Vooremaa
Miks kits lehmast ja lambast parem on
Kitsefarme Eestis pole. Vähesed kitsi kasvatavad talunikud peavad aga seda tegevust suhteliselt odavaks ettevõtmiseks ning kiidavad tervislikku kitsepiima ja kvaliteetset kitseliha.
Põllumajandusloomade registri andmetel on Jõgevamaa majapidamistes 1. juuni seisuga 35 poeginud kitse. “Kõik kitseomanikud pole oma loomadest veel praeguseks teada andnud,” märkis Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Keskuse Tartu- ja Jõgevamaa konsulentzootehnik Ranne Jäme.
Jõgeva vallas Endla külas Piibe maanteest mitu kilomeetrit eemal metsaserval asuva Tõnissaare talu perenaine Koidula Kähr kasvatab kitsi kuuendat aastat. “Asi algas üsnagi juhuslikult. Üks tuttav tõi mulle juba vana kitse, kellelt ta enam järglasi ei lootnud. Ma lasin selle kümneaastase looma juurde aga Äksis elavalt populaarselt kitsekasvatajalt Arno Korbilt laenatud soku ja üllatuseks sünnitas kits talled. See kits elas pärast poegimist veel kolm aastat. Küllap oleks ta veel kauemgi vastu pidanud, kuid paraku jäid tal jalad viletsaks ja nii otsustasime tema maistest vaevadest vabastada. Kõik minu praegused kitsed põlvnevad aga sellest esimesest kitsest ja temal külas käinud sokust ning sarnanevad nendega ka välimuselt,” rääkis alternatiivpõllumajandusharule käe sirutanud naine.
Praegu on Tõnissaare talus viis täiskasvanud kitse, sama palju kitsetallesid ja kaks sokutalle. “Kitsed lepivad märksa tagasihoidlikuma menüüga kui lehmad. Nad söövad heina, kaerateri ning väga meelsasti puulehti ja koort. Näiteks õuel paiknevatelt palkidelt on kitsed rohkesti koort ära närinud. Ühtlasi võimaldab kitsede toitumishuvi karjamaad võsast puhtad hoida,” kiitis perenaine oma hoolealuseid.
Tema sõnul on kitsed koduhoidjad, kuid üsnagi kange iseloomuga loomad, kes omavahel sageli ka puksima kipuvad. Nii peabki laudas kitsi köidikus hoidma, sest muidu teeksid nad üksteisele liiga. Karjamaal jõuab rünnatav ründaja eest ära joosta.
Kitsedelt saadavat toodangut tarbib Tõnissaare talu perenaine eelkõige ise või varustab sellega oma tuttavaid. “Kitsed hakkavad piima andma teisel eluaastal ja nende keskmiseks piimatoodanguks on üks kuni poolteist liitrit piima päevas ning 400 liitrit aastas. Kitsepiim on tervislik ja sageli ei tee inimesed vahetki, kas joovad kitse- või lehmapiima. Samuti sobib kitsepiim hästi põrsaste või lammaste toitmiseks juhul, kui nende emaga midagi juhtunud on,” selgitas ta.
Kitseliha on aga Koidula Kähri arvates võrreldes lambalihaga maitsvam ning väiksema rasvasisaldusega.
Kitsenahad laseb Tõnissaare talu perenaine enamasti karusnahkadeks parkida. “Sellised nahad sobivad hästi vaibaks ja miks mitte ka katteks autoistmetele,” märkis ta.
Alates möödunud aastast on kitsekasvatajatel võimalik ka riigilt toetust saada, mida makstakse samadel alustel nagu lambakasvatajatelegi. “Ka mina esitasin taotluse kitsetoetuse saamiseks,” teatas Koidula Kähr.
JAAN LUKAS
Vähemalt 98 jõgevlast on jaanipäeval kained
Üleeile õhtupoolikul oli kõigil juhiluba omavatel jõgevlastel võimalus end jaanipäevaks kaineks sohvriks registreerida.
Jaanipäevaeelset aktsiooni “Selge grupijuht” korraldavad Kuku Raadio, Maanteeameti liiklusohutuse talitus ja liikluspolitsei juba neljandat aastat. Oma olemuselt sotsiaalseks reklaamiks liigitada sobiva kampaania ühe algataja, Kuku Raadio toimetaja Priit Kuuse sõnul on end jaanipäevaks juba ette kaineks kuulutada julgevate juhtide arv pidevalt suurenenud: esimesel aastal oli registreerunuid üle Eesti üksnes 200, möödnunud aastal aga juba 1318.
“End meie nimekirja üles andnu kohustub olema oma seltskonnas see, kes jaanilaupäeva õhtul ja jaanipäeval kainena rooli istub ja rahva ühelt peolt teisele või koju sõidutab ning koduse peo ajal otsa lõppenud õllevarusid täiendama sõidab. Kui tülikaks selle kohustuse täitmine kujuneb, oleneb muidugi seltskonnast. Ent tegelikult on kaine sohvri olemasolust seltskonnas tähtsamgi see, et viinauimas rooli istumise probleem leiab meie kampaania läbi laiema kõlapinna,” ütles Priit Kuusk.
Jõgeval andis end üleeile selge grupijuhina üles 98 inimest, sealhulgas linnapea Aivar Lumi, linnavolikogu esimees Vello Mäesepp, politseiametnik Ivo Ploom ja Jõgeva haigla direktor Meelis Pauklin. Priit Kuuse kogemus näitab, et selgeks grupijuhiks registreerijad võib jagada üldjoontes kolme kategooriasse: need, kes ka ilma kampaaniata alkoholi ei tarvitaks, need, kes otsustavad sel aastal teisiti teha kui tavaliselt, ja need, kelle kätte on jõudnud peresisene järg seekord kaine sohver olla. Selgete grupijuhtide vahel, keda politsei poolt jaanilaupäeval ja jaanipäeval purjuspäi tabatute nimekirjast ei leita, loositakse ka mõned auhinnad. Nö avansiks sai iga registreerunu pooleliitrise pudeli Linnuse kalja. Eile värbasid Kukumehed kaineid jaanipäevajuhte Tartus.
RIINA MÄGI
ARVAMUS
Endine volikogu liige vaidlustas kohtus valimiskomisjoni tegevuse
Oma kaebusega taotles endine Jõgeva vallavolikogu liige Valli Tooming 6. aprillil toimunud valimiskomisjoni otsuste nr 5 ja 6 tühistamist ning tema ennistamist vallavolikogu liikmeks.
6. juunil toimunud Jõgeva Maakohtu halduskohtu istungil taotles Tooming kaebuse tähtaja ennistamist, sest valla valimiskomisjon ei ole talle kirjalikult saatnud eeltoodud otsuseid, millega kuulutati vana koosseisu volitused lõppenuks ning määrati volikokku uued asendusliikmed.
Valli Tooming väitis, et tema kohus ei ole käia mööda vallamaja ja Jõgeva Sordiaretusinstituudi ruume ning otsida stendil olevaid valimiskomisjoni otsuseid. Ajalehte Vooremaa ta ei loe.
Kõigepealt jäi Tooming kaebamisega hiljaks, st ületas kolmepäevast tähtaega. Valimiskomisjon tegi otsused 6. aprillil. Valli Tooming esitas aga esialgse kaebuse kohtusse 24. aprillil. Hilinemine on kaebaja arvates põhjendatud, sest ta sai valimiskomisjoni otsustest oma sõnul teada juhuslikult, 20. aprillil.
