Vooremaa
Teisipäev, 18.01.2000
Esikülg
Jõgevamaa ja Tartu postkontor ühinevad
Eelmisel nädalal algas Jõgevamaa Postkontoris optimeerimine ja üleminek Tartu Postkontori alluvusse. Vallandusteate said kätte veerandsada senist postitöötajat.
Postkontorid peavad olema ühinenud 1.aprilliks. Eelmise nädala lõpus Jõudis Jõgevale ASi Eesti Post peadirektori Tarmo-Jaan Tõeleidi allkirjaga käskkiri, kes Jõgevamaa 159st senisest postitöötajast jäävad tööle Tartu postkontorisse.
“Vallandamine puudutas põhiliselt kontorirahvast. Jõgevalt kaovad raamatupidamise, ökonoomika, ekspluatatsiooni, majandus- ja haldusosakond. Uut ametikohta saame pakkuda vaid pooltele,” märkis Jõgevamaa postkontori tegevdirektori kohusetäitja Kaie Poolakess.
Ühinemine toimub mitmes etapis: 1. veebruarist on Tabivere, Maarja, Saare ja Voore postijaoskonnad ning Koogi postipunkt Tartumaa Lähte sõlmsidejaoskonna teenindada. 1. märtsist hakkab Mustvee linna, Raja, Pala ja Lümati post käima läbi Alatskivi sõlmsidejaoskonna.
Jõgevale jääb Tartu postkontori Jõgeva sõlmsidejaoskond, Põltsamaal on taoline muudatus juba tehtud.
“Kuigi sidejaoskondade alluvus ja nimetus muutub, võivad meie Jõgevamaa kliendid edaspidigi pöörduda kõikide posti puutuvate probleemidega Jõgeva sõlmsidejaoskonna juhataja poole. Seoses ümberkorraldustega hakatakse kõikides piirkondades posti varem kätte toimetama. Oluliselt varem jõuab post Mustveesse, siis saavad nemadki lehed kätte juba hommikul kella kaheksaks, nagu teisteski linnades,” loodab Kaie Poolakess.
“Eriti kurvad, lausa pisarates olid koondamisteadet kätte saades vanemad töötajad. Mitmetel neist on postialane haridus, seega tuleb uue ameti õppimisega või töökoha leidmisega suuri raskusi. Minule pakuti küll teist ametikohta, kuid pole veel otsustanud, kas sellega nõustun,” lausus Aili, kes oli üks 25st optimeerimisele kuulunud postitöötajast.
Pärast ühinemist on Tartu postkontoril kavas kõige esmalt teha remont Põltsamaa vanas postimajas, seejärel jõuab järg Jõgeva postihoone klienditeenindussaalini.
ARDI KIVIMETS
Majandus
JÕGEVAL JUURDUVAD KAARDITERMINALID
Jõgeval valitses pikka aega mõneti naljakas ja piinlik situatsioon, et linna ainus kaarditerminaliga kauplus oli väike Rocco pood kesklinnas. Jaanuari alguses paigaldati terminalid sinna, kus nad oleksid pidanud juba ammu olema: kaubahalli kui suurimasse ostukeskusesse siinmail.
Kaarditerminal on tumehall väike asjandus kassaaparaadi kõrval juhtme otsas, sellel on üks-kaks pilu ja rohelise kirjaga kitsas ekraan. Nüüd ei pea kaubahallis ostmiseks enam ukse kõrvalt “august” värvilisi pabereid välja võtma. Tõsi küll, koos kaardiga nõutakse näha ka isikut tõendavat dokumenti, soovitavalt passi või juhiluba. Müüja tõmbab kaardi läbi suurema pilu, sisestab vajalikud andmed, aparaat võtab ühendust pankade kaardikeskusega, see omakorda panga andmebaasiga, ostja arvelt broneeritakse summa (kaardimakse ise on tasuta) ja saadetakse arve tagasi terminali, mis väljastab tseki. Ostja peab sellele alla kirjutama, tavaliselt lisavad müüjad ka dokumendi seerianumbri.
Enne Hansapanga ja Hoiupanga ühinemist kasutas Hoiupank palju PIN-koodiga terminale allakirjutamise alternatiivina, kuid Hansapank on nendest millegipärast loobunud.
Vahel võib juhtuda, et terminal ei saa kaardikeskusega ühendust või on keskuses mingi viga. Sel juhul ei õnnestu kaardiga maksta. Kui sellega tehti ostjale suurt tüli, võib ta pangalt kahjutasu nõuda. Kui arvel pole maksmiseks piisavalt raha, siis näitab terminal seda ekraanil või trükib lühiteate.
