Vooremaa
ESIKÜLG
Tollid andsid tagasilöögi
Kaugemas perspektiivis on imporditollid kohalikule põllumajandusele siiski kasulikud, leiavad Jõgevamaa põllumajandustootjad.
ASi Jõgeva Viljasalv tegevdirektori Ivar Tominga sõnul on kolmandatele riikidele kehtestatud järgmised teraviljatollid: rukkile 59%, odrale 44%, harilikule nisule 34% ja kõvale nisule 20%. Rukki toiduteravilja müügihind on 1370 krooni tonni eest, kuid erilist turgu sellel ei ole. Käesoleva aasta jaanuaris planeeriti rukist müüa 3000 tonni, müüdi aga 1700 tonni.
Probleemiks on oder
“Euroopa Liidu maadest toodava odra piirihind on 2100—2200 krooni tonn. Kodumaise odra hind kõigub 1700—1800 krooni tonni ümber, kuid varutavad kogused on minimaalsed,” ütles Ivar Toming. Kui ei oleks tolle, siis oleks vilja võimalik Kasahstanist juurde osta. Detsembris tuli sealt Eestisse umbes 20 000 tonni, hinnaga 1500 krooni tonn. EL teraviljatootjad saavad kuni maikuuni eksporditoetusi, kuid avaldatakse arvamust, et hinnad hakkavad ronima ülespoole — kuni 2500 kroonini tonni,” kinnitas Toming.
Venemaalt ei tuleks vilja tollideta ega tollidega, sest Venemaa vahetas vilja Ukrainaga gaasi ja kütuse vastu. Ukraina küll ekspordib, kuid ka seal oli kehv saak. Lisaks võib näiteks 1000 tonnise partii kvaliteet olla väga ebastabiilne. Pealegi on Ukraina kehtestanud väljaveopiirangud.
EL maade nisu piirihind on momendil 1900 krooni tonn. Ukraina nisu hind võib olla umbes 100 krooni võrra odavam.
Tollisüsteem vajab täiustamist
Mõnedki Jõgevamaa põllumajandustootjad arvavad, et praegune söödateravilja hinnatõus pole tingitud tollidest.
“Tollide kehtestamine on õige asi, mis paraku valel ajal teoks sai. Arvestades eelmise aasta põuda, oleks vaja praegu söödavilja sisse osta. Ühtlasi leian, et praegune teravilja hinnatõus pole põhjustatud mitte tollidest, vaid söödadefitsiidist,” ütles talunik Hendrik Allsaar Põltsamaa vallast. Ka Torma osaühingu juhataja Ahto Vili arvates ei pruugi tollid põhjustada söödateravilja hinnatõusu. Tegelikult tulnuks tollid juba ammu kehtestada, sest iga normaalne riik kaitseb oma turgu. Tänu tollidele hakkab ehk Eesti majanduselu stabiliseeruma ja nii jõuame ehk tulevikus teiste riikide tasemele,” lisas ta.
Praeguse tollipoliitika puudusi kritiseeris maakonnalehele Jõgeva Talunike Liidu juhatuse esimees Kalju Jalakas:
“Tollide rakendamine kolmandatest riikidest eksporditud kaupade suhtes on igati vajalik. Euroopa Liidu maadest tuuakse aga siiski Eestisse odavaid saadusi. Seda arvestades peaks Euroopa Liit loobuma oma liikmesriikidele makstavast eksporditoetusest,” arutles maakonna talunike juht.
Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhatuse esimees Märt Viileberg selgitas Vooremaale tollide mõju nii: “Tollide rakendamine oli ainuõige tee. Ilma selleta ei saa Eesti olla võrdväärne partner Euroopa Liidus. Arvatavasti on senist tollisüsteemi vaja ka täiustada. Kindlasti ei maksaks aga sellele mõnede puuduste tõttu lausa joont peale tõmmata,” märkis ta.
“Parem pool muna kui tühi koor,” kommenteeris Jõgeva Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver impordiollide mõju kohalikule põllumajandustootmisele.
“Tollimaks võiks olla ikka paindlikult kasutatav hoob, kuid tolle tühistada poleks siiski mõtet,” arvas Ingver.
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Balti kett lagunemas
Kolme Balti riigi kokkuleppe kohaselt ning solidaarsuse väljendamiseks heisatakse Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspäevadel nendes maades riigilipud.
Eile tähistas oma iseseisvuspäeva Leedu. Enne iseseisvuse saavutamist seisime loosungeid ja lippe lehvitades ning käest kinni hoides küll ühtses Balti ketis, mis ulatus Tallinna Toompeast kuni Vilniuse Gediminase tornini. Nüüd aga näib, nagu
oleks ühine vabaduspüüdlus ja naaberriikide pidupäevad ununenud: vähemalt Jõgeval ja selle ümbruses võis Leedu iseseisvuspäeval näha lippe lehvimas vähem kui pooltel majadel.
“Riigilippu ei pannud ma välja mitte üksnes seepärast, et see on kalendris lipupäevana kirjas, vaid lootuses, et 24. veebruaril meenutavad ja austavad meie iseseisvuspäeva ka leedulased ja lätlased. Teistele majadele pole jõutud lippe heisata kindlasti mitte seepärast, et me leedulasi ei austaks, vaid pigem lipupäeva unustamisest,” arvas Suure tänava üks majaomanik Endel.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Bensiinijaamu on liiga palju
Jõgeval Raudtee, Estakaadi ja Kesk tänava vahelise ala Suure ja Puiestee tänava vahelise ala detailplaneeringu avaliku arutelu eesmärgiks on bussijaama, bensiinijaama ning parklate hoonete ja rajatiste maakasutuse ja ehitusõiguse küsimuste lahendamine. Korraldajad ja finantseerijad on linnavalitsus ja AS Favora Tanklad.