Kaebusi esitas Tooming korduvalt, esialgu halduskohtu asemel tsiviilkohtule. Alles 8. mail esitatud kaebus vastas nõuetele ning võeti menetlusse.
Kohus märkis, et sellised otsused, nagu volituste ennetähtaegne lõppemine ja uue volikogu kokkukutsumine, on niivõrd olulised kohalikku elu puudutavad küsimused, et need ei saa jääda volikogu liikmele saladuseks.
Samuti leidis kohus, et kõne all olevad valimiskomisjoni otsused ei ole suunatud ühele inimesele ja neid ei pea volikogu liikmele koju saatma. Jõgeva Maakohtu määrusega jäeti Valli Toominga taotlus rahuldamata.
Kohaliku omavalitsuse seaduse järgi lõpevad volikogu liikme volitused ennetähtaegselt seoses volikogu kuulutamisega tegutsemisvõimetuks, kui kolme kuu jooksul peale eelarveaasta algust ei ole suudetud vastu võtta linna või valla eelarvet. Vastavalt valla- ja linnaeelarve seadusele algab eelarveaasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril, mitte aga valla põhimääruses ekslikult märgitud tähtaegadel (1. aprill ja 31. märts).
Jõgeva maavalitsuse juristi Jüri Ginteri sõnul on väga kahju, kui volikogu liige ei ole teinud selgeks oma kohustusi. “Valimiskomisjon ei lõpeta volikogu liikmete volitusi, vaid fikseerib juriidilise fakti: volikogu ei suutnud eelarvet vastu võtta. Viimase tegevusetusest tulenes volikogu laialisaatmine. Kui vana volikogu oleks tegutsemisvõimetuna edasi otsuseid vastu võtnud, oleks kõik vastuvõetud aktid olnud õigustühised. Kui Tooming tahaks kellegi vastu kaebuse esitada, oleks see just vana volikogu. Samuti on valimiskomisjoniotsus vajalik selleks, et asendusliikmetele volitused anda,” lisas ta.
“Volikogu liige peab tunnetama oma vastutust valijate ees, seetõttu peaksid mingid sanktsioonid tema tegevusele järgnema. Meil toimib hetkel kaks põhimõtet: kui saadik ei vasta ootustele, siis teda lihtsalt ei valita uuesti, ja kui volikogu jätab eelarve vastu võtmata, saadetakse nad laiali. Tundub, et maailmas liigutakse sinnapoole, et volikogu liikmed vastutavad ka materiaalselt oma tegude eest. Meil ei ole seda põhimõtet veel rakendatud,“ märkis Ginter.
RAIVO SIHVER
JUHTKIRI
Eesti Telefon sunnib kliendid panka
Eesti Telefon üllatas oma kliente ebameeldiva uudisega. Alates 1. septembrist lõpetatakse maksete vastuvõtmine teeninduskeskustes, mistõttu arveid saab tasuda vaid pankades ja postkontorites. Küllap maksavad osad telefoniomanikud, eriti asutused ja ettevõtted, praegugi kõneaparaadiga seotud kulud panka. Sellised kliendid suhtuvad ehk ümberkorraldusse rahulikult. Eestis leidub aga 183 000 inimest, kes senini on oma arveid tasunud 28 teeninduskeskuses. Nüüd peavad nad panka minema, kus lisaks telefoniarve tasumisele peab maksma ka teenustasu. Nii et Eesti Telefon teeb kavandatud muudatusega kingituse ka pankadele.
Teeninduskeskustes on harjunud telefoni kasutamise eest enamasti tasuma tagasihoidlikumas majanduslikus seisus kodanikud, sealhulgas pensionärid. 15kroonine teenustasu, mille üle mõnigi rahajõmm naerda võib, pole vaesemate jaoks sugugi väike raha. Pealegi kaasneb teenustasu ka teiste maksete maksmisega, mis samuti panka tasuda tuleb.
Usutavasti soovib Eesti Telefon teeninduskeskuste reformimisega teenuste, toodete ja seadmete müügiga tegelevateks müügikeskusteks oma tööd efektiivsemaks ja kaasaegsemaks muuta. Tõsi see on: ilma uuendusteta firma ei arene. Paraku tehakse ümberkorralduste tuhinas paljude klientide elu keerulisemaks ja majanduslik olukord pingelisemaks. Tarbijale, kellega heast ja konstruktiivsest koostööst peaks iga soliidne ettevõte huvitatud olema, on seekord ebamugavusi põhjustatud.
Telefoniomanikud reageerivad Eesti Telefoni poolsele üllatusele arvatavasti erinevalt. Vanemad inimesed hakkavad kindlasti oma kõneaega piirama ja vähendavad telefonisuhtlemist lähedastega. Neile jääb telefon vaid erakorralisteks kõnedeks. Mõnigi jõukam klient võib aga tavatelefoni asemel hakata sagedamini kasutama mobiiltelefoni.
Arvatavasti oleks Eesti telefoniturule kasulik, kui lisaks Eesti Telefonile hakkab tavatelefoniteenust pakkuma mõni teinegi firma. Konkurents on majanduselu tervistav nähtus, mis ergutab tootjat ja tuleb kasuks tarbijale. Monopoolsus toob aga tavaliselt turumajanduses kaasa seisaku.
JAAN LUKAS
Väikesed vabandused, et 251 980 674 ehk Vooremaa avatud telefoni, kuhu kõik helistada võivad, et öelda, mis südamel, esimene väljund on natuke hilinenud. Loodetavasti edaspidi seda enam ei juhtu.
Alguse asi, esimesel nädalal helistas kolm isikut.
1. kõne. Margareta Porro rääkis oma vana mure. Tema on teatavasti see inimene, kelle koer sügisel 1999 jooksis väidetavasti prokuröri abi proua Luga auto ette ja olevat tekitanud 15 000 krooni eest kahju (purustatud põrkeraud jms). Praegu on asi jõudnud ringkonnakohtuni. Proua Porro ei usu, et tema koer sai sellist hävingut tekitada, sest koer ise olevat olnud vaid verise ninaga ja on senimaani elus. Pealegi olnud koer siis väike. Porrod on tellinud ekspertiisi, aga Lugad keelduvad seda oma auto juurde laskmast ja väidavad, et on auto juba maha müünud. Margareta on teinud ettepaneku teha katse tema enese vana auto ja koeratopisega, et teada saada, kas üks loomake suudab tekitada 15 000 kroonise ninalömmimise.
Viimasel ajal on Porrod välja uurinud, et kunagi Saaremaal olevat Lugad samuti koera ja auto kontakteerimisega raha teeninud. Viimane väide on siiski kontrollimata.
2. kõne. Üks Jõgeva Pargi tänava elanik on mures, et seal on liiga vähe ruumi jalakäijatele, seega ohtlik. Ta paneb ette teha tänav uuesti ühesuunaliseks, nagu varem.
3. kõne tuli Kõola talunikult Virve Salvelt. Ta on vihane Jõgeva Piimakombinaadi peale, et see pole maksnud 1999. aasta piimaraha ära, mida peaks olema kogunenud oma 10 000 krooni. Samas piima viiakse ära küll. Talunikel on võlgu võetud, et kuidagigi põldu majandada. Kui lähed kombinaadilt oma raha küsima, öeldakse, et aktsionärid tahavad ka pappi saada.
Nii et helistage julgesti numbril 251 980 674, kõik kõned lähevad arvesse ja lehte.
MARGUS KIIS
Vee-ettevõtte klient on korteriomanik
Hiljuti toimus Jõgeval üle-eestiline nõupidamine, kus arutati veemajandusprobleeme.
