|
|
Ühed esinesid, teised elasid neile kogu hingest kaasa. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ |
Vooremaa
Laupäev, 18.03.2000. a.
Neljapäeva varahommikul üle Peipsi meieni jõudnud tuisk tõi sekeldusi ning muutis teedehooldajate ja päästeteenistujate tööpäevad pingelisemaks.
Neljapäeval kutsuti Jõgevamaa päästeteenistus kraavi vajunud autosid välja sikutama kuuel korral. Sõiduautod tõmmati teele tagasi Tabiveres, Neanurmes ja Puurmanis. Keskpäeval tiriti Jõgeva—Tartu maanteel Kalevi bussipeatuse juures teele tagasi kaubafurgoon, õhtupoolikul oli suurem liiklusummik Laiuse mäel. Seal oli kaks järelkäruga traktorit vajunud vastassuuna teepervele. Seni, kuni väetisekoormaga kärud teele tagasi tõmmati, reguleeris politsei liiklust, et vältida ahelkokkupõrkeid.
Puud teel, autod kraavis
Eile öösel ja hommikupoolikul kõrvaldas päästeteenistus teele langenud puud Kääpal ning Saarel. Jõgeva liikluspolitsei andmetel ei põhjustanud lumetorm maakonnas raskeid avariisid, tuli ette vaid väiksemaid plekimõlkimisi.
Tallinna—Tartu maanteel Puurmani ja Pikknurme vahel ei suutnud lumisel ja libedal teel püsida Ford Transit. Jõgevamaa päästeteenistuse Põltsamaa tuletõrjekomando päästeautol ei õnnestunud kaubikut kraavist välja tõmmata. Puurmani põllumajandusühistust kutsuti appi traktor T 150, millega sikutati masin maanteele tagasi.
Põltsamaa päästeteenistujad Urmas Ojala ja Andres Sellak avaldasid arvamust, et paljud autojuhid kippusid sõitma ettevaatamatult. “Tallinna—Tartu maanteel ollakse harjunud kiirustama,” märkisid nad.
“Ei tea, miks tänavu talvel nii palju tuiskab ja sajab. Ehk on see jumala karistus,” arvas Puurmani põllumajandusühistu dispetšer Maimu Noormägi. “Lumesadu, tuisk ja libedus häirisid märgatavalt meie kandi igapäevaelu. Neljapäeva hommikul oli rivist väljas mitu alajaama. Ka autod ei pääsenud alati sihtkohta. Vanal Volgal, mis sõidutab karjatalitajaid tööle, polnud võimalik lauda juurde sõita. Ise hoiatasin koolibussi juhti, et ta mööda kõrvalteid ei sõidaks,” ütles ta.
AS-i Mokter bensiinijaama juures ajas lund tankla juhataja Tiit Johanson. “Oleme täna vähemalt viis korda lund ajanud. Loodan, et selline lumesadu jääb talve viimaseks. Esmaspäeval algab ju kevad,” lausus tanklaülem.
Mõni tee päris puhas
Jõgeva bussijaamas rääkisid kaks sohvrit, et Saare kandis on teed lumest korralikult puhastatud, ja arvasid, et küllap tuleb neil päevil seda paika mõni prominent külastama. Operatiivsust talitöödel kiitis ka Kuremaal elav Jõgeva sotsiaalkeskuse velsker Tiia Anton. Tema sõnul hakkas põllumajandustehnikumi sahk varakult lund koristama, mistõttu hommikused bussid väljusid õigel ajal. “Lausa uskumatu, et seekord jõuti teed lahti hoida. Näiteks Kuremaa, Kivijärve ja Kaude teed olid õhtuks sõidetavad. Detsembris pidin kolm päeva lumevangis istuma,” nentis autojuht Arvo.
Palamuse vallavalitsuse maakorraldaja Peep Teska sõnul oli eile liiklus raskendatud mitmel teel. “Kahjuks ei jõudnud teedevalitsus õigel ajal puhastada lumest teid, kus sõidab ka koolibuss. Nii oli eile hommikupoolikul väga raskesti läbitav Pikkjärve—Visusti—Mullavere, Nava—Luua—Palamuse, Palamuse—Kudina ja Kudina—Varbevere tee. Kohalikud teed, mida hooldavad eraisikud, kellega vallavalitsus on lepingu sõlminud, õnnestus aga puhtaks saada,” ütles ta.
Reede hommikuks oli kehvade teeolude tõttu raskusi tööle sõitmisega Palamuse vallavanemal Märt Jallakasel, kes elab Mullaveres. Jõgeva teemeistri Toivo Liivaku sõnul raskendas lume koristamist seegi, et neljapäeval läks üks teehöövel ootamatult rikki. “Reede hommikuks sai see teehöövel korda ja jätkas lume koristamist,” sõnas teemeister.
