15 peale!" ütleb Gunnar irooniliselt ja lisab, et kui pensioni ei saaks, siis poleks piimatootmise tekitatud "auke" millegagi lappida.
"Helge Tulevik"
Kolhoosiajal oli Gunnar traktorist.
"Kõigepealt oli meil kolhoos "Helge Tulevik". Kui see "Sangariga" liideti, siis kukkusime igasugu näitajatega rajooni teiseltkolmandalt kohalt keskpaika, sest "Sangar" oli tagantpoolt teine. Kui liitmise tulemusena tekkinud Järve kolhoosiga ennast uuesti üles töötanud olime, lükati meid jälle kokku endast kehvema — Saadjärve kolhoosiga. Saadjärve ajal oli majandi rahakott aga ikka Tabivere poole kaldu ja Maarja jäi ääremaaks," ütleb Gunnar.
Kaheksakümnendatel tuli küll "abielulahutus", aga õiget tegijat Maarja kolhoosist enam ei saanud.
Värskeimad uudised
Maarja värskeimad suursündmused on 7. jaanuaril uues võimlas peetud valla ettevõtjate pidu, mille puhul ka ilutulestikku lasti, ning MaarjaMagdaleena Maarahva Seltsi asutamine 14. jaanuaril. Seltsi etteotsa valiti Tiia Pärtelpoeg, kes on viimase seitsme aastaga siinse traditsiooniderikka kultuurielu vahepealsest nullseisust välja vedanud. Taidlejate abiga muidugi.
"Kuna rahvamajas käivad põhiliselt optimistlikud inimesed, tundub mulle, et elul pole häda midagi," ütleb Tiia. Tema enda optimismi võib tegelikult süvendada ka asjaolu, et nende pere (ja veel mitu Maarja kandi peret) on leidnud nö oma Nokia Saarioineni firmale maasikate kasvatamises ning et mõne aja pärast on kodusele kultuuripõllule appi oodata muusikaakadeemias koorijuhtimist õppivat tütart Imbit. Nii olevat Imbi igatahes lubanud.
MARGUS KIIS
RIINA MÄGI
Kultuur
Ivo Timusk, akadeemiline sümbolist
Möödunud laupäeval Põltsamaa kultuurikeskuses avatud Ivo Timuski maalinäitus kujunes
kohaliku kunstielu suursündmuseks kahes mõttes: näituse taseme poolest ja selle poolest, et koos näitusega avati uus kunstigalerii.
Kultuurikeskuse äsjase renoveerimise käigus saali kõrvale tekkinud suurte akendega galerii on soliidne näitusepaik, mida kohalik kunstiselts pikisilmi oodanud. Avamisel lubas kultuurikeskuse direktor Aleksander Parman, et tulevikus pannakse sinna ka sobivam kunstvalgustus. Ivo Timuski näitus on aga igati vääriline uue galerii näitustesarja avama.
Stoorid sümbolites
Ega kunstiseltsi liikmedki tegelikult teadnud, kui tugev maalija see mõned aastad Põltsamaal elanud ja möödunud sügisest kunstiseltsi kuuluv mees on. Maalima hakkas tollane tartlane paarkümmend aastat tagasi, umbes 25selt. Teadmine, et ta seda ühel päeval tegema hakkab, olnud tal enda sõnul siiski juba varem. Mõned hädapärased teadmised, näiteks oskuse lõuendit raamile pingutada, omandas maaliõpiku järgi. Kunstikooli ei läinud, kuna arvas, et seal õpetanud pallaslaste ja järelpallaslastega ei teki tal mõttekaaslust. Pealegi uskus, et kunstis pole kõik üldse õppimise teel omandatav. Saigi ise hakkama. Ka selles mõttes, et juba teisel katsel lipsas oma töödega läbi Tartu kunsti ülevaatenäituse žürii kadalipust ja hakkas edaspidi regulaarselt "päris" kunstnike näitustel esinema.