Nii mõnedki sätted ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest jäid sel arutelul aga lahti seletamata. Nimelt on kujunenud lahkarvamused küsimuses, kes on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse kohaselt vee-ettevõtte klient. AS Jõgeva Elamu tõlgendab üheselt, et korteriomandi seadmise käigus saab korteriomanikust kinnistu omanik, kusjuures asjaõigusseaduse § 52 kohaselt on kinnistu kinnistusraamatusse kantud iseseisvaks üksuseks ka korteriomand.
Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1 kohaselt on veeettevõtja klient kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.
AS Jõgeva Elamu on seisukohal, et iga korteriomand on iseseisev kinnistu ja veeettevõtja, antud juhul AS Jõgeva Vesi on kohustatud sõlmima iga korteriomanikuga lepingu teenuse osutamise kohta lähtudes tehisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 1. Jõgeva linnas on käesolevaks ajaks välja kujunenud olukord, kus iga äriühing, kes osutab teenust, suhtleb kliendiga, st korteriomanikuga otse, ilma vahendajateta.
Täiesti vastuvõtmatu on AS Jõgeva Elamule AS Jõgeva Vesi soov, et tasu teenuse osutamise eest koguks ja arved väljastaks elamuid haldav firma.
VELLO MÄESEPP,
AS Jõgeva Elamu juhataja
MAJANDUS
Jõgeva kultuurikeskuse kammersaali uus põrand tursus mitmest kohast üles ja tuli eemaldada.
Ehitusjärelvalvega tegeleva AS Telora-E projektijuht Peeter Puusta, kes ühtlasi osutab lepingu alusel kultuurikeskuse objektil insenerteenust, teatas Vooremaale, et ehitusaegne sisekliima ei vastanud materjali paigaldamistingimustele. Ehitaja, AS Linnaehitus oleks pidanud sellega arvestama.
Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri sõnul on maja kogu aeg olnud külm ja rõske. Sooja saamiseks on nad talviti ruume elektriga kütnud.
Jõgeva linnavolikogu majanduskomisjoni liikme Rein Mõtsa arvates on põranda katmisel kasutatud vale materjali. ”Mina ise seda ei kasutaks. Kasutatav tehnoloogia vajab väga kuiva alust ja keskkonda. Minu arvates neid tingimusi kultuurikeskuses ei ole,” lisas ta.
Garantiikomisjon käis esmaspäeval Jõgeva kultuurikeskuse ehitusel ja fikseeris tegeliku olukorra ning defektid: peale põranda on veel praod seintes, postidel nurgad maas, raske metallukse läheduses võbiseb koridori sein jne.
Kuigi garantiikiri (aeg) kehtib 10. maini 2002. a, fikseeriti praegune esimese etapi ehituse olukord täpselt ära, sest Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide sõnul alustatakse peale pakkumise võitja selgumist kultuurikeskuse teise etapi ehitust.
Garantiikomisjon otsustas, et põranda katte paigaldamise eel mõõdab töövõtja aluse niiskust. Ülenormatiivse niiskuse korral lükkub tööde valmimise esialgne tähtaeg, 21. juuni 2000, edasi. Valdaja peab ventileerimise teel tagama ruumide normaalse sisekliima. Praod ja teised vead parandab ehitaja.
Olulisemad daatumid
19.01.2000 — ehitaja alustab põranda tegemist ja siseviimistlustöid ning küsib koheselt ka tähtaja pikendust.
25.01.2000 — toimunud koosolekul nõuab omaniku järelvalve teostaja, et maalritööde ajaks tuleb ruumides tagada nõuetekohane sisetemperatuur. Ruume on püütud kütta nii soojapuhuriga kui ka gaasipõletiga. Objektile paigaldati niiskusepüüdja.
08.02.2000 — ehitaja taotleb teise korruse ruumide ehituse lõpetamise tähtaja pikendamist kuni 28.02.2000.
16.02.2000 — toimunud koosolekul märgitakse, et viimistlustöid takistab vähene küte ja liigniiskus. Kultuurikeskuse personalile pannakse kohustuseks lahendada keskkütte küsimused.
28.02.2000 — tehakse ehitustööde ülevaatus, fikseeritakse puudused ja määratakse tööde vastuvõtuajaks 10.03.2000. Samal päeval toimunud projekteerimiskomisjoni koosolekul otsustatakse, et projekteerija arvestab tellija ja ekspertide märkustega ning viib sisse nõutavad parandused.
RAIVO SIHVER
Riigihanke konkursi ümbrikud avatud
Jõgeva kultuurikeskuse rekonstrueerimise teise etapi riigihanke pakkumisel osaleb kaheksa firmat.
Esmaspäeval kell 15 avas Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide riigihanke konkursile laekunud ümbrikud. Kaheksa pakkuja seas oli kaks Jõgeva maakonna, üks Paide, kolm Tartu ja kaks Tallinna ehitusfirmat. Kõige väiksema pakkumise tegi Tartu firma AS Eviko Ehitus (ligi 8,5 miljonit krooni). Kõige kallima pakkumise tegi AS Facio Ehitus Tallinnast, küsides ehituse hinnaks 12,1 miljonit krooni. Praegune ehitaja, AS Linnaehitus Tartust tegi 10,8 miljoni krooni suuruse pakkumise.
Oma pakkumised tegid veel AS Cobra Grupp Siimustist, AS Jõgeva Ehitus, AS Paide MEK ja OVS Ehituse AS Tallinnast.
Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide sõnul püüab komisjon hindamistöödega hakkama saada ja võitja välja selgitada enne jaanipäeva.
RAIVO SIHVER
Jõgeva Maakohtu täitevosakond pöörab täitmisele kohtuotsuseid, politseiametnike trahve, elamuõiguslikke nõudeid (üüri ja soojavõlglased) ja Jõgeva Maksuameti ettekirjutusi.
Osakonna juhataja Ly Sarapuu andmetel annavad eelmainitud nõuded enamuse töö mahust. Üldse tuleb aga tegelda üle 30 erineva täitevdokumendi liigiga.
Osakonnas töötab viis kohtutäiturit. Eelmisel aastal lõpetati 3486 täitevdokumenti summas 37,7 miljonit krooni. Praegu on menetluses üle 5000 sissenõude summas 15 miljonit krooni. Ly Sarapuu sõnul moodustavad ligi pooled neist politseitrahvid, alates 46 kroonist kuni 9200 kroonini. Sooja- ja üürivõlglasi on ligi 400, kogusumma on üle kahe miljoni krooni. Samuti on võetud täitmisele üle 300 Jõgeva Maksuameti ettekirjutuse summas üle kahe miljoni krooni.
Alustatakse sellest, et võlgnik kutsutakse osakonda. Tema enda huvides on reageerida täituri kutse peale. Teatud juhtudel on sissenõudja nõusolekul ja täituri juuresolekul võimalik sõlmida perioodiliste maksete graafik ja suurus.
Kutsetele mittereageerijate osas on edaspidi kavas kohaldada sundtoomisi, mille kulud kannab võlgnik. Kui viimane ei reageeri kutse peale, hakkab täitur kodusid külastama ja vara üles kirjutama.
Kord kuus müüakse arestitud vara enampakkumisel. Inimesed tunnevad rohkem huvi olmeelektroonika ja audio-videotehnika vastu. Osakonna juhataja sõnul on olnud juhtumeid, kus garantii kehtivusajaga televiisor Sharp müüdi 1500 krooniga.
