Vooremaa 18.11.2000

Vooremaa
Laupäev, 18. november 2000. a.
Sisukord

Sügistormid takistavad kalapüüki Peipsil

"Rohkem kui 10kilone haug on üks suuremaid kalasid, mida osaühingu Omedu Rand kalurid tänavu sügisel kinni on püüdnud," ütles osaühingu juhataja Jüri Vooder. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Peipsi järvel kestab praegu sügisene kalapüügihooaeg. Paraku segavad tugev torm ja tuul kalapüüki, mistõttu kalasaagid on osutunud üsnagi tagasihoidlikuks.

Sügisene kalapüügihooaeg algas Peipsil 1. septembrist. Sel perioodil võib püüda põhjanooda ja võrkudega. Mõrdadega lubati püüda ka suvel.

Kasepää valla kalandusfirma OÜ Omedu Rand kakskümmend kalurit käivad järvel nelja laevaga. "Meie firmal on üks põhjanoot ning 205 võrku," ütles OÜ Omedu Rand juhataja Jüri Vooder. "Põhjanoodaga teeme me päevas 14 kuni 16 tõmmet ja kui me siis 500 kilogrammi kala saame, võime saagiga hästi rahule jääda," rääkis Jüri Vooder. Selle firma staažikamateks kalalaevade kapteniteks on Aleksander Svätski ja Sergei Topkin.

Ahvenat ja koha

OÜs Omedu Rand on töö korraldatud selliselt, et põhjanoodaga püüdvad mehed sõidavad järvele igal neljandal päeval. Paraku on tulnud sageli tuuliste ja tormiste ilmade tõttu kaldale jääda.

"Näiteks tänagi läksid mehed järvele, kuid pidid tugeva tuule tõttu tagasi tulema," kõneles Jüri Vooder esmaspäeval. "Kui tuule tugevuseks on 6-7 meetrit sekundis, tõuseb laine nii kõrgele, et kala püüda on keeruline ning järvele minek on riskantne," selgitas ta.

Tormi tõttu on tänavusügisesed kalasaagid tagasihoidlikuks jäänud. "Kõige rohkem oleme kätte saanud ahvenat ja koha. Latikasaak on jäänud napiks, paljuski seetõttu, et latikas ujub järve pinnapoolsemas osas, kust seda põhjanoodaga raskesti kätte saab. Hiljuti püüdsime aga kinni üle kümne kilogrammise haugi," jutustas Vooder.

OÜ Peipsi kalatööstus üheksa kalurit on sügishooajal püüdnud ligi 30 000 kilogrammi kala. "Ka meie ettevõttel on saak jäänud tagasihoidlikuks põhiliselt tugeva tuule tõttu," ütles osaühingu juhataja Ilja Bõstrov. "Hea, kui kalapüügifirma tegeleb ka ise kala töötlemisega ja nii rajasime meiegi kalatöötlemisettevõtte. Mis puutub kala turustamisse, siis Eestis on kala hind märksa odavam kui välisriikides," lausus kalandusfirma juht.

Kalandusspetsialisti arvamus

Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves oli sügist kalapüügihooaega kommenteerides optimistlikum. "Tervikuna polegi Peipsist püütud kalasaagid kuigi väikesed. Näiteks tänavu oktoobris püüti Peipsi Jõgevamaa osast 44 663 kilogrammi kala, kõige rohkem on püütud koha. Möödunud aastal oli sama perioodi koguseks 43 126 kilogrammi," kinnitas kalandusasjatundja.

"Praegu on kalandusettevõtetel probleemiks seegi, et osa lubasid müüakse oksjonitel. Nii võivad aga püügiload saada mitte kohalikud firmad, vaid need, kes rohkem maksavad. Nii pole võimatu, et näiteks ka pangad hakkavad püügilubasid ostma," ütles Ilja Bõstrov naljaga pooleks.

Kui Peipsile jääkate tekib, algab talvine kalapüük, mil põhiliselt püütakse võrkudega.

JAAN LUKAS

Pajusi vallavanem jagas Otepääl kogemusi

Neljapäeval käis Pajusi vallavanem Heldur Lääne jagamas kogemusi Põltsamaa piirkonna PIN projektist Otepääl Valga ja Valka piirkonna omavalitsustöötajatele korraldatud arenduskoolitusel, mida viis läbi Turu Ülikooli täiskasvanute koolituse osakond Soomest.