Enda sõnul maalib Timusk akadeemilises laadis, aga sisult on tööd sümbolistlikud või mõnel juhul ka sürrealistlikud. Ei jää muud üle kui autoriga nõustuda: oma selge joonega ja kohati lausa filigraanselt läbitöötatud pinnaga õlimaalidele armastab ta tõesti sümboleid kuhjata. Tema portreed pole lihtsalt näod: neil kujutatud inimestele (need on enamasti tema lähikondlased) on ta sümbolite abil terve stoori juurde jutustanud, mida igal vaatajal on võimalus omamoodi tõlgendada. Sümbolid: triibulised piiripostid, värvilised triibud, sambad jne ei hakka aga domineerima, vaid täiendavad portreed värviliste või kompositsiooniliste aktsentidena. Domineerida võivad pigem inimeste silmad, eriti kahel erinevast ajajärgust pärit autoportreel.
KGB ja alpikann
Ka kaks natüürmorti ja üks vaikelu (tähendus on sõnadel tegelikult sama) pole traditsioonilised kompositsioonid lillede, kannude või puuviljadega, vaid sümbolite keeles kõneldud lood, kusjuures üldinimlike ja piiblisümbolite kõrval võib sealt leida ka sotsiaalkriitilisiks klassifitseeritavaid (maakera meenutav objekt, millele punane riidetükk peale visatud). On ka "lahtiste kaartidega mängiv" kompositsioon "Kuritegelik nelik — KGB, politsei, kapo ja miilits", milles autor erinevatest ajajärkudest pärit "organid" kõik ühte punti seob ja allavett laseb.
Päris lilletud Timuski maalid siiski pole. Õige mitmelt maalilt jäävad silma alpikanniõied: kunstniku enda rinnataskust, tema poja peost, natüürmordilt veiniklaasist. On see õrn lill elu hapruse sümbol, nagu natüürmordil kujutatud purunenud liblikatiivadki?
Kuigi suurem osa 16 suhteliselt suuremõõtmelisest maalist pärineb kaheksakümnendatest, annavad mõned värskemad tööd aastatest 1996—1999 tunnistust, et kunstnik pole pintslit nurka visanud ega vormi minetanud.
"Maalimine tähendabki rohkem mõtte, mitte käsitööd," ütles Põltsamaa kunstiseltsi esimees Ethel Hakkaja iseõppijast Timuski näituse kommentaariks ja pidas seda, et avanäitus nii hea on, galerii tuleviku suhtes heaks endeks.
RIINA MÄGI
Uudised
Naftaloik Tarakvere poe ees
Üleeile õhtupoolikul teatati häirekeskusesse, et Torma vallas Tarakveres on maanteele valgunud naftat.
Helistajaks oli kohalik mees Kalle, kes üritas valada naftat suuremast nõust väiksemasse. Ettevõtmine äpardus ja maha valgus umbes 100 liitrit kütust.
Päästeteenistuse mehed katsid reostuskoha absorbendiga ning koristasid nafta koos saastunud pinnasega konteinerisse.
"Õnneks pole Jõgeva maakonnas viimastel aastatel suuremat keskkonnareostust olnud," märkis päästeteenistuse juht Jüri Alandi. Kuus aastat tagasi läks Jõgeva — Tartu maanteel külili suur tsisternauto. Siis läks maha neli tonni bensiini.
ARDI KIVIMETS
Jõgeva linn saab oma häälekandja
Teisipäeval ilmub Jõgeva linnavalitsuse ja volikogu häälekandja Linnaleht avanumber.
Jõgeva linnavolikogus võimuliidu moodustanud erakonna Isamaa ja valimisliidu “Oma linn” koalitsioonilepingu kohaselt pidi Linnaleht ilmuma hakkama tänavu juulikuus, ajaleht jõuab aga lugejateni plaanitsetust pool aastat varem. Linnavalitsus sõlmis lehe väljaandmiseks lepingu vähempakkumiskonkursil parima pakkumise teinud ASiga Seitung, kelle eestvedamisel ilmuvad ka Vooremaa ja Ärileht.
Esimeses Linnalehes avaldatakse kõige rohkem makse maksnud Jõgeva asutuste ja ettevõtete nimekiri, samuti kirjutised valmivast linna arengukavast, spordihoonest Virtus, renoveeritavast kultuurikeskusest, sotsiaalmajast jne.
Linnavolikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Vahur leiab, et info Linnalehes soodustab volikogu liikmete tagasisidet valijatega ja kindlustab volikogu otsustele laiema kandepinna.
Linnapea Aivar Lumi tutvustab oma mõtteid ja plaane veebruarikuu Linnalehes. “Leht valmib meeskonnatöö tulemusena ja seal peaksid regulaarselt sõna võtma kõik linnavolikogu ja valitsuse liikmed,” teatas ta.
