Vooremaa

Teisipäev, 19. september 2000. a.

Jõgevamaal väheneb rukki külvipind

Mehhanisaator Janno Tihane külvas talirukist Kuremaa tehnikumi õppemajandi 16-hektarisele põllule. Külvitöödeks kasutati tehnikat, mis nii künnab kui ka külvab. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Mitmes põllumajandusettevõttes ja talus on tänavune taliviljakülv juba lõpetatud. Arvestades rukki madalaid hindu peetakse mõneski paigas selle teravilja kasvatamist vähetulusaks.

Soojad ja kuivad ilmad augusti lõpul ja septembri algul võimaldasid sel aastal taliviljakülviga varakult alustada. Nii hakati Põltsamaa vallas Võhmanõmme põllumajandusühistus külvama juba 28. augustil, kusjuures oras on 70-hektarisel rukkipõllul praeguseks juba üleval. “Enne külvi kündsime, korjasime kive ja kultiveerisime,” lausus juhataja Toomas Joosep.

Puurmani põllumajandusühistus külvatakse talinisu ligi 200 hektarile. “Praeguseks on külv tehtud poolel sellest külvipinnast. Rukist me sel aastal ei külva, sest selle teravilja eest ei maksta põllumeestele sobivat hinda,” ütles möödunud reedel tegevdirektor Arvi Kink.


Rukkipõld jäi väetiseta

Torma põllumajandusosaühingus otsustati vaatamata majanduslikule kahjulikkusele rukist siiski külvata. “See oli vajalik põllumaade uuendamiseks,” ütles osaühingu juhataja Ahto Vili. Peaagronoom Koidula Liis ütles: “Rukist “Elvi”, mida

oleme ka varem kasvatanud, külvasime septembri algul Kõnnus asuvale 22-hektarisele põllule. Varem kasvas sel põllul oder. Kui rukis külvatud, panime 50-hektarisele põllule kasvama talinisu “Ramiro”, mida külvasime tänavu esmakordselt.”

“Taliviljapõllud vajavad ka väetist. Nisupõllule panime sõnnikut. Rukkipõldude jaoks väetise ostmiseks meil paraku raha ei jätkunud,” märkis peaagronoom Liis.


Uuendus külvitehnikas

Aktsiaseltsis Perevara saadi taliviljakülviga lõpule eile. “Möödunud aastal kasvas meil rukis 286 hektaril, kuid ebasobivate hindade tõttu külvasime sel sügisel rukist “Vambo” vaid 150 hektarile. Nisu “Kosack” külvasime aga 25 hektarile,” rääkis haldusdirektor Aare Simmulmann. “Me kasutasime tänavu esmakordselt masinat, mis ühteaegu nii külvab kui ka künnab.”

Jõgevamaa Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver ütles Vooremaale: “Rukki kasvatamine oleks majanduslikult kasulik, kui selle kilogrammi eest makstaks 2 krooni. Praegu on aga toidurukki kilogrammi keskmiseks hinnaks 1,4—1,5 krooni. Rukki hinna vähenemist on põhjustanud eelkõige rukkijahu sissevedu välisriikidest: Saksamaalt, Venemaalt jne.”


Mõnel pool külvatakse rukist esmakordselt

Palamuse valla aktsiaseltsis Evemar lõpetab mehhanisaator Edmund Keiv külvitööd homme. “Me külvame tänavu esmakordselt rukist, mille pind hõlmab meie põllumaast 170 hektarit. Rukki panime kasvama Kaiavere, Visusti ja Soosaare külas asuvatele endistele rohumaadele. Eelkõige otsustasime rukist külvata seetõttu, et kui talivili on külvatud, tuleb kevadel vähem külvitöid teha,” ütles juhatuse esimees Mati Evert. “Rukki seemne ostsime aktsiaseltsist Perevara, kes tegi meile hea pakkumise,” lisas ta.

Ka Pala valla põllumajandusfirmas, Nõva põllumajandusühistus külvati sel sügisel esmakordselt arvestatavale põllumaale rukist. “Eelmisel aastal kasvatasime viiel hektaril rukkisordi “Vambo” seemet, mille tänavu külvasime 50 hektarile. Meie põllumaad sobivad rukki kasvatamiseks üsnagi hästi, näiteks tänavu saime hea rukkisaagi,“ teatas juhataja Jozsef Weinrauch.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER



NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Homme korraldatakse Sadala kooli II—VI klassi õpilastele sügismatk. Neljapäeval peab koosolekut vallavolikogu sotsiaal ja tervishoiukomisjon. Reedel avatakse Sadala koolis näitus “Sügise sünnipäev” ning kohal on ka Tallinna Botaanikaaia esindaja. Reedel on vallavolikogu istung.


Tabivere vald

Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on lasteaia ja hooldekodu küsimused, kokkuvõtete tegemine elanike seas tehtud küsitlusest, elanike turvalisuse tagamine ja politseitöö jne. Homme saab Elistveres kokku korraldav toimkond päkapikke. Neljapäeval on Elistveres seminar valla ettevõtjatele ning firmajuhtidele, kellega tulevad kohtuma Jõgevamaa ettevõtluskeskuse juhataja Signe Uustal ning jurist Maido Pajo.


Saare vald

Eile algas Saare Aktiviseerimiskeskuses kaks nädalat kestev ja kuut valda hõlmav saemotoristide koolitus. Neljapäeval korraldatakse I Saare järve jalgrattakross. Reedel on Voorel põõsapäev, kuhu kutsutakse osalema kõiki huvilisi. Kavas on tutvumine projektiga “Voore park sünniaastaga 2000”, põõsaste istutamine Voore parki, piknik jne.


Põltsamaa vald

Eile arutati Jõgeva maavalitsuses peetud nõupidamisel Adavere lihatööstuse tulevikku. Adavere raamatukogus on kuni 28. septembrini avatud raamatunäitus “Punane raamat “punasest ajast””. Homme on vallavolikogu istung, mille päevakorras on õpilaste toitlustamine, Kamari Algkooli ja lasteaiaga seotud küsimused, Umbusi kõrgepingeliini üleandmine jne.


Põltsamaa linn

Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis on avatud kuni 12. oktoobrini Epp-Maria Kokamägi õlimaalide näitus. Homme toimub Põltsamaa kiriku torni vastremonditud katuse vastuvõtmine. Kultuurikeskuses on homme linnavolikogu haridus, kultuuri ja spordikomisjoni koosolek. Kultuurikeskuses annab samal päeval kaks etendust Rakvere teater. Neljapäeval on linnavalitsuse istung. Reedel peab oma koosoleku linnavolikogu haldusreformi ettevalmistamiseks moodustatud ajutine komisjon.


Puurmani vald

Täna on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on peamiselt jooksvad küsimused — kasutuslubade andmine, pakkumine katlamaja ehituseks, maade tagastamine, taotlused jne. Sellel nädalal peab ühiskoosolekut eelarve ja majanduskomisjon haldusreformi ja arengukavaga seotud küsimustes.