Mastid ja liinid katki
ASi Tartumaa Elekter Jõgeva jaoskonna dispetšeri Heldur Juure sõnul oli lumetorm eile hommikuks löönud Jõgeva piirkonnas rivist välja 187 trafot. Keskpäevaks olid elektrita veel saja alajaama voolutarbijad. Kõige rohkem istus pimedas Maarja, Voore, Torma, Avinurme, Kaiavere ja Kursi kandi rahvas. Kõnnu ja Teelahkme vahelisel lõigul murdus 10 kV elektriliini mast. Eile käis lume raskuse all traatidele kukkunud puude põhjustatud elektrikatkestusi likvideerimas kuus brigaadi.
Jõgevamaal tuli paari päevaga maha peaaegu kuu sademete norm.
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
Teisipäeval täheldati lõokeste saabumist Siimustis, Kärdes ja mujalgi. Lõoke pidavat tooma päevasooja, kuid seekord tõi ta hoopis külma ja tuisku. Üleeile sadanud paks lumi pani lõõritajate elu ohtu.
“Samasugune kurb lugu juhtus 1987. aastal, ka siis ei jäänud esimesed Kärdesse saabunud lõokesed ja kiivitajad — loendasin neid 35 — ellu. Pärast lume sulamist nägin kümnete pisemate lindude surnukehi. Päästa sain ainult tihaseid ja põldvarblaseid, kellele andsin toitu. Lõokesed ei julge kahjuks minu söögilauale tulla,” muretses Enno Erisalu. Tema on Kärdes popsitalu omanik ning suur lindude ja loomade sõber.
Tema juures käib iga päev söömas kindel seltskond: ligemale 40 soo- ja rasvatihast, 25 põldvarblast, paar kirjurähni, hallvarest ja harakat ning mõni juhukülaline. Et tihaseid koduaias hoida, söödab ta neid aasta ringi. Päevas kulub neile keskmiselt 100 grammi rasva. Mullu loendas Enno Erisalu koduümbruse mõnesaja meetri pikkusel põllupeenral 16 põldlõokeste pesa, milles oli 2—6 pisikest muna.
“Huvitav, et isapasknääridel pole veel peas tutte püsti — näib, nagu ei kavatsekski nad niipea naist võtta. Sellest võib järeldada, et varajast kevadet tänavu ei tule,” arvas Enno.
Kuldnokki pole Kärde kandis veel näha olnud. “Jõgeva ümbrusesse saabuvad kuldnokad tavaliselt 24. märtsi paiku. 1997. aastal tulid nad aga alles 3. aprillil,” sirvis viimase viie aasta loodusvaatluste päevikut Vana-Jõgeva küla elanik Jüri Kuusvere.
Tänavu on ta täheldanud mullusest varasemat lumikellukeste õitsemist ning vahtral mahlajooksu. Mesilased alustasid mullu puhastuslendu 2. märtsil, tänavu pole neid veel väljas nähtud.
“Lillede ja lindude vaatluse järgi võib ennustada, et tänavune kevad tuleb veidi varajasem. Päike sulatab lume ja paari päeva pärast alustavad õitsemist lepp ning sarapuu, kuid kasemahl hakkab tilkuma mullusest veidi hiljem,” märkis ilmavaatleja.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Pirukatega tuleb oodata, kuni laenud makstud
9. märtsi Vooremaas ilmunud artiklis “Mustvees piruka retsept valmis” vaeb linnavolikogu opositsioonisaadik Väino Korela Mustvee linna 2000. aasta eelarvet.
Kuigi opositsiooni ülesandeks on läbi aegade olnud konstruktiivset kriitikat teha, ületavad artiklis sisalduvad väited Mustvee linnapea Pavel Kostromini ja volikogu eelarvekomisjoni esinaise Evdokia Abakanova hinnangul tõe tõlgendamisvõimaluste piiri.
Eelarve koostamisel arvestati eelkõige linna laenukoormust. “Laenude graafikukohane tagasimaksmine peab olema meie üks prioriteete,” ütles volikogu eelarvekomisjoni esinaine Evdokia Abakanova. Tema hinnangul on maksegraafiku korrektne järgimine pikaajaline investeering, mis peaks säilitama Mustvee linna kui usaldusväärse partneri maine.
Tasuta toit koolilastele
Enne eelarve koostamist analüüsis volikogu eelarvekomisjon 1999. aasta eelarve laekumisi ja kulusid, selgitades, kui palju asutustele raha laekus ja kuidas seda kasutati.
Eelarveprojekti koostades vestles eelarvekomisjon linna allasutuste juhtidega, kuulas ära asutuste probleemid, võimaluste piires arvestati tehtud ettepanekuid ka eelarvet koostades. Peale eelarvekomisjoni arutas eelarvet korduvalt volikogu eestseisus, kõik taotlused vaadati läbi. Nende rahuldamisel arvestati muuhulgas seda, kuidas taotleja 1999. aastal finantsdistsipliini järgis. Kahjuks ei olnud reaalseid võimalusi arvestades võimalik ühegi asutuse taotlusi täies mahus rahuldada.