Ma olen Eesti Rohelise Liikumise esindajana alati kesklinna bensiinijaamade rajamise ja kesklinna autostumise vastu, sest:
— nii tihedat bensiinijaamade võrku kui Jõgeva ümbruses pole vist kusagil maailmas — üks tankla tuhande elaniku kohta;
— enamik linlastest on jalakäijad ja need on linnas sunnitud autode poolt reostunud õhku endale sisse hingama ja enda tervist sellega ohustama;
— põõsassamblikud suudavad kasvada seal, kus õhk on ka inimesele veel tervislik, need samblikud on meie kesklinna madalamates õhukihtides, kus inimenegi pahaaimamatult hingab, hukkunud halva õhu tõttu, kolmanda korruse kõrgusel on õhk veel talutav, vaadake kesklinna vahtratel põõsassamblikke!;
— päeval on jalakäijal kesklinnas juba küllaltki ohtlik üle tee minna;
— raudtee ja tankla on mõlemad suure ohu allikad, neid lähestikku panna on oht kahekordne;
— pidurdamine, peatumine, mootori väljalülitamine ja käivitamine, auto kohalt minekul paiskub õhku suurim kogus mürgiseid gaase ja seda tanklas manööverdades autoga just juhtubki;
— linnal puudub üldplaneering, aga detailplaneeringutega lõhutakse tervik, ehk oleks mõistlikum teha just see detailplaneering pärast, kui on teada, kuidas kujuneb optimaalne transportteede skeem, bensiinijaamade vajadus jms;
— vahendustegevus ei arenda linnamajandust, vaid millegi tootmine.
Linnavalitsuse korraldus avalikustamise osas ei rahulda ka:
— miks ei olnud võimalik planeeringuga tutvuda linnalehe või maakonnalehe kaudu, vaid ainult linnavalitsuse saalis, st. ebamugavas keskkonnas, kus ei ole normaalseid tingimusi vaimseks tööks?;
— miks ei olnud planeering avalikustatud raamatukogus ja linnavalitsuse koduleheküljel internetis, kui eelmine punkt liiga kulukaks osutuks?;
— miks ei olnud võimalik tutvuda planeeringuga pärast tööaega ja puhkepäeviti?;
— miks ei olnud minul võimalik osa võtta avalikust arutelust? — vastan: ma olin tööl ja jõuaksin kolmapäeval linnavalitsuse saali alles kell 17.45, st uksed on kinni ja arutelu lõppenud, tööle sõidan aga kell 8 väljuva bussiga;
— olin tankla rajamise vastu turuplatsile, linn siiski lubas vaatamata piirkonna inimeste protestile tankla rajada, milline on siis nende inimeste usk linnavalitsusse?
KAS TEIE OLETE TANKLA KESKLINNA RAJAMISE POOLT VÕI VASTU?
Kuigi pole vist mõtet enam küsida, tanklaid tuleb niikuinii kesklinna autostunud linnavalitsuse ametnike tõttu rohkemgi kui üks! Küll te näete, kui juhtumisi heitgaaside vingu tõttu pole enne ära surnud.
Lugupidamisega ja kainet mõtlemist soovides
VELLO KEPPART
KIRJAD
Karjarahva pilpaküla
Vastukaja artiklile “Kivijärve — töökohtadeta küla” (Vooremaa 29.01.2000)
Lugesin ehmatusega artikli lõiku “Kõvad närvid ja Laari lill”. Varem elasin (Saksamaa) Teilma külas. Mina sain teada, kes oli too mees autoga, roheline Moskvitšpirukas. Toda masinat nägin suvel Rosina hoovil. Sellisel moel ei tasu riigiametnikke sõimata ja riiki laimata.
Härrased R... on elanud Kivijärve kandis seitse aastat. Kas R..... on veel vähe osaühingust ja riigilt värki saanud? Palun minge sinna, kust te tulnud olete! Mees on Torma vallast ja naine Kambja vallast. See ei tähenda, et olete siin 25 aastat elanud ja see on nüüd teiekodu.
Eesti riik on teile küllalt andnud selle aja jooksul. Korterid olid teil algul Kaudes ja Kuremaal, ridamaja karjarahva agulis. Kas teie R... tõesti arvate, et vangimajas on nii hea elu nagu sanatooriumis. Palun minge vanglasse, kui teile vabadus ei meeldi ja proovige järele. Kuidas saab vangla kohta öelda “sanatoorium”.
Kas hr K.R. olete olnud sanatooriumis. Miks hr K. R. külas elavaid inimesi laimab. Ta ei suhtle naabritega, ta on kõigi peale vihane.
Karjarahvas on raske rahvas, kui mingi palgapäev on, siis kohe jooma... See on vana probleem. Karjatalitajatele veeti lehmasöödad ette, nad ise ei peagi lehma ninaesise eest muretsema. Kas olete näinud, et karjatalitaja oleks veskil vilja jahvatamas käinud? Poole öö ajal veetakse hoopis jahuruumidest koju oma loomadele söödajahu. Töötasin ükskord mõned päevad farmis. Vastsündinud vasikas lasti lihtsalt ära surra, et kari hundikoeri saaks verist liha süüa.
Suured farmid on sellepärast tühjaks jäänud, et keegi ei jõua enam lautasid ülal pidada. Seal on koos rahaahned inimesed. Ussipesa, kus üksteist taga räägitakse. Selles külas elab rändrahvas. Inimesed on sellepärast ära läinud, et Kaude osaühing maksis korrapäratult töölistele palka. Palga said kätte kontoriametnikud, juhataja, kassapidaja. Ja need inimesed, kes tööpäeva hommikul Kaude dispetšeripunktis koos käisid...
Lõpuks tuli pankrotihaldur. Hakati masinaid laiali jagama ja loomi maha parseldama. Kogu rahva tööga saavutatud vara jagati laiali. Farm likvideeriti 1. aprillil 1998. aastal. Nüüd on järeldus — ilma töökohtadeta küla.
Lugupidamisega endine külaelanik
RIINA RAND
Politsei ülesanne pole karistamine
Juhtisin 12. veebruari hommikul sõiduautot Peugeot 306 reg. nr. 106 MBO Tartust Jõgevale. Sõitsin lubatud sõidukiirusega 90 km/h. LE p. 102 (2). Nähtavus, tee ja oma tervislik seisund oli hea. Enne Kaarepere asulat sõitsin mööda minuga samas suunas sõitnud Moskvitšist. Olles manöövri lõpetanud ja oma reas tagasi, lähenes minule vastassuunast metsaveo raskeveok, mis andis tuledega märku. Kõrvuti raskeveokiga märkasin kurvi taga asula märki. Eelnevalt varjas auto selle oma siluetiga. Näinud liiklusmärki 5-71, asusin kiirust vähendama. Et mitte minna vastuollu LE p. 107 (2) ja tekitada minu taga liiklejale ohtu, pidurdasin sujuvalt. Mingit ohtu ei olnud. Samal hetkel andis heki varjust välja tormanud politseinik peatumise märguande. Veeresin politseinikuni.