Pala vald

Pühapäeval osalesid vallavanem Raivo Vadi ja vallasekretär Maire Kasvandik Tartu rattarallil. Eile ja täna viibib Toilas peetaval 3 + 3 keskkonnaprojekti planeeringurühma lõpuseminaril vallavalitsuse maakorraldaja Marika Pärn. Reedel osaleb vallavanem Raivo Vadi Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse volikogul Tartus.


Palamuse vald

Palamuse Gümnaasiumis olid möödunud nädala jooksul külas sõpruskooli esindajad Rootsist. Eeloleval reedel on Luua Algkoolis sügise sünnipäeva pidu. Samal päeval korraldatakse Kaarepere eakatele sügise alguse pidu. Pühapäeval antakse Palamuse laululavalt start üleriigilisse tervisespordikalendrisse kuuluvale tervisekäimise üritusele. Selle nädala jooksul tehakse ettevalmistusi vallavolikogu istungiks 25. septembril, arutusele tulevad hariduse arengusuunad, valla eelarve ja haldusreformiga seonduvad küsimused.


Pajusi vald

Neljapäeval on vallavalitsuse istung, vaadatakse läbi laekunud avaldusi ning arutatakse kooli algusega seotud küsimusi.


Kasepää vald

Reedel on vallavolikogu istung, mille päevakorras on haldusreformi, arengukava ja detailplaneeringuga seotud küsimused jne.


Mustvee linn

Homme tuleb kokku linnavolikogu sotsiaalkomisjon. Reedel toimub linnavolikogu istung, kus tulevad arutusele haldusreformi ja koolidega seotud küsimused, Mustvee Kommunaali võlad jne. Laupäeval on kultuurikeskuses disko.


Jõgeva vald

Möödunud neljapäeval arutasid vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja spordinõuniku juures oma eelseisvaid plaane valla koolide direktorid, õppealajuhatajad ja hoolekogude esimehed,

reedel kohtusid mittetulundusühingute esindajad sporti ja kultuuri puudutavates küsimustes. Täna avatakse pidulikult Laiuse metskonna hoone. Vallavalitsusse on kutsutud täna eelarve küsimustes nõu pidama valla lasteaedade juhatajad, homme on samas küsimuses koos valla raamatukogude juhatajad. Homme on Kuremaal sügisjooks lastele ja noortele ning ühtlasi valla kooliõpilaste seeriajooksu esimene etapp. Laupäeval on Kuremaal maastikujooks, mille korraldab kultuuriselts Jensel eesotsas Vello Pütsepaga. Samal päeval korraldab Laiuse spordiklubi karikavõistluste esimese etapi koroonas.


Jõgeva linn

Eile oli linnavalitsuse istung, kus olid päevakorras nii ASi Jõgeva Soojus kui ka ASi Jõgeva Vesi puudutavad eelnõud, kuulati ka informatsiooni Jõgeva Muusikakooli hetkeseisust ja arengusuundadest. Täna on kultuurikeskuses ehitusnõupidamine. Neljapäeval on koos linnavolikogu eestseisus, kes paneb paika 28. septembri volikogu päevakorra. Reedel tuleb kokku töögrupp linnapea Aivar Lumi juhtimisel, et arutada Jõgeva Põhikooli hoone ekspluateerimist 2001. aastal.


Põdrajaht on alanud

Kuni 15. novembrini kestval põdrajahihooajal on lubatud küttida 2700 looma, mis on mullusest pool tuhat põtra rohkem.

Jõgeva maakonna jahimaadel võib lasta 90 põtra. Tänavuse ulukiloenduse andmetel on Jõgevamaal 441 põtra, neist pooled elavad Jõgeva ja Kullavere jahiühingute jahimaadel.

Eelmisel aastal loendati 462 põtra, kellest 90 jäi jahimeeste püssikuuli ette. Kolm maanteedele jooksnud põtra hukkus liiklusavariides.

Alanud jahihooajal on Jõgevamaa üheksa jahindusorganisatsiooni 15 rendijahipiirkonnas arvestatud põtrade küttimismahuks 90 isendit. Teadlaste soovituse kohaselt võiks meil küttida kuni 30 pulli, 28 lehma ja 33 põdravasikat. Viimastel aastatel on jäänud osa põdralubasid kasutamata, seetõttu jättis Jõgeva jahinõukogu esialgu küttimismahu soovituslikust veidi väiksemaks.

Suurem põdrajaht algab siiski 1. oktoobril, kui lisaks peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahile lubatakse ajujahti jahikoertega.

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

Põllumajandus on jätkuvalt tuuletõmbuses

Aastad mööduvad ja eestlasliku jonnakusega soovib põllumees muutlikku ilmastikku ja valitsuste ebaarukaid otsuseid trotsides ikka tööd teha.

Põllumajandusküsimusi reguleerivad opositsiooni ettepanekud

ja seaduseelnõud põrkuvad nagu pallid vastu kiviseina ning valitsuse moodustatud kolmainsus ei taha tunnustada oma rahva arukust ja töökust. Veel varakevadel kirjutas Tõnu Kõiv mõõdukate hulka kuuluva põllumajandusministri uutest põllumajandustuultest, mis pole aga siiani maamehele peale mure suurt midagi kaasa toonud.


Kas maamehed sponsoreerivad teedeehitust?

Majandus on paraku aga valdkond, millel on oma kindlad seaduspärasused. Seda on küll üsnagi lihtne viia tasakaalust välja, kuid taastamisega igaüks hakkama enam ei saa.

2000. aasta riigieelarvest unustas põllumajandusminister välja mitu olulist seadustega kohustatud eelarverida. Nendest valusamateks saab lugeda kahte.

Esiteks kütuseaktsiisi, mis on jäänud tänaseni põllumeestele kompenseerimata. Sellekohastele arupärimistele vastab minister, et polevat enam seadust, mille alusel maksta. Põllumajandusministri eestvedamisel aga tühistati kevadel vastav seadus ja võeti vastu uus, mis võimaldab küll erimärgistusega kütet müüa, kuid seaduse hiline esitamine ja teadlik mitterakendamine on põllumeeste taskust jäädavalt viinud üle 50 miljoni krooni riigi rahakotti. Ehk teisisõnu — põllumehed on toetanud maanteede ehitamist 50 miljoniga. Kütuseaktsiisi rakendamise põhimõte seisneb selles, et kütuse riikliku maksustamisega kogutakse raha, millega omakorda ehitatakse ja remonditakse maanteid. Põllumajandustehnika vabastati aga osaliselt aktsiisist, kuna see toimetab põllul, mitte maanteedel.

Tänase päevani on riigis täitmata õiguskantsleri ametikoht, kelle poole saaks pöörduda seadusrikkumise kohta hinnangu küsimisekski. Teist korda sülitas põllumajandusminister vana kaevu siis, kui kustutati eelarvest kapitalitoetusteks mõeldud 100 miljonit krooni. See investeeringutoetus on kehtinud juba 1996. aastast peale ja seda maksti ettevõtjatele Maaelu Krediteerimise Fondi kaudu. Allakirjutanu kohtus nii põllumajandusministri kui ka teiste mõõdukatega, selgitamaks kapitalitoetuste vajalikkust antud sektoris.

Põllumeestele on mitmel aastal avalikult teatatud, et kes investeerib tootmisesse, seda aitab ka riik. Kuid tulutult.