2000. aasta eelarves ei saanud lisaraha ei haridus ega kultuur. Ühtegi asutust ei eelistatud eelarve koostamisel teistele. Mustvee 1. ja 2. keskkool tegid taotluse kompenseerida linnaeelarvest vähe kindlustatud perekondade laste koolilõunad. See taotlus rahuldati.
Liisingulepingud kehtivad
Linna autode ostust-müügist rääkides selgitas linnapea, et Nissan Almera ja Ford Galaxy on liisitud. “Puhtmajanduslikust aspektist on kasulik müügiga oodata liisingulepingute lõppemiseni, muidu oleks seni makstud raha justkui maha visatud. Volikogu liikmete töötasu ei ole sellel aastal suurendatud. Linnapea palgast kõneldes tasub märkida, et kõige odavam on juhtimine, mida tehakse ühiskondlikel alustel. Paraku võib korraliku juhi leidmine sellistel tingimustel raskeks osutuda,” märkis linnapea Pavel Kostromin. “Linnapea palga suurust võib hinnata nii või naapidi, kuid ei tohiks unustada, et linnapea on linnapea 24 tundi ööpäevas.”
“Meie väikeses linnas peaksime üheskoos püüdlema selle poole, et elu läheks kõigi jaoks paremaks, aga mitte otsima olematuid pirukaid, mida rahvale serveerida,” ütles Evdokia Abakanova, avaldades lootust, et lahmimise asemel keskendub opositsioon tulevikus koostööle.
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
Koolipõlves peab ka puhkama õppima
Tuleval nädalal ei kosta koolimajades pedagoogide juttu, õpilaste vastuseid ega vahetunnisuminat. Igapäevase koolimiljöö katkestab kevadvaheaeg. Lapsed on täiskasvanutest püsimatumad ja vabadushimulisemad.
Usutavasti peavad puhkusest lugu nii oivikud kui ka keskpärasemad ja kehvemad õppurid. Lausa töönarkomaane leidub õpilaste hulgas harva. Haridusjuhid ei ole koolivaheaega preemiaks ega kingituseks välja mõelnud. Vabu päevi on vaja selleks, et õpilased puhkaksid pingelisest õppetööst, kooliväsimusest ja stressist. Õppimine on töö ning ületöötamisega võivad kaasneda meditsiinilised ja sotsiaalsed ohud. Täiskasvanud inimene võib ühest tööst tüdinedes heal juhul uue ja huvitavama tegevusala leida, kooliõpilasel pole üldiselt valikuvõimalust. Eriti tarvilik on puhkus kevadel, sest siis lisandub tavalisele koolikoormusele kevadväsimus.
Ka oskus puhata eeldab õppimist ning teatud harjumuste kujunemist. Nii tuleks mõelda, milline puhkus on koolilastele kõige kosutavam. Tüdruk või poiss, kes veedab puhkuse ainult arvutimänge mängides või internetis surfates, tunneb küll vaheldust, kuid ei vabane vaimsest pingest ja tubasest eluviisist. Õpilastel tuleks kevadvaheajal võimalikult palju värskes õhus olla ning kehalist tegevust harrastada. Pallimängud, suusatamine, mida üleeilne lumesadu peaks võimaldama, miks mitte ka korralik tantsupidu on heaks palsamiks.
Kindlasti oskavad õpilased meelepärase sportliku ja meelelahutusliku tegevuse leida. Samas peaksid kohalikud omavalitsused, koolid, kultuuri ja rahvamajad kevadvaheajal sobivaid ettevõtmisi korraldama. Et märts on teatrikuu, võiksid linna ja vallavalitsused õpilastele soodustingimustel ühiseid teatrikülastusi korraldada. Piirkonna lastele huvitava tegevuse pakkumine on tõenäoliselt üks tegur, mille põhjal inimesed teevad järeldusi selle kohta, kuidas kohalik võim oma tööga toime tuleb.
Koolivaheaeg ei tohiks jätta ükskõikseks ka lapsevanemaid. Ehkki tänapäeva lapsed hindavad iseseisvust, peaks siiski leiduma kõigile pereliikmetele huvipakkuvat tegevust. Oleks hea, kui emad-isad vähendaksid laste kevadpuhkuse
ajal oma tööpinget, näiteks väldiksid 10—12-tunniseid tööpäevi. Koolivaheaeg sobiks hästi ka peres selgeks rääkimata probleemide arutamiseks.