Politseinik palus sõidudokumente ja kutsus oma autosse. Esitas minule näitu mõõteriistal, mis oli 84. Olin sellega täiesti nõus, sest tegelik kiirus enne märgi nägemist oli ju 90 km/h. Vahetult märgi juures võis ta vabalt olla 84 km/h. Ütlesin politseinikule, et toimisin vastavalt liikluskorraldusvahenditele ja liikluseeskirjale. Seepeale väitis politseiinspektor Riisk, et enne asula märki on veel lubatud suurim kiirus 70 km/h liiklusmärk ning ma eksisin ka selle vastu. Seda kuulis ka vahepeal kinni peetud ja politseiautos materjali koostamist ootav naisautojuht Lee Murrand, kes samuti ei olnud nõus politsei poolt väidetava kiiruseületamisega.
Minul hakkas kell 10 Jõgeval koosolek ning pidin seal kohal olema täpselt. Otsustasin kasutada oma õigust ja loobusin kohapeal seletuse ja allkirjade kirjutamisest. Politsei kirjutas minule välja ajutise loa, mis vahetati 14. veebruaril välja õige vastu välismaale sõidu tarvis.
Jõgevalt tagasi Tartusse sõites kontrollisin politsei väidet 70 km/h märgi kohta, mis pidigi olema eelinfo tulenevast piirangust. Kahjuks aga sellist märki seal ei ole ega ole ka vist kunagi olnud.
Ettepanek
Politseinik Riiskil on täielik ülevaade, kuidas sellel konkreetsel teelõigul liiklus korraldada nii, et ka autojuhil oleks politseiniku poolset soovi praktiliselt võimalik täita. Oma vaimusilmas näeb ta seda juba tõenäoliselt mitmeid aastaid (70 km/h). Asi on suhtumises. Politsei ülesanne ei saa olla karistamine, vaid olla abistaja. Seni, kuni politsei juhtkonna ja reapolitseinike mõtlemine pole muutunud, jääb ka politseile vaenlase renomee, keda vihatakse ja kardetakse, mitte ei austata. Väga lihtne on püüda kerget saaki põõsa taga peidus, väga raske aga mõista oma ülesandeid muutuvas ajas.
Edaspidiseks jõudu soovides teie raskes töös,
HELDUR OTSA
JUHTKIRI
Et omavalitsused ei omavolitseks
Inimene on ühiskondlik loom ja ühiskonnas toimuv avaldab mõju tema tegevusvõimalustele, majanduslikule olukorrale ja kultuurihuvidele. Selle üle, millised suhted enda ja ümbritseva maailma vahel luua, võib igaüks paljuski ise otsustada. Valiku saab teha passiivse pealtvaataja või aktiivse kaasalööja rolli vahel. Esmane ja üsnagi reaalne võimalus ühiskonnaasjadega kursis olemiseks on pidevalt huvi tunda elukohajärgse kõrgeima võimuorgani, kohaliku omavalitsuse, töö vastu. Ehk ei teagi paljud inimesed, et neil on üldjoontes õigus külastada kohalike volikogude istungeid või küsida linna ja vallavalitsustest endale huvipakkuvaid dokumente otsuste ja määruste kohta.
Kodanike eriti põhjaliku tähelepanu all võiks omavalitsuste tegevus olla praegu, mil toimub tänavuste eelarveprojektide läbiarutamine ja vastuvõtmine. Omavalitsuse kulutuste ja tulude planeerimine on ju sisuliselt suuresti ümberkaudse maksumaksja raha jagamine, mistõttu on loomulik, et maksumaksja seda protsessi jälgib. Väga hea, kui ta tahab ja oskab eelarveküsimustes ja teisteski omavalitsuse pädevuses olevates probleemides ka ise arvamust avaldada. See on aga mõeldav, kui teha selgeks omavalitsuse tööd kajastavad põhitõed ning omavalitsuste õigused ja kohustused. Usutavasti napib mitmetelgi hääleõiguslikel kodanikel selles valdkonnas teadmisi. Näiteks viis Jõgeva maavalitsus hiljuti läbi suhtumist Jõgeva maakonda ja haldusreformi uuriva küsitluse, millest selgus, et paljud inimesed ei tea, mis vahe on maavalitsusel ja omavalitsusel. Küllap leidub piisavalt neid, kes ei hakka keerulisemate haldus ja majandusprobleemidega pead vaevama. Neile on tähtsad vaid normaalsed elutingimused, mitte aga võimalused ja lahendused heaolu saavutamiseks.
Ehk peabki valimistel usalduse saanud kohalik omavalitsus rahulikult ja ilma vahele segamata töötada saama. Arvatavasti on võimulolijate tööl paremad tulemused siiski juhul, kui üldsuse huviorbiidis ollakse. Niisiis on demokraatia võimalused vaja ära kasutada.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Jõgevamaa haigekassa tegemistest
Jõgevamaa haigekassa direktori Taimi Anslani sõnul osteti 1999. a. kindlustatuile raviasutustelt raviteenuseid 70,3 miljoni krooni eest. Ravimeid kompenseeriti 10,5, haiguste ennetamiseks kulutati 1,3 miljonit ja taastusraviks 960 000 krooni. Haigushüvitusi maksti peaaegu 12,9 miljoni krooni ulatuses.
1999. aastal osteti Maarjamõisa haiglatelt raviteenuseid 29,9, Jõgeva haiglalt peaaegu 17, Põltsamaa haiglalt 2,6 ja Mustamäe haiglalt 1,1 miljoni krooni eest. Ühe kindlustatu kõige kallim ravi (neerupuudulikkus ) maksis eelmisel aastal 323 000 krooni. Jõgevamaa haigekassa tasus ka kolme vastsündinu raviarved á 200 000 krooni, raviti kaasasündinud patoloogiat (kahjustatud mitu organit korraga). Ühe haige keskmine ravimaksumus 1999. a. oli Jõgeva haiglas 3092, Tartu onkoloogiahaiglas 10 615 ja Mustamäe haiglas 16 000 krooni (südameoperatsioonid).