SAPARD — järjekordne imerohi põllumehele

Palju räägitud SAPARD kui maaelu imerohi peaks kõik maaelu kaotused kompenseerima, kuid kas see ikka nii on toiminud? Eelnimetatud programm toob Eestisse aastas umbes 200 miljonit krooni juhul, kui Eesti riik lisab ligi 50 miljonit krooni. Toetusest umbes 100 miljonit krooni jaotub põllumajandusele, kusjuures on ära märgitud tootmisharud, millele raha antakse — näiteks piima ja teravilja tootmist toetatakse, kuid aiandus ja mitu teist valdkonda jäetakse seaduse alt välja.

Teine osa toetusrahast, umbes 100 miljonit läheks toiduainetetööstusele. Suurema osa toetustest saavad suuremad ettevõtted — näiteks Rakvere Lihakombinaat, mis aga paraku ei kuulu küll eestlastele.

Kolmas osa ehk umbes 50 miljonit krooni läheks infrastruktuurile, mille kaudu jõuaks üks osa toetusest ka põllumeheni.

Tähelepanelik lugeja leiab nüüd, et põllumeestelt on Eesti maaelu praeguse edendamise ajal juba ära võetud rohkem, kui tal ÜLESKIIDETUD SAPARDi programmist saada oleks.

Välismaine abi on hea, kuid aidakem ennast ka ise. Riik peab ükskord ometi võtma kohustuse eraldada toidusektori toetuseks näiteks 2% SKPst. See tuleks sätestada põllumajandussaaduste ja toodete turukorralduse seaduses, mis tagaks lõpptulemusena meile korraliku kodumaise toidulaua ja põllumehele stabiilsuse.

URMAS LAHT,

Riigikogu maaelu komisjoni liige, Keskerakond


KIRJAD

Karskusliikumisest

9. septembri Vooremaas oli küsitlus “Kas pooldate karskusliikumist?”. Selles suhtes oli erineva arvamusega inimesi: kes pooldasid, kes mitte.

Tahaksin omalt poolt lisada, et joomist see päris ära ei hoia, aga ega see liikumine halb kah ole. Alkoholi kahjulikkusest on räägitud ja kirjutatud üsna palju, kuid joomarlusest pole olnud võimalik jagu saada.

M. Gorbatšovi karmi alkoholipoliitikaga saadi küll teatud tulemus, kuid asemele tekkis uus ja hullem pahe — hoogustus puskari ajamine.

Eesti NSV ajal oli masendav vaadata viinapoe juures pikki järjekordi. Lõpuks otsustasid kohalikud võimud kangemad joogid talongisüsteemile viia. Sellega aga upitati üles spekulatsioon. Linnadesse ja küladesse tekkisid viinamonopolid. Oli inimesi, kes olid vaheltkasu peal väljas. Isegi taksojuhilt võisid saada viinapudeli.

Viinale on mitmel korral hinda juurde lisatud, kuid see ei ole vähendanud joomist. Üle Eesti piiri tuuakse salaviina ja edukalt tegutsevad monopolid. Viinapudel on igal kellaajal kättesaadav ja odavam kui riigipoes. Politsei on avastanud hulgaliselt salaviina müügi-, hoiu- ja villimiskohti. Seega kogemused on näidanud, et viina hinna tõusuga suureneb salaviina osakaal.

Paljudel on tavaks saanud istuda õhtuti kohvikus alkoholiklaasi ja kohvitassi juures. Need inimesed vajavad alkoholi kui lõdvestusvahendit. Viimasel ajal ei toimu ühtki pidu ilma puhvetita, kus on müügil ohtralt alkoholi. Mõnedki peod lähevad alkoholi rüüpamisega kultuurse meelelahutuse piiridest välja.

Miks juuakse? Paljud ütlevad, et eluraskuste pärast. Kuid kahtlen, kas alkohol suudab eluraskusi vähendada. Tehakse alkoholireklaami. See on suunatud põhiliselt neile, kes veel ei joo, seega noortele. Kas meil ei tuleks hoopis reklaamida karskusliikumist?

1889. aastal loodi Eestis esimene karskusselts — “Täht” Toris. Järgmisel aastal loodi karskusseltsid Kolga Jaanis, Kaarlis, Otepääl, Pärnus, Narvas, Tõstamaal ja Heimtalis. Järgmise kolme aastaga lisandus neile 26 seltsi. Karskusseltsi liikmeks võisid põhikirja kohaselt olla nii mehed kui ka naised. Seltsi liikmed olid kohustatud maksma liikmemaksu. Karskusliikumine leidis ka riigi toetust. Abi oli vajalik ametnike

ja instruktorite ülalpidamiseks.

1928. a sai kogu karskusliikumine riigilt toetust 4800 krooni. 1930. aastate teisel poolel toetas riik karskusliikumist 6000—6500 krooniga aastas. Eesti karskusliikumise eesotsas olid arstid, advokaadid, ajakirjanikud, koolmeistrid, pastorid. Karskusseltsid korraldasid kontserte, näitemänge, perekonnaõhtuid, tantsuõhtuid jne.

Võib julgelt öelda, et esimese Eesti Vabariigi ajal oli välja kujunenud ulatuslik karskusorganisatsioonide võrk. Ei ole sugugi üleliigne öelda, et ka praeguses Eesti riigis tuleks seda teed minna.

ALEKSANDER KÕRGESAAR


Tänuavaldus ehk Kümme päeva Mustvees

Olen oma tervisega olnud kimpus juba aastaid. Põen haigusi, mida enam välja ei ravita. Rohud on väga kallid ja üha kallimaks lähevad. Mõne kuuga tõusis südameravim Panangin 20 kroonilt 31 kroonile. Pensionitõusu pole loota.

Tähtsale kohale on tõusnud taastusravi. Seepärast otsustaski meie perearst dr Külli Paal mind suunata taastusravile Mustvee haiglasse. Mustvee haiglas taastusravi osakonnas raviti mind igati kaasaegsete ravivõtetega.

Kogu meditsiinipersonal ja hooldusõed tegid oma tööd südamega, kohusetundlikult. Köögitöölised tegid maitsvaid toite. Kedagi eraldi tänada on mõttetu, seepärast tänan kogu personali. Tahan tänada 14. augustil tööl olnud Mustvee kiirabi personali, kes aitas mind haiglasse sisenemisel. Aitäh kõigile!

Mustveesse ravile tahaks ka edaspidi.

HELDUR EVERTSOO,

raske puudega


Peaaegu pooled küsitletutest pidasid end karsklasteks

Kui Vooremaa päris telefoni kaudu inimestelt, kas nad on karsklased, parajuslased või alkoholi aktiivsed tarbijad, siis 48% pidas end karsklaseks.