Julgen arvata, et kui laps oskab koolipõlves kosutavalt puhata ning sisukalt vaba aega veeta, mõistab ta täisealisena paremini tööja puhkeaega reguleerida. Vaimselt ning kehaliselt puhanud inimesed on aga ühiskonna arenguks hädavajalikud.
JAAN LUKAS
55% jõgevamaalastest ei telli ühtegi üleriigilist lehte
13. märtsi telefoniküsitluses uuris Vooremaa, milliseid üleriigilisi lehti jõgevamaalased tellivad.
Vastajaid oli Jõgevalt (15%), Mullaverest (10%) Tabiverest, Kärdest, Uhmardust, Imukverest, Õunalt, Laiuselt, Leedist, Visustist, Puurmanist, Põltsamaalt, Endlast, Tormast, Maarjast, Siimustist (5%). 10% neist olid teismelised, kahekümnendates, kolmekümnendates ja kuuekümnendates eluaastates, 15% seitsmekümnendates, 20% neljakümnendates, 25% viiekümnendates eluaastates.
55% jõgevamaalastest ei telli ühtegi üleriigilist lehte. 15% tellib Maalehte, sama paljud Postimeest, 10% Õhtulehte ja 5% Sõnumilehte.
MARGUS KIIS
KIRJAD
Mis meie linnaarhitektiga lahti on?
Mind paneb imestama järjekindlus, millega Jõgeva linnavalitsuse arhitekt Anne Örd kinnitab algul Vooremaas ja hiljem Jõgeva Linnalehes, et detailplaneeringute tutvustamine linnavalitsuse koduleheküljel on võimatu, kuna a) see eeldab veerand miljonit maksva programmi olemasolu surfajate arvuteis või b) ei suuda linnavalitsus oma programmiversioonist detailplaneeringu jooniseid välja manada.
Oma kogemustest võin kinnitada, et suvaliste jooniste vaatamiseks internetis piisab täielikult sealsamas internetis jagatavast tasuta tarkvarast. Samuti ei suuda ma kujutleda ühtki graafikaprogrammi, mis poleks suuteline salvestama pilte mõnda üldkättesaadavasse formaati. Või kui see tõesti on võimatu, siis vähemalt paberkujul joonised on ju kohustuslikus korras olemas ning nende skaneerimine on kõige rohkem viie minuti töö.
Küll aga rõõmustab mind linnavalitsuse ja Vooremaa toimetuse vaheline telepaatiline side ning kodanike pretensioonidele reageerimise kiirus. Nimelt võib pr. Ördi artiklist välja lugeda, et 17. veebruaril Vooremaas ilmunud Vello Kepparti bensiinijaama-teemalist artiklit arutati linnavalitsuses juba 16. veebruaril.
AARE KIRNA
Jõgeva Soojus ei nööri tarbijaid
16. märtsi Vooremaas Raivo Sihveri artiklis “Tarbijaorganisatsioonid koguvad jõudu” toodud tarbijakaitseameti arvamus on ekslik. AS Jõgeva Soojus kasutab alates 1996. aastast tehniliseks otstarbeks oma puurkaevust pumbatud vett. AS-ilt Jõgeva Vesi ostetakse olmevajadusteks vaid umbes 1 m3 vett ööpäevas. AS Jõgeva Soojus ei ole mitte ainult asunud soojatrasside veekadude põhjusi välja selgitama, vaid on viinud veekaod soojatrassides miinimumini. Varasemat veekadu, mis oli 80—100 m3 ööpäevas, on vähendatud 6—9 m3-i ööpäevas. Soojatrasside vanust arvesse võttes ei ole enam praktiliselt võimalik veekadusid vähendada ilma trasside täieliku väljavahetamiseta.
ENDEL VARIK,
Jõgeva Soojuse juhataja
OLUKIRJELDUS
Äksis, siin- ja sealpool ajapiiri
Praegusel kiirete autode ajal võib Tartust Jõgevale või vastupidi kihutaja Äksist läbi sõita seda kohta endale teadvustamatagi. Või vähemasti mõtlemata sellele, et just siin töötas 1815—1836 pastorina Otto Wilhelm Masing, kes tõi eesti keelde õ-tähe ja kes just Äksi perioodil andis välja oma Marahwa NäddalaLehte, Marahwa Kalendrit ja muud eestlaste rahvuseks kujunemisel olulise tähtsusega kirjavara.
1989. aastal püstitati pastoraadi ette Masingu mälestuskivi. Täpselt sajand varem sai 1443. aastal esimest korda ürikuis mainitud kirik oma praeguse pseudogootiliku väljanägemise.
Veel on Äksit lähemal ja kaugemal teatud veskite järgi. Saadjärvest Äksi kohal välja voolaval Mudaojal on varasematel aegadel töötanud ka jahuveski, villaveski tegutseb väikest viisi teenustöid tehes praegugi. Kolmekümnendatel aastatel “hõõrunud” tollane veskiomanik Pihlakas siin aga isegi elektrit. Muuhulgas ka kiriku tarvis. Kui ägeda loomuga Pihlakas pastor Konsiniga tülli läinud, keeranud ta voolu kinni ja rahvas olnud pühapäeval kirikus pimedas.