Jõgeva maakonna 36 180 kindlustatutest (1. detsembri 1999.a. seisuga) raviti eelmisel aastal statsionaaris 8212 inimest. Eelmiste aastatega võrreldes on kindlustatute arv 1000 inimese võrra vähenenud. Raviteenuste eest maksmisega ei ole Jõgevamaa haigekassa ühelegi raviasutusele võlgu jäänud.
Tänavu ostab haigekassa vastavalt lepingutele raviteenust raviasutustelt 69,4 miljoni krooni eest. Käesoleva aasta suuremaks partneriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, mille maksumus on 29,2 miljonit krooni. Siin toimub kõige raskemate patsientide ravi, mis on ka kõige kallim. Kogu raviteenuste ostusummast läheb statsionaarsele ravile 60%, ambulatoorsele 40%, millest 14% saavad perearstid.
RAIVO SIHVER
Kas töötute ühingud ka Eestisse?
Möödunud neljapäeval kohtusid Saare Aktiviseerimiskeskuses siinsete piirkondade töötuks jäänud inimestega kahe töötute ühingu esindajad Soomest, kes kõnelesid töötute ühistegevusest Soomes ning püüdsid julgustada ühinema töötuid ka Eestimaal.
Kimmo Toivola Kankaanpää tööotsijate ühingust ning Jari Korpa Hauho töötute ühingust jõudsid Saarele tegelikult sõpruslinnade Tartu ja Tampere vahendusel. Nendega kaasas olnud Sakari Neovonen Tamperest tõlkis ka kõneldu eesti keelde.
Saare Aktiviseerimiskeskus polnud just juhuslik valik. Selles piirkonnas on töötuid väga palju ja võimalused töökohti leida väikesed. Ent kuut ümbruskonna omavalitsust hõlmav Saare Aktiviseerimiskeskus on püüdnud kõigiti oma piirkonna töötuid aidata.
Töötud Soomes
Soomes oli möödunud aasta lõpu seisuga töötuid 356 700 ehk 13,5 protsenti. Pikemat aega on olnud töötud 94 000 inimest. Pikaajaline töötu on Soomes eri staatusega. Need on inimesed, kes olnud töötud üle aasta. Töötuks jäänud inimene hakkab saama iga kuu 54 protsenti varem saadud palgast ja seda 500 tööpäeva ulatuses. Sellest edasi on talle määratud 2000 marka toimetulekutoetust kuus, kui ta pole tööd leidnud. Tähtajaga seda ei piirata. See raha on mõeldud elamiseks sõna otseses mõttes, vastavalt väljaminekutele tuleb juurde eluasemetoetus. Kui aga tööbüroo on pakkunud välja töökoha ja inimene sellest mistahes põhjusel keeldub, määratakse talle 80 protsenti toimetulekutoetusest kolmeks aastaks.
Töötute ühistegevus
Suur tööpuudus põhjustas põhjanaabrite juures töötute omaalgatuslike organisatsioonide tekkimise. Soome töötute üleriigiline organisatsioon on rajatud 1991. aastal ja sellel on nüüdseks kogu maal üle 200 allorganisatsiooni umbes 20 000 liikmega.
Nagu kinnitasid Kimmo Toivola ja Jari Karpa on nende tegevus rajatud ennekõike omaalgatusele. Üldine eesmärk on seista töötute huvide eest, mõjutada ühiskonda suurendama töökohtade arvu riigis, vahetada infot jne. On korraldatud vastastikust
abi, peetud erinevate ametkondadega läbirääkimisi, organiseeritud koolitusi ning harrastus ja meelelahutustegevust. Kohalikud ühingud on otsinud endale koostööpartnereid. “See nõuab aktiivset tegutsemist, siis tulevad kaasa ka suured ettevõtted,” oli Kimmo Toivola kindel. Ta kõneles ka sellest, kuidas Kankaanpääs, kus 950st töötust 140 on ühingu liikmed (elanikke kokku 13 300) on püütud erineval moel oma tegevusega ühingule lisasissetulekuid saada. Nimelt on korraldatud loteriisid, laatasid, mitmesuguseid müüke, korjandusi jne.
Innustavad omaalgatusele
Nii Kimmo Toivola kui ka Jari Korpa on soovinud Eesti töötutega kontakti võtta juba varem. “Alguses polnud täpset ettekujutust teie töötute olukorrast. Peale selle, et valitseb üleüldine ahastus. Selgus ka, et Eestis puudub töötute omaalgatuslik tegevus täiesti,” ütles Jari Korpa.
Seepärast oli ka Saarele tulemise üks eesmärk saada selgemat pilti Eesti töötute olukorrast, pakkuda välja võimalikke variante ning anda nõu, kuidas võiks hakata ühistegevust arendama ka siin, et oma huvide eest seista ja ennast rohkem aidata püüda. Pakuti välja ka oma ettepanekuid. Nimelt tegevuse korraldamist mittetulundusühinguna. Soovitati ka erinevaid rahastamisvõimaluse otsimise variante ning sissetuleku suurendamist ühingusisese tegevusega.
Nagu märkis Saare Aktiviseerimiskeskuse projektijuht Astrid Säälik, on Eesti aktiviseerimiskeskustel plaanis ühinema hakata (aktiviseerimiskeskusi on praeguse seisuga kaheksas maakonnas). Märtsi alguses ongi Saare ja Viljandi keskuste algatusel plaanis esimene sellekohane koosolek. Ehk saab siitkaudu alguse ja tõuke töötute ühistegevuse käivitamine Eestiski.
VAIKE KÄOSAAR
Kasepää vallavolikogu kinnitas eelarve
Esmaspäevasel Kasepää vallavolikogu istungil kinnitati valla tänavuse aasta eelarve kulude ja tulude tasakaalus 4 875 900 krooni.
Eelarvet kommenteerides ütles vallasekretär Elvira Osberg, et kõige suurem osa kuulub haridusele. Peaaegu miljoni krooniga osaletakse hariduskulude katmises Mustvee linnale, sest valla lapsed lähevad pärast kohaliku algkooli lõpetamist Mustvee koolidesse. Kohaliku algkooli kulude katteks on eelarves ette nähtud 400 000 krooni. 100 000 krooni on planeeritud valla bussi ostmiseks, mis koolilapsi Mustveesse sõidutab. Korralikku bussi selle raha eest osta küll ei saa, kui just mingite projektide kaudu summasid juurde ei õnnestu hankida.