Terminali kasutamine võib tekitada viivitusi teenindamisel, sest kogu protseduur võtab veidi aega. Seda eriti Jõgeval, kus on peamiselt analoogtelefoniliinid. Probleem on eriti suur seal, kus kassaaparaat ja terminal on ühes plokis, nii et ühenduse ajal ei saa ka sularahas maksjaid teenindada. Nii on see näiteks Roccos.
Pangakaarti võib maksmiseks julgelt kasutada, kontrollige igaks juhuks vaid tsekki. Hirmujutud sellest, et teie kaardilt kopeeritakse mingi vidinaga andmeid, kehtivad ehk vaid kahtlastes kõrtsides, kus kaart võidakse kuhugi tagaruumi viia.
MARGUS KIIS
Vooremaa noortelisa Kreisy
KREISY JUHTKIRI
Püha kuu ramadaan on jälle läbi. Kahju, kuigi ma pole ööklubipidaja, kelle kasum sel ajal, kui valgus on toidule ja muule lõbusale kahjulik, kõvasti suurenes. Aga aitab naljast, kuigi “ära seo kinni vilja sõtkuva veise suud.” Ei, see polnud tsitaat koraanist, vaid piiblist, aga see ajab ka asja ära.
On rõõm tõdeda, et islam kogub Eestis populaarsust. Tema sisemist uuristustööd Venemaal tunnustatakse ja toetatakse siin palavalt, õigeusklike ponnistusi neetakse maapõhja. Samuti ollakse siin veendunud, et ega naised ei peaks meestega võrdsed olema. Rõve läänelik kultuur, muusikatööstus, filmitegemine jms sureb ka vaikselt välja. Hulk kinosid on juba suletud (Jõgeva teeb selle tõttu eriti rõõmu), ETV läheb põhja jne. Ristidega kirikud kaotavad oma mõju ja liikmeid. Alkohol veel võimutseb, aga ega kanep ja moonipuru tast enam palju maha ei jää, see on juba eliidi värk. Mitmenaisepidamine pole enam mingi patt. Kõik käib vaikselt ja rahulikult, polegi mingit püha sõda vaja. Kuigi mingi sõda nagu käiks, või kuidas Kert kirjutas? Eestlastega saab ikka asju ajada. Ega muud midagi kui kupleid ehitama. Teen ettepaneku võtta alguses ära Oleviste vastik terav fallos ja asendada see palju meeldivama hiigelkupuga. Jõgeva kirikule on aga väga lihtne asetada üks hea pisike poolmuna. Eelmisel suvel oli Päikegi siin korraks nii mõnusa poolkuu moodi.
Õnnitlen, eestlased! Võib-olla Jeshu ei hävitagi teid, kui ta Maale tuleb.
MARHUS KISN LADEN
KREISY VÄLIMÄÄRAJA 2 — ÜHISKONDLIKUD IDENTITEEDIGRUPID
Seekord tuleb juttu persoonidest, kes soovivad end oma välimuse ja olekuga mingisse kindlasse rühma kuuluvaks kuulutada. Eesmärgid võivad olla erinevad, meetodid samad, sest tähtis pole see, kes sa oled, vaid see, mis on sul seljas (jalas, kõrvas, suus, peanaha peal — üks miljonist postmodernismi lipukirjast). Kunagi olid biitnikud, siis hipid, siis glämmarid, siis diskorid, siis punkarid, siis yuppie’d, siis homod, siis griinpiisid (eköd), siis hevimetallistid, siis grunged, siis satanistid, siis beibed/himbod, siis postmodernistid (eraldi), siis millenniumistid jne. Aga nüüd — Jõgeva 2000 liikumised.
1. Pensiod. Kõige arvukam ja võimsam (surve)grupp, kohati väga aktiivne.
Mis seljas? Kummalised luitunud pealisriided, rõhutatult moest läinud: pikad mantlid jms; sageli jalas värvilised kummikud või viltsaapad. Lühikesed, enamasti halliks värvitud juuksed nii meestel kui ka naistel; paljud meessoost pensiod on oma pea osaliselt kiilaks lasknud.
Mida teevad? Kuna elavad pea eranditult riiklikust rahast, ei pea tööl käima. Enamik aega on vaba ja see täidetakse kõikvõimaliku tegevusega: kõndimise, ökopõllunduse, muusikategemise, rääkimise, sportoigamise, kirjutamise, protesteerimise, Elmari kuulamise jm hobidega.
Muusika? Peamiselt kas kutse tantsule, sült või nn rahvalik. Üldiselt seksistlik-romantiliste tekstidega vähese varieeruvusega mitteekspressiivne popmuusika.
Mõnuaine? Alkohol.
Seks? Harv, kuid tantristlik. Ei karda rasedust ega haigusi. Igasugused suhted.