“Inimesed arvavad, et linnavalitsuse töö piirdub kommunaalprobleemide lahendamisega. Ei teata, et linna haldusalas on koolid, lastepäevakodud ja teised allasutused. Linnaleht aitab selliseid infolünki täita,” lisas abilinnapea Viktor Svjatõsev.
Linnaleht, mille tiraaz on 4000 eksemplari, toimetatakse linnaelanike postkastidesse teisipäeviti.
JAAN LUKAS
Mitmesugust
Vallavanema amet pole kerge
Vallavanema amet pole, eriti praegustes oludes, kergete killast. Märt Jallakas on seda Palamusel pidanud 1994. aastast. Päris tundmatusse vette hüppamine see tema jaoks polnudki: kaks aastat "kooli" abivallavanemana oli siis juba seljataga.
Päris koolidest on Võtikvere kandis kasvanud mees käinud Ulvi põhikoolis (see jääb IdaVirumaa piiridesse), Mustvee 1. keskkoolis, Luua tehnikumis ja mõned aastad ka EPAs. 1978. aastal sai temast Kaarepere sovhoostehnikumis mehhaanik, hiljem samas automajandi juhataja. Ja järgmine töökoht oligi juba vallavalitsus.
Eelkäija vallavanema ametis ja praegune vallavolikogu esimees Heili Nigulas iseloomustab Märt Jallakat kui täpset, korrektset, väga töökat ja usaldusväärset inimest, kes niisama tühja midagi ei luba, aga kõigile probleemidele siiski lahenduse püüab leida.
"Märt on teinud palju selleks, et vallale eri allikatest rahasüste tuleks. Ja Palamuse välisilme on viimase viie aastaga palju paranenud. Tekkinud on uusi traditsioone, näiteks igakevadised valla päevad," ütles Heili Nigulas.
Vallavolikogu opositsioonisaadik Rünno Marmor kinnitab, et Jallakas ei torma konfliktidesse, pea ees, vaid püüab neid tasakaalukalt lahendada. Sõbraliku, abivalmis ja enamasti heatujulise kolleegina iseloomustavad teda ka vallavalitsuse töötajad.
Haridus ja kultuuritöö spetsialist Tiiu Lind ütleb, et vallavanem pole huupi või omapäi otsustaja, vaid tavatseb enne otsuse tegemist võimalikult paljude volikogu või komisjoni liikmete ning teiste asjaga seotud inimestega nõu pidada ja nende arvamust arvestada.
"Alguses pidasin seda loomulikuks, nüüd olen teiste omavalitsuste kolleegidega suheldes aru saanud, et igal pool pole asjad teps mitte niimoodi," nendib Tiiu Lind ja lisab, et oma peret hoidva inimesena oskab vallavanem ka kolleegide isiklikke muresid mõista ja mõnikord nõugi leida.
"Kui tavaliselt kasutavad ametnikud tihti fraase "ei saa", "pole võimalik" või "ei tasu ära", siis Märt ütleb enamasti "mõtleme, vaatame" ja lõpuks: "teeme ära!"," ütleb eksmaavanem ja praegune riigikogulane Meelis Paavel. Möödunud suvest on koalitsioonisaadikul meenutada ka üks pingehetk:
"Kui helistasin Märdile ja teatasin, et säästueelarve läbi võib ka Palamuse Gümnaasiumi juurdeehitus jääda osast RIPi rahast ilma, siis katkes kõne poolelt sõnalt ja jätkus alles järgmisel päeval."
Palamuslasena hindab Meelis Paavel seda, et vallavanem tunnetab hästi Palamuse aja ja kultuuriloolist väärtust ja elab kõigele sellega seotule oma rollis hästi kaasa. Üheks selle väliseks väljenduseks on seegi, et pärast esimest Paunvere väljanäitust, mil ta Vanemuisest laenatud sabakuues ja kõvakübaras esines, laskis ta endale teatris isikliku kostüümi õmmelda. See sobis hästi ka suvise laulupeotule vastuvõtmise tseremoonia õhustikku. Üks pressibussis kaasa sõitnud Tallinna daam oli Luual imposantset kõvakübaras Jallakat nähes õhanud: "Milline uhke köstri moodi vallavanem!"
Köstri moodi mees saab homme 50. Palju õnne!
"V"