Ülejäänud olid enda arvates parajuslased, aktiivseks tarbijaks ei tunnistanud end keegi. Vooremaa küsitletutest elas 12% Põltsamaal, 6% Jõgeval ja Mustvees, 2% Annikveres, Vaiatus, Vaimastveres, Piirivarbes, Adaveres, Tähkveres, Kõnnus, Tarakveres, Vilusis, Jürikülas, Lilastveres, Kaarlimõisas, Kaaveres, Tormas, Veies, Kablakülas, Lustiveres, Visustis, Nõmaveres, Kuremaal, Voldis, Murrus, Võikveres, Imukveres, Tabiveres, Sulustveres, Eskus, Võidu osakonnas, Vasseveres, Nõmmes, Aidus, Maarjas, Metsanurgal, Tõrves, Sordis, Jõgeva Metsakatsejaamas, Vanamõisas, Näduveres, Ellakveres. 6% olid 20ndates, 16% 30ndates, 24% 40ndates, 20% 50ndates, 22% 60ndates, 12% 70ndates eluaastates. 24% olid mehed.

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Elu Sydneyga toanurgas

Eesti sportlaste esimeste päevade kõrbemised ei mõju olümpiavaimustust õhutavalt. Näib, nagu oleksid just meie tippsportlased eriliselt tundliku närvikavaga, mis tiitlivõistluste kõrgpingesituatsioonis oma tippvormi tipptulemuseks vormistada ei lase. Karta on, et sportlaste läbipõlemist on soodustanud ka spordiajakirjanike olümpia eel produtseeritud kõrgelennuline vaht, mis peaaegu et kuu ja päikese allatoomist ennustas.

Ei tea, kas see on märk lähenevast vanadusest, aga pean tunnistama, et olümpiamängud jätavadki mind iga järgmise korraga ikka külmemaks. Ent teismelise spordifännist poja emana ei saa ka mina Sydneyst üle ega ümber.

Esiteks tähendab olümpia muidugi seda, et toanurgas seisev pildikast — perekonna ainuke! — seisab peaaegu statsionaarselt olümpialainel. Teine ja paraku hullem häda on ajavahe Sydneyga, mis paljud põnevad otseülekanded öötundidele nihutab. Mõtlen õudusega kahele ees seisvale nädalale, mis tõotavad tuua arutul hulgal viljatuid vaidlusi selle üle, kas koolilaps võib kella kolmeni öösel teleka ees passida ning vaidluses võitjaks tulnu, ent loodusseadustele alla, st teleka ette magama jäänu öiseid voodisse talutamisi. Pluss veel vaimujõud, mis kulub unise või hoopis ennelõunaseid ülekandeid näha ihkava tugitoolisportlase hommikusele kooli kupatamisele. Miks need mängud ometi ei võinud suvevaheajal ära toimuda!

Tegelikult pole ma üldse mingi paadunud spordipõlgur. Ja pühapäeval korraks teleka ette potsatanuna tajusin, kuidas emotsionaalne telepilt rekordivabrikuks muutunud olümpiabasseinist — veealuste kaameratega võetud kaadrid ujujate siuglevatest kehadest, võitjate suures plaanis näod, aegluubis pärlitena laiali pudenevad veepiisad jne — mind tasapisi endasse imemema hakkas. Nii et õigupoolest kumab minu ülaltoodud negativistlikest mõtteavaldustest läbi väike annus hirmu selle pärast, et olümpiapisik eelseisva kahe nädala jooksul mindki oma võimusesse saab. Eriti ohtlikuks muutub olukord juhul, kui Sydney päike ka Eesti sportlaste peale soojemalt paistma hakkab.

RIINA MÄGI



MAJANDUS

Teraviljakasvataja saab tänavu toetusi vähem kui mullu

Sel aastal makstakse vabariigis teraviljatoetust 6438 põllumehele 284 408 hektari eest. Eelmisel aastal oli toetusesaajaid 7250 ja toetust maksti 281 317 ha eest.

Toetuse saajate arv vähenes 812 põllumehe võrra. Toetust saanud teraviljapind suurenes vabariigis 3091 ha võrra.

Teraviljakasvatajat toetab riik tänavu 359,28 krooniga hektari kohta ehk 27% võrra vähem kui mullu (495,17 kr). Vastavalt otsetoetuste maksmise korrale jäeti rahast ilma põllud, kus umbrohtu oli rohkem kui 15%. Toetusi ei saanud ka maksuvõlglased. Põldude osas, kus tuulekaera esinemine ei olnud juhuslik, rakendati koefitsienti 0,9 (323,3 krooni hektari kohta) ja põldude osas, kuhu oli külvatud sertifitseeritud seemet (supereliit, eliit, C, C1 ja C2), kasutati koefitsiente 1,25 (449,1 krooni hektari kohta).

Jõgevamaal sai tänavu toetust 630 põllumeest (taotles 637), kes kasvatavad teravilja 28 054,3 hektaril (taotletav pind 28 388 ha). Kui eelmisel aastal maksti Jõgevamaa põllumeestele toetusi üle 14 miljoni krooni, siis tänavu toetatakse neid ainult 10,5 miljoni krooniga. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) Jõgeva maakonna taotluste vastuvõtja Heli Puusepa andmetel esitati sel aastal 71 avaldust vähem (637 avaldust 708 vastu). Taotletav pind vähenes 281 hektari võrra (28 669 ha 28 388 ha vastu).

Tuulekaera esinemise tõttu kasutati koefitsienti 0,9 2321 hektari osas. Sertifitseeritud seemet külvati 6309 hektarile. Toetusetaotlejad kasvatasid suviotra 12 014 hektaril, kaera 3579,5, rüpsi 3192,8, talirukist 2890,4, talinisu 689,6, segavilja 606,9, hernest 469,8, triticalet 21 ja tatart 6 hektaril. Toetuste taotlejad kasvatasid teravilja 5—1300 hektaril.

Taimetoodangu Inspektsiooni Jõgeva büroo juhataja Otu Suitsu andmetel kontrollis Jõgeva büroo kõikides valdades PRIA nimekirjade alusel 32 taotleja külve 5966 hektaril. Kontrollimise tulemusena vähendati kahel taotlejal läbiminevat külvipinda 16 hektari võrra. Tuulekaera esinemise tõttu alandati toetust 14 taotlejal 827 hektari võrra. Sertifitseeritud seemnepõldude kontrollimisel vähendati ebapiisava tõestuse tõttu põllupinda kolmel taotlejal 131 hektari võrra.

Põlvamaal on paljude väiketalunike põllud nakatunud kõvanõkke. Kohati on kuni kolmandik viljapeadest kahjustatud. Otu Suitsu andmetel ei ole Jõgevamaal tugevat kõvanõe levikut täheldatud. “Selliseid signaale meile tulnud ei ole. Kõvanõe kui seenhaiguse hävitab puhtimine,” lisas Taimetoodangu Inspektsiooni Jõgeva büroo juhataja.

RAIVO SIHVER


Maavalitsuses vaeti ASi Adavere Lihatööstus tulevikku

Täna kell 13.30 toimub Jõgeva Maakohtu istung, kus kuulatakse ära ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma ja võlausaldajate ettekanded ASi Adavere Lihatööstus osas.

Tehakse otsus pankroti väljakuulutamise, mittekuulutamise või kompromissettepaneku, juhul kui see esitatakse, vastuvõtmise osas. Asja arutamine võidakse ka edasi lükata. Eile ei soovinud pankrotihaldur Toomas Saarma, tegevjuht Robert Jaani ega Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt kohtuotsuse võimalikke variante kommenteerida.