Mudaoja vett kasutas ka 1925. aastast tegutsenud, ent nüüd juba mõned aastad tühjana seisnud kalahaudemaja, kus hauti marjast välja kala ja vähivastseid. Viimati tegutses see maja Kaarepere metsakatsejaama alluvuses.
Äksis elas nõid
Kunagi teati Äksit ka nõia järgi. Äksis sündinudkasvanud ja pärast vahepealset Tabiveres elamist siia taas tagasi jõudnud Aune Sepp mäletab Äksi nõida ehk Hermine Jürgensit hästi, kuigi 15 viimast eluaastat elas too natuke maad Tartu poole jäävas Puhtaleiva külas.
“Sõitsime vahel ühe bussiga, kui ta reedeti Tartus saunas ja Werneri kohvikus käis. Ta oli väga elegantne daam: kandis alati kübarat, mis harmoneerus muu rõivastusega. Ja peale maarohtudega ravitsemise oli ta päris kindlasti selgeltnägija: meie küla mehel Herman Kalmul oli kaksikvend, kes sõja ajal Eestist lahkus ja kellest aastaid midagi ei teatud. Ka Punase Risti ja ajalehe Kodumaa kaudu otsimine ei andnud tulemusi. Kui Hermani naine Kulla kaksikvendade pildiga proua Jürgensi juurde läks, ütles too, et kaotsi läinud vend on elus ja et temalt saadakse üsna pea teateid. Vend kirjutas Hermanile kaks kuud pärast seda,” meenutab Aune.
Vana- ja uusküla
Äksi kompaktsem osa, kirikuküla, koosneb Aune sõnul umbes 15 majapidamisest ning jaguneb nn vana ja uuskülaks. Uusküla moodustavad majad, mille Saadjärve kolhoosi juhtivad tegelased majandi hiilgeaegadel kenasse jõekääru ehitasid. Vanaküla rahvas käib omavahel tihedasti läbi, uusküla rahvas hoidvat omaette.
“Paar nädalat tagasi saatsime sellesama Hermani, kelle kaksikvenna väljailmumist Äksi nõid ennustas, viimsele teele. Ta oli elupõline masinamees ja küla vaimu alustala, kelle kodu kujunes kokkukäimiskohaks juba siis, kui seal ühiselt autolavkat ootamas käidi,” ütleb vanakülas elav Aune ja lisab, et paljudes majades olevatki alles vaid leseks jäänud naised.
Kuna Aune töötab Tabiveres lasteaia ja sotsiaalkeskuse juhatajana ning nimetatud asutustega samas hoones paiknevad ka vallavalitsus ja sidejaoskond, on Aune Äksi vanema rahva — neist paljud on tema lapsepõlvesõprade vanemad — jaoks see, kes nende elektrimaksud maksab ning paljud muudki asjad korda ajab.
Tegus rahvas
Äksi pastoraadis on juba 11 aastat tegutsenud söögi- ja majutusvõimalust pakkuv puhkemaja. Puhkemaja haldava firma tegevdirektor Kalev Raudsepp ja majaperenaine Marje Raudsepp on väga rahul sellega, et kirik viis aastat tagasi maja neile tervelt 30 aastaks rendile andis: see hoiab omaniku ja rentniku suhted pingevabad. Kalevi tabame baaris lõunatamast.
“Mõni klient peaks baaril päeva jooksul ju ikka olema ka,” viskab ta tumedavõitu nalja. Tõepoolest: külmemal ajal ei saa puhkemaja külalisterohkusega kiidelda. Peo- ja peielaudade korraldamine on see, mis midagi sisse toob. Koolituste korraldajaid on paraku vähemaks jäänud. Kalevi arvates sellepärast, et firmadel ei jätku koolitusraha. Suvel käib Äksis rahvast muidugi rohkem.
Tööd annab puhkemaja kümnele inimesele, kes, tõsi küll, pole äksilased, vaid käivad tööle mujalt. Mis ei tähenda, et Äksis tööinimesi üldse poleks. Vastupidi: vallavolikogu esimehena väidab Kalev, et siin on vägagi tegusat rahvast.
“Seegi on juba näitaja, et vallavolikogus on Äksi esindatud tervelt kolme inimesega. Ja seal jõe taga uutes majades teevad kõik midagi: Andrus Nõmmisto on erastanud ja rentinud maid ning tegeleb põllumajandustootmisega, ka Leonhard Teever on talupidaja, Varulad tegelevad muu ettevõtlusega, Rene Treieril jälle on väike vutifarm, kus ta on alles hoidnud kunagi Kaiaveres edukalt kasvatatud eesti vutitõu.”