Poliitika? Poliitiliselt aktiivne, kõige rohkem igasuguseid avalikke meeleavaldusi korraldav grupp. Kahjuks on teadlikkust vähevõitu, allub hästi ajupesule.
Kus näha? Igal pool.
2. Kommoninimesed. Suur, kuid väheaktiivne grupp.
Mis seljas? Maitsetud tänapäevased rõivad. Juuksed vastavalt tavamoele keskmise pikkusega.
Mida teevad? Tööd. Õhtul toovad lapsed koju, vaatavad TV-d.
Muusika? See, mis raadiost tuleb.
Mõnuaine? Alkohol.
Seks? 2 per nädal, a 3 minutit õhtul. Abielusuhted. Keskmiselt aborte.
Poliitika? Ei huvita eriti. Heal juhul valivad.
Kus näha? Õhtuti kella 6 paiku tänavatel liikumas.
3. Rullnokad. Keskmise arvukusega, kuid lärmakas grupp.
Mis seljas? Peas mingil moel koolutatud nokaga mütsid (meesisikutel, naissool mitte). Seljas väga puhvis joped, jalas teksad või dressid, naistel ka lühikesed seelikud. Meestel on suhteliselt lühikesed juuksed, naistel enamasti pikad ja blondeeritud. Naised on tugevalt meigitud.
Mida teevad? Päeval teenivad erinevatel viisidel raha; õhtul kogunevad tänavatele/ diskodele vm kampadesse, seisvad/istuvad, räägivad võimalikult valju häälega seksist, alkoholist ja vägivallast, manustavad mõnuaineid; targemad kogunevad selleks kuskile soojemasse kohta.
Muusika? Peamiselt monotoonse rütmiga saksa päritolu debiilpop.
Mõnuaine? Alkohol, marihuaana, amfetamiin.
Seks? Peamiselt mõnustatud peaga promiskuiteet; on ka lühiajalisi paarissuhteid. Üsna palju aborte ja haigusi.
Poliitika? Teavad Reformierakonda, mille poolt lubavad olla. Tegelikult ükskõik.
Kus näha? Õhtul kesklinnas, baarides, diskodel, ööklubides.
(Järgneb)
MARGUS KIIS
Sport
Kuremaa libasõudjate edukas debüüt
Laupäeval Tallinnas toimunud rahvusvahelistel võistlustel ergomeetrisõudmises Alfa 2000 sai Kuremaa ujulat esindanud tütarlaste A-klassi võistkond teise ja sama vanuseklassi poiste võistkond kolmanda koha.
Mõlemad võistkonnad koosnesid Kuremaa Põllumajandustehnikumi õpilastest ja moodustati koolis möödunud nädalal toimunud võistluste põhjal. Eelvõistlused peeti kehalise kasvatuse tundides, kus ergomeetritrossi sikutasid 180 õpilast kahest ja poolest sajast. Lõppvõistlusele pääsesid 20 tugevamat poissi ja tüdrukut ning seal selgitati juba neljaliikmeliste esindusvõistkondade koosseis. Nii et õigupoolest läksid noored Tallinnasse nii, et mõni neist oli sõudeergomeetrit vaid mõned korrad proovinud.
Maalt ja hobusega
Kalevi spordihalli oli võistluste tarvis üles pandud 16 ergomeetrit. Võistkondliku sõudmise puhul arvestas arvuti aega nii, nagu oleks tegemist neljase paadiga, st arvesse läks nelja sõudja keskmine kiirus ja ka kuvar näitas vaid ühe paadi liikumist. Tüdrukute A-klassis võistles kuus võistkonda, poiste A-klassis üheksa. Et mõlemad võistkonnad finaali jõudsid, oli Kuremaa noortele endilegi üllatus, konkurentidest rääkimata.
“Enamik noortevõistkondi olid sõudeklubide ja spordikoolide omad, meie olime n-ö maalt ja hobusega. Kui finaali jõudsime, siis läks lahti jutt, et Kuremaale on mingi uus spordikool tekkinud,” ütlesid Kuremaa poisid.
Finaalid olid tasavägised: Kuremaa tüdrukud jäid 500-meetrisel distantsil 4,4 sekundiga alla vaid Pärnu Kalevi sõudeklubile, poistel tuli alla vanduda sama klubi esimesele võistkonnale ja Eesti Spordigümnaasiumile vastavalt 4,8 ja 2,3 sekundiga. Võistkondade esindajana kaasas olnud Kuremaa ujula juhataja Igor Ellisson ütles, et tema karjunud finaaliheitlusi jälgides igatahes hääle kähedaks.