Suuremalt jaolt riigipoolsele toetusele loodetakse endise Kasepää kultuurimaja remontimisel. Vähem kui miljon krooni on ette nähtud kultuuriasutuste ja raamatukogu kulude katteks.
Volikogu istungil valiti Kasepää valda esindama 25. märtsil peetavale maarahva kongressile vallavanem Jüri Vooder, Heiki Post ja Marek Nerman.
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Betti Alveri sünnimajas plaanitakse põrandate vahetust
Möödunud neljapäeval vaeti Betti Alveri fondi nõukogu koosolekul kirjaniku sünnimaja edasist saatust ning otsustati välja kuulutada koos linnaraamatukoguga järjekordne omaloomingu konkurss, millest tehakse kokkuvõted Jõgeva linna päevade ajal.
Teatavasti on Betti Alveri sünnimajja Jõgeval Jaama tn 3b tulemas Betti Alveri majamuuseum, kus oleks mälestustuba ka Alo Mattiisenile, linna ja ümbruskonna ajaloomuuseum, möödunud sajandi lõpu raudteelase tuba, näituste ruum jne. Tänavuseks aastaks linnaeelarves muuseumi projekti planeeritud 80 000 krooni oli linnavolikogu revisjonikomisjoni ettepanekul kavandatud peamiselt Betti Alveri ja Alo Mattiiseni ekspositsiooni moodustamiseks. Et aga restaureerimisprojekti koostamise käigus tehtud uurimisel on selgunud, et hädasti vajaksid väljavahetamist hoone põrandad, takistamaks hallituse levimist majas, siis otsustati sellekohane ettepanek esitada volikogu arendus- ja rahanduskomisjonile seisukoha võtmiseks. Lõpliku otsuse peab muidugi tegema volikogu. Oma arvamuse ütles hoone edaspidise seisu kohta linnaarhitekt Anne Örd. Ühiselt leiti, et ekspositsiooni jõuab soetada edaspidi. Suur hallitus põrandate all võib aga juba lähiajal seada maja ohtu.
Hoone restaureerimisprojekti tarvis tellis Riigi Muinsuskaitseinspektsioon 1998. aastal arhitektuuriajaloolised eritingimused ja väliuuringute programmi. Maja ümbrus on korrastatud. 1999. aastal telliti linnavalitsuse kulul maja restaureerimise eelprojekt ning 2001. aastaks on linnavalitsus esitanud Riigi Muinsuskaitseametile taotluse finantseerida katuse ja korstnate restaureerimistööd, uute põrandate ehitamise lõpetamine, vundamendi remont ning treppide valamine, kokku 400 000
krooni ulatuses. Loodetavasti on Betti Alveri sünnikodu kirjaniku 100. sünniaastapäevaks 2006. aastal täiesti korras.
Linnaarhitekt Anne Ördi arvates oleks mõttekas munitsipaliseerida ka mõlemad vana raudteehoone juurde kuuluvad väikesed puithooned, mida võiks kasutada tulevase muuseumi juures ning ühtlasi oleks neil kui möödunud sajandi lõpu ehitistel oma arhitektuuriline väärtus.
Betti Alveri fond plaanib lähiajal välja anda ka fondi ja selle tegevust tutvustava voldiku. Eeloleval sügisel kaheksandat korda läbi viidavate Betti Alveri luulepäevade “Tähetund” teemaks otsustati võtta “Laps luules”. Järjekordne kirjandusliku omaloomingu konkurss “Betti Alveri jälgedes” aga tuleb sedakorda teemal “Tuleviku Jõgeva”. See korraldatakse viies vanuserühmas ( I—III, IV—VI, VII—IX, X—XII klass ning täiskasvanud). Linnaraamatukogusse oodatakse osavõtjatelt töid 1. maiks ning kokkuvõtteid tehakse nagu ikka Jõgeva linna päevade ajal.
VAIKE KÄOSAAR
Kassid, kes kõnnivad omapead
Möödunud neljapäevast selle kuu lõpuni saab spordihoones Virtus näha Jõgeva kunstikooli õpilaste Getter Schasmini ja Kristi Vanakõrtsi kaksiknäitust “Peegel”.
Pilte jätkub nii fuajeesse kui ka kahte koridori ja kohvikusse, sest nagu varasemad kunstikooli lõpukursuse õpilaste näitusedki, peegeldab ka see autorite noorust arvestades päris pikka loometeed. Kunstikooli tulid nii Getter kui ka Kristi teise klassi õpilastena, nüüd on mõlemad 14aastased ja käivad kaheksandas klassis, Getter Jõgeva Gümnaasiumis ja Kristi Saduküla põhikoolis. Kursusejuhendaja Elita Järvela sõnul on Getter ja Kristi huvitava mõtlemise ja tugeva isikupäraga tüdrukud, st kassid, kes kõnnivad omapead.
Kohustuslikest kooliülesannetest pole ka isepäised kassneiud siiski mööda hiilida saanud, seepärast tulevad paljude piltide motiivid varasematest lõpukursuse õpilaste näitustest tuttavad ette: samad muuseumi puunõud ja petrooleumilambid, suviste laagrite loodusvaated, savinõud ja klaaspudelid natüürmortidel. Ent käekiri on igaühel muidugi oma.
Graafik ja maalija
Kristile istub rohkem graafika, musta ja valge mängud. Tema enda lemmiktööks näitusel ongi tintenpeniga tehtud “Hõbedane natüürmort”. Getter on seevastu rohkem maalija. Tema lemmikuiks oma piltide seas on kohvikus rippuvad vastandvärvustele üles ehitatud kompositsioonid, eriti “Vastuhakk”. Irriteerivad vastandid, sinise ja oranži või lilla ja kollase taltsutab Getter oma piltidel rahumeelsesse kooskõlla.
Getteri varasematest töödest hakkab silma guašikompositsioon “Tänane päev”. Terviklikkuselt ja mõttetiheduselt on seda raske 9-aastase lapse tööks pidada, aga just seda juuresolev silt kinnitab. Paari aasta tagune kollaaž “Kõver”, iseseisvalt tehtud graafiline kompositsioon “Surnud ring” ja linnufiguuridega “Stilisatsioon” on samuti hästi läbi tunnetatud.