Ka jalgrataste lõplik müügihind kujuneb enampakkumise teel. Näiteks müüdi mägijalgratas umbes 2000 krooni eest, kusjuures alghinnaks oli 900 krooni. Vana mööblit ostetakse harva. Sel aastal on korraldatud enampakkumine ainult ühe sõiduauto, 1979. a Žiguli osas, alghinnaks 3000 krooni. Müük nurjus, kuna ei ilmunud ühtegi osavõtjat.
Ly Sarapuu sõnul on inimeste õigusteadlikkus madal. Täitureid ei tasu karta, vaid püüda nende abil kõigile probleemidele mõistlik lahendus leida. Täituri kutsele on vaja kindlasti reageerida, isegi siis, kui rahakott tühi on.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Saatesõnaks Jõgeva kunstiühingu kevadnäitusele
Maailm algab valust, igatsusest ilu ja harmoonia järele. Kui ei oleks teadmist üksindusest, kui hirm aegajalt kanna peale ei astuks, ei sunniks miski loojat kunstitegemise vahendite — pintsli, pliiatsi või voolimissavi järele haarama.
Vähemasti õhtumaisem osa inimkonnast usub, et mida sügavam on jälg valust, seda sügavam ja läbitunnetatum on loodav töö. Nii ihkab hing ka maalinäitusel näha mitte pilte, mis jutustavad asjalikult ümber rutiinset igapäevaelu, vaid töid, milles on aimatavad tunded, mida oled ise tundnud oma parimail, salapäraseimail, romantilisimail hetkedel, või siis valu ja hirmud, mille oled peitnud sügavasse hingesoppi ja püüdnud unustada. Sest sama valu ja hirmuga endale uuesti haiget teha on siiski teatav nauding, kuna sellele järgneb kirgastumine, selgus, katarsis. Valu jälgede olemasolu eristabki kunsti käsitööst.
Looja ja väsimus
Jõgeva on selles mõttes normaalne linnake, et vastuolu loomuliku ja tehisliku maailma vahel ei vii siin veel kataklüsmini, nagu suurlinnades. Ja õnneks pole meil
ka ohtu, nagu mõnes suuremas, aga ikkagi provintsilinnas, et tundlike, aga siiski mittegeeniuste suhteliselt suure kontsentratsiooni tõttu kipub kogu nende loominguline potentsiaal üksteisega nägelemisse hääbuma. Pidev võidujooks väsinud loojate vahel võib mõjuda laastavalt.
Meil siin on võimalus eralduda sundsuhtlemisest palju suurem ja võibolla sellepärast ka kunstinäituste üldpilt palju vähem väsitav. Sest pilt on ikkagi kõige selle tulemus, mida oleme oma igapäevaelus pidanud “läbi seedima”.
Kuigi praegu Jõgeva perekonnaseisuosakonna fuajees üleval oleval Jõgeva kunstiühingu kevadnäitusel on töid vähevõitu, on siin ometi esindatud üsna erinevad kunstitegemise võimalused.
Andres Lindoki maastikumaalid on kontrastsetes toonides ja salapärased. Andres on üks väheseid tegevkunstnikke, kes ei väsi molberti ja paletiga otse loodusest maalimas käia. Rõõm on näitusel esinejate hulgas tervitada Katrin Tamme, kes on senini end tõestanud väga hea ja põhjaliku, oma ainet tundva ja armastava kunstiõpetajana. Tema kaks pastelli pärinevad Olustvere kunstilaagri päevilt ja sobivad koloriidilt väga hästi Kaire Nurga rohirohelise maailma kõrvale. Kaire töö kannab alapealkirja “Orient” ja on näitusel üks põnevamaid.
Maskid ja kompositsioonid
Meedi Ümar üllatab seekord kahe veneetsia maskiga. Varem on ta olnud tuntud pigem keraamiku ja ikebanameistrina. Eeva Ant pakub välja kaks kompositsiooni, “Liikumine ruumis” ja “Üksik õis”, mille juures iga vaataja võib rakendada oma mängu lusti, leides seal mistahes kujundeid ja maastikke.
Eevale omane koloriit hoiab meid siiski teatud jaheda, talitsetud meeleolu raamides. Eike Salu kevadised tulbid on hoogsad ja voogavad ning kätkevad endas ka praeguse jaheda ja tuulise kevade hõngu. Milvi Saare “Pilvealune päike” on aga juba vihje saabuvale suvele.
Tore, et meil on heal professionaalsel tasemel esinevaid kustnikke ja üsna sümpaatne ruum näituste korraldamiseks. Kunstiühingu kevadnäitust saab perekonnaseisuosakonnas vaadata juuni lõpuni.
HELI JÄRV
Möödunud neljapäeval saabus hulk jalgrattaid ja rattureid Tartumaale Juhan Liivi muuseumi õuele, et alustada rattaretke “Mis meil kaunis, mis meil kallis”.
Rattaretke korraldajaiks olidMustvee aktiivsed noored naised ehk 4A + R, kui eesnimede järgi võtta. Ad olid retke mõtte algataja ja peakorraldaja Anneli Korela, Ade-Liis Soosaar, Asta Paju ja Annika Kiik, R aga Reet-Ingrid Haamer. Peale eelnimetatute oli asjaga seotud Anneli Soosaar, kes võttis retke videolindile. Kuigi rattaretkel osalema kutsuti naisi ja lapsi, olid abilistena asjasse segatud mõned mehedki, nagu Väino Korela ja Meeme Kiik. Hallide lauspilvede ja vihmahoogude tõttu jäi sadakonnast registreerunust osa paraku tulemata.
Liivi muuseumi juurde tuli rattureid tervitama Alatskivi vallavanem Maie Nisu. Retke hakatuseks käisime Juhan Liivi luuletusi inspireerinud paikades ja istutasime noore puu äsja tormis murdunu asemele. Retke esimeses peatuspaigas Kolkjas külastasime sibularestorani. Kuuma kalasuppi ja maitsvat rabarberikooki süües eksles pilk kõleda vaatepildiga aknatagusele, kus otse söögipaiga kõrval laiusid sibulapeenrad. Veel külastasime vanausuliste muuseumi ja palvelat.
Alatskivil võttis meid vastu koduloohuviline Lembit Kukk, kes viis meid loodusrajale ning Vabadussõja mälestusmärgi ja Alatskivi lossi juurde. Juhan Liivi haual Alatskivi kalmistul väljendas giid arvamust, et samaväärset luuletajat kui 49aastaselt lahkunud Liiv, pole Eestimaale veel sündinudki.
Vihmast võitu
Ööbimispaik Kuningvere järve ääres pakkus telkidele märga aset. Kõrge rohu mahatallamiseks saime loa maaomanikult, Laane talu lahkelt perenaiselt, kes lubas meil ka märgi ihukatteid ja jalanõusid oma köetud ahju ja pliidi ääres tahendada.
Hommikuks oli aga päike vihmast võitu saanud ja ilm jäi matka lõpuni suurepäraseks. Kallastel võttis linnapea Tiit Hilpus meid vastu puljongi ja pirukatega ning mõtestas meile põhjalikult lahti selle kalurikülaliku linna olemuse. Kodaveres, OÜ Pootsmani juures kostitati meid kalaga ning Urmas ja Taavi Pirk rääkisid oma tegemistest.
Edasi viis tee meid läbi Peipsi äärele iseloomulike ahelkülade. Raja kloostri juures tervitas meid Kasepää vallavanem Jüri Vooder. Vanausuliste kombeid ja palvetuba tutvustas Zosima Jotkin. Teise öö laagripaigaks sai Mustvee tervisekeskuse õu, kus pidasime ka eelmisel õhtul vihma tõttu ära jäänud tutvumisõhtu.