Turu Ülikooli täiskasvanute koolituse osakond viis läbi ka Põltsamaa piirkonna PIN projekti koolitust, mis hõlmas nelja ümbruskonna omavalitsust. Otepääle kogunenud Valga ja Valka omavalitsuste esindajatele korraldasid soomlased seekord koostöös Eesti arendusprogrammide keskuste NORT ja EMIECO viiepäevase seminari. Koolituse programm käsitleb regionaalarengut seotuna Euroopa Liidu fondidega.

Heldur Lääne kui Põltsamaa piirkonna PIN projekti koordinaator oli kutsutud Otepääl korraldatud seminarile kommenteerima seda projekti tehnilise poole pealt ehk jagama praktilisi kogemusi. "Meie kogemuste vastu tunti üllatavalt suurt huvi. Nüüdsest oskame ise näha ka seda, millised olid vead. Kõige olulisem on aga see, et meie nelja omavalitsuse koostöö on selle projekti läbi tugevnenud. Oleme valmis edaspidi projekti ka jätkama," märkis Heldur Lääne.

VAIKE KÄOSAAR

ARVAMUS

KÜSITLUS

Millised kokkupuuted on teil Lätiga?

Valmut, endine bussijuht:

"Praegu pole mul mingisugust kokkupuudet. 23 aastat olin bussijuht, siis sai sinna palju ekskursioone viidud. Riia linnas ma eksimist ei kartnud, kõik kaubamajad olid ka tuttavad. Siis olid ekskursioonid rohkem kaubareisid, nüüd käiakse turismi pärast, sest kaupa on meilgi saada. Öeldakse küll, et läbi nagu Läti raha, aga nüüd on nende peenrahagi suure väärtusega, mida Eesti kroon enam kahjuks ei ole."

Kairit, kodune:

"Alles ükspäev sõime Lätis tehtud komme. Nende lehmakommid on meie omadest igatahes paremad. Kooliekskursioonid olidki siis põhiliselt Lätti. Saldejums, see on ainuke lätikeelne sõna, mida tean. Nüüd on piirid lahti ja võimalus igale poole sõita. Läti asemel eelistaksingi kaugemale sõita. Kaua aastaid oli meil kodus pesumasin Riga, kuid seda ei ole enam vaja."

Eve, Arti vanaema:

"Mitte mingit. Kunagi ammu, kui Riia rongid veel Jõgeval peatusid, sai Lätimaal kaubareisidel käidud. Ah jaa, viimane kokkupuude Lätiga oli Eurolaulu ajal. Ilusasti laulsid, kuid oleks tahtnud, et meie laul oleks neist ettepoole tulnud. Paraku ei pandud meie majale riigilippu Eesti iseseisvuspäeval, vaevalt, et nad ka Läti puhul seda teevad."

Taavi, põldur:

"Pärast sõjaväge, sinna on paarkümmend aastat tagasi, pole mul kokkupuuteid Lätiga olnud. Lätlastega saime kõige parema kontakti, mõni lätikeelne sõnagi on veel meeles, kuid need on ropud, ei saa öelda. Vahvad poisid, et Läti sai iseseisvaks, jääb neile ainult edu soovida. Neil on vist mingi valitsemisprobleem, meiega käis aga mingi kilusealihasõda. Eks nad pea enda eest võitlema."

Ants, ettevõtja:

"Abikaasa käis eelmisel nädalal turismireisil ja Lätist jäid talle väga head muljed. Kiidan nende väga aktiivselt esinenud Eurolaulu ansamblit. See on Läti kaup, mis väga hästi riiki tutvustab. Olen oma suhtumist lätlastesse tugevasti muutnud ja nüüd hoian Läti poole. Ei ole kade, kui naabrid on rikkad ja neil hästi läheb. Eeldan, et meilgi hakkab järjest paremini minema."