Kristilgi on väljas õnnestunud iseseisevaid töid, nagu näiteks “Rohelus”. Kompositsioonid “Kool läbi pisarate” ja “Kaasaegne puuämber” tõestavad graafikasuundumuse sobivust. Äsjasest nelja numbri pööripäevast inspireeritud suuremõõtmelisel guašškompositsioonil pakub Kristi aga välja väga põneva visiooni millenniumivahetusest tuhat aastat tagasi.
X ja Y
Projekt “Jõgeva kunstikooli neljanda kursuse õpilase X isikunäitus pealkirjaga Y”, milles X ja Y on muutuvad suurused, on kunstikooli juhataja Anne Nurmiku sõnul kestnud juba kaks aastat ning ühtekokku on toimunud kaheksa isiku- ja kaksiknäitust ning selleks korraks on ring täis.
“Kaalusime õpetajatega, kas mitte muuta näitus kohustuslikust õppekava punktist vabatahtlikuks, aga tundub, et lastele see kohustus meeldib. Ja meie arvates saavad nad näituse korraldamisega suure kogemuse. Näituse avamisel väriseb mõnel noorel autoril pluuski seljas, aga tegelikult on see lapse elus, isegi kogu tema perekonna elus suur sündmus. Kui ärevus möödas, on nad sellised mõnusad väikesed kunstnikud,” ütleb Anne Nurmik.
RIINA MÄGI
Karu kõndis mööda matkarada
Eelmisel pühapäeval Puurmani vallas orienteerumisõppust teinud viis kaitseliitlast kohtusid karuga.
AlamPedja looduskaitsealal Kirna talu lähedal oleval matkarajal kõndis meestele vastu karu.
“Nagu ta meid märkas, pani kibekähku keset raba asuva Madisemäe poole punuma,” ütles karuga kohtunud Ülo Samblik, kelle arvates võis karu talveund segada looma magamisasemeni jõudnud kevadiselt kõrge suurvesi. Ülole polnud see esimene karuga kohtumine: “Mõni aasta tagasi püüdsin koos kahe sõbraga Pikkjärvel kala. Paadist nägime, et keegi ujub üle järve. Sõudsime talle veidi lähemale. Alguses ei uskunud, et see võis olla karu, aga kui ujuja kaldal kahele jalale tõusis ja meid kiikama hakkas, oli selge, et karu mis karu.”
ARDI KIVIMETS
SPORT
Spordi lühiridu
Laupäeval toimus Laiuse spordiklubi karikavõistluse V etapp koroonaüksikmängus. Osales 12 koroonamängijat, mängiti turniirisüsteemis kõigiga läbi, neljast geimist parem. Naistest võitis Laine Rande, teine oli Birgit Kägu. Meestest võitis värske vabariigi meister Erki Lepik 20 punktiga, teiseks tuli Väino Ridal 18 punktiga, kolmas koht kuulus vabariigi hõbemedaliomanikule Meelis Sarapuule 16 punktiga, neljas koht Marek Poltragole, kes juhib ka üldkokkuvõttes pärast viit etappi 242 punktiga, temale järgnevad Väino Ridal (231 p), Ilmar Poltrago (228 p), Udo Kuslap (217 p) ja Paul Uiboleht (206 p).
Eesti meeste edetabelis koroonas on pärast seitset võistlust Meelis Sarapuu (142 p) kolmas ja Erki Lepik (238 p) neljas. Udo Kuslap 12., Ilmar Poltrago 22., Marek Poltrago 25., Väino Ridal 27. kohal. Ees on veel kaks arvesse minevat võistlust. Naistest on Birgit Kägu ja Laine Rande 12.—13. ning Milvi Kägu 17. kohal. Punkte on kogunud 51 naist ja 158 meest.
PAUL UIBOLEHT
Kalev jätkas traditsiooniliselt
Kalevi korvpallimeeskond pidas möödunud nädalal PõhjaEuroopa Liigas kaks mängu Saksamaal Frankfurdis, kus kohtuti esmalt sealse Skylinersi ning päev hiljem Taani klubide koondise Great Danesiga. Nagu Kalevil NEBLis juba tavaks on kujunenud, saadi tabelisse juurde taas nii kaotus kui ka võit.
Skyliners, kes mõni päev varem oli Saporta sarja kaheksandikfinaali avamängus alistanud kuulsa Bologna Kinderi, alustas Kalevi vastu tagasihoidlikult. Kalevlased hoidsid suurema osa esimesest poolajast initsiatiivi, juhtides vahepeal juba 11 punktiga ning võitsid poolaja 38:35. Tarvitses aga Skylinersil pärast vaheaega kaitse koomale tõmmata ning mäng tõsisemalt käsile võtta, kui külalised langesid musta auku. Kalev kaotas kolmanda veerandaja 28:8 ja sellega oli ka mäng sisuliselt mängitud. Kõige mustem päev oli Aivar Kuusmaal, kelle 9-st kolmepunktiviskest ei tabanud korvi mitte ükski.
Viimasel veerandajal üritasid kalevlased teha veel kõik endast sõltuva, et mängu päästa. Peatreener Üllar Kerde saatis viimases hädas mängujuhi kohal ebakindlalt tegutsenud Indrek Ruudu asemel väljakule pooltõbise Rauno Pehka, kes suutiski meeskonna mootori uuesti käima panna. Tema teravast tegutsemisest teenitud vabavisete ja Gert Kullamäe täpsete visete abil alustati viimast veerandit 13:2 spurdiga, kuid enamaks jaksu ei jätkunud ning lõpptulemuseks kujunes siiski 73:82 kaotus.
Kuusmaa oli pärast mängu oma ebaõnnest nördinud ning lubas juhul, kui ka järgmisel päeval kaotatakse, üldse korvpallimängimise lõpetada. Nii hullusti siiski ei läinud. NEBLi turniiritabelis viimast kohta hoidva Taani klubi alistamisega Kalevil mingeid raskusi ei tekkinud. Taanlased suutsid tõsist vastupanu osutada vaid esimesel veerandajal. Edasi läks Kalev oma teed. Poolaeg võideti 49:26 ning kogu mäng 86:64. Suurimad teened Kalevi skoori kasvatamisel olid Kullamäel, kes tabas kolmeseid hiilgavalt — 8st tema poolt korvi poole saadetud kolmesest läbis rõnga koguni 7. Kokku kogus ta 25 punkti.