18. septembri seisuga võlgnes AS Adavere Lihatööstus Jõgeva Maksuametile 2,7 miljonit krooni, sellest põhivõlga 976 000 krooni ja intressidena 1,8 miljonit krooni.

Eile toimus maavalitsuses nõupidamine, kus arutati ASi Adavere Lihatööstus tulevikuga seonduvaid probleeme. Osalesid maavanem Margus Oro, Põltsamaa vallavolikogu esimees Jaan Aiaots, vallavanem Toivo Tõnson, Jõgeva Tööhõiveameti direktor Anneli Lääne, Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt, ASi Adavere Lihatööstus tegevjuht Robert Jaani ja pankrotihaldur Toomas Saarma. Veenduti, et Adaveres toimuv on kontrolli all. Tehas töötab.

Maavanema Margus Oro sõnul oli eesmärgiks saada praeguse olukorra kohta informatsiooni algallikast, see on ASist Adavere Lihatööstus, fikseerida hetkeseis, kuulata ära tulevikunägemused ning anda inimestele sõnum, et tootmist jätkatakse. Tõdeti, et ettevõtte juhtkonna, omavalitsuse ja riigi

vahel tehakse koostööd.

Nõupidamisel arutati lihatööstuse majandusküsimusi ning Adavere alevi tööhõiveja sotsiaalküsimusi. Ettevõtte taaskäivitamisest ligi kaks kuud tagasi kuni eilse päevani on tehas andnud käivet 1,47 miljonit krooni. Kuna 120 inimesest on tootmises leidnud rakendust ainult 63, siis kuulati ära tööhõiveameti direktori ettekanne töötute koolituse osas.

Lepiti kokku, et ettevõte edastab vallavalitsusele nimekirjad töö saanute ja mittesaanute, aga samuti töötasude kohta. Nii on võimalik kindlaks teha toetust vajavate inimeste arvu, summasid ning toetamisvõimalusi.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Uudu depressioonis

Appi! Appi! Mul on vist deprekas.

Ma ei viitsi, ma ei taha, ma ei jõua, mul valutab pea, selg ja veel tuhat häda. Nüüd on veel kõige jamam värk, et Aadu on ka ära läinud ja minu siia üksinda jätnud.

Millest ma alustan (vingumine).

Nii palju on teha. Eeee... ma ei viitsi. (See on muide esmakordne nähtus, et Uudu vingub.) Kooli sai ka mindud. Sealt tulid ka igasugused kohustused peale. Ikka: Uudu, sina oled ikka virk ja kraps. Ole hea, tee see ära, too see ära. Kas te aru siis ei saa, et ma ei jõua. Aadu nagunii hetkel puhkab ja lõbutseb.

Kui see poleks nii hull, siis ma ei vinguks, kuid see on nii ja veel hullem, kui te üldse oskate arvata. Ma ei saa aru, kuidas saavad Jõgeva Linnavalitsuses töötavad isikud nii rahulikud olla. Kõnnivad linna peal ringi ja ei mingit muret. Käivad kuskil kaugel Kuriili saartel puhkamas ja jälle ei mingit muret. Ju vist neil pole midagi teha. Istuvad päev otsa laudade taga ja palk jookseb. Mõnikord ei näita nad üldse oma nägu töökohal.

See käib muidugi ka Riigikogu liikmete kohta. Oleks mul nii muretu elu. Siis ma viskaksin jalad laua peale ja vaataksin aknast välja, kuidas rohi kasvab. Oh, küll oleks tore, kuid võta näpust, ei saa. Meil, lihtrahval on ikka olemas kohusetunne, kes muu teeks selle mustema töö ära. Kuid nüüd, kui Uuduna ma panen käe oma südamele ja ütlen tõsiselt koolinoortele, et hakake õppima ja tehke säru nendele kontoriametnikele, või muidu laguneb meie riik kokku. Vot niimoodi siis! Eks tehke siis oma järeldused selle kohta, missugune on meie riigi seis hetkel!

Kodus on ka igasugused probleemid. Jõuad vaevalt koju kuskil kaheksa paiku õhtul ja hakkab jälle pihta. Uudu, kus sa olid? Kas sa siis ei tea, et kodu on ka olemas? Mis muud mul üle jääb, kui vabandada ja oodata uut sõimu.

Muidugi oleks tark jätta kõik kohustused sinnapaika ja hakata jõudma koju varem ja aidata siis oma vanemaid. Ei saa, vot! Ei oska ka öelda, mispärast. Ma arvan, et mul hakkaks tasapisi igav. Nende kohustustega kaasneb ka mingisugune meelelahutus ja see on mingis mõttes tore.

Kuid see, et koju jõudmisega on probleemid, pole võrreldav sellega, et peale seda pead sa ka veel koduseid ülesandeid tegema. See venib millegipärast alati väga öisesse tundi. Ja alati sa ei jõua neid lihtsalt ära teha. See tundub olevat mingi nõidus või vähemalt midagi selle sarnast.

Ja nüüd küsige enda käest, missugune haigus on kõige nakkavam? Muidugi õigeks vastuseks oleks DEPRESSIOON, vot nii!

UUDU


Nippe sügiseks ja talveks

Külm tuleb, hall tuleb! Lumi tuleb!

Koolgi kestab juba ammu ning õpetajad on hoos — tunnikate tegemisel ja hinnete panemisel. Kindlasti on igaühel kohati sada tuhat pisimuret ja kõigest tüdimus.

Seepärast tõuseb vahel närv mõne pügala võrra kõrgemale kui vaja. NB! Nii tekibki depressioon. Sel juhul oleks hea teada, kuidas end võimalikult kiiresti ja samas ka mõnusaimal viisil maha rahustada.

Siin on mõned nipikesed, mis peaksid selle monstrumi minema peletama või teda natukeseks vähemalt hirmutama.

a) Kõige esmasem ja kättesaadavam ja odavam ja maitsvam on süüa pihlakaid.

Kui meeleolu on kõige pärast väga väljaheide, on soovitav j a l u t a d a lähima pihlapuuni, võtta kobaratäis marju ning need ära süüa. Ükshaaval. Kui energia juurdevoolu ei tunne, siis võtet korrata, kuni hakkab mõjuma.

b) Veidi kulukam on teine nõuanne. Nimelt sünnipäevale minna! Kindlasti ootab sind mõni sünnipäevalaps. Ja mõtle vaid: seltskond, söök ja jook, õhtu ilma telekata ning nalja ja naeru lõputult!

c) Kui depressioon on välja löönud juba tugeva(ma)s astmes ja eelnev ei aidanud, tuleks kõik oma seebid-svammid vihad ja muud vidinad kokku kraamida ning sauna! Väga hea oleks ka raadio kaasa võtta. Samas ei teeks paha saunas ka oma hääletämbri ulatust mõõta (sobivaim laul oleks sel juhul “Peeesee mu selga…”). Kohustuslik on vihelda ning tunda end kui Aadam või Eeva Paradiisis. Kui see ka ei aita, on küll viimane aeg pisut psühholoogiga vestelda.

d) Kellel must masendus peal, aga samas ka laiskust küllaga, võib proovida midagi ekstravagantsemat, kuid sama mõjuvat. Tuleb seista raudteerööpaile, vaadata, et rongi pole läheduses ning hüüda täiest jõust ja südamest: ”Pihlakad, sünnipäev, saun!” Kõigi eelduste kohaselt peaks seegi mõjuma.