Rein, pensionär:

"Läti poistega sai koos aega teenitud. Nende nimedki on siiamaani meeles ja pildid albumites. Toredad poisid olid, salamahti sai koos jaanipäevi tähistatud. Riia palsamil on nii palju igasuguseid rohtusid sees, et ei tunne enam maitset ja seda on võimatu juua. Naabrimehe talus Peipsi ääres on lätlased talvel kohe nädalate viisi järvel kala püüdmas. Nii haiged on nad."

Elli-Marja, võivalmistaja:

"Õisus koolis käies sai tüdrukutega päris tihti, mõni nädal kohe mitu korda, mindud Lätti kaupa vaatama. Seal oli deodorante ja lõhnaõli, mida meil ei olnud. Riia loomaaias käisime elevante vaatamas. Armsaid sõpru on igal pool, ka Lätis. Olen rändurihingega ega pääse Lätist mööda ka siis, kui tahan minna teistesse riikidesse."

Mae, müüja:

"Mõne korra olen Riias käinud. Pole just rändaja tüüp, nagu minu sõbranna: tema istub ennem näljas, sööb leivakoorukesi ja kogub rändamiseks raha. Mina täidan enda kõhtu ja ei rända. Sõidud on kallid, kuigi tahaks armsatele sõpradele külla minna. Austan lätlasi, nagu kõiki inimesi."

Jõgeval küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ

Voorel räägiti kalapüügist ja Vooremaa tulevikust

14. novembril Voorel toimunud nõupidamisel arutasid Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialistid ja Vooremaa valdade juhid kaht seadusakti, mis mõjutavad oluliselt Vooremaa piirkonna tulevikku.

Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves tutvustas praegust kalapüügikorraldust Vooremaa järvedel ja 10. novembril jõustunud kalapüügiseaduse muutmise seadust, millega kalandus uutel alustel ümber korraldatakse.

"Olulised muudatused ootavad ees harrastuskalastajaid. Seaduse kohaselt on keskkonnaministril edaspidi õigus määrata piirkonnad, kus piiratakse kalavarude kaitsmiseks kalameeste arvu, püügivahendeid või püütavaid kalu. Nendes piirkondades kehtib kalastuskaart koos lisalehega," rääkis Ene Ilves. Nõupidamisel otsustati kehtestada kalastusloa lisaleht allveekalapüügiks Kuremaa järvel ja Saadjärvel.

Seni võis keskkonnateenistus anda nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele volituse kalastuskaarte väljastada, uue seaduse kohaselt saab selleks volitada vaid kohalikke omavalitsusi või harrastuskalastajate registreeritud ühendusi. Praegu pole Jõgevamaal ühtegi harrastuskalastajate ühendust, seetõttu võiks kaaluda mõne Jõgevamaa jahiseltsi ümberkorraldamist kala- ja jahimeeste seltsiks.

Kutselise kalapüügi luba väljastatakse uue seaduse kohaselt ainult ettevõtjana äriregistris registreeritud isikutele. Uue mõistena sätestab seadus piiratud püügiõiguse ehk kalapüügiõiguse kinnistuomanikele, kelle kinnistu paikneb järvekaldal. Kuna kinnistuomanike nimekiri pikeneb üha, laieneb see seaduse regulatsiooniala pidevalt. Keskkonnateenistuse andmetel on näiteks ainuüksi Kaiavere järve ääres 30 kinnistuomanikku ja lisanduda võib veel 17.

Piiratud kalapüügilubade väljastamisel arvestatakse keskkonnaministri kehtestatud püügivahendite arvu ja aastast väljapüügimahtu. Kui kõigi kalastamisest huvitatud kinnistuomanike taotlused ületavad lubatud limiidi, jagatakse püügivõimalused soovijate vahel võrdselt, lühendades vajaduse korral loa kehtivusaega. Piiratud püügilubasid väljastab ainult keskkonnateenistus, taotlus tuleb seaduse kohaselt esitada hiljemalt 1. jaanuariks 2001.

Teise arutlusteemana oli nõupidamisel jutuks Vooremaa looduspargi kaitseeeskirja uuendatud eelnõu, mis näeb muuhulgas ette looduspargi piiride laienemist.

Maareformi seadus sätestab paljude Vooremaa elanike jaoks olulise piirangu: kaitsealade maad ei saa erastada. Erandina on kaitsealal asuva elamu omanikel õigus erastada kuni 2 ha maad. Kaitseala valitseja võib seaduses sätestatud ulatuses lubada teisi erandeid.