Selgus, et kokku oli tulnud erinevate elualade esindajaid põhiliselt Tartu- ja Jõgevamaalt, aga ka Viljandist, Kohtla-Järvelt ja Tallinnast.
Tasus avastamist
Viimasel päeval tutvusime Mustvee ilmajaamaga, kus Evi Kink meile mitmesuguste mõõteriistade tööpõhimõtted lahti seletas. Huvimajas asuva koduloomuuseumi väljapanekut tutvustas Larissa Korobova. Laevaga Peipsile sõites võisime imetleda kaugenevat randa, mis paistis meie kliimavöötme parima ilmaga fantastiline.
Remonditud ja päikeseküllases luteriusu kirikus kohtusime õpetaja Eenok Haameriga ja kuulasime kontserti Cyrillus Kreegi talletatud vaimulikest rahvalauludest, mida esitasid Riina Jürimäe, Hellika Suigusaar ja Merike Saaremets Pärnu Eliisabeti kogudusest.
Retke lõpus kiitsid kõik üksmeelselt korraldajaid, tänu kellele sai meile kolme päeva jooksul osaks rohkesti elamusi. Tartu Õppekeskuse projektijuht Malle Ploovits, kes osales retkel koos kolme tütrega, avaldas näiteks arvamust, et Peipsiäärne piirkond on vaat et kõige omanäolisem paikkond Eestis, mida tasus avastamas käia.
EHA NÕMM
“Ulguv mölder” käis “kodumaal”
Palamuse näitetrupp osales lavastusega “Ulguv mölder” 9.—11. juunini Soomes Rääkkyläs toimunud harrastusteatrite festivalil Riekkuu 2000.
Festivali korraldas PohjoisKarjalan taidetoimikunta ning ühtekokku võttis sellest osa seitse truppi Soomest, Rootsist, Eestist, Venemaalt, Leedust ja Lätist. Ettepaneku sellele festivalile sõita tegi Eesti Harrastusteatrite Liit Palamuse näitetrupile juba möödunud sügisel, kui soome kirjaniku Arto Paasilinna romaanil põhinev “Ulguv mölder” oli alles idee tasandil. Trupijuht Tiina Tegelmann julges väljakutse vastu võtta ning lavastaja Raivo Adlasel ei jäänud, piltlikult öeldes, enam muud võimalust kui koos näitlejatega näitamist väärt lavastus valmis teha. Tegidki. Juba bussisõit Helsingist Venemaa piiri ääres asuvasse festivalilinna oli põnev, festival ise aga elamusterohke.
Etendused olid kolme festivalipäeva õhtupoolikutel, hommik kulus aga tegutsemisele töötubades, kus arendati tantsulist väljenduslikkust, õpiti tegema maske ja maskiteatrit ning sünteesiti rahvusvahelist teatrikogemust. Iga töötuba tõi välja ka väikese etenduse. Palamuslastest osales rahvusvahelise teatriklassi etenduses Liisi Tegelmann.
Nähtud lavastustest jätsid Tiina Tegelmanni sõnul kõige sügavama mulje Soome teatri Riäkky “Orkester” (autor Jean Anouilh), Stockholmi rahvusvahelise kultuurikeskuse trupi “Üksik naine” (Dario Fo), Leedu Spakiškise harrastusteatri jaanipäevakommetel põhinev “Sõnajalaõis” (Kazys Incura) ja Sillamäe teatri Art Paradise tantsuetendus “Dreams”, mis põhineb hiina ja jaapani luulel. Sillamäe trupi kavatseb Tiina Tegelmann kindlasti tulevikus Jõgevamaale esinema kutsuda, et siinsed teatrisõbradki seda suurepärast etendust näeksid.
Tekstita etendused välja arvatud, mängis igaüks omas keeles. Arusaamisel oli abiks lühike sisukokkuvõte. Pingerida festivalil ei koostatud, küll aga toimus pärast iga etendust arutelu. Palamuse lavastuse kohta öeldud rohkem positiivset kui negatiivset. Tiina Tegelmanni sõnul toimis Palamuse veski tarvis lavastatud tükk suurepäraselt ka Rääkkylä kooli auditooriumis, seda enam, et kaasas oli ka lavastuse kujundaja, kunstnik Ene Luik-Mudist, kes kohapeal sobiva mänguruumi tekitas. Festivalimelus tekkinud soojadel suhetel teiste maade truppidega võib tulevikus olla päris asjalik väljund: küllakutset on oodata Leetu, Lätti ja võibolla ka Rootsi.
Palamuse trupp aga avaldas valmisolekut korraldada analoogne festival 2001. aastal Palamusel. Seda valmisolekut aktsepteerisid ka Soome Harrastusteatrite Liidu ja Põhja-Karjala Kunstitoimkonna esindajad.
RIINA MÄGI
Haigekassa ootab 18-aastaseks saanud noortelt infot
Eestis on kindlustatud kõik lapsed, kes on alalised elanikud või ajutise elamisloaga elanikud, kuni 18. eluaastani, olenemata sellest, kas nende vanemad on kindlustatud või mitte. Igal juhul peab ka laps olema arvele võetud elukohajärgses haigekassas ja ta peab omama kindlustatust tõendavat kehtivat haigekassakaarti. Kui noor inimene saab 18aastaseks, siis eelnimetatud kindlustatus lõpeb.
Samas on seaduse järgi ravikindlustusega hõlmatud Eesti päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased. Selleks, et ei tekiks ravikindlustuse katkemist õpilastel, kes saavad enne uue õppeaasta algust 18 aasta vanuseks, ootab haigekassa infot taoliste õpilaste kohta. Tallinna Haigekassa on palunud Tallinna Haridusameti kaudu, et õppeasutused esitaksid koheselt tõendid haigekassale enne järgmist õppeaastat 18-aastaseks saavate (või juba saanud) õpilaste kohta, millega pikeneb nende õpilaste ravikindlustus kuni 1. oktoobrini 2000.
Õpingute jätkumise korral tuleb kõigil päevases õppevormis õppivatel üle 18 aasta vanustel õpilastel ja üliõpilastel esitada igal sügisel (hiljemalt 01.10) haigekassale tõend õpingute jätkumise kohta, et haigekassa saaks säilitada ravikindlustuse kõigile neile, kellel selleks õigus on.
KAJA TAMPERE,
avalike suhete nõunik
Jaanilaupäeval on Avinurmes pütilaat
Üle aastate peetakse tänavu Avinurmes taas pütilaata. Juba 1920. aastatel pakkusid puutöömeistrid siin oma tünnejänne ja neid osatakse teha tänagi.
Meistrite töö on sedavõrd väärt, et kogu kaup läheb enamikus välisturule. Laadal pannakse kõik siinsamas letile. Sortiment on rikkalik: kaunid laastukorvid, perenaiste köögitarbed, igat sorti karbid ja vaagnad, kibud ja kapad — puidust annab kõike vormida. Esindatud on ka Avinurme suurfirmad — mööblimeistrid, ehitusmaterjalide tootjad. Peetakse laadaoksjon, tutvustatakse kodukandi kultuurielu jms.
Laadapäeva õhtul jõuavad Avinurme ka uunikumautodel sajandisõidust osavõtjad, nendega koos Eesti Rahvusmeeskoor. Kontserti ja jaanituld saab nautida iga laadaline.
AVIJÕE SELTS
Rannal oli kahe kooli ühine laager
Möödunud nädalal olid umbes 400 Jõgeva Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi IV—VII klasside õpilast laagris Ranna puhkebaasis.