Need on järeleproovitud tarkused ning siiani olnud kasulikud. Kõrvalmõjude ilmnemisel konsulteerida arstiga.

KADI ALTMÄE


Mis loom on depressioon?

Eriti haruldane loom see depressioon igatahes ei ole. Vähemalt kui otsustada nende inimeste hulga üle, kes väidetavalt deprekat oma külje all soojendavad.

Paljud on eelnimetatud eluka suisa kodustanud, kuid pole tavaliselt enne uue pereliikme majja võtmist kuigi hoolikalt järele mõelnud. Nõnda nad siis kurdavad igal võimalusel nii tuttavatele kui ka võhivõõrastele, kui painav ja kulukas on depressiooni pidamine. Miskipärast ei pöördu nad sellele arusaamisele jõudes kunagi Loomakaitse Seltsi või loomade varjupaiga poole, kes elaja kohast, kus teda ei taheta, oma kaitsva tiiva alla võtaks, vaid üritavad — kas altruismist või sulaselgest lollusest — ise toime tulla. Paluda abi veterinaarilt deprekale uinutavsurmava süsti tegemiseks oleks nagunii lihtsalt kohatu. Marutõves tundub ju olevat pigem kõne all oleva parasiidi omanik ise, kes karjub esivanemate peale, näägutab kallima kallal ja sõimab töökaaslasi. Mõni eriti tüütut depressiooni pidav kodanik võib ettevaatamatusest viimati nimetatud taktikalise vea teha ka ülemuse, pedagoogi vms kõrgemal seisva organiga suheldes. Ja siis saab ta omale hooldada uue parasiitliku isendi nimetusega Igavene Jama.

On muidugi ka selliseid, kes depressioonist rahumeelsemate võtetega (nagu ohjeldamatu magusa manustamine) vabaneda üritavad. Aga ega depressioon loll ole, et selle juurest, kes nii hästi toidab, vabatahtlikult ära läheb.

Kõige targem on lihtsalt oodata. Depreka täielik dresseerimine ei õnnestu ka kõige suurematel masohhistidel. Hiljemalt tuleva suve alguseks jätab ta teid maha, ei aita seda vältida ähvardused, palved ega lubadused. Tuleb ainult kannatlik olla. Sest kes kannatab, see kaua kannatab…

HIIE PAAS


Väike deprekatest

1. Mida sa teed esimese 10 sekundi jooksul pärast ärkamist?

a) Kargad rõõmsalt põrandale ja kukud kätekõverdusi vohmima. 1 p

b) Magad edasi ja otsustad selle probleemi pärast järgmist ärkamist lahendada. 3 p

c) Viskad äratuskella läbi aknaklaasi. 5 p

2. Kuidas käitud, kui su ukse taga on WC-poti torustiku varuosade edasimüüja?

a) Juhatad ta oma välikäimlasse ja küsid, ega puidust torusid pakkuda pole. 3 p

b) Keerad ta kõige väiksema varuosa sisse ja lased tualettveega

alla. 5 p

c) Ostad kõik varuosad ära, kruvid oma WC-poti õhinal lahti ja käid paar järgnevat nädalat rõõmsasti naabri juures “asjal”. 1 p

3. Millises asendis sa tavaliselt istud?

a) Jalad kukla taga sõlmes (juba su vanavanaisa oli joogi). 3 p

b) Kössitad taburetil, hoiad peast kinni ja ohkad raskelt iga 3 sekundi järel. 5 p

c) Sa ei istu kunagi, vaid üritad oma energiat jalalt jalale keksides maandada. 1 p

Testi tulemused: 3—6 p Sa pole sõna depressioon üldse kuulnudki, jah? No vähemalt hääldada sa seda kindlasti ei oska!

7—9 p Sinu elu möödub letargilises vähenõudlikus rahus. Isegi depressioonist vabanemist ei tule sul pähe soovida. Arvatavasti ei pane sa seda üldse tähelegi, kui see sul olema peaks.

11—15 p Põrandalt ei saa maha kukkuda, aga sa üritad siiski. Ühesõnaga oled nõus tegema mida iganes, et oma kaksikvennast depressioonist lahti saada.



SPORT

Olümpiajooks Jõgeva Ühisgümnaasiumis

Seoses olümpiamängude avamisega Sydneys otsustasime Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastele möödunud reedel korraldada olümpiajooksu.

Esimese klassi tundides tutvustasime olümpiamänge, joonistasime olümpiarõngaid ja uurisime maakaardilt, kus asub Austraalia. Tutvusime ka Eesti sportlastega, kes osalevad olümpiamängudel.

Päev lõppes olümpiajooksuga. Ei puudunud ka olümpiatuli. Avaringi jooksidki lapsed olümpiatulega. Siis sai igaüks oma jooksuvõimed proovile panna. Jooksu lõppedes anti tublimatele olümpiamedalid.

Möödunud nädalal toimus ka spordipäev, kus hüpati kaugust, visati palli ja joosti. Olümpiapisiku sai küll iga laps endale sellel nädalal.

Ka vanemate klasside õpilased võtsid osa olümpianädalast. Nendelegi toimus spordipäev ja olümpiajooks. Sportida on tore — nii arvavad paljud Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased.

ESTER MEERJA


Jõgevamaa allveekütid käisid Hankos võistlemas

Juunis korraldatud Jõgevamaa lahtistel meistrivõistlustel allveekalapüügis osalesid tänavu ka Soome sportlased. Nemad kutsusidki mõnest Soomes korraldatavast võistlusest osa võtma. Valisime Hanko ühepäevase võistluse, mis korraldati augustikuu viimasel nädalavahetusel.

Jõgevamaalt sõitsid üle lahe Tanel Sermat, Ilmar Kaasik ja Ivan Junninen. Helsingist Hankosse sõidutas meid oma autoga endine viljandilane Erki Sirel, kes juba mitmendat aastat elab ja töötab Soomes. Temagi ruttas samale võistlusele. Puhanud öö telgis, laadisime oma varustuse võistlejaid ootavale laevale. Peale mitmelt poolt Soomest kohale sõitnud allveeküttide oli laevale tulijate seas veel neli võistlejat Sillamäelt, kaks Tartust ja üks Pärnust. Kokku oli võistlejaid 37, mida on ka Soome kohta palju, nagu märkisid korraldajad.

Randusime ühe kaljusaare ääres. Siin panime allveeülikonnad selga ja muu varustuse käeulatusse. Laev andis vilet, mispeale kõik võistlejad hajusid neljaks tunniks ümbritsevas saarestikus.

Püüda tuli võimalikult saarekeste ümber, sest enamik väinu ja lahti olid mitukümmend meetrit sügavad, kuid vee alla sai õhku kaasa võtta vaid oma kopsude jagu. Särav päike, kaljune põhi, karge vesi ja ainult kerge lainetus soodustasid vee hea läbipaistvuse teket.