Pingevabas mängus sai peatreener katsetada kõiki 12 mängijat. Eelmise päeva ärakukkumist ei suutnud aga seletada ka Kerde. “Mõningaid võite on pakutud meile suisa kandikul, aga meie oleme nagu jõuluvanad, kes teevad vastastele kingitusi. Me pole suutnud kahte mängu järjest hästi mängida, peame selles osas midagi ette võtma”, oli peatreeneri kommentaar.
Eestlasi üllatas aga sakslaste vähene huvi uue liiga vastu. Kui oma meeskonna mängudel oli veel paar-kolmsada pealtvaatajat, siis Kalevi ja Great Danesi vahelist mängu vaatas vaid 20 inimest. Samas jälgib näiteks Kiievis huvitavamaid mänge üle 5000 pealtvaataja.
Turniiritabelis jagab Kalev endiselt viiendatkuuendat kohta. Nüüd on kalevlastel NEBLi mängudes pikem paus. Järgmised mängud peetakse alles 12. ning 13. märtsil Tallinnas, kui kohtutakse Helsingi ToPo ja Ventspilsiga. Küll aga seisab samadel meestel veel veebruaris ees kaks väga tähtsat koondise mängu Emvaliksarjas. 23. veebruaril võõrustab Eesti koondist Valgevene ning 26. veebruaril Tšehhimaa.
SULEV PÄRN
MITMESUGUST
Põltsamaa ei pürgi narkolinnaks
Möödunud neljapäeval arutasid erinevate elualade spetsialistid Põltsamaa linnavalitsuses, kuidas vältida narkootikumide laiaulatuslikku levitamist ja tarvitamist. Koosolijad pidasid kõige olulisemaks ennetavat tööd.
Põltsamaal esmakordselt toimunud narkoteemalisel nõupidamisel osalesid linnapea Margi Ein, linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Kaia Sarap, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ja vallavalitsuse sotsiaalnõunik Anne Veiram, kohaliku haigla peaarst Ene Ojassalu ja psühhiaater Sven Janno, kooliarst Leili Sulg, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ja kooli nõustaja Viko Viljar, Põltsamaa politseijaoskonna juhtivinspektor Villu Vaimel, noorsoopolitseinik Marge Kurg ning kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo. Nõupidamisel osalejad on arvamusel, et Põltsamaal on põhjust karta narkootikumide levikut kas või seepärast, et linn asub üsnagi lähedal Tallinnale ja Tartule. “Kooliarsti poolt läbiviidud küsitlusest on selgunud esimesed andmed narkootiliste ainete kasutamisest Põltsamaal. Nii peab tõsisema narkohuvi ärahoidmiseks kiiresti alustama ennetava tööga. Üks võimalus oleks selleks koolitada noori, kes hakkaksid eakaaslastele tervislikke eluviise propageerima ning narkootikumide ja teiste mõnuainete kahjulikkusest rääkima,” ütles Vooremaale peaarst Ene Ojassalu. Tema sõnul pole keegi Põltsamaa noortest veel narkomaaniavastast ravi vajanud. Villu Vaimel teatas, et Põltsamaa politseijaoskonnal puudub senini konkreetne info narkootikumide kasutamisest ning müümisest. Psühhiaater Sven Janno tutvustas soome keelest eesti keelde tõlgitud ja erialaseks kasutamiseks mõeldud raamatut, milles on kirjutatud kolmest etapist narkomaania ohjeldamisel. Nendeks etappideks on ennetav töö, varajane diagnoosimine, ravi ja taastusravi.
Margi Eina arvates aitab ka Põltsamaal narkohuvi vähendada kogu Jõgevamaal rakendatav programm “Elu mõnusaks ilma mõnuaineteta.” Selle programmi koordinaator on Jõgevamaa alaealiste komisjoni sekretär Sirle Kurs. Vooremaale kommenteeris selle tegevuskavaga seonduvaid plaane maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja Ülle Krikmann. “Paljud Jõgevamaa kooliõpilased lähevad hiljem edasi õppima või töötama Tallinna või teistesse suurematesse linnadesse, kus mõnuainete kättesaamine on lihtsam kui meie maakonnas. Mõnuaineid tauniva programmi eesmärgiks ongi õpetada noori selliste ainete kasutamisse õigel ajal eitavalt suhtuma. Programmi raames kavandatakse ka pedagoogide, lastevanemate ja õpilasomavalitsuste koolitamist, et nad oskaksid teha veenvat selgitustööd mõnuainetega kaasnevatest ohtudest. Lähiajal plaanitseme korraldada ka küsitluse, millest muuhulgas selgub, kui palju Jõgevamaa kooliõpilased on narkootikume või muid uimastavaid aineid pruukinud.”
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Põltsamaal auto ära aetud
Teisipäeva ennelõunal kella kaheteistkümne paiku leidis üks Põltsamaa Õuna tn 5 elanik, et tema kuldset värvi sõiduauto Audi 100 numbrimärgiga 710 AIJ on kadunud. Autoomanik oli auto parkinud esmaspäeva õhtu eel suurelamu kõrval asuvasse parklasse.
Traktorilt varastati vints
Ööl vastu teisipäeva varastati Jõgeva vallast Kaeralt ratastraktorilt MTZ 82 metsaväljaveo vints. Traktor, mis kuulub ASile Jõgeva Metsamajand, oli ööseks pargitud küll ühe maja hoovile, aga vargilkäimist ei märgatud. Avaldaja peab vintsi maksumuseks 4000 krooni.
Metsavargusi iga nädal
Läinud nädala neljapäeval avastati, et Torma vallas Kangruvälja katastriüksusel on tehtud suurem ebaseaduslik metsaraie ja arvatavalt on varastatud kokku 500 tm kuusepalki. Tallinnas elav metsaomanik käis viimati metsa vaatamas mullu augustis. Vargusega saadud kahju hindab ta vähemalt 150 000 kroonile. Teine metsavargus avastati Palamuse vallas Visustis. Riigimetsa kvartalites 269 ja 270 on novembri ja jaanuari vahel ebaseaduslikult raiutud 34 tm kasvanud metsa ja sellest 28,2 tm ära viidud. Kahju riigile on ligemale 13 000 ja looduskeskkonnale 44 000 krooni.