Laagriga tähistasid kahe kooli lapsed ühiselt kooliaasta lõppu ja suvevaheaja algust. Kaks laagripäeva täideti põhiliselt spordivõistlustega: mängiti pesa- ja rahvastepalli ning harrastati individuaalalasid. Pallimängudes polnud seekord rebimist kahe kooli vahel, vaid kõik osalenud võistkonnad olid segavõistkonnad. Peale selle käisid Mustvee päästetöötaja Veljo Luming ja vetelpäästespetsialist Ene Vaiknemets kõnelemas sellest, kuidas tule ja veeõnnetustesse sattumisest hoiduda.
“Koolivaheaja algus on just õige aeg, et lapsi selle koha pealt harida ja neid ettevaatusele manitseda,” ütles laagriülem, Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Viktor Nõmm.
Kuigi ilm oli jahe ja teisel laagripäeval ka vihmane, ei rikkunud see laagriliste tuju. Õhtul andis lisasooja tuline disko.
RIINA MÄGI
SPORT
Palal oli rahvusvaheline jalgpalliseltskond
Eelmisel nädalal toimunud rahvusvahelise noorte jalgpalliturniiri Balti Cup mängud peeti viieteistkümnel Eesti spordiväljakul. 12-aastaste vanuserühma poisid pidasid kolmel päeval jalgpallilahinguid Pala Põhikooli staadionil.
Turniiril Balti Cup osales 152 võistkonda: mängisid noored jalgpallurid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt, Norrast, Venemaalt ja Ukrainast. 1988. aastal sündinud poiste alagrupi jalgpallimängude toimumispaigaks oli Pala Põhikooli staadion.
“Võistlust Balti Cup korraldava Tartu jalg palliklubi Tammeka poisid viibisid talvel Palal spordilaagris. Et siinsete tingimustega rahule jäädi, otsustaski klubi Tammeka juhatus osa rahvusvahelise turniiri jalgpallimänge meie kooli spordiväljakul korraldada,” rääkis Pala Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja ja treener Kalev Karu.
Pala kooli spordiväljakul peeti kokku 35 jalgpallikohtumist. Võistlustel osalenud Pala kooli meeskond kaotas eelmisel neljapäeval Maardu võistkonnale 0:6 ning SK Tammeka võistkonnale 1:4. Turniiri parimaks päevaks oli Pala jalgpalluritele reede, mil sõpruskohtumisel võideti Viimsi võistkonda 4:1. Laupäevases vahegrupimängus said Pala jalgpallipoisid 0:5 kaotuse Limbaži meeskonnalt Lätist.
“Osalesime turniiril Balti Cup ka eelmisel aastal. Meie linnas on internaatkool, kus õpivad jalgpalliga tegelevad poisid erinevatest Lätimaa paikadest. Jalgpall pakub huvi piisavalt paljudele noortele, kuid kõige populaarsemaks spordialaks on Lätis praegu hoki,” rääkis Vooremaale treener Andreis Krumins.
Laupäeval oli Pala poistest 1:0 tugevam ka spordiklubi Tammeka esimene meeskond. “Arvestades tartlasi kui tugevaid vastaseid, võime seda nappi kaotust enda jaoks justkui võiduks pidada,” arvas treener Kalev Karu.
“Kahju, et meil turniiril üldiselt kehvasti läks, kuid rohkesti kogemusi saime kindlasti. Usutavasti on võimalik mängutaset parandada. Ka teiste jalgpallimeeskondade edukusele on eelnenud järjepidev töö ja pingelised treeningud,” märkis ta.
12aastaste poiste vanuserühma Balti Cup turniiri finaalmängus Alatskivi Keskkooli staadionil võitis Ukraina võistkond Metallurg Peterburi meeskonda Pobeda.
JAAN LUKAS
Spordiklubi Pedja jäi rahvusvahelisel jalgpalliturniiril kuuendaks
Jõgeva spordiklubi Pedja jalgpallimeeskond saavutas kuuenda koha rahvusvahelisel turniiril Balti Cup.
Võistlustel Balti Cup mängisid oma vanuserühmas spordiklubi Pedja kõige nooremad jalgpallurid, kes Eesti noorte meistrivõistlustel osalevad D2 vanusegrupis.
Kallastel peetud alagrupimängud lõppesid meile võidukalt ja nii saime edasi finaalturniirile. Finaalis saavutasime kuuenda koha. Paremat tulemust ei võimaldanud meil saada lühike tagavaramängijate pink ja mitme mängija tõsised traumad.
Vanuserühmas, milles kaasa mängisime, võitis turniiri Tartu Tammeka võistkond, kellele järgnesid Tukumsi klubi Lätist, Narva Paemurru Spordikool, Leedu klubi Kikas ja Minski Smena.
Balti Cup oli spordiklubile Pedja esimene rahvusvaheline jalgpalliturniir. Võistkonnal puudusid veel kogemused. Osad spordipoisid ei saanud turniirile sõita, sest nende vanematel polnud selleks vajalikku raha. Ka klubi majanduslikud võimalused on piiratud, sest omavalitsustest toetas meie klubi jalgpalli- ja hokimängu vaid Jõgeva linnavalitsus 3000 krooni ulatuses. Arvestades seda peame järgnevatest rahvusvahelistest turniiridest loobuma. Kõige tähtsamaks peab SK Pedja praegu lõpuni vastu pidamist Eesti meistrivõistluste mängudel.
RAIMO JÄGER,
SK Pedja liige
Tänavakorvpallureid vihm ei seganud
Jõgeva linna ja valla kultuuripäevade raames toimunud tänavakorvpalliturniir oli osavõtjaterohke. Selle toimumist ei takistanud isegi esimese võistluspäeva jahe ja vihmane ilm.
Jõgeva kaubahalli esine parkla on aga justkui loodud tänavakorvpalli mängimiseks, sest kaubahalli trepp on pealtvaatajaile loomulikuks tribüüniks.
Kuni 13aastastest poistest tulid võitjaks Margus Spelmann ja Kermo Lääne, kuni 15aastastest Priit Põdra ja Anti Siimer, 16-aastastest ja vanematest Timo Jalakas ja Sverre Mäesepp.
Timo ja Sverre võit on Viktor Nõmme sõnul eriti hinnatav, kuna nad said jagu ka paaridest, kus mängisid Jõgevalt pärit Eesti esiliiga kossumehed Imre Mäesepp ja Alar Varrak. Nii et liigakarastus tänavakorvpallis alati ei aita, seal on tähtsaim kahe mehe koostöö ja teineteisemõistmine.
Tänavakorvpall on ikka olnud üks linna päevade spordimagneteid. Seekord osales peale Jõgeva korvpallihuviliste ka mitu võistkonda Tormast, Kuremaalt ja Põltsamaalt.
1. septembril mängitakse Jõgeval taas tänavakorvpalli: kell 15 algab turniir “Tere, kool!”, mis on samuti väga populaarseks kujunenud.
RIINA MÄGI
Eeloleval nädalavahetusel toimuvad Mustvees 26. Jõgevamaa lahtised meistrivõistlused allveekalapüügis koos esmakordselt korraldatava Peipsi Cup 2000ga.
Senistel võistlustel on Jõgevamaa allveeküttidele konkurente jätkunud nii Eestist kui ka väljastpoolt vabariiki. Suurimad võistlused peeti 1990. aastal, kus oli 62 osavõtjat, kokku 27 võistkonda. Sellest võistlusest väljusid võitjana Jõgeva allveekütid, seda nii individuaalses kui ka võistkondlikus arvestuses.