Äksi tulevikku näeb Kalev aga selles, et mõnekümne aastaga võib see kasvada Tartu linna satelliitalevikuks. Tema arvates hakkavad inimesed tulevikus puhast õhku ja looduslikku keskkonda senisest enam hindama.
300 000 puud
Äksi kunagise kirikumõisa maadele on kõrgema aiandusharidusega Arno Korb rajanud kaheksahektarise ploomi-, õuna- ja marjaaia. Marjapõõsad ja ploomipuud kannavad juba päris kenasti, õunapuud on veel noorevõitu. Nii et kuigi Arno aias kasvavad just kaubanduslikku välimust omavad õunasordid ja eesti inimene on hakanud turult juba eesti õuna otsima, kujutab aiandustalu pidamine endast küll rohkem peost suhu elamist. Seepärast ei taha ka kuidagi valmis saada kirikumõisa rentniku lauda varemetest üles ehitatav külalistemaja, mis peaks muutma aiandustalu üksiti turismitaluks. Juba kümme aastat pooleli olev ehitis on täis siit ja sealt odavalt hangitud puitmaterjali, kive, torusid ja Arno lennukaid ideid.
“Mul on mitmeid haritud sugulasi, kes välismaale elama läinud ja kelle kaudu ma suudaksin siia meelitada sealseid pensionäre, kes odavalt ja tervislikult suve veeta tahavad: meil on värsked kanamunad, maasikad, sõstrad ja kitsepiim ju omast käest,” ütleb Arno. Tänu Paunvere väljanäitustele teataksegi Arnot laiemalt just kitsepidajana: ta on seal kitsede ja omaenda värvika väljanägemisega parajat elevust tekitanud.
Nüüd on Arno aga nõuks võtnud oma karjakoplisse Saare mõisa eeskujul koduloomaaia teha. Selleks kavatseb ta tiiki laiendada, kujundades keskele väikese saare, kus siis kitsed, lambad, küülikud ja kodulinnud vabalt ringi liiguvad ning kus lapsed neid toita ja katsuda saavad.
Kõige hullem Arno ideedest tundub olevat see, et ta kavatseb lähedusse soetatud 60 hektarit maad metsa täis istutada. Puuistikud kavatseb ise puukoolis valmis kasvatada, sest osta ega loodusest korjata sellist kogust ei jõua.
“Aga kui siin saja aasta pärast ikka 300 000 täisjõus mändi mühiseb, on see võimas
küll,” arvab Arno. “Või vähemalt on pärijatel, mille kallal purelda,” lõpetab ta tänapäeva karmi reaalsusse tagasi tulles. Elame, näeme. Või õigemini — meie enam ei näe.
RIINA MÄGI
KULTUUR
|
|
Ühed esinesid, teised elasid neile kogu hingest kaasa. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ |
Kuninglik lauluvõistlus lasteaias
Jõgeva lasteaias Karikakar korraldati üleeile juba neljandat aastat järjest pidulik lauluvõistlus.
Tänavu astus kuulajate ja žürii ette 27 tüdrukut ning poissi. Väikeste solistide esinemist olid hindama kutsutud Asta Paeveer, Kersti Teras ja Andres Niglas. Lauljad juhatas lavale tema hiilgus Kuningas ise (eraelus Janek Varblas). Selleaastase lauluvõistluse eel korraldati lasteaias nimekonkurss ning see andis nüüd juba traditsiooniks saanud toredale võistlusele lõpuks ka nime — Laulurõõm. Ja laulurõõmu oli sedavõrd palju, et sellel ei tundu lõppu olevatki, sest järgmisel aastal tahavad esineda need, kes tänavu veel osavõtjate vanusepiiridesse ei mahtunud.
Pisikesed preilid ja noorhärrad laulsid mikrofoni ning oma puldi taga oli ametis helitehnik Meelis Rändoja. Esineti kolmes jaos: kõigepealt noorimad, 3—5aastased
tüdrukud, siis poisid ja lõpuks 6—7aastased tüdrukud. Kui nii väiksemate tüdrukute kui ka poiste etteastete järel oli hindajatel parimate väljaselgitamine üsna lihtne, siis pärast suuremate tüdrukute kuulamist läks asi juba raskemaks, sest tase oli märksa ühtlasem.
Laulude valimine ja selgeksõpetamine eeldab suurt tööd ennekõike lasteaia muusikaõpetajalt Merike Siirakult. Lastele annab see esinemisjulgust ja kaasaelamislusti.
Nagu Asta Paeveer märkis, on laululapsed iga aastaga aina tublimaks ja laulud ilusamaks läinud. Enamikus esineti muusikakasvataja klaveri saatel, mõned julgemad ka lindimuusika järgi.