Bensiin ära varastatud
Põltsamaa Kodu ja Põllutöökool on avaldanud, et nende mootorikütuse laost Väike- Kamarist on varastatud 5600 liitrit bensiini 95E. Kütus on mahutist välja võetud mahutikorgi kaudu. Arvatakse, et suurim kogus bensiini on varastatud 8. ja 9. veebruaril. Saadud kahju hinnatakse ligemale 37 000 kroonile. Varguse avastamiseni viiva info eest on kool välja pannud 5000kroonise vaevatasu.
Vägivaldselt võeti mobiiltelefon
Teisipäeva õhtul veidi enne kella kaheksat pöördus Jõgeva politseikorrapidaja juurde Raiko (1984) ja kurtis, et keegi purjus mees võttis temalt ära mobiiltelefoni. Raiko oli mehel lubanud oma telefonilt kõne võtta. See võttis aga poisil põuest telefoni jõuga ära. Kalle-nimeline telefonitahtja polnud veel hommikuks pead selgeks saanud.
Viimaste päevade väljakutsed
Esmaspäeva keskpäeval kurtis üks naine telefoni teel Kaareperest, et sõiduauto pritsis tema ja lapse pori täis (auto number olnud 995 TC ja kolmas täht kas C või G).
Kell pool kaks teatati, et Luua—Ehavere teel seisab sõiduauto, tagaluuk lahti.
Kaks tundi hiljem kaevati, et maavalitsuse teisel korrusel magab purjus inimene.
Poole kuue ajal teatati, et Jõgeva jaamas on toime pandud vargus ja varas kinni peetud.
Kolmveerand kaheksa ajal kurtis telefonis nutuse häälega laps, et Jõgeval Mustvee
mnt 4 laamendab keegi onu.
Teisipäeva hommikul teatas anonüümne helistaja, et Tallinna—Tartu teelt keeras Jõgeva poole tume Volvo, millel pole taga numbrimärki.
Südapäeval lärmas kaks joodikut Põltsamaa bussijaamas.
Pärastlõunal kurdeti, et Jõgeval ei taha Pargi tn 24 majas ühest korterist kuidagi välja minna purjus mees.
Kella viie ajal teatati Jõgeva kiirabist, et sinna on toimetatud võimaliku koljuluumurruga mees, õnnetuse asjaolud segased.
Viis minutit hiljem kaebas üks mees Saarelt, et tema vend oli tunginud omavoliliselt tema maamajja ja lõhkunud välisukse.
Pühapäeva hommikul anti teada, et Tallinna—Tartu teel on auto kraavis.
Keskpäeval teatati, et Tõikveres sõidab purjus mees rohelise autoga ringi.
Kell veerand kolm kaevati, et Sadukülas majas 4 märatseb E. P. poeg.
Tund aega hiljem kurdeti, et ASi Taluvõi hoovilt tahab auto välja sõita, aga valvur ei lase ning paluti asja kontrollida.
Kella poole viie paiku teatati Kaarepere lähistel sõitvast rohelisest Moskvitšist, mille roolis olijal polevat juhiluba.
Enne kella poolt kaheksat kurdeti, et Jõgeval Aia tn 5 juures lõhkusid kaks purjus
inimest maja koridori ja toa akna.
Mõni aeg hiljem teatati lärmamisest Jõgeval Tähe tn 8 ühes korteris.
Voldi külas põles mees majja
Laupäeva hilisõhtul põles Tabivere vallas Voldi külas elumaja. Hommikul leiti ahervaremetest söestunud surnukeha. See oli selles majapidamises mitmes suurem põleng.
Laupäeva hilisõhtul teatati häirekeskusesse, et Voldi küla kohal on tulekuma. Tabivere tuletõrjepäästekomando leidis Vjatšeslav Ossipile (43) kuuluva elumaja laustules ja peaaegu maani maha põlenuna. Tuletõrjujad jäid kaitsma kõrvalhoonet, appi tulid Puurmani ja Palamuse komandod. Pühapäeva hommikul leiti sündmuskoha lähemal vaatlusel ahervaremetest majaperemehe peaaegu täielikult söestunud laip.
“See polnud selles majapidamises esimene põleng: üle kümne aasta tagasi kustutasime sedasama elumaja. Mullu suvel põles siin saun maani maha ning hävis keldri maapealne osa,” teadis Jõgevamaa päästeteenistuse järelevalvetalituse juhataja Illar Toots. Tema andmetel hukkus maakonnas eelmisel aastal tulekahjudes neli, tunamullu aga 11 inimest.
ARDI KIVIMETS
Mees põgenes läbi akna
Eelmisel nädalal pani üks Pala valla noormees kohale rutanud kiirabiarstide eest läbi akna plehku.
Hilisõhtul saabus häirekeskusesse teade, et Pala vallas on üks mees oma käel veenid läbi lõiganud. Kui kiirabibrigaad tuppa jõudis, oli mees jõudnud läbi sahvriakna minema pageda. Meedikud palusid kannatanu leidmiseks abi politseilt ja päästeteenistuselt. Pärast üle tunni kestnud otsinguid leidsid konstaabel ja kaks Pala komando tuletõrjujatpäästjat mehe üles.
Lõpuks õnnestus kiirabitöötajatel põgenik haiglasse toimetada. Noormees jäi ellu.
ARDI KIVIMETS
Aivar Kriiska tõmbas järvest välja hobuse
Algselt Pühajärvel toimuma pidanud järjelt kolmandad kalapüügivõistlused Kuldkala viidi kehvade jääolude tõttu üle Kaarna järvele. Kuuekümnest järve lastud märgistatud ahvenast õnnestus õnnekala esimesena välja tõmmata jõgevlasel Aivar Kriiskal, kes sai auhinnaks hobuse.
“Sääsevastsetega püüdsin kilo jagu ahvenaid, särgi ja kiisku. Märgistatud kala jäi sikuti otsa kolmandana,” rõõmustas Aivar. 1300 õngitsejast said kuldkala kätte vaid neli. Nüüd on Kriiskal mure: kuhu 10kuuline eesti tõugu Tooder panna. Mees on poisikesena ratsutanud, ka lastele Janarile ja Ragnarile meeldivad hobused. Otsustamiseks on veel aega — auhinna välja pannud Vidrike tall lubas varssa veel kaks kuud enda juures hoida.