Kuidas läheb tänavu, see selgubki eeloleval nädalavahetusel. Võistlused korraldab Jõgevamaa Spordiliit Kalju koos allveekalapüügi sektsiooniga. Tänavu toetab üritust Eesti Kultuurkapital, kuna Jõgevamaa ekspertgrupp leidis võimaluse seda teha. Rahalist toetust saadi ka Jõgeva linnalt.
IVAN JUNNINEN
MITMESUGUST
POLITSEIKROONIKA
Pommiähvardus Mustvee 1. Keskkoolis
Teisipäeva hommikul kell 7.07 helistas lapsehääl Jõgeva häirekeskuse hädaabinumbril 112 ja teatas, et Mustvee 1. Keskkoolis on pomm, aga ei täpsustanud enamat. Koolimajja sisse murtud ei olnud ja midagi kahtlast polnud märganud ka koolimajas elav majateenijapere. Kutselised demineerijad otsisid maja läbi, aga lõhkekeha ei leitud. Kell 9 algama pidanud valikeksamiga saadi algust teha pool tundi hiljem.
Ööl vastu esmaspäeva murti Jõgeval sisse nelja autosse. Aia tn 44 juurde ööseks pargitud Ford Escordist varastati makkraadio. Makkraadio varastati ka teisest sama marki autost Suislepa tn 2 maja juures. Sellel autol lõhuti ukseklaas, eelmisel
kasutati valevõtit autosse saamiseks. Kaks kõlarit Pioneer varastati Opel Kadetist Tähe tn 6 maja eest ning Rohu tn 4 juures seisnud autost varastati autovõtmed. Sissemurdja kasutas valevõtit.
Üks Laiusevälja külas maja omav Sadala mees on avaldanud, et tema Laiusevälja majja on mais sisse murtud. Avaldaja leidis lõhutud akna, kust kaudu sisse poeti. Ära oli lõhutud makkraadio ja mahlapress, varastatud aga triikraud. Varguses kahtlustatakse inimesi, kes Voorelt alumiiniumvanni ja Kivijärve kuivatist mootorimähised varastasid.
Pühapäeval:
Mällikveres kiusab purjus mees naist ja ähvardab.
Jõgeval Jõe poest varastati ostukorv.
Õunal põleb tankla.
Ruskaveres sõitis purjus mees autoga vastu puud, autol on valed numbrimärgid.
Esmaspäeval:
Jõgeva kaubahalli pargis kakeldakse.
Patastel Pala—Tartu teel on auto kraavis, inimesed on terved.
Jõgeval Pedja jõe sillal on mees pikali.
Kaera külas skandaalitseb mees kodus ja ei anna perele rahu.
Põltsamaal Paala kaupluse juures sillal kakeldakse.
Jõgeval Aia tn katlamaja taga garaažiuksel on lukk lõhutud, aga auto on alles.
Jõgeval Pargi tn 9a maja juures kaks purjus meest räuskavad.
Mustvees vana bussijaama juures on kolm meest ühele maaslamajale kallale läinud.
Teisipäeval:
Jõgeva alevikus Lauri tee piirkonnas jookseb ringi koer ja kipub inimesi purema. Üks poisike kukkus ründava koera eest jalgrattal ära sõites.
Kuremaal Keskasula tn 1 majas kahes korteris on pidevad ja kestvad joomingud ning jälle ei saa majarahvas nende nelja inimese pärast rahu.
Pala alevikus autode kokkupõrge, juhid ei saa kokkuleppele.
Jõgeval Pae tn piimakombinaadi kioski juures on joodik maas.
Siimustis on purjus mees läinud kallale lapselapsele.
Palamusel Kivimäel on noaga vehklev naine tekitanud mehele haava vasakule jalasäärele. Mees toodi kiirabiga haiglasse.
Viie kuu kuritegevuse statistikast
Tänavu on kuritegevuses ilmnenud kasv kahes kuriteoliigis: salajane vargus ja korduvalt purjuspäi mootorsõidukiga sõitmine, kui selle eest varem saadud halduskaristus pole veel kustunud. Tänavu sooritati 62 vargust mullusest enam ehk kasv on 29% ja salajased vargused moodustavad maakonna üldkuritegevuses 67,8%. Plahvatuslikult on kasvanud alumiiniumivarguste arv. Purjuspäi autoga sõitmine moodustab kuritegude üldarvust 7,8%, mullu samal ajal oli nende esinemine veel kaduvväike.
Saare järve õpperajal hullu krahvi jälgedes
Eelmisel nädalal avati Saare vallas Saare järve õpperada. Ühte Eestimaa kaunimasse paika kogunenud loodushuviliste seltskond tegi jalutuskäigu õpperaja väiksel ringil.
Enne kui Saare järve õpperaja pooleteise kilomeetri pikkusele ringile matkama mindi, kuulati päevakohaseid kõnesid. Avasõnad lausus ka Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa.
Saare vallavanem Jüri Morozov ütles Vooremaale: “Saare järve looduslikult kaunis ja äärmiselt puhas ümbrus on juba aastaid puhkajaid ja matkajaid köitnud. Kui käivitasime projekti Saare Mõisa Renessanss, otsustasime ka avada Saare järve õpperaja, kus teeviidad ja selgitused aitavad ilusa ja huvitava loodusega tutvuda. Tõsisemad tööd algasid looduse õpperajal 1998. aastal. Saare järv koos ümbritseva metsaga on ju üks osa Saare mõisa kompleksist.”
Saare järve õpperaja väiksel ringil võib näha üsnagi vaheldusrikast loodust. Siin on pärnaallee, mis seob kujundatud pargiosa Saare järve äärse metsapargiga. Samuti saab uudistada harilikku vahtrapuud ja piibelehti. “Küllap on huvitavaks vaatamisväärsuseks ka Saare mõhnastik. Vooremaa pinnamoodi on kujundanud peale jääliustike ka jääsulamisveed. Viimaste tegevuse tulemusena ongi kujunenud ühe ruutkilomeetri suurune mõhnastik, mille keskel asub Saare järv,” ütles Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esimees Ene Ilves.
Samuti näeb õpperajal õhuseirejaama, millega uuritakse maismaa ökosüsteemide keskkonnakaitselist seisundit. Lisaks põnevale loodusele on Saare järve õpperajal tunda ka ajaloohõngu. Nii jõuavad matkajad krahv Mannteuffeli perekonna matmispaigale, kuhu on maetud viis Mannteuffelite suguvõsa liiget.
Õpperaja avamisel pajatas rahvasuus hullu krahvina tuntud Ernst Mannteuffeliga seotud legende Saare vallavalitsuse kultuurinõunik Ene Uuna. “Saarel räägitakse krahv Mannteuffelist igasuguseid lugusid, milles igaühes ka tõetera sees on. Rahvas mäletab Mannteuffelit väikesekasvulise mehena, kes enda lõbustamiseks igasuguseid naljakaid asju välja mõtles,” ütles kultuuritöötaja.
Jüri Morozovi sõnul kulub Saare järve väikese õpperajaga tutvumiseks keskmiselt tund aega. Suur õpperada on ligi viie kilomeetri pikkune. Selgitusi on matkajatele alati nõus andma populaarne looduskaitsja Ene Ilves.
JAAN LUKAS
Peipsil parvetanud poissi pole veel leitud
Teisipäeval Peipsile parvetama läinud kahest poisist jõudis kalurite abiga elusalt kaldale vaid 12aastane Nikolai. Vaatamata kohalike kalurite, piirivalve ja päästeteenistuse pingutustele poldud tema aasta nooremat kaaslast eile õhtuks veel leitud.