Võistlus lõppes Helsingi klubi Team Kampela võiduga. Parimaks osutus nende Jukka Rapo, saades auhinnaks televiisori. Eestimaalastest oli parim Tanel Sermat viienda kohaga. Järgnevasse viisikusse mahtusid veel kaks võistlejat Sillamäelt ja üks Tartust.

Enamik püütud kaladest olid lestad ja ahvenad. Suurimaks kalaks osutus 1,3 kg latikas, mille harpuunis Team Kampela eestvedaja Matti Pyykö.

Veel üllatas naisvõistlejate osavõtt. Neil õnnestus isegi kalu kätte saada, kuigi see ei olnud kaugeltki kerge.

IVAN JUNNINEN


Olümpiakommentaar

Olen jälginud kõiki avatseremooniaid alates 1968. aasta Mexico päevilt. Sydney avapidustused jätsid sügava mulje — oli romantikat, ajalugu, tantsu, muusikat ja finaaliks efektne olümpiatule süütamine. Värvikas ja kirev oli sportlaste sissemarssimine. Hetk oli Eesti maailma teleekraanil.

Edu sulle, olümpia!

***

Esimestest Eesti sportlastest asusid võistlema vehklejad. Eelnevate saavutuste põhjal olid ametnike ja treenerite intervjuud täis optimismi — kõik on parimas vormis. Kahjuks ei pidanud meie võistlejate närvid võistluspingele vastu. Individuaalvõistlustel saadi neljast kohtumisest ainult üks võit.

Hilisemal arutelul kõlas lauseid nagu: kohtunik ei lugenud torget, seda meest oleks pidanud une pealt võitma, vastane tõrjus relva vaba käega, tavaliselt oleme harjunud võistlema järgmisel päeval peale saabumist jne. Lõpuks üllatas üks võistleja teatega, et tal ei ole juba aasta õiget vormi... Jäi veel lootus: meeskonnavõistlus. Nüüd on seegi lõppenud ning viieliikmeline abipersonal ja sportlased võivad Sydneyd nautida.

Arvan, et järgmisel olümpial esindavad meid juba uued, nooremad mehed.

***

Huvitav ja mehine ala on triatlon. Hea ujumine ei tähenda veel midagi, pealegi on vist kergem ujuda teise kiiluvees. Kuna jalgrattureid lubatakse sõita teise tuules, siis moodustuvad kiiresti grupid, kes jooksikud peatselt kinni püüavad. Niisiis otsustab jooks. Nii tulidki üllatusvõitjad Šveitsist ja Kanadast.

TOIVO LUKATS



MITMESUGUST

Kalad käivad trepist

Endla looduskaitseala peaks üsna tsivilisatsioonivaba paik olema. Võta näpust — nüüdseks on seal tsiviliseeritus nii arenenud, et kaladki käivad trepist.

Põltsamaa jões ja selle vesikonnas elutsevad haugid on ikka armastanud kevaditi Endla järves kudemas käia. Jõgi oma kiire vooluga kudemiseks ei sobigi, küll aga vaiksed roostikud, mida Endla järve kallastel piisavalt.

Kui kolm aastat tagasi ehitati uus pais Räägu kanalile, mis ühendab Endla järve läbi Sinijärve Põltsamaa jõega, siis lootsid looduskaitseala töötajad, et kalad hakkavad Endla järve käima teist jõeharu pidi. Kalade geograafia-alased teadmised olid paraku puudulikud ning kudema tõttavad kalad kogunesid ikkagi Sinijärve suudmesse paisu alla, kus nad tagajärjetult veest välja hüppasid, suutmata paisust üles pääseda. Hüppamisest väsinud kalad, keda suurel hulgal koos, olid ka kerge saak röövpüüdjatele.

Et kalad jälle harjunud teed pidi kudema pääseksid, otsustati Sinijärve paisu juurde nn kalatrepp ehitada. Raha — 72 000 krooni — saadi selleks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Projekt telliti, nagu paisu enda puhulgi, Urmas Nuginilt Tartu vesiehitiste projekteerimisfirmast Kobras. Ka ehitaja valit sama: AS Siimel.

Möödunud nädalal valminud kalatrepp kujutab endast kividest laotud basseinikeste kaskaadi. Basseinid on tehtud niisuguse kõrguste vahega, et kalad jõuaksid madalamast kõrgemasse hüpata ning nii paisust üles tõusta.

“Kalatrepiga pole pais kaetud küll terves ulatuses, vaid ainult osaliselt, ent loodame, et kalad sealt kevadel kudemise ajal ikka üles pääsevad. Kalatreppe on ehitatud mujalegi Eestisse, näiteks Pärnu jõele Sindi tammi juurde,” ütles Endla looduskaitseala direktor Ärni Kuusik. Sel nädalal tulevad Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindajad valminud rajatist vastu võtma.

Ärni Kuusiku sõnul on Endla looduskaitsealal muudki uudist. Lisaks kevadel valminud Norra—Oostriku allikate looduse õpperada tutvustavale voldikule saadi mõne päeva eest trükikojast kätte teinegi trükis: see kirjeldab Männikjärve raba, Endla järve ümbrust ja Kaasikjärve raba läbivat õpperada.

“Viimati valminud voldik on eriti vajalik, kuna Männikjärve—Endla—Kaasikjärve õpperada on meie külastatavaim objekt. Kui meil on huvimatkajale sinna korralik infotrükis kaasa anda, pole tal giidi abi iga kord tarviski,” ütles Ärni Kuusik.

“Peatselt hakkame aga Männikjärve raba laudteele uut vaatetorni ehitama. Senise vaatetorni aeg hakkab ümber saama ja lapsi pole me vaatetorni enam viia julenudki. Kuna Lahemaa rahvuspargi piiridesse jäävas Viru rabas valmis hiljuti uus vaatetorn, kavatseme minna sinna ideid ja kogemusi saama.”

RIINA MÄGI


Eelmisel nädalal oli viis tulekahju

Jõgevamaa päästeteenistuse häirekeskusesse teatati eelmisel nädalal viiest tulekahjust. Kesknädalal hukkus Mustvees tulekahjus vanem naine.

Teisipäeval kell 13.30 teatati tulekahjust Tabivere vallas Juula külas, kus põles paarkümmend ruutmeetrit turbapinnast.

Kell 14.15 saabus väljakutse Jõgevale Turu tn 13, kus põlesid Eesti Metallile kuuluvad vanad külmkapid.

Kell 15.34 teatati tulekahjust Torma vallas Tähkveres. OÜle Sadala Agro kuuluva 110-pealise noorloomalauda juures põles kümme 250-kilost põhurulli. 50 noorloomaga laut ja heinasara koos 100 tonni heinaga päästeti.

Kolmapäeva hommikul veidi enne kella kuut teatati tulekahjust Mustvees Tartu mnt 57 nelja korteriga puitelamus. Tules hävis ühekorruselise maja köök ja osaliselt üks tuba. Tulekahjus hukkus 85-aastane korteriperenaine, põletushaavu saanud 55-aastane meesterahvas toimetati haiglasse.