"Kahjuks ei arvesta seadus Vooremaa eripära. Kui seda seadusesätet ei muudeta, ei ole ilmselt võimalik Vooremaal sajanditepikkuse põllupidamise käigus kujunenud omanäolisi pärandkultuurmaastikke säilitada ja voorenõlvadelt avanevaid vaateid avatuna hoida," märkis keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep.

Vallavanemate hinnangul kaasnevad maastikukaitseala laienemisega teisedki majanduslikud probleemid. "Kas põllumehele hakatakse maksma toetust maastiku hooldamise eest? Kui ei, kaitseme Vooremaal varsti ainult võsa ja umbrohuväljasid," arvas Palamuse vallavalitsuse maakorraldaja Peep Teska.

Otsustati, et kui vallavolikogud on looduspargi kaitse-eeskirja eelnõu kord läbi vaadanud, tuleks uuendatud variant uuesti volikogudele arutamiseks saata.

ULVI KALVIST

JUHTKIRI

Üleaedsete tähtpäev

Suhe naabriga on enamasti eriline, tihe ja emotsionaalne. Naaber on mugavalt käepärast, kui on vaja tülitseda, midagi laenata või kellegi ees kiidelda. Samas on heast naabrist abi siis, kui juhtunud mõni õnnetus, vaja head nõu või tuge ühise ohu vastu. Muidugi võib ka vaikselt omaette nohistada ja naabrist üldse mitte välja teha, kuid see ei ole ju seltskondlik.

Meie lõunanaabreid lätlasi võib pidada üleaedse musternäidiseks. Oleme nendega tülitsenud üle piiri kippuvate kilude pärast ning vastastikku kiidelnud, kumb on edukam, kummal on ilusamad naised ning parem õlu. Ei saa salata, meil on kõrgem keskmine palk, suuremad pangad ja edukam euroraport. Lätlastel seevastu on kõvema kursiga valuuta, Baltikumi ainus city ning Brainstorm.

Samuti ei saa unustada, et oleme nendega õlg õla kõrval seisnud, seda nii Nõukogude Liidu lagunemise kui ka Vabadussõja ajal. Just Eesti pinnal loodi omal ajal iseseisva Läti sõjavägi ning Eesti soomusrongide kaitse all sai Riias võimule Läti seaduslik valitsus. Lätlastel endil on viimatinimetatud sündmustest muidugi oma arusaam, aga eks see ole vajalik nende eneseväärikuse säilitamiseks.

Täna tähistavad lätlased oma iseseisvuspäeva. Kuid oleks kahju, kui meie huvi Läti vastu piirduks ainult küsimusega, miks meie riigilipud täna väljas on. Läti maa ja inimesed on vähemalt sama põnevad kui Eesti omad, väärides igal juhul tuttavaks saamist ning soovi, et neil hästi läheks.

18. november 2000

ELU JA INIMENE

Kahe- ja neljajalgsed asukad Elistverest

Eestimaal on palju verelõpulisi paiku. Tabivere vallas asuvale Elistverele on viimastel aastatel toonud kuulsust eelkõige loomapark. Enamik Jõgeva-Tartu maanteest seitsme kilomeetri kaugusele jääva küla elanikke elab aga rahulikku ja töist igapäevaelu.

Elistvere on paik Tabivere-Maarja teel, seda ümbritsevad Raigastvere, Kaiavere ja Juula. Ajalooürikutes mainitakse seda küla esmakordselt 1355. aastal seoses sellega, et Tartu piiskop andis Elistvere mõisa rendile. "18. sajandil asus Elistveres üks kahest Eestimaa kalevivabrikust. Viimase Elistvere krahvi käest ostis mõisasüdame sõjaeelse Eesti üks jõukamaid ja mõjukamaid ärimehi Julius Raudsepp. Elistvere mõisahoone oli sisekujunduselt

üks kaunimaid Baltimaades," rääkis metsamees Kaupo Ilmet, kes loomapargi rajamise eel põhjalikult Elistvere ajalugu uuris.