Vanaemal kolmandat päeva külas olnud Narva 3. Keskkooli V klassi õpilane Rimas ja Nikolai otsustasid omatehtud parvega Peipsile minna. Tugev läänetuul viis aluse kaldast umbes 600 meetri kaugusele. Siis hüppasid poisid vette. Nikolai suutis end poroloontüki abil seni pinnal hoida, kuni üks mees ta veest välja tõmbas. Teist parvel olnud poissi aga ta ei leidnud.
Kell 13.22 teatati Jõgeva häirekeskusesse: “Mustvees Narva maantee 51 kohal on kaks last parvega järvel. Üks poiss on kaldale toodud, teine on kadunud.” Häirekeskusest edastati teade piirivalvuritele, kes leidsid umbes kilomeetri kaugusel kaldast küll parve, kuid poissi sellel ei olnud. Ninase kordoni piirivalvurid jätkasid otsinguid ja kutsusid appi Jõgeva päästeteenistuse tuukrigrupi.
“Kohalikud kalamehed näitasid, kust tuleks otsida. See oli üsna Mustvee linna piiril Kalma küla poole kaldast 500—600 meetri kaugusel, kus on 2,5 —3 meetrit vett. Vesi oli küllaltki läbipaistev, põhjas leidus palju kive, mille peal ulatus vesi kohati vaid põlvini,” ütles tuuker Aivar Komp. “Sukeldusime ja uurisime põhjalikult näidatud piirkonda. Arvan, et poiss uppus kusagil mujal ja Peipsi annab surnukeha välja alles hiljem,” nentis tuuker. Eile keskpäeval teatati politseikorrapidajale, et Kasepää vallas Raja külas on leitud kaldale uhutud parv.
ARDI KIVIMETS
Üliraske liiklusõnnetus Soomeveres
Eile hommikul kella kümne ajal juhtus Jõgeva vallas Laiusevälja—Toovere teel üliraske liiklusõnnetus.
Neljateistkümneaastane Mati sõitis abimootoriga jalgrattal oma kodutalu õuest välja, ja nii õnnetult, et jäi auto alla. Peateel liikunud metsaveoauto Renault juht Lembit, kes omas vastava kategooria juhitunnistust ja oli kaine, ei suutnud otsasõitu vältida. Noor rattur sai surmavaid kehavigastusi.
ARDI KIVIMETS
Nemad lõpetasid algkooli
1. Kristel Etulaid
2. AnneLiys Kuldmaa
3. Ragnar Luigend
4. Kermo Neeme
5. Stella Priinits
6. Mikk Seer
7. Liina Sepp
8. Taavi Serp
9. Mihkel Tamm
10. Toomas Tikerbär
1. Raile Aus
2. Mai Jürine
3. Kristiina Kokk
4. Liia Laakson
5. Kristjan Lill
6. Mart Piks
7. Märt Piks
8. Ando Pütsep
9. Madis Rosenberg
10. Ryan Saar
11. Raivo Sagur
12. Daniel Tikk
13. Pippi Udras
1. Ragne Amandus
2. Kätlin Hütt
3. Kaur Järs
4. Kadri Liblik
5. Ahti Tšetšenja
6. AnniLo Viljamaa
7. Almar Vähi
8. Lilian Kokk
1. Rauno Kuusk
2. Birgit Nisu
3. Marko Ploovits
4. Katrin Rebane
1. Sirli Ivanov
2. Danel Laisaar
3. Liia Lääne
4. Liina Parts
5. Tuuli Puus
6. Evelin Pärnsalu
7. Kuldar Rätsep
8. Jannar Ulp
1. Maarja Grünbaum
2. Rauno Himmaste
3. Marius Hääl
4. Janno Kuusk
5. Veiko Kõrgesaar
6. Kadi Köörna
7. Monika Kütt
8. Kertu Liebert
9. Tiina Luik
10. Silvar Oja
11. Marite Punapart
12. Andrei Savotškin
13. Diana Senek
14. Õie Toomjõe
1. Indrek Ein
2. Kaupo Jõgi
3. Janne Kasela
4. Triin Keskküla
5. Riina Kirspuu
6. Lauri Lend
7. Marko Olgo
8. Rain Ostrat
9. Kaisa Reimand
10. Rauno Rääk
11. Irina Zaitseva
12. Mairi Taur
13. Merli Taur
Põltsamaa Lasteaed-Algkool Tõruke
1. Rauno Antsmaa
2. Taavi Emajõe
3. Andres Hiiesalu
4. Marleen Joosep
5. Elli Jäger
6. Pirjo Kangur
7. Annika Kinks
8. Aive Kärner
9. Ardo Koller
10. Andero Luhamets
11. Sander Mattisen
12. Maris Martins
13. Joosep Mölder
14. Maarja Mölder
15. Andres Paju
16. Kristi Pedanik
17. Mikk Pedosk
18. Kristjan Pilv
19. Kristi Retsep
20. Helena Riisk
21. Sandra Saviauk
22. Keito Teppo
23. Kadri Vaino
24. Siim Viks
1. Reelika Ani
2. Hardi Holtsmeier
3. Marten Jaakson
4. Helise Johanson
5. Sten Sander Karjus
6. Elerin Keerus
7. Raido Kivikangur
8. Heldi Kulp
9. Madli Markus
10. Aivo Mattis
11. Koit Mihkelson
12. Cirsika Mikk
13. Ats Põder
14. Piret Rennit
15. Robert Roostar
16. Raili Sepri
17. Aivi Vahtra
18. Ilona Vares
19. Rando Viira
20. Tanel Välimäe
Neljapäev, 15. juuni 2000. a.
Miks kits lehmast ja lambast parem on
JAAN LUKAS
Vähemalt 98 jõgevlast on jaanipäeval kained
RIINA MÄGI
ARVAMUS
Endine volikogu liige vaidlustas kohtus valimiskomisjoni tegevuse
RAIVO SIHVER
JUHTKIRI
Eesti Telefon sunnib kliendid panka
JAAN LUKAS
MARGUS KIIS
Vee-ettevõtte klient on korteriomanik
VELLO MÄESEPP,
AS Jõgeva Elamu juhataja
MAJANDUS
RAIVO SIHVER
Riigihanke konkursi ümbrikud avatud
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Saatesõnaks Jõgeva kunstiühingu kevadnäitusele
HELI JÄRV
EHA NÕMM
“Ulguv mölder” käis “kodumaal”
RIINA MÄGI
Haigekassa ootab 18-aastaseks saanud noortelt infot
KAJA TAMPERE,
avalike suhete nõunik
Jaanilaupäeval on Avinurmes pütilaat
AVIJÕE SELTS
Rannal oli kahe kooli ühine laager
RIINA MÄGI
SPORT
Palal oli rahvusvaheline jalgpalliseltskond
JAAN LUKAS
Spordiklubi Pedja jäi rahvusvahelisel jalgpalliturniiril kuuendaks
RAIMO JÄGER,
SK Pedja liige
Tänavakorvpallureid vihm ei seganud
RIINA MÄGI
IVAN JUNNINEN
MITMESUGUST
POLITSEIKROONIKA
Pommiähvardus Mustvee 1. Keskkoolis
Viie kuu kuritegevuse statistikast
Saare järve õpperajal hullu krahvi jälgedes
JAAN LUKAS
Peipsil parvetanud poissi pole veel leitud
ARDI KIVIMETS
Üliraske liiklusõnnetus Soomeveres
ARDI KIVIMETS
Nemad lõpetasid algkooli