Tänavuse lauluvõistluse sponsor oli Pargi kaupluse juhataja Kaie Barbo ehk lihtsalt
Liseti vanaema. Juhataja Mare Suviste ütles, et teist aastat on tänu projekti kirjutamisele eraldanud raha ka Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp. Lisaks toetasid laululaste vanemad. Seetõttu sai iga esineja Kuningalt väikese kingituse ning iga grupi parimad lisaks auhinnad. Tähtsa päeva märkimiseks sai kommikoti ka iga rühm.
Seekordse lauluvõistluse parimateks tunnistati väiksemate tüdrukute hulgas Andra Aus, Marleen Reimets ja Kätri-Avelin Säärits, poistest Simmo Säärits, Sander Leppik ja Karmo Kerb, suurematest tüdrukutest Clelia Osila, Jaana Suija ja Merleen Raudmäe.
VAIKE KÄOSAAR
Keeleküsimuste üle arutlemine võib esmapilgul igavavõitu asi tunduda. Jõgeva Ühisgümnaasiumi emakeelepäev, mis toimus üleriigilisest kaks päeva hiljem ja millel esinesid Tallinna ja Tartu keeleinimesed, tõestas vastupidist.
Eesti Keele Instituudi teadur Sirje Mäearu, üks hiljuti ilmunud “Eesti keele sõnaraamatu” autoreid, tutvustas ühisgümnaasiumi õpilasteleja õpetajatele uut paksu “keelepiiblit” kui varasematest õigekeelsussõnaraamatutest liberaalsemat teost.
“Seniselt käskivalt normimiselt on uues sõnaraamatus üle mindud suunavale ja soovitavale,” ütles Mäearu ja lisas, et juba enne suve on plaanis välja anda sõnaraamatu kergelt parandatud trükk.
“Tihti küsitakse meilt, kas neid sõnu, mida sõnaraamatus pole, ei tohigi kasutada,” ütles Mäearu. “Nii see muidugi pole. Kõik sõnad raamatusse lihtsalt ei mahu.”
Emakeele Seltsi tegevliige, raadiomees Einar Kraut tõi põnevaid näiteid selle kohta, kuidas eri keeli kõnelevad inimesed maailma selle tõttu erinevalt mõistavad, et sõnade tähendusala on erinev. Eesti keel on tema sõnul aga teatud mõttes unikaalne: “Ma ei tea ühtegi teist keelt, milles oleks nii tugevasti ühendatud pingevabadus ja kergus häälikute moodustamisel ning häälikute stabiilsus ja puhtus.” Kraudi hea tuttav, Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal väitvat koguni, et neilt vahetuse korras välismaa loomaaedadesse sattunud loomad tundvat eesti turistid keelekõla järgi ära: loomad erutuvad ja lähevad inimeste juurde.
Emakeele Seltsi teadussekretäri Tõnu Tenderi slängiteemaline sõnavõtt tekitas saalis parajat elevust, sest ta tõi ka värvikaid näiteid. “Kui varem arvati, et slängi kasutavad noored jäävad millegi poolest rumalamaks, siis nüüd on hakatud slängi tunnistama elava keele ühe osana. Rootsi ja Siberi eestlaste kogemuste põhjal võib koguni öelda, et slängi kadumine ennustab keele enda hääbumist,” väitis Tender.
Kirjanik Hando Runnel, aprillis algava eesti raamatu aasta peakomitee aseesimees, rääkis vähem raamatuaastast ja rohkem kirjutava inimese eetilisest kohustusest mitte teha oma sõnadega teistele halba. “Näiteks arstid peavad enne ametisse asumist andma vande, et nad ei kasuta oma oskust mõjutada inimest noaga, rohtudega jne kurjasti. Samasugune eetiline kohustus on sõnaväge valdaval inimesel,” arvas Runnel.
Peale Tallinna ja Tartu külaliste tegid keelepäeval ettekande ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Helge Maripuu, kes rääkis Eeva Niinivaara seostest Jõgevaga, ning Xa klassi õpilane Juta Jaama, kes andis ülevaate oma ajakirjanduskeele alasest uurimusest, mis märgiti ära sel nädalal Tartus toimunud emakeeleolümpiaadil.
RIINA MÄGI
Kursi kihelkonnapäevad kahes maakonnas
Neljapäeval peetud Puurmani vallavolikogu kultuurikomisjoni koosolekul arutati Kursi kihelkonnapäevadega seotud küsimusi. Seekordsed kihelkonnapäevad korraldab Puurmani vald ning need otsustati läbi viia 23. ja 24. juunil.