Elistverelased sõidavad autoga

Lähiminevikus tegeles Elistveres põllumajandustootmisega Saadjärve kolhoosi osakond, hiljem Elistvere põllumajandusühistu. Praegu on siin mõned põllumaad Jõgeva Viljasalve harida. Kohalike elanike argielu vaatevinklist on Elistvere kaks tähtsamat asutust raamatukogu ja Jõgeva Majandusühistu kauplus. Teisi toiminguid tuleb käia Tabiveres, Jõgeval või Tartus sooritamas.

Tartusse saab Elistverest sõita paar korda päevas, Jõgevale aga vaid kord - õhtuti. Paljudele ei põhjusta vilets bussiliiklus erilist muret, sest suuremas jaos Elistvere peredes on autod.

Raamatukogu on jututoaks ja kirikuks

"Elistveres elavad vaiksed ja rahulikud inimesed, kes suuresti omaette tegutsevad. Tühje maju siin õieti polegi, kui ka keegi on maja maha müünud, on uus omanik sellesse elama asunud," rääkis Elistvere raamatukogu juhataja Heli Täpsi, kes ise elab Maarja lähedal Patastel.

Kui inimesed raamatukogusse tulevad, räägivad nad üksteisele ja samuti Heli Täpsile oma igapäevaelust. Pidevalt külastab raamatukogu ka küla vanim elanik, 87-aastane jutukas ja reibas vanahärra Karl Amjärv. Tema, küla põliselanik, rääkis Vooremaale nii: "Kõige huvitavam oli meie külas Teise maailmasõja eelne Eesti aeg. Siis asus Elistveres palliplats ning peeti spordivõistlusi. Populaarne oli jooksmine, kusjuures tavaks oli Raigastvere mäest üles joosta. Raigastvere raamatukogu juures tegutses aga spordiosakond, mille juhatajaks ma olin."

Kaks korda kuus neljapäeviti peab Äksi kirikuõpetaja Urmas Oras ka raamatukogus jutlust. "Sageli on tema jutlus seotud mõne tähtpäevaga. Viimati kõneles kirikuõpetaja näiteks hingedepäevast," rääkis Heli Täpsi.

"Elistvere on nägus koht, mida ümbritseb kaunis Vooremaa maastik. Sellises külas on mõnus elada," rääkis praegune pensionär, kauaaegne Tabivere vallavalitsuse sotsiaalnõunik Ingrid Gertz, kes on elistverelane neljakümnendat aastat. Oma kodumaja on ta koos ehitustehnikust abikaasa Velloga rajanud Raigastvere järve kaldale.

Elistvere järv, mis on Vooremaa järvestiku idapoolseim järv, asub loomapargi läheduses. Selle järvega on seotud ka idee töödelda muda põlluväetiseks.

Ministrid loomapargis

"Eestimaa külad on jagunenud kaheks. Ühtedest said kolhooside ja sovhooside perioodil agrolinnakud, teistest aga mitte. Viimaste hulka kuulub ka Elistvere," lausus Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp.

Elistvere oleks jäänud kiratsevaks Eestimaa külaks, kui siia poleks kolm aastat tagasi asutatud loomapark. Turistide jaoks on loomapark paik, kus saab lähedalt Eestimaa metsade asukaid uudistada. Elistverelastele ning ümberkaudsetele elanikele pakub aga loomapark töötamisvõimalusi.

Endisest Tabivere lasteaia kasvatajast Kersti Gertzist sai algul loomapargi talitaja, hiljem pargi perenaine. Sõbralik noor daam suhtub kõikidesse loomadesse heatahtlikult. Paljude pargi külastajate meelisloomaks on karu Karoliina, kes on andnud nime ka loomapargi juures asuvale tornkohvikule.

"Kui karu veel väike oli, käisin ka tema puuris, nüüd saab seda teha vaid siis, kui mõmmik eelnevalt pisut uimaseks tehakse. Puuri on üldiselt vajadus minna harva, põhiliselt karu tervist kontrollima," ütles Kersti.

Kui palusime loomapargi perenaisel mõne loomaga seotud vaimukamat lugu meenutada, rääkis ta ühest tähelepanekust külalisteraamatus. "Üks noormees kirjutas, et pargis on kaks ministrit, kellest üks istub puu otsas, teine ajab pidevalt karva. Selliselt käituvateks ministriteks olid eelmise valitsuse liikmete järgi nime saanud ilves Mait ja loomapargi esmaasukas piison Villu. Maidu ristiisa Klaassen on praegu Võru maavanem, Villu ristiisa Reiljan aga Riigikogu liige ja Rahvaliidu esimees."