Laupäeva varahommikul sõideti kustutama Põltsamaa vallas Pauastvere külas põlevat sõiduautot Mitsubishi Colt.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Varastati pada ja moosi

Reedel teatati, et Palamuse vallas Kivimäe külas on ühest majapidamisest kadunud malmist pada ja moosi.

Pikkjärve külast aga teatati, et ühte suvilasse on akna kaudu sisse mindud ning ära tarvitatud mitte märkimisväärne osa majas olnud toiduainetest.


Kasutas varastatud pangakaarti

Laupäeval kell 15.20 teatati Mustvee bensiinijaamast, et tundmatu meesterahvas üritas kütuse eest maksta Hansapanga varastatud magnetkaardiga. Kui tankur pettuse avastas, tundmatu põgenes. Magnetkaart tagastati Hansapangale.


Kanad läinud

Ööl vastu pühapäeva murti Adaveres Aia tn ukseluku lõhkumise teel sisse lauta, kust varastati 8 kana. Linnupidajale tekitati vargusega kahju 580 kr.


Purjus mees õhupüssiga

Laupäeva õhtul kella poole kaheksa paiku lärmas ja vehkis õhupüstoliga Jõgeva kesklinna bussipeatuse juures joobes meesterahvas. Purjus Sami toimetati kainenema ja talle koostati haldusõiguse rikkumise kohta protokoll.

Neljapäeval laskis Tabivere raudteejaama juures 32-aastane kohalik mees õhupüssist teisele vastu jalga. Seekord lask vigastusi ei tekitanud.


Laka kaudu käidi klaasikojas

Reedel murti Palamusel klaasikotta. Räästa alt laka kaudu sisenenud vargad võtsid kaasa muusikakeskuse Sharp, kümme helikassetti ja CD-plaati. Kahju 6400 kr.


Vargad võtsid kasti õlut

Kesknädalal veidi enne südaööd murti Mustvees aknaklaasi lõhkumise teel sisse Jõgeva Majandusühistule kuuluvasse kauplusesse Peipsi. Vargad viisid minema kasti Saku on Ice õlut.


Ärandatud auto leiti rüüstatult

Ööl vastu neljapäeva ärandati Tabiveres Pärna tn 1 ette pargitud Volkswagen Transporter. Tartu ehitusfirmale Rand & Tuberg kuulunud auto saadi Juula teelt kätte, kuid rüüstatult.


Poeg viis traktori kodust kaugele

Pajusi vallast Sopimetsa külast teatati, et ööl vastu pühapäeva läks Kütimäe talus kaduma traktor T25 koos kartulivõtumasinaga. Põltsamaa politseipatrull asus asja uurima. Hommikul kell kümme oli kadunud traktor leitud. Sellega sõitis Põltsamaa linna lähedal kartulimaal traktori vargusest teatanu Tallinnas elav poeg.


Lustiveres kadus teletehnikat

Neljapäeva pärastlõunal murti Põltsamaa vallas Lustiveres lukustamata välisukse kaudu ühte korterisse ning varastati värviteler Samsung, sama firma videomagnetofon ning SAT-TV tüüner koos puldiga. Vargusega tekitati kahju 13 000 kr.


Marjulised said enne südaööd koju

Pühapäeva hommikul kella kümne paiku läksid kaks meest Puurmani vallas Jürikülast Alam-Pedja looduskaitsealale marju korjama. Kui pimeduse saabudes polnud 79-aastane Endel ja Aivar (29) koju jõudnud, teatati sellest politseile. Kohale saadeti Põltsamaa ja Jõgeva patrullid. Kadunuks kuulutatud ja nende otsijad kohtusid tund enne südaööd.


Traktorist sai avariis surma

Reedel kella poole kahe paiku päeval toimus Palamuse—Saare mnt Änkkülas üliraske liiklusõnnetus. OÜle Palamuse Soojus kuulunud traktoriga oma maja hoovist tagurpidi manööverdanud mees sõitis ette peateel liikunud haagisega veoautole Scania. Juhid omasid vastava kategooria juhilube. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai traktorist surmavaid kehavigastusi.


Rullus üle katuse

Reedel kell 22.20 sõitis Jõgeva—Põltsamaa mnt Pauastvere küla juures valesti valitud kiiruse tõttu paremale teelt välja ja rullus üle katuse sõiduauto Mitsubishi Colt. Maardust pärit 18-aastasel Jevgenil olid esmased B-kategooria juhiload ja ta oli kaine. Liiklusõnnetuses said vigastada kaks kaassõitjat, kes toimetati Jõgeva haiglasse.


Jalgrattur sai vigastada

Pühapäeval kell 18.50 sõitis Tallinna—Tartu maanteel Pikknurme ja Puurmani vahelisel teelõigul vasakpööret sooritades ette mööduvale sõiduautole. Avarii tagajärjel sai 19-aastane naisrattur kergeid kehavigastusi ja peale esmaabi andmist lubati ta koju.

Eelmisel nädalal reageeris Jõgeva Politseiprefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalve talitus 49 väljakutsele. Peeti kinni seitse tagaotsitavat, avastati 76 haldusõiguse rikkumist, rooli tagant peatati neli ebakainet juhti.



Vooremaa

Teisipäev, 19. september 2000. a.

Jõgevamaal väheneb rukki külvipind

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER



NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Pala vald

Palamuse vald

Pajusi vald

Kasepää vald

Mustvee linn

Jõgeva vald

Jõgeva linn


Põdrajaht on alanud

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

Põllumajandus on jätkuvalt tuuletõmbuses

URMAS LAHT,

Riigikogu maaelu komisjoni liige, Keskerakond


KIRJAD

Karskusliikumisest

ALEKSANDER KÕRGESAAR


Tänuavaldus ehk Kümme päeva Mustvees

HELDUR EVERTSOO,

raske puudega


Peaaegu pooled küsitletutest pidasid end karsklasteks

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Elu Sydneyga toanurgas

RIINA MÄGI



MAJANDUS

Teraviljakasvataja saab tänavu toetusi vähem kui mullu

RAIVO SIHVER


Maavalitsuses vaeti ASi Adavere Lihatööstus tulevikku

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Uudu depressioonis

UUDU


Nippe sügiseks ja talveks

KADI ALTMÄE


Mis loom on depressioon?

HIIE PAAS


Väike deprekatest



SPORT

Olümpiajooks Jõgeva Ühisgümnaasiumis

ESTER MEERJA


Jõgevamaa allveekütid käisid Hankos võistlemas

IVAN JUNNINEN


Olümpiakommentaar

TOIVO LUKATS



MITMESUGUST

Kalad käivad trepist

RIINA MÄGI


Eelmisel nädalal oli viis tulekahju

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Varastati pada ja moosi

Kasutas varastatud pangakaarti

Kanad läinud

Purjus mees õhupüssiga

Laka kaudu käidi klaasikojas

Vargad võtsid kasti õlut

Ärandatud auto leiti rüüstatult

Poeg viis traktori kodust kaugele

Lustiveres kadus teletehnikat

Marjulised said enne südaööd koju

Traktorist sai avariis surma

Rullus üle katuse

Jalgrattur sai vigastada