Möödunud aastal olid Kursi kihelkonnapäevad Tartumaa Laeva valla organiseerida ning need viidi läbi 10. ja 11. septembril. Tänavused kihelkonnapäevad jäid Puurmani valla hooleks. Neljapäevasel koosolekul leiti, et mõttekas oleks kihelkonnapäevi korraldada just siis, kui rahvast kodukandis rohkem on. Seepärast jäädigi võidupüha ja jaanipäeva juurde. Pealegi on sellel ajal Kursis ka surnuaiapüha.
Nagu ikka, on Kursi vabadussõja ausamba juures võidupühal mälestusmiiting ning Puurmanis süüdatakse jaanipäevaõhtul jaanituli. Kindlasti tulevad seekord kahe valla vahelised spordivõistlused, kontserdid, näitused jms. Kihelkonnapäevade kava pannakse ilmselt täpsemalt paika aprilli lõpus.
VAIKE KÄOSAAR
Rahvaraamatukogudel oli hea aasta
Kolmapäeval olid keskraamatukogus Põltsamaal koos maakonna rahvaraamatukogude esindajad. Tehti kokkuvõtteid 1999. aastast ning peeti aru üleeestilise raamatuaastaga seotud ettevõtmiste üle.
Kokku on maakonnas 30 rahvaraamatukogu. Nende külastatavus on aastaaastalt suurenenud. Maakonna keskraamatukogu peaspetsialisti Tiiu Pihlaka sõnul käib päevas maal asuvates raamatukogudes 30, linnades 200 inimese ringis, Jõgeva linnaraamatukogus küünib külastajate arv päevas juba 300 ligi. Järjest enam teevad muret liiga väikeseks jäänud lugemissaalid, sest sealgi käib rahvast aina rohkem. Üldiselt oli aga möödunud aasta maakonna rahvaraamatukogudele väga hea.
Tiiu Pihlakas: “Laiuse ja Palamuse raamatukogu said uued ruumid ja Torma raamatukogu ruumides tehti kapitaalremont. Aasta jooksul avati kaks internetipunkti — Jõgeva ja Laiuse raamatukogus.”
Et esimese eesti raamatu ilmumisest möödub tänavu 475 aastat ja sel puhul on 23. aprillist välja kuulutatud üle-eestiline raamatuaasta, kõneldi kokkusaamisel ka eelseisvatest ettevõtmistest. Esimese suurema üritusena on plaanis lasteraamatu päevale pühendatud ülemaakonnaline mälumäng “Raamatuga rahvaluule radadel” Põltsamaa kultuurimajas. Ürituse korraldab keskraamatukogu lasteosakond.
VAIKE KÄOSAAR
Pala koolis toimus emakeelepäeval aktus
Pala koolis korraldati emakeelepäeva auks aktus, millel osalesid kõik õpilased alates kolmandast klassist.
Emakeeleõpetaja Leili Lind kõneles aktusel kaunist emakeelest. Emakeele teemal olid ettekanded õpilastelt Evelin Kliimantilt, Thomas Kaldmalt ja Janno Kiisalt. Raamatute lugemisest ja hoidmisest rääkis kooliraamatukogu juhataja Malle Sildver. Päevakohaseid laule laulis tütarlasteansambel.
VAIKE KÄOSAAR
Põltsamaal lõbusalt ja teaduslikult emakeelest
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis kogunesid emakeelepäeval kooli saali VII—IX klasside õpilased, et kõnelda ja laulda emakeelest.
Seitsmenda klassi ettekanne oli klassijuhataja Külli Solvaku juhendamisel lõbusa moega ettekanne. See sisaldas tagurpidi muinasjutte, rollimängu jms. Helbe Punga üheksanda klassi õpilaste ettekanne oli juba teaduslikumat laadi. Juttu oli Jõgevamaaga seotud keeleuurijate ja keeleteadlaste elust ning tegevusest. Emakeelest laulis kooli segaansambel.
VAIKE KÄOSAAR
Laupäev, 18.03.2000. a.
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Pirukatega tuleb oodata, kuni laenud makstud
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
Koolipõlves peab ka puhkama õppima
JAAN LUKAS
55% jõgevamaalastest ei telli ühtegi üleriigilist lehte
MARGUS KIIS
KIRJAD
Mis meie linnaarhitektiga lahti on?
AARE KIRNA
Jõgeva Soojus ei nööri tarbijaid
ENDEL VARIK,
Jõgeva Soojuse juhataja
OLUKIRJELDUS
Äksis, siin- ja sealpool ajapiiri
RIINA MÄGI
KULTUUR
Kuninglik lauluvõistlus lasteaias
VAIKE KÄOSAAR
RIINA MÄGI
Kursi kihelkonnapäevad kahes maakonnas
VAIKE KÄOSAAR
Rahvaraamatukogudel oli hea aasta
VAIKE KÄOSAAR
Pala koolis toimus emakeelepäeval aktus
VAIKE KÄOSAAR
Põltsamaal lõbusalt ja teaduslikult emakeelest
VAIKE KÄOSAAR