Prominentidest ristiisad käivad mõnikord loomapargis oma ristilapsi vaatamas ja toitmas. "Kõige paremini hoolitseb oma nimekaimu eest Villu Reiljan. Kui tal endal aega pole, saadab ta piison Villu juurde oma abikaasa," ütles pargi perenaine.

"Elistvere loomapargis on käinud ligi sada tuhat inimest. Paljud pole selle pargi asukohast aga veel kuulnud. Viimati tutvustasin loomaparki Tallinnas mardilaadal seoses meil avatava jõulumaaga. Linnainimene võikski tulla Elistveresse eelkõige emotsionaalset laengut saama," arutles Kersti Gertz.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Keskraamatukogu sai juurdeehituse eskiisprojekti

Maakonna keskraamatukogu jaoks Põltsamaal on valmis saanud juurdeehituse eskiisprojekt, mis nüüdsest on tutvumiseks väljas nii raamatukogus kui ka Põltsamaa linnavalitsuses.

Eskiisprojektiga on paika pandud pigem lootused ja vajadused. Kas ja millal jõutakse lõpliku projektini, seda ei osanud keskraamatukogu direktor Vaike Oro neil päevil kommenteerida ja vaevalt suudab seda teha Põltsamaa linnavalitsuski, kes oli projekti tellija. Kõik oleneb sellest, millised on edaspidi nii riigi kui ka linna rahalised võimalused. Eskiisprojekti kohta tuleb öelda oma sõna linnavolikogul ning projekti kinnitab lõplikul kujul vastavalt ehitusmäärusele linnavalitsus.

Projekti koostamiseks välja kuulutatud konkursi võitis OÜ Põpro ning projekteerimistöö tegi Sirje Aaving. Juurdeehitusega saaks pinda juurde lugemissaal ja suureneks ka lasteosakonna ruum. Mõlemas on praegu võrdlemisi kitsas, sest lugejate arv on Põltsamaal järjest suurenenud. Juurdeehituse esialgseks maksumuseks on plaanitud 2 miljonit krooni.

VAIKE KÄOSAAR

Luua Metsanduskoolis valiti "isade" kursus

Teisipäeval kogunes Luua Metsanduskooli pere klubi saali, kus üheksa mitmesuguse võistluse ja katse põhjal selgitati välja nn isade kursus.

Võitjaks osutus I metsaarendajate kursus, kes oli kõikide alade kokkuvõttes teistest üle, see tähendab osavuses, kiiruses ja nutikuses. Klubitöö organisaator Valdi Reinas: "See oli meil omamoodi isadepäeva tähistamine. Veetsime koos kaks lõbusat tundi." Võistlusi ja jõukatsumisi oli võistulaulmisest kotisjooksuni. Võistulaulmises sai näiteks võidu see kursus, kes teadis kõige rohkem naise nime sisaldavaid laule, kusjuures nimi korduda ei tohtinud. Leidlikkust, kiirust ja vaimuteravust tuli üles näidata teistelgi aladel, mis vastavalt päeva eripärale pisut isemoodi olid.

VAIKE KÄOSAAR

Järvenpäälaste sõbralik abi Lustivere turvakodule

Sellel nädalal külastasid Põltsamaa valda kolm Järvenpää vallavalitsuse esindajat Soomest. Küllatuleku põhjuseks oli peale väljakujunenud sõbrasuhete abi osutamine Lustivere turvakodu sisustamisel.

Järvenpää rahvast tõlgina saatnud vallavalitsuse õigusnõunik Janne Veski märkis, et ennekõike oli see lihtsalt üks sõbralik käik valda ning kõrgel tasemel ja ametlikult vormistatud kujul omavahelisi sidemeid välja kuulutada pole seni kumbki pool eesmärgiks seadnud. Mitteametlikud ja lihtsalt inimlikud suhted on kestnud nüüd juba kolm aastat, mil Jõgevamaa ja Järvenpää kant omavahel sidemeid on pidanud, eelkõige Põltsamaa kiriku koguduse kaudu. Seepärast on küllatulijad enamasti juba vanad tuttavad.