1000m vajab eritreeningut
Individuaalvõistlusi peeti mitmes erinevas kategoorias, kusjuures “päris” sõudjate klassis võitis maailmameister Iztok Copi ees Jüri Jaanson. Kuremaa noored individuaalvõistlustel ei osalenud, sest seal tuli läbida juba 1000 m.
“500 meetrit tõmbab kehaliselt hästi arenenud noor lihtsalt jõuga ära, aga 1000 m tahab juba eritreeningut ning oskust oma jõuvarusid ühtlaselt jagada,” ütles Ellisson.
Tallinnas võistlemas käinud noored väitsid, et tegelikult võib kehvemas sportlikus vormis inimene liiga ägeda rebimisega ka lühemal võistlusmaal endale liiga teha: kooli võistlusel läinud mõnel südagi pahaks. Esindusvõistkonda pääsenud on aga kõik tugevad sporditegijad, tõsi küll, põhiliselt pallimängude alal.
Igor Ellissoni sõnul toetas Kuremaa ujula võistkondade Tallinnas käiku transpordi kindlustamisega Jõgeva vallavalitsus. Kuremaa ujula premeerib aga tublisid võistlejaid ujula sooduspääsmetega.
Praegu endiselt ujula fuajees seisva sõudeergomeetri leiavad huvilised edaspidi ujula jõusaalist. AS Cobra Grupp on ruumi viimistlemise juba lõpetanud ning tuleval nädalal läheb tasuline jõusaal käiku.
RIINA MÄGI
Jõgeva saalibändipoisid alistasid Tartu ülikooli võistkonnad
Möödunud laupäeval ja pühapäeval Tallinna Tehnikaülikooli spordihoones peetud Eesti saalibändi meistrivõistluste teisel etapil võitis spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond kahte vastasmeeskonda ja sai ühe kaotuse. Võistkond Tähe II lahkus pealinnast kahe silmapaistva võiduga.
Tähe esindusmeeskond kohtus laupäeval esimesena Nõmme spordiklubiga, keda võideti 9:1. “SK Nõmme sai eeskirjade rikkumise eest 41 karistusminutit. See oligi vastaste ebaedu põhjuseks ja ühtlasi muutis mängu igavaks,” ütles “Vooremaale” SK Tähe treener Toomas Klaarmann. Järgmisena oli Tähe vastaseks spordiklubi Maitim. Mängus, mis lõppes jõgevlaste kasuks 6:2, tabas kolmel korral väravat Martin Karis, kes tuli spordiklubisse Tähe võistkonnast Tartu Bildorex. Ühe pidevalt saalibändivõistlusi jälgiva pealtvaataja sõnul võinuks Tähe võita veelgi ülekaalukamalt, kui oleks kõik võimalused ära kasutatud.
Meeskonna Tähe II rivaaliks oli laupäeval Tartu Ülikooli spordiklubi. Jõgeva noormehed, kelle treeneriks on Marko Saksing, alistasid ühe Eesti saalibändi tugevama võistkonna 6:5. Mängus, mis oli paljudele üllatuseks lõid Jõgeva mängijatest Roland Songisepp kolm, Hannes Pagi kaks ja Heiki Voog ühe värava.
“Tartu ülikooli spordiklubil läks kehvasti arvatavasti seetõttu, et nad pidasid Tähe II nõrgaks vastaseks,” arutles Toomas Klaarmann.
Tähe II oli heas vormis ka pühapäeval. Siis võideti 3:1 Tartu Ülikooli spordiklubi Ilvest. Jõgeva poistest lõi Roland Songisepp kaks ja Lauri Hõim ühe värava.
Tähe esindusmeeskonna pühapäevane mäng Tartu Ülikoli spordiklubiga lõppes Jõgeva spordimeestele kaotusega 3:2. Tähe ründajatest said palli väravasse Kaido Ingver ja Algis Uiga. Kaksteist karistusminutit andis aga vastastele võimaluse võitmiseks.
“Kaotus, mis saadi kõrgklassi mängus ei rikkunud meie meeste meeleolu ja oli heaks õppetunniks. Parem on ju lüüa saada meistrivõistluste esimestel etappidel kui viimastel,” arutles Toomas Klaarmann.
SK Tähe osalemist meistrivõistluste seekordsel etapil sponsoreerisid Jõgeva linnavalitsus ja aktsiaselts Mokter, kes eraldas kütust.
Meistrivõistluste praeguse seisuga on kõige tugevamateks võistkondadeks Tähe esindusmeeskond ja Tartu Ülikooli spordiklubi, kellel mõlemal on kümme punkti. Võistluste järgmine etapp toimub 5. ja 6. veebruaril Jõgeva spordihoones Virtus.
JAAN LUKAS