Seekordne sõidusiht oli peamiselt Lustivere turvakodu. Endisest Lustivere vallamajast, mis praegu kuulub Põltsamaa vallale, on kujunemas turvakodu, kus mõned inimesed, kes oma kodust mingi õnnetuse tõttu või muul moel ilma jäänud, on juba endale elupaiga leidnudki. Maja sisustamisel kulub ära igasugune abi. Sinna Järvenpää rahvas koos autokoorma mööbli ja muu tarvilikuga seekord suunduski. Lisaks sellele külastati ka paari Adavere asulas asuvat sotsiaalkorterit.

Kahe vallavalitsuse rahvas on omavahel arendanud juba mõtteid edaspidi hakata suhtlema ka kollektiivide vahel ja muus valdkonnas.

VAIKE KÄOSAAR

Põltsamaa pildid Tallinnas

Üleeile avati Tallinnas suurtükitornis Kiek in de Kök fotonäitus "Põltsamaa - 17 silla linn".

Näitusel eksponeeritavad fotod, 19 autori 178 erinevas formaadis pilti, on üles võetud 7.-9. juulini Põltsamaal toimunud Eesti Fotokunstiühingu kokkutuleku ajal.

Põltsamaalasest fotomehe, suvise kokkutuleku peakorraldaja Väino Valdmanni sõnul laekus pilte rohkem, aga kõik ei mahtunud seintele.

"Postkaardipiltide näitus see just ei ole: tooni annavad väljapanekus pigem ebatraditsioonilisemad pildistamisobjektid ja rakursid. Eriti on fotokunstnikke paelunud Lossi tänava vanad puithooned, aga ka Põltsamaa jõe sillad, mõlemad kirikud ja lossihoov," ütles Väino Valdmann.

"Selleks aga, et näitusekülastaja ka Põltsamaa kesklinna olulised hooned ära näeks, pidin ise viimasel hetkel mõned pildid juurde tegema."

Näituse avamisele kogunes peale eksponeeritud fotode autorite hulgaliselt muudki rahvast. Sõna võtsid Põltsamaa linnapea Margi Ein, Eesti Fotokunstiühingu juhatuse esimees Maruta Varrak ning näituse kujundaja, fotokunstiühingu juhatuse liige Kristel Lukats. Pakuti ASis Põltsamaa Felix toodetud mahla ja Põltsamaa lossiveini nr 28.

"Mulle meeldis see, et piltidele oli jäänud ka Põltsamaa eluolulisi stseene. Linnapeagi leidis end ühe foto tagaplaanilt lapselapsega poest tulemas," ütles Põltsamaa linnavalitsuse haridus ja kultuurinõunik Ülle Koppel. "Ja nii linnapea kui ka ma ise tundsime,

et pealinnas fotokunstitraditsioonidega Kiek in de Köki müüride vahel mõjus meie linna tutvustav näitus hoopis teisiti, erilisemalt, kui see Põltsamaal mõjunuks. Tunne oli väga uhke."

Ent loomulikult jõuab eesti fotokunstnike Põltsamaa-nägemus peatselt ka kuningalinna. 5. detsembrini Kiek in de Kökis rippuvad pildid pannakse Põltsamaa kultuurikeskusesse üles jaanuari keskel.

RIINA MÄGI

Müüdilõhkujad sügiskonverentsil

Mõned päevad enne seda, kui psühholoogide Jüri Uljase ja Mait Rauna ning arstide Margus Punabi ja Olev Poolametsa üllitatud raamat "Mees muutuvas maailmas" vallandas ajakirjanduses hädakellalöömise vildaka soorollikäsitluse painete käes vaevlevate eesti meeste pärast, vaagis paarsada naist ajakirja Eesti Naine iga-aastasel sügiskonverentsil veel harjunud viisil naisküsimust.

Möödunud laupäeval Olümpia hotelli konverentsikeskuses toimunud üritus kandis pealkirja "Eesti naise eneseteadvus ja eneseteostus" ning sellel jagati mitmesuguseid eduretsepte. Kolme

väikese lapse kõrvalt EMT infojuhi kohale tõusnud Kaja Pino väitis, et pereelu üks baasmüüte "Isa on asendatav, ema asendamatu" käivitab nõiaringi ja osutab karuteene tegelikult mitte ainult naisele, vaid ka mehele: kui lastega tegeleb pidevalt ainult ema, jääb tal vähem aega kutsetööks ning kompenseerimaks ema palgakaotust peab isa ikka rohkem ja rohkem tööd rabama, kaugenedes vastu enda tahtmist perest. Sama müüti uskudes peab tööandja lastega naist vähem usaldust ja seega ka edutamist väärivaks tööjõuks kui meest. Ja naine ise toidab seda müüti, joostes tööajal last arsti juurde või huviringi viima, kuigi mõnikord võiks seda teha ka lapse isa.

"Baasmüüdist tulenevast käibetõest, et lapsed ja karjäär on naise jaoks ühitamatud, teeb naine endale pahatihti kaitsekilbi, millega ta õigustab omaenda laiskust ja tegematajätmisi," väitis Pino.

Ise tööandjaks!

Estonian Euromanagement Institutei direktori Marju Undi retsept oli pisut teistsugune: tema meelest viib naise kiiremini tippu mitte tööandjale oma väärtuse tõestamine, vaid ise tööandjaks hakkamine. Üheksakümnendate alguse esimese suure koondamislaine elaski Eesti ühiskond Undi sõnul suhteliselt kergesti üle seetõttu, et paljud koondatud ei langenud masendusse ega tormanud abiraha manguma, vaid asutasid kähku

aktsiaseltse. Paraku käis keegi seadusloojatest vahepeal Saksamaal ja tegi kesise keeleoskuse ja taustateadmiste tõttu järelduse, et aktsiaselts peab olema suur ja võimas värk, kuna muidu hakatakse Euroopas meie üle naerma, ja nüüd on aktsiakapitali alampiir algajale ettevõtjale kättesaamatusse kaugusse - 400 000 krooni peale lükatud. Füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine pole aga tõsiseltvõetav alternatiiv, kuna FIE vastutus laieneb kogu tema varale ja see pärsib tema riskijulgust. Riskimata aga äri ei aja.

"Oleksin mina seaduseandja, lükkaksin ma kapitali alampiiri 300 krooni peale tagasi," ütles Unt ja naissoost seaduseandjad, keda oli saalis üsna mitu, kuulasid tema sõnu hoolega.

Näevad valupunkte

Nii, nagu naised ettevõtjatena parandavad majanduskliimat, on neil ka ühiskonnategelastena sageli meestest rohkem silma ühiskonna valupunktide märkamisel. Sellekohase näite tõi AIDSi ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova, kelle väitel just naispoliitikute eestvedamisel loodud organisatsioon Anti-AIDS hoiatas juba kolmneli aastat tagasi, et Tallinnas ja Narvas võib puhkeda AIDSiepideemia.

"Me polnud hiromandid, vaid õnnetust ennustasid ette B-hepatiidi ja muude nakkushaiguste puhangud narkomaanide hulgas. Paraku hakkas Narva linnavalitsus probleemiga tegelemise asemel seda kinni mätsima ning ka riigi tasandil on poliitikud eelistanud narkoprobleemist pigem vaikida, et Euroopa silmis piisavalt edukas näida," väitis Kalikova.

Eduretsepte ja mõtteainet kogunes teistestki ettekannetest: Riigikogu aseesimehe Siiri Oviiri, etiketinõunik Tiina Tšatšua, seksuoloog Helgi Toomsalu, Võrumaa Metsamoori perepargi eestvedaja Irje Karjuse ja teiste omadest. Ent peale ettekannete sisendas usku naiste võimetesse seegi, et naiste poolt naistele korraldatud üritus oli igati tasemel ja tühja mulina vaba.

RIINA MÄGI

Vooremaa

Laupäev, 18. november 2000. a.

Sügistormid takistavad kalapüüki Peipsil

JAAN LUKAS

Pajusi vallavanem jagas Otepääl kogemusi

VAIKE KÄOSAAR

ARVAMUS

KÜSITLUS

Millised kokkupuuted on teil Lätiga?

Jõgeval küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja