Vooremaa,

Teisipäev, 15.02.2000. a.

Loomapargis peeti sõbrapäeva

Eile oli sõbrapäev. Elistvere loomapargis peeti seda juba laupäeval, et kohale saaksid tulla ka kaugemal elavad-töötavad sõbrad.

Sõbrapäevale kutsutute hulgas olid loomapargi loomade ristivanemad ja teised loomaparki aidanud inimesed. Ega ristivanemad tühjade kätega tulnud: kaasa toodi ühtteist ristilastele suupärast. Mis ei tähenda, et nad muul ajal oma kohustusi neljajalgsete ristilaste ees tõsiselt ei võtaks.

Ringkäigul loomaparki tuli kahel eksministrist ristiisal, Võrumaa kutsehariduskeskuse direktoril Mait Klaassenil, kes erialalt teatavasti loomaarst, ja riigikogulasel Villu Reiljanil, metsa ja jahimehel, mitu head ideed. Näiteks võiks nende meelest tollipunktides narkokullerite püüdmiseks koerte asemel välja koolitada hoopis metssead: nende haistmine on veelgi teravam. Reiljan lubas aga tuleval nädalavahetusel enda juurde jahile saabuvatele Riigikogu jahimeestele enne metsa minekut Luua Metsanduskooli topistemuuseumi ja Elistvere loomapargi baasil nö teoreetilise õppuse läbi viia. Mine tea, ehk võidab loomapark nii juurde veel mõne mõjuka sõbra.


Karuaed ikka võlgu

Sõpru on pargil tarvis, sest Tabivere valla toetusest ja piletimüügist kogunevast rahast jätkub üksnes loomade söötmiseks ja pargi töötajatele kesisevõitu palga maksmiseks, ent pargil on ka ehitada vaja. Näiteks piisoninoormees Villu on suguküpseks saamas ja juhul kui neil Viljaga järelkasvu tuleb, on vaja piisoniaedikule võrk ümber tõmmata, et piisonibeebi hõredate taralattide vahelt välja ei pääseks. Paraku on loomaparki haldav Jõgevamaa metsaselts selle tõttu, et möödunud aasta riigieelarves keskkonnaministeeriumi rea peal seisnud karuaia ehitusraha pärast kevadist valitsusevahetust kõige liha teed läks, ka sügisel valminud karuaiaga veel 130 000 krooni jagu miinustes. Õnneks on osa sellest metsaseltsi enda raha ning ka karuaia metallkonstruktsioonid valmistanud Tabivere OÜ Same ja Äksi puhkemaja ehitajad pole neile võlgu olevat raha väga ägedalt tagasi nõudnud. Aga kuni vana võlg kaelas, ei saa uusi ideid teostama hakata.


Närilised tulevad!

Üheks uueks ideeks on näiteks näriliste ekspositsiooni rajamine Elistvere raamatukogu kõrval asuvatesse ruumidesse. Selle idee teostamisel on lubanud abiks tulla näriliste uurija Andrei Miljutin Tartu Ülikoolist, kes loodab loodava närilistekollektsiooni baasil uurimistööd teha. Samas pakub pisinäriliste toimetuste jälgimine ja nende söötmine loomaparki külastavatele lastele kindlasti palju rõõmu. Optimistlik Ilmet loodab närilistetoad ikkagi sügiseks avada.

Möödunud suvel üks rahasaamislootus tekkis: loomaparki helistati regionaalminister Toivo Asmeri kantseleist ja öeldi, et minister arvab, et loomaparki võiks regionaalarengu rahadest toetada. Kantseleiametnikud lubanud toetusavalduse esitamiseks vajalikud blanketid saata. Ilmeti süda hüppas rõõmust, aga paraku ei järgnenud tollele kõnele midagi. Kuigi loomapark, mida möödunud aastal külastas 60 000 inimest ja kus ülemöödunud aasta aprillist, mil külastajaid loendama hakati, kuni tänaseni on üldse käinud ligemale 113 000 inimest, riiklikku toetust kindlasti vääriks.

Nüüd on loomapark otsustanud pöörduda toetusavaldusega kõigi Eesti omavalitsuste poole. Vastutasuks 1000 või 3000kroonise toetuse (lähematelt küsitakse rohkem, kaugematelt vähem) eest pakutakse valla või linna koolilastele loomapargi tasuta külastamise võimalust.

RIINA MÄGI


Puurmanis uuendatakse küttesüsteeme

Puurmani kultuurimajas ja lastepäevakodus kavatsetakse uuendada küttesüsteeme. Kohalik omavalitsus kuulutas välja vähempakkumiskonkursi tööde teostaja leidmiseks.

Puurmani vallavalitsuse väljakuulutatud vähempakkumiskonkursi eesmärgiks on leida firma, kes paigaldab kultuurimajja ja lastepäevakodusse uued katlad. “Praegu on Puurmani kultuurimajas elektrikatel. Vallavalitsuse tellitud tasuvusuuringust selgus, et elektriküttest on kaks korda odavam õliküte. Näiteks üks kW elektrienergiat maksab 80 senti, liiter kvaliteetset kütteõli aga 4. 50 krooni. Liitri kütteõli põletamisel saab 10 kWh energiat. Nii jääb isegi hinnatõusu korral õliküte elektriküttest odavamaks,” ütles Vooremaale Puurmani vallavanem Rein Paap.

“Ka lastepäevakodus on praegu elektriküte. Kas see asendatakse õli või halupuiduküttega sõltub konkursil osalevate firmade pakkumisest,” lisas ta.

Küttesüsteemide kaasajastamine on tänavu üks suuremaid investeeringuid Puurmani vallas. Esmaspäevase seisuga oli Puurmani vallavalitsusse endast märku andnud neli firmat, kes huvituvad sellest tööst.

JAAN LUKAS


Metsa eksinud naine leiti üles

Laupäeva hommikupoolikul Torma vallas Oti küla juures metsa läinud naine leiti enne südaööd üles.

Kaks meest läksid metsa oma valdusi vaatama ja jätsid Tea (46) metsateele jäetud autosse end ootama. Kui Tea abikaasa koos sugulasega tagasi jõudis, ei olnud naist enam autos.

Mehed hakkasid ümbruses otsima ja huikama, kuid mingit vastust ei kuulnud. Pärast mõnetunnilist otsingut kutsuti appi politsei ja päästeteenistus. Metsa asusid läbi kammima kolm politseinikku ja kaheksa päästeteenistujat. Lasti rohelisi signaalrakette ja hõigati läbi ruupori. Pärast kella kümmet õhtul kuuldi Tea hüüdeid. Kohtumisrõõm oli vastastikune. Naine oligi juba mõlgutanud mõtteid, kuidas ellu jääda, kui tuleb öö metsas veeta.

Kui mehed olid liiga kauaks metsa jäänud, otsustas naine neile vastu minna, kuid seadis sammud hoopis teises suunas. Metsa eksinud naine oli jõudnud autost paari kilomeetri kaugusele.

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Jõgeva linn

Teisipäeval asutas 8 maaparandusühistut Jõgeva maaparandusbüroos mittetulundusühingu Jõgevamaa Maaparandus- ja Veeühistute Liit. Eesti Kontsert korraldas möödunud kolmapäeval Jõgeva muusikakoolis kontserdi. Linnavolikogu erinevad komisjonid arutasid oma koosolekutel eelarveküsimusi. Neljapäeval arutas Betti Alveri fondi nõukogu Betti Alveri sünnimaja restaureerimist, kuulutati välja kaheksandate luulepäevade “Tähetund” teema ning kirjandusliku omaloomingu konkurss “Betti Alveri jälgedes”. 16. veebruaril on linnavalitsuse saalis Raudtee, Estakaadi ja Kesk tänava vahelise ala Suure ja Puiestee tänava vahelise lõigu detailplaneeringu avalik tutvustamine. 17. veebruaril vaadatakse linnavalitsuse istungil läbi hooldekodu tervikvara linna omandisse taotlemise materjale. 18. veebruaril viibivad Pärnu linnavalitsusel külas linnapea Aivar Lumi, abilinnapea Viktor Sjjatõsev, linnavalitsuse majandusspetsialist Aime Ründva ja ja jurist Anneli Jõgiste. 18. veebruaril on kultuurikeskus es pereklubi Üksmeel õhtu. 21. veebruaril arutatakse linnavalitsuse istungil tänavuse aasta eelarve küsimusi. Kultuurikeskuses on sama päeva õhtul Jõgeva meeskoori Mehis ja Kose naiskoori ühiskontsert.


Jõgeva vald

Möödunud teisipäeval olid Jõgeva vallas külas 17 inimest sõprusvallast Toilast, kes külastasid Siimusti, Laiuse, Kuremaa ja Vaimastvere kultuuri- ja spordiasutusi ning koole. Reedel oli vallavolikogu istung, kus oli põhiküsimusena arutusel tänavuse aasta eelarve. Täna on Kuremaal koos vabariigi valdade talimängude korraldamise toimkond. Reedel ja laupäeval korraldatakse Otepääl Jõgeva valla haridus- ja kultuurielu mõttetalgud. Läbiviija on kultuurikolledzi professor Reet Valgma.


Kasepää vald

Laupäeval peeti Raja kultuurimajas perekonnaõhtut. Eilsel vallavolikogu istungil oli päevakorras valla eelarve teine lugemine ning valla põhimääruse kinnitamine.


Mustvee linn

Reedel oli linnavolikogu istungil põhiküsimusena arutusel tänavuse aasta linna eelarve teine lugemine. Pühapäeval oli Mustvee Ökoturismiühenduses Mustvee ja Kallaste mittetulundusühingute kohtumine.


Pajusi vald

Täna tulevad vallamajja ühiskonnaõpetuse tundide raames Aidu Algkooli vanemate klasside lapsed. Vallavanem Heldur Lääne kõneleb riigist ja selle ülesehitusest. Tutvutakse vallamajaga.


Pala vald

Laupäeval ja pühapäeval peeti Palal maakonna linnade ja valdade kuuendad talimängud. Eile pidas koosolekut vallavolikogu eelarvekomisjon. Neljapäeval on volikogu istungil arutusel valla tänavuse aasta eelarve esimene lugemine.


Palamuse vald

Möödunud esmaspäeval arutas vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon eelarveküsimusi. Eile oli Palamuse Gümnaasiumis avatud sõbrapäeva postkast, õhtul oli Palamuse kultuurimajas sõbrapäevapidu Palamuse naisseltsi liikmetele. Eeloleval neljapäeval korraldab gümnaasium mälumängu noorematele klassidele ning reedel vanematele klassidele. Luua klubis on reedel puidukaubanduse eriala lõpuaktus. Palamuse kultuurimajas on reedel eakate klubi õhtu. Laupäeval on kavas valla talispordipäev.


Puurmani vald

Eelmisel nädalal kuulutati vallas välja konkurss kultuurimaja ja lastepäevakodu küttesüsteemide uuendamiseks. Teisipäeval arutas vallavolikogu eelarvekomisjon tänavuse aasta eelarve ettevalmistamist teiseks lugemiseks järgmisele vallavolikogu istungile. Eeloleval pühapäeval korraldab Pikknurme külaselts pensionäride koosviibimise.


Põltsamaa linn

Möödunud teisipäeval tutvusid Lille tänava kooliga sügisel esimestes klassides õppima hakkavad lapsed. Neljapäeval arutati linnavalitsuses narkootikumide levitamise ennetamise küsimusi. Pühapäeval oli kultuurimajas avatud sõbrapäeva kohvik lastele.


Põltsamaa vald

Reedel peeti sõbrapäevapidu Kamari klubis. Pühapäeval oli rahvatantsupäev Adavere Põhikoolis. 18. veebruaril on teabepäev haldusreformi küsimustes Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis. Osalevad kohalike omavalitsuste esindajad Põltsamaa vallast ja linnast, Pajusi ja Puurmani vallast, Imavere vallast Järvamaalt ning Kõo ja Kolga-Jaani vallast Viljandimaalt. Külalistena tulevad esinema Igor Baranov, Väino Sarnet ja Riho Raave.


Saare vald

Neljapäeval oli Saare Aktiviseerimiskeskuses piirkonna kuue valla töötutele korraldatud kohtumine töötute ühingu esindajatega töötute ühistegevusest Soomes ja selle käivitamise võimalustest Eestis. Eile oli suur sõbrapäev nii Voore kui ka Saare koolis. Kolmapäeval, neljapäeval ja reedel korraldati sõbranädala üritused Saare koolis Voore koolis oli korraldatud näitus omavalmistatud ruumilistest südametest ning töötas sõbraraadio, Saarel oli üleval algklasside sõbrapostkast. Täna tuleb kokku vallavolikogu arengu- ja eelarvekomisjon, et arutada parandusettepanekute üle valla tänavuses eelarves.


Tabivere vald

Neljapäeval oli Äksi puhkemajas koolituspäev vallavolikogu ja-valitsuse liikmetele koos Viljandimaa Kõpu valla esindajatega. 15. veebruaril toimub samas arutelu Jõgeva maaparandusbüroo tegevusest koos vallavolikogu liikmete ja ettevõtjatega. Sellele järgneb vallavolikogu istung, kus käsitletakse valla arengukava, antakse ülevaade uutest seadustest jne.


Torma vald

Kolmapäeval pidas Tormas haldusreformi küsimustes aru Jõgevamaa Omavalitsusliidu juhatus. Eile pidas aru vallavolikogu eestseisus. Eeloleval laupäeval korraldavad Vaiatu klubis vallavanem Mati Kepp ja vallavolikogu esimees Juhan Telgmaa piduliku vastuvõtu vallarahvale.

VAIKE KÄOSAAR


KIRJAD

Vägisi arsti juurde ei viida

Vooremaa kirjade rubriigis ilmunud lugu, kus mehe surmas süüdistatakse perearsti, pani mind jahmatama, sest tundsin nii lahkunut kui ka arsti. Doktor Maie Männik on olnud paarkümmend aastat minu ihuarst ja ma ei kahtle tema meditsiinilistes oskustes ega inimlikkuses põrmugi. Ta pole kunagi keeldunud abi andmast ka väljaspool oma tööaega. Mullu sundis ta mind lausa vägisi minema statsionaarsele ravile. Tagantjärele olen ma selle eest temale tänulik.

Arvan, et kui inimene tundis end kümme päeva halvasti ja ootas arsti koduvisiiti, siis ei saa mehe surmas küll perearsti süüdistada. Mees ise või tema lähedased oleksid pidanud vahepeal arstiga uuesti kontakti võtma. Muidugi ei saa kedagi politseiga arsti juurde viia, inimene peab ka ise enda tervise eest hoolitsema.

ERICH TUPITS,

tänulik patsient


Kirjake Brunole

Bruno O’YA jutt kahes tabloidajakirjas mõjus ergastavalt. Eile tassisin oma sängi teise tuppa. Ega enam ju passi endaealise kaissu pugeda.

O’YA (66) kõneleb, et pole maganud vanema naisega kui 33. Tartus, Annelinnas elavale endisele filminäitlejale pole olnud see luksus. Ligemale sajas filmirollis esinenule ei ole vist noorte naiste püksikute mahavõtmine eriti keeruline. Ega keegi keelanud ka. Kurat, aga mida peavad tegema üle kolmekümnesed naised? Nemad tahavad samuti harimist, leebust, armastust. On’s neil tarvilik tunda ennast mahajäetuna?

Filmistaari sõnul (Kroonika 04.01.2000) ei leidvat ta kunagi kontakti “mõne vanatädiga”. Austatud O’YA, teinekord tuleb leppida ka vanatädidega, ega neid noori linde polegi kohe nii väga jalaga segada. Olete insuldi ära põdenud. Võiksite ehk ka neljakümneseid või tsipa vanemaid proovida. Nemad ei rabele ülearu ja tunnevad asja.

Soovin edu Tartu Noorte Tehnikamajas nooremõpetaja ametit pidades. Samuti olgem mehed, kes ei kiitle läbitõmmatud naiste ea üle. Võib ju keegi olla ka kaheksakümneselt mõnus mutt.

Noh, et kaeru tahaks.

Maitse asi.

Lugu pidades,

GUNNAR ISOTAMM


Piiride joonistamisega riiki ei paranda

Jõgevamaa omavalitsusliidu juhatus analüüsis viimasel ajal ajakirjanduses ilmunud mitmete kõrgemate riigiametnike poolt haldusreformi kohta avaldatud seisukohti ja pidas vajalikuks pöörduda avalikkuse poole järgmise avaldusega.

Maailmapraktika näitab, et haldusreform algab valitsuse poolt programmiliste seisukohtade teatavakstegemisega. Kuna täna ei ole seda Eestis veel tehtud, on huvidest lähtuvalt peatähelepanu pööratud territoriaalsele haldusjaotusele ja selle ümberkujundamisele. Samas ei saa kuidagi väita, et muutuste vajadus oleks niivõrd seotud haldusjaotuse, kuivõrd regionaalsusega.

Haldusreformi idee peaks olema hea riigi idee, aga mitte niivõrd ökonoomika. Esmalt tuleks selgelt määratleda riigi ja omavalitsuste funktsioonid ja nende hind. Ainult konkreetse ja kindla ülesannete jagamise korral saame haldussuutlikkust mõõta.

Keskvõimu ja omavalitsuste funktsioonid on Eestis sageli segased. “Hiiliva haldusreformi” käigus ja riigi haldusaparaadi kokkuhoiust tingituna on riigiasutused üha sagedamini sunnitud pöörduma omavalitsuste poole, et need tasuks kulud riigi ülesannete täitmiseks. Omavalitsuste keeldumisel halveneks inimeste olukord piirkonnas. Näiteks võib tuua olukorra korrakaitsel, tuludeklaratsioonide täitmisel, sotsiaaltoetused jne.

Statistiliselt on lihtne näidata, et funktsiooni täitmine läheb odavamaks, veeretades kulud omavalitsuste, ettevõtjate või kodanike kaela. Vastutuse üksteise kaela veeretamise asemel tuleks otsida ühiskondlikku kokkulepet, kes milliste teenuste eest maksab.

Funktsioonide ja nende tegeliku maksumuse analüüsi tulemusena saab otsustada edasisi samme haldusreformi teostamisel nii kalkuleerides reformi hinda kui ka maakondade ja omavalitsuste arvu optimeerimist ning haldusjaotuse küsimusi. Ei tohi unustada, et reform peaks tuginema rahva laialdasele toetusele. Selle toetuse tagamiseks tuleb reformi eesmärke lihtsalt ja üldarusaadavalt selgitada. Inimene tugineb reformi üle positiivsel otsustamisel eelkõige ootusele, et homme on parem kui täna.

Oleme valmis igati kaasa aitama haldusreformi ideeliste ja kontseptsiooniliste seisukohtade väljatöötamisel. Seni, kuni need seisukohad ei ole selgelt formuleeritud, peame otstarbekaks Jõgeva maakonna säilitamist praegustes piirides. Tugineme oma arvamuses ka jaanuarikuus Jõgevamaal läbi viidud telefoniküsitlusele, mis näitas, et 86 protsenti maakonna elanikest soovivad praeguses olukorras maakonna säilumist.

Jõgevamaa

Omavalitsusliidu juhatus


JUHTKIRI

Sõitke parem rongiga!

Hoolimata järjest tõusvast kütuseaktsiisist ei ole ette näha, et olukord meie maanteedel kuigivõrd muutuks. Kuidas ka teedevalitsused raha juurde ei nuruks ning miinuskraadidestki hoolimata teeauke ei lapiks, lõhuvad järjest kasvavad autode massid meie teid üha enam ja enam. Liiklus muutub tihedamaks ning järelikult ka närvilisemaks, pealegi on autojuhtide üldiselt korralikus põhimassis ikka veel leiduvatel huligaanidel järjest vähem põhjust politseinikke karta, kuna viimased on teadagi koondatud.

Seevastu raudtee, millele vahepeal koguni kadu ennustati, teeb läbi küllaltki jõulist taassündi. Need ajad, mil raudteerööbaste alguse koha peal mõistus otsa lõppes ning piilupart vedurijuhi kabiinis tukkuda armastas, on selleks korraks ilmselt otsa saanud. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on reisirongid hakanud jälle kella tundma, vagunid on kenasti siniseks pintseldatud ning talvisel ajal koguni soojaks köetud. Reisijal on ruumi jalgu sirutada, jutuka lugemine on märksa silmasõbralikum kui bussis ning kasvav põlvkond saab tundidepikkuse ühe koha peal konutamise asemel veidi vabamalt mürada. Ning kui kohalikud raudteefirmad veidi ka laiskvorstide peale mõtleksid ning Eestimaa raudteedele magamisvagunid vurama laseksid, ei jätaks nimetatud transpordiliik enam midagi soovida.

Paraku näib, et nostalgilisevõitu rongisõiduelamus jätab enamiku reisijatest üsna ükskõikseks. Ikka veel eelistatakse keskkonda saastavat ning palju aega ja ruumi nõudvat autotransporti, Edelaraudtee aga peab klientide peibutamiseks piletihinna suisa ühe kroonini alla laskma. Kui nii edasi läheb, kujutavad Eestimaa teed endast varsti ühtainust suurt liiklusummikut, raudteerööpad aga kistakse üles ning sulatatakse autode varuosadeks.

Sõitke parem rongiga!

AARE KIRNA


Maakonna saatus endiselt selgusetu

BNS teatab, et valitsusliit tegi reedesel seminaril Tallinnas haldusreformi läbiviimiseks põhimõttelised valikud.

Riigikantselei avaliku halduse büroo juhataja Väino Sarneti sõnul oli seminarist osavõtnute üksmeelne seisukoht, et omavalitsuste arvu tuleb märkimisväärselt vähendada. Kriteeriumina omavalitsuste ühendamisel pakuti seminaril välja vähemalt 5000 elaniku olemasolu omavalitsuses. Siseminister Tarmo Loodus arvab, et võiks taastada kihelkondliku struktuuri. Kihelkondi oli 1925. aastal 107, omavalitsusi on Eestis praegu üle 240. Reformi käigus on kavas ühendada ka mõned maavalitsused. Omavalitsusliitudele teise tasandi omavalitsustena suuremate volituste andmist ei peetud seminaril otstarbekaks.

Maakonna omavalitsustest on praegu üle 5000 elaniku vaid Jõgeva linnas, Jõgeva vallas ja Põltsamaa linnas. 20.sajandi algul oli praeguse Jõgevamaa territooriumil Laiuse, Palamuse ja Põltsamaa kihelkond. Torma kihelkond ulatus Avinurme ja Lohusuuni IdaVirumaal, Kursi, Äksi, MaarjaMagdaleena ja Kodavere kihelkond paiknesid osaliselt Tartumaa territooriumil. Jõgevamaale ulatusid nurkapidi ka Pilistvere, Kolga Jaani ja Simuna kihelkond.

PEEP LILLEMÄGI


MAJANDUS

Lupjamistoetust saavad korralikud maksumaksjad

Eesti valitsus kehtestas 8. veebruaril korra, mille põhjal makstakse põllumajandustootjatele põldude lupjamise eest toetust.

“Kogu Eestis on tänavu planeeritud lupjamistoetusteks 14, 8 miljonit krooni,” ütles

Vooremaale põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Kai Maran. Tema sõnul kohtub põllumajandusminister Ivari Padar sellel nädalal tootjate ja taluliitude juhtidega, et toetusteks makstavate summade suurust nendega kooskõlastada.


Maaparandusbüroo ootab taotlusi

Lupjamistoetuse maksmiseks võtavad kuni 1. märtsini taotlusi vastu piirkondlikud maaparandusbürood. Taotlused registreeritakse laekumise järjekorras. “Lupjamistoetusest huvitatud põllumeestel tuleb maaparandusbüroos pöörduda oma regiooni jaoskonnajuhataja poole. Meie büroos on Arno Kukk Jõgeva, Sirje Kose Mustvee ja Anu Seer Põltsamaa jaoskonna juhataja,” märkis Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits. Põldude lupjamist peab hädavajalikuks Jõgevamaa Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver. “Ilma happelisi muldasid lupjamata saavad taimed vähem toiduaineid, mistõttu väheneb saagikus ja halveneb saagi kvaliteet,” lausus ta. Valitsuse kehtestatud korra järgi võib lupjamistoetuse saamiseks põllumaa happesus olla kuni 6,0 ph kcl.


Kõik taimed ei vaja lupja

Aktsiaseltsi Adavere Agro peaagronoomi Jüri Smiti sõnul taluvad lubjatud mullad paremini põuda ja on kergemini haritavad.

“Teaduslikult on välja töötatud skaala, millest selgub, kui palju põldudele happelisuse neutraliseerimiseks on lupja tarvis. Adavere Agrol on 2200 hektarit haritavat maad, millest pool vajab lupjamist. Kõiki põlde ei tarvitse lubjata. Lubjalembelised põllukultuurid on näiteks nisu, oder, lutsern ja mesikas. Lubjatud muldasid ei vaja kartul, lina kaer ja rukis,” rääkis Jüri Smitt. Tänavu taotleb lupjamistoetust ka osaühing Härjanurme Mõis. “Viimati lupjasime põldusid möödunud aasta sügisel ning selle töö tagajärjed peaksid hakkama põllule mõju avaldama järgmisel või ülejärgmisel aastal,” ütles põllumajandusfirma juhataja Mart Tooming.

“Lupjamistoetust makstakse põllumajandustootjatele, kes pole riigile võlgu või kellel on võlgade likvideerimiseks maksegraafik. “Maaparandusbüroo esitab lupjamistoetust saada soovijate nimekirja maksuametile, kes kontrollib, kas taotlejatel on maksud tasutud. Põllumeestel endal pole vaja maksuameti õiendit esitada,” teatas Vooremaale Kai Maran põllumajandusministeeriumist.

JAAN LUKAS


Töötuid talvel rohkem

Jõgeva tööhõiveameti andmetel on 2000. a. jaanuaris tööotsijate arv (koos töötutega) vähenenud 39 inimese võrra (dets. 1337, jaan. 1298). Samal ajal on töötute arv suurenenud 110 inimese võrra (dets. 1042, jaan. 1152).

Absoluutarvult oli jaanuaris 2000. a. kõige rohkem tööotsijaid Jõgeva linnas (224 inimest). Järgnesid Jõgeva vald (194 inimest), Põltsamaa vald (146 inimest) ja Põltsamaa linn (117 inimesega). 52 protsenti tööotsijatest elab Jõgeva ja Põltsamaa

linnas ning nende ümbruses. Eeltoodud piirkonnas elab 59% töötutest.

Põltsamaa linna sotsiaalnõuniku Kaire Bubnise sõnul on see Lõuna ja Kesk-Eesti probleem. Siin on tööstust vähe ja põllumajandus on niisuguses seisus nagu ta on.

Pajusi vallavanema Heldur Lääne eestvedamisel töötatakse regiooni programmi idee kallal. Järsku paranemist aga ei loodeta. Rõhutakse turismile ja sellega seonduvale, näiteks veinipealinnale jne. Kõige rohkem on tööotsijate arv suurenenud Saare ja Pajusi vallas vastavalt 23 (dets. 69, jaan.74) ning 13 (dets. 61, jaan. 74 ) inimese võrra.

Kui eelmise aasta detsembris oli Saare vallas 44 töötut, siis käesoleva aasta jaanuaris oli neid juba 81 ehk 37 inimest rohkem. Saare valla sotsiaaltöötaja Helgi Kolli sõnul mõjutas töötuse tõusu tegevuse lõpetanud Voore PÜ.

Pajusi vallas on töötute arv võrreldes detsembriga (42 ) suurenenud jaanuaris (50 ) 8 inimese võrra. Vallvanema Heldur Lääne arvates on põhjus ilmselt selles, et Pajusi on piimatootjate piirkond. Suvised madalad kokkuostuhinnad panid põntsu. Pankrotti ei ole keegi läinud, kuid kaadri ülevaatus ikka toimub.

Kui Põltsamaa vallas vähenes tööotsijate arv 21 inimese võrra, siis töötute arv suurenes 16 inimese võrra (dets. 113, jaan.129 inimest ). Põltsamaa valla sotsiaaltöötaja Anne Veirami sõnul suurenes töötus seoses Lustivere PÜ ja puidufirma Woodpecher pankrotti minekuga.

Talvekuudel vähendavad paljud firmad tööliste arvu. Ka Tabivere valla sotsiaalnõuniku Kristel Niilise sõnul on töötuse suurenemine igatalvine probleem. Võrreldes detsembriga on Tabivere vallas töötute arv suurenenud 17 inimese võrra. Ka töötute üldarv on suur (dets 46, jaan. 63 inimest).

Jõgeva Tööhõiveameti direktori Anneli Lääne sõnul ei peegeldu põllumajandusettevõtete pankrotilaine ja koondamised ametlikus töötuses kohe. Aega registreerimiseks on kuus kuud, kusjuures kaks kuud pärast koondamist säilib haigekassakaart ja ka kindlustatus. Anneli Lääne ütles aga, et rahvaarvu andmeid ei saa usaldada, sest need ei ole täpsed: inimestel puudub omavalitsuses registreerimise kohustus, seda nii piirkonda saabumisel kui ka lahkumisel.

RAIVO SIHVER


Jõgeva ja Toila valla sidemed tihenevad

Möödunud teisipäeval külastasid Jõgeva valda Toila vallavalitsuse, vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjoni liikmed ning vastavate asutuste juhid.

Sõprusvallast Toilast saabus sedakorda Jõgevale kokku 17 inimest, tutvumaks koolide, spordi ja kultuuriasutuste ning raamatukogude tööga Siimustis, Vaimastveres, Kuremaal ja Laiusel. Erilist elevust tekitas külalistes Laiuse õletuba. Ühtlasi saadi Aime Langilt põhimõtteline nõusolek edaspidi sellealase koolituse läbiviimiseks.

Kuigi kaks omavalitsust on omavahelist sidet pidanud varemgi, oli nii põhjalik kogemuste vahetamine ja tutvuskäik nendes eluvaldkondades esmakordne. Taaskohtumine leiab Jõgeva vallavalitsuse haridus ja kultuuritöö peaspetsialisti Marika Prave sõnul ilmselt aset kevadel. Eeldatavasti on selleks ajaks jõutud luua ka omavahelisi sõprussidemeid. Algust on plaanis teha koolidega.

VAIKE KÄOSAAR



NOORTELISA

Valentinihullustus

Sõbra jaoks on valla mu uksed & mu hing, mu sõbrad & mu perekonnaring. Kui tahad, tule alati, ma ootan, aken avali, või lenda kasvõi läbi telekaaanaliiii… satsiooniaugu…

Meedia on jälle hulluks läinud: valentin siis, valentin seal. Alles terveneti millenniumihullusest, juba on uus viirus kallal… Nojah, ega midagi, eks siis ravime.

14. veebruar. Ammu kadunuks jäänud & nüüd taasärganud sõprade & “sõprade” kirjadkaardid ummistamas su (meili)postkasti. Ajalehtedelegi ei jää ruumi, telefonikõned, peokutsed, endiste (loe: sind taga leinavate) kallimate pealetükkivad kallistused… Päev täis reklaami, kära & sehkendamist, rohkem või vähem teeseldud naeratusi. Romantika tegemine poiss/tüdruksõbraga. Üksteisele kaartide & muu nänni kinkimine — eriti hea minek okastega roosidel.

Kõige hullemini ei kõlagi ju!? Kuid siiski: psühholoogina on minu kohus rääkida ka sõbrapäeva pahupoolest. Sõprade omamises pole iseenesest mõista midagi kahjulikku, armastuses & üksteisest hoolimises ka mitte. Nukraks kisuvad asjalood aga siis, kui mõnel inimesel polegi sõpru. Üksindus, depressioon, enesehaletsus. Jah, valentinipäev, suurim alavääristus sõbravabadele inimestele. Suureneb enesetappude arv, AAde read täienevad tugevalt…

Soovitus: võta endale koerte varjupaigast koer. Koos olete siis paras paar. Külasta vanemaid (kurvem lugu on siis, kui elategi koos — võiksid nad ehk päevakspaariks oma igiõnnetust seltskonnast vabastada?!). Pane ennast kosjakontoris kirja.

Teine negatiivne külg: kogu selle hullusega kaasnevad rahaprobleemid. Kahjuks ei kasva kaardid, margid, ümbrikud, kingitused & lilled puu otsas. Hoiupõrsakesega on selleks korraks ühel pool. Isetegevuslikud kaardid ka ei sobi: lihtsalt kõigil pole kunstiannet & sürrealistliku kunsti austajaid on tutvusringkonnas ka hirmus vähe! Lisaks veel masendus enda saamatuse pärast.

Vanemate inimestega on lood hoopis keerulised. Kuna valentinipäev on mitteametlikult kuulutatud armastuse ja eelkõige noorte pühaks, võib esineda tõrjutustunnet, melanhooliahooge, ootamatuid tundepuhanguid. Soovitus: võtke end kokku! See aasta on ometigi vanade inimeste aastaks kuulutatud & emadepäev jm päevad pole enam kaugel.

Üllatuste tegemine. Hoiatus: keskealistele juhtivatel ametitel olevatele töönarkomaanidele ei maksa väga šokeerivaid üllatusi teha: atakk, nõrk süda, närvid läbi jne. Parem karta kui kahetseda.

Samuti on kahjulik liigne eufooria. Üliaktiivne rõõmuhormoonide nõristus võib kogu teie organismi nii vaimselt kui ka füüsiliselt tasakaalust välja viia. Kellele seda jama vaja on?

Niisiis, ettevaatust — valentinipäev! Tuleb järgmisel aastal jälle…

Hoiatas Kreisy psühholoog

Anti Depressant


Kreisy küsitlus

Kui Jõgeval korraldataks heategevuskampaania, kas võtaksite osa või aitaksite kaasa?

Lauri (18): “Kindlasti, lõdvalt!!”

Kätlin (17): “Päris suva ei ole, prooviks teha, mis minu võimuses...”

Silver (17): “Midagi ikka annaks ära. Mul ei ole küll hullult isiklikku vara, aga aitaks ikka. Näiteks sokke annaks, oleks kellelgi jalg ikka soe!”

Helge (51): “Jah, kindlasti aitaks!”

Helen (18): “Arvan, et võtaks küll osa...”

Taivo (22): “Ma olen julm! Mulle meeldib sõda ja keegi pole mind kunagi aidanud!”

Roman (22, Taivo sõber): “Me ei ole kohalikud, aga üldiselt annaks küll midagi. Oleneb, mis kampaania see on.”


Kuidas ma diskol käisin

On reede, 28. jaanuar ning aasta on 2000. Selle aasta esimese koolinoorte disko

korraldas meile tuntud diskonelik R.A.J.V., kes on end juba jõudnud tõestada noortele, et nad küündivad peaaegu päris diskorite tasemele.

Niisiis käisin minagi seal kohapeal, uurides, mida huvitavat pakub seekord meile R.A.J.V. ning mis tõmbab noori sellele peole.

Ma arvan, et iga Jõgeva linna noor teab, et meie armsas linnakeses pole just suuremaid võimalusi end lõõgastada ja argipäeva elust välja elada. Ühesõnaga, noortel pole kuhugi minna ning sellejuures ma tahaksin panna käe südamele meie linna noorsootöötajatele, et nad võtaksid midagi ette, kuid õnneks leidub aktiivseid inimesi, kes tegelevad niisuguste probleemidega.

R.A.J.V. oleks üheks heaks näiteks. Nende disko õhkkond on küllaltki meeldiv, kuid muusika valikus on nad väheke kitsid ning ehk aeg näitab ja miski paraneb. Näiteks nende pidusid külastavad ka vene rahvusest noored ning nende pealegi mõeldakse. See näitab, et miski liigub ikkagi ka paremuse suunas. Loodan, et tulevikus jätkavad nad samas vaimus ning kui kellelgi ongi lahkarvamusi nende vastu, siis hoidke need endale.

ERNESTO E


Vinge vidin — elektrooniline madu

Firma Soni on välja tulnud uue millenniumiröögatusega! Igasuguste tamagotšide ja elektrooniliste koerte kõrvale on ilmunud elektrooniline madu! Madu on peenike, kuid 10 meetrit pikk, tema saba otsas on elektripistik ja peas mikroprotsessor koos anduri ja atakkeriga. Ta oskab Teil ümber kaela keerutada, susiseda, hiiri otsida, päevade viisi liikumatu olla, vargaid hirmutada ja elektriga tappa (tegelikult võib ta tappa kõiki, keda vaja) ning suhelda internetiga. Hind ainult 43 000$.


Kreisy kokkuhoiupoliitika

Tänapäeva rasket ja rahavaest elu arvestades peab igalt poolt, kust saab, kokku hoidma. Üks hea võimalus on juuksed. Mõelge ise: juuksur, soengu tegemine, šampoonid, palsamid, juuksemaskid, juuksekummid, klambrid, zeleed, lakid, kammid, harjad, värvimisest rääkimata... Terve varandus. Milline kokkuhoid!

Niisiis, Kreisy meeskond pani oma pead kokku ja tuli geniaalsele mõttele (nagu tavaliselt). Ja nii juhtuski, et Kreisy ilunurk esitleb: uus juustest vabanemise moodus, sampoonisegu “Kiilakate eri”.

Valmistusainete saamiseks tuhnige väheke oma vannitoakapis ja keldris. Ise olete ka üllatunud selle üle, mida sealt välja kaevate. Igast pudelipõhjast midagi, väheke segada ja pähe.

Operatsioon B algab: Shadersi juuksetoonija. Väga ebamaiselt tumelilla näeb välja küll — hm, kui siit möksist peaksid blondid juuksed tulema, söön küll oma mütsi ära! Järgmine aine —leivatükikesed. Oi, need kõlbavad ju isegi süüa. Jajah, kui soovid enda sisemuse blondiks värvida. Ürdišampoon, Schauma Green Apple, organiks, dušigeel (peale keha ja pea pesemise võib seda ka lihtsalt nuusutamas käia —viitame heale lõhnale). Vahutab küll. Krapivnõi sampun Orto — eelista Eestimaist. Lurtslurts, ei kõõmale. Head & Shoulders, paar tilka mandariinimahla (ülejäägi võib ära süüa ). Veel Ortot — sidrunisampooni, limonnõi shampun, aasta 1982 väljalase, uunikum. Salon sampoon — kaikkille hiustyypeille, Romantic sampoon. VALMIS!

Olluse tundemärgid: lillakashall, vedel, leivatükkidega. Välja näeb nagu marutõbise rebase ila. Lõhn — uuh! Orto ruulib! Isoleerige väliskeskkonnast ja laske 24h seista. Soovitame vaestele peredele ja muidu kooneritele. Pensionäridele kindlasti. Eelkõige naistele, aga mehed võivad ka kasutada. Kohe kaob täiprobleem, kõõm kaob koos juustega. Ideaalne kingitus nt valentinipäevaks. Kinkige oma lopsakajuukselistele sõbrannadele, sõpradele või armsamale.

Armsad tulevased kiilakad, oodake meie järgmist ilunurka!

MISS MARY OF SWEDEN


“Ta-pu”

Üks sakslane on kirjutanud laheda raamatu — “Tabuleksikon”.

Pealkiri ütleb juba, et raamatus on teemad, mida ammustest aegadest peetakse keelatuks, millest ei räägita ja millega üldisel rahva soovil ei tohiks tegelda.

Kõige igapäevasem, millega seotut peetakse tabuks, on näiteks sülg, mida Aafrikas

lepingute sõlmimisel sülitasid lepingupartnerid teineteisele suhu; ka juuksed — mõni mees on arvanud, et “blondiinid kiirgavad passiivselt rõhutatult naiselikke erutussignaale meessoo suunas!?”

Loomulikult leidub seal ka alkoholist midagi — näiteks lahjemaid jooke (magusad veinid, kokteilid) nimetatakse “püksiavajateks”. Märjukese kohta leidub seal paar mõnusat luuletust.

Pikaltlaialt on tutvustatud keskaja pühaliku elu “puhtust” — “... vägistamisjuhte tuli väga sageli ette...” . Ka sellest saab teada, kuidas imesid juhtus ja lastetud paarid said pärast naise pihil käimist 9 kuu pärast lapse ning mis sai patustanud nunnade lastest.

Enesestmõsitetavalt ei puudu sealt ka seksuaaltabud, mida on isegi väga palju! Teemad on alates homoseksualismist ja lõpetades koproga, mille puhul inimene tunneb erilist kokkukuuluvustunnet teiste roojaga.

Tabusid on raamatust lugeda palju ning sealt leiab igaüks endale huvipakkuva...

VEND ALBERT



SPORT

Noorte korvpallurite meistrimängud Virtuses

Möödunud reedest pühapäevani spordihoones Virtus kestnud tänavuste Eesti noorte korvpallimeistrivõistluste eelviimasel etapil osalesid 17—18aastaste vanuseklassi võistkonnad.

Noorte korvpallimeistrivõistluste A-vanuseklassi Virtuse etapi korraldas Jõgeva spordiklubi Forte. Kokku võistles kolmepäevastes korvpallilahingutes üheksa võistkonda. Mängimas olid korvpallurid Tallinnast, Narvast, Kohtla Järvelt, Jõhvist ja Jõgevalt. Üheks turniiri pingelisemaks ja huvitavamaks mänguks oli kohtumine, milles Tallinna Kristiine võistkond alistas 87:64 KohtlaJärve Järve spordikooli võistkonna Hito. Kristiine võistkond oli 84:58 tugevam ka Jõhvi sportmängude kooli võistkonnast. Nõmme spordikooli esimene võistkond võitis Narva spordiklubi Energia meeskonda 95:41. SK Forte korvpalluritel lõppes esimesel võistluspäeval võidukalt mäng Nõmme spordikooli teise võistkonnaga, kellest saadi jagu 74:56. Forte kaotas aga Tallinna võistkonnale Sesaan.

“Korvpall on meeskonnamäng, kus tulemus sõltub igast võistkonna liikmest. Siin pole mitte ainult tähtis ise palli korvi saada, vaid peab ka võistkonnakaaslastele viskamisvõimalust pakkuma,” lausus Vooremaale Forte A-klassi meeskonna kapten Sverre Mäesepp. Tema ja Erki Reino on SK Forte treeneri Ergo Prave hinnangul selle meeskonna võimekamad mängijad.


Virtus sobib treeninglaagriks

Virtuses korvpallimänge jälginud Eesti noortekorvpalli projektijuht, rahvusvahelise

kategooria kohtunik Aleksander Agafonov kommenteeris võistlusi maakonnalehele nii: “Üldse osaleb A-vanuseklassi korvpalli meistrivõistlustel 21 võistkonda. Jõgeva etapil mängivatest meeskondadest tahavad lõppjärjestuses kolme parema hulka pääseda Kristiine, Nõmme esimene ja Kohtla-Järve Järve spordiklubi võistkond. SK Fortel ei tarvitse sellel aastal veel esimese nelja sekka pääseda, kuid uusi kogemusi saab see asjalik meeskond kindlasti,” märkis ta. Aleksander Agafonovi arvates võiks Virtuses korraldada ka treeninglaagri Eesti noortele korvpalluritele, kes osalevad võistlustel Balti Cup. “Eesti korraldab tänavu selle rahvusvaheliste võistluste B-vanuseklassi turniiri,” lisas ta.


SK Forte saavutused ja eesmärgid

SK Forte A-vanuseklassi ja Jõgeva Gümnaasiumi võistkond on end esikuuikusse mänginud ka Eesti koolinoorte meistrivõistlustel. Ergo Prave rääkis maakonnalehele ka klubi Forte nooremate vanuseklasside tänavustest sportlikest tulemustest. “D ehk minikorvpallurite vanuseklassis, milles mängivad 1988. aastal sündinud poisid, on Forte ja Laiuse Contra ühismeeskond Eesti meistrivõistlustel jõudnud kaheteistkümne parema hulka. Selle vanusegrupi finaalmängud peetakse märtsis. Viimasel ajal meeldivaid sportlikke üllatusi pakkunud minikorvpallurite Forte võistkonna üks võimekamaid mängijaid on Margus Zavatski. Meie klubi B-vanuseklassi 14—15aastased korvpallurid osalevad märtsis spordihoones Virtus toimuval Sprite Cup vahegrupi turniiril. Nendel võistlusel on väga tihe sõel, sest kaasa mängivast üheksast võistkonnast pääseb edasi üks ja loodetavasti on selleks Forte korvpallurid. 12—13aastased C-vanuseklassi korvpallipoisid võistlevad aga järgmisena Mustvees ja Tormas Eesti koolinoorte meistrivõistluste mängudel,” lausus ta.

SK Forte korvpallivõistkondades on praegu Jõgeva linna, Jõgeva valla, Saare valla ja Pajusi valla noori. Lähiajal kavatseb SK Forte sõlmida koostöölepingu Jõgeva täiskasvanute korvpallivõistkonnaga Puhhid, et kindlustada seda meekonda uute mängijatega.

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

Maakonna välkkabe (64) meistrivõistlustele tuli 10 tugevat kabetajat, peale mõne erandi. Järjekordse võidu ja maakonna meistritiitli sai Edo Jaanuska Palamuselt, kes 3-ringilisel turniiril kogus 21 punkti 27-st. Väga pingeline oli rebimine III—VI kohani, vahed ainult 3 punkti. Seega teine Urmas Visk (17), kolmas Jaan Peets (15), neljas Rein Orav (14,5) ning viieskuues võrdselt 14 punktiga Heldur Laumets ja Ilmar Poltrago.

Kuristal selguvad maakonnameistrid 64-ruudulises kabes. Osa võtma oodatakse noori (16a neiud, noormehed), naisi ja mehi. Võistlus on individuaalne, toimub 19. veebruaril kell 10.

Nädal hiljem mängivad Jõgevamaa kolm linna Keilas, kus toimuvad väikelinnade talimängud. Kaks aastat tagasi oli kabes Põltsamaa teine ja Jõgeva kolmas. Valdade finaalvõistlused, talimängud on Jõgeva valla korraldada.

Lauamängude finaalid on Kuremaal 26.—27. veebruarini ja ainsana pääses sinna Palamuse 3-liikmeline esindus. Ja seda 5 ala (kabe, male, lauateenis ja korvpall naistele ning meestele) ja 10 valla peale.

SULEV LUHT



POLITSEIKROONIKA

Nädala kokkuvõtteks

Läinud nädalal registreeriti 14 kuriteosisulist avaldust ja teadet. 11 juhul neist oli tegemist salajase vargusega. Lisaks selgitati välja süüdiolevad isikud 9 varguses ja vargusekatses, mis olid toime pandud juba 1998. aastal ja millest osa oli juba politseile avaldatud, osade kohta teateid polnud. Kõigil neil üheksal juhul oli tegu alaealiste poistega Jõgeva linnas.

Nädala jooksul ei olnud ka liiklusõnnetusi, milles inimesed oleksid hukkunud või vigastada saanud. Koostati 15 haldusõiguse rikkumise protokolli pisihuligaansuses, kodurahu rikkumises ja joobnuna avalikku kohta ilmumises. Liikluseeskirja rikkumisi oli 101, neist 14 juhul oli tegemist alkoholijoobes sõidukijuhiga, 6 juhul sõidukijuhiga, kellel polnud juhiluba ja 46 juhul ületati lubatud kiiruse ülemmäära. Ühelt isikult võeti ära 28 pudelit salaviina ja veidi üle 200 paki nelja sorti salakauba sigarette.


Koolipoisid käisid oma koolis vargil

Ööl vastu laupäeva murti Palal sisse sealsesse põhikooli. Kaks kohalikku kooli poissi ja kaks nende sõpra Tartust lõhkusid kooliakna ja sisenesid sealtkaudu ruumidesse. Ühest lauasahtlist leiti seifi võti ja raudkapist leiti veidi üle 100 Eesti krooni ja mõnikümmend Rootsi krooni. Ära minnes võeti kaasa telefon, korvpall ja veel ühtteist. Vargapoisid tabati ja kool on sisse vehkida tahetud asjad tagasi saanud.


Keldrivargus Jõgeval Tähe tänaval

Üle mitme aja murti Jõgeval taas sisse keldrisse ja varastati sealt mitmesuguseid hoidiseid. Kurjategija lõikas läbi keldriukse luku kinnituse ja viis ära umbes 40 purki hoidiseid. Perenaine hindab saadud kahju 1000 kroonile.


Ei tahtnudki pliiti, vaid selle nuppe

Ööl vastu eelmise nädala teisipäeva kuulis üks Põltsamaa linna Kuperjanovi tänava

elanik pärast kella kolme öösel, et naabermaja hoovil kolistatakse. Kahte võõrast naaberhoovis näinud mees helistas naabrile. Teatati politseile ja mindi kahekesi kutsumata külalisi vaatama. Kaks Põltsamaa meest, mõlemad kohtulikult varem karistatud, olid võõra hoovi varjualusest välja tassinud vanema gaasipliidi ja toimetasid seda juba eemal minema. Politseile seletasid mehed, et ega neil pliiti ennast vaja läinudki, vaid kahte kolme pliidi nuppu ja ega peremees poleks neile vana gaasipliiti niikuinii keelanud. Selgusetuks on siiski jäänud, et miks mindi võõrast asja ära tooma öösel.


Ahervaremeist leiti laip

Laupäeva hilisõhtul avastati tulekahju Tabivere vallas Voldi külas. Põles Vjatšeslav Ossipi (1959) elumaja. Hilisema sündmuskoha vaatlemise käigus avastati ahervaremeist söestunud inimese laip. Surnukeha on kohtuarstlikuks ekspertiisiks saadetud Tartusse. Arvatakse, et tegemist on majaomaniku surnukehaga.


Põltsamaa lähedal müüdi palgikoormat

Pühapäeva hommikul leidis Põltsamaa vallas Võisiku vahtkonnas kohalik metsaametnik, et kvartalis 306 laotakse peale metskonnale kuuluvaid palke. Kuuse ja männipalki oli kokku 27 tm. Kaks Viljandimaalt pärit meest müüsid maha koorma palke, mida nad polnud omanikult veel ära ostnudki. Kohale kutsutud politsei ei lasknud puukoormat ära viia, sest peale sattunud metsnik polnud kuulnudki, et need palgid on tahetud maha müüa. Mingeid dokumente selle kohta olemas ei olnud.


Naine eksis metsa

Laupäeva õhtul pärast kella kuut teatati Jõgeva politseikorrapidajale, et Torma vallas Otil on 1953. a. sündinud naine kaduma jäänud. Metsa läinud mehed olid metsateele jäetud auto juurde nendega kaasas olnud naise ootama jätnud. Kui mehed metsast tulid, ei leidnud nad naist enam auto juurest. Appi kutsuti politsei ja päästeteenistus. Pärast kella kümmet kohtuti metsas äraeksinud naisega. Naine oli tüdinud mehi ootamast ja neid otsima läinud, eksis aga metsas ära.


Varastati palke

AS Siimel on avaldanud, et neil on ära varastatud 20 tihumeetrit kuusepalke. Palgid olid Jõgeva vallas Võikvere küla laoplatsil ja läksid kaduma ajavahemikul eelmise nädala neljapäevast reedeni. AS Siimel arvab palgivarguse läbi saadud kahju olevat 12 000 krooni.


MITMESUGUST

Jõgeva MC tutvustas Jõgevatreffi

Motoklubi Jõgeva MC tutvustas veebruari esimesel nädalal Helsingi messikeskuses toimunud motomessil tänavusuvise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff kava.

Klubi messimeeskonda kuulusid klubi neli asutajaliiget - Igor Ellisson, Urmas Kauniste, Kaija Rytkönen ja Olev Kroon.

“Minule oli see juba kaheksas kord Jõgevatrefi materjalidega Helsingi motomessil käia, ainult et varem sai seda tehtud Eesti Motomatkajate Klubi lipu all,” ütles Igor Ellisson.

Põhieksponentideks on motomessil muidugi mootorrataste ja muu motovarustuse maaletoojad ja neid oli seekord üle saja. Asjaolu, et maaletoojad olid mõttekaks pidanud umbes 700 eri mootorrattamudeli kohaletoomist, näitab Ellissoni arvates seda, et Soome majandus läheb ülesmäge.


5000 trükist

Messil tutvustasid oma tänavusi programme ka Soome suuremad motoühendused, nagu Touring Finlandia, MP69 jt. Jõgeva MC oli ainus messil esindatud välisklubi.

“Messil käiaksegi mitte ainult tehnikat vaatamas, vaid ka suviseid sõite planeerimas. Helsingist kaugemal tegutsevad motoühendused tulid messi kaema lausa ühiselt tellitud bussidega,” ütles Ellisson.

Oma 8-ruutmeetrisesse boksi pani Jõgeva MC üles Jõgevatreffi puudutavad materjalid ja sümboolika. Teleris jooksis pidevalt möödunudaastase motokokkutuleku video, arvutis aga 600 slaidist koosnev programm kõigist senistest kokkutulekutest.

27.—30. juulini Kuremaal toimuva Jõgevatrefi ja selle raames toimuva Põltsamaa motosummeri tutvustamiseks jagati välja 5000 reklaamtrükist ja Igor Ellissoni arvates tuleb Soomest tänavu Jõgevatrefile rohkem motomatkajaid kui kunagi varem.


Rohkem kui mullu

“Need, kes varem möödunud aastal viiese pundiga käisid, kavatsevad tänavu juba Jõgeva MC tutvustas Jõgevatreffi kolmekümnekesi tulla. Soomlased on meid koguni nii tõsiselt võtnud, et Soome suurim motokokkutulek Rottaralli, mis varem Jõgevatrefiga ühel ajal toimus, on nüüd nädala võrra hilisemale ajale viidud, et motomatkajad ei peaks nende kahe vahel valima,” sõnas Ellisson ja lisas, et praeguseks Jõgevale registreerunutest on pikim teekond vaja läbida ühel USA motomehel, kes lendab kõigepealt Amsterdami ning sõidab sealt renditud tsikliga Kuremaale.

“Kui kaheksa aastat tagasi alustasime 120 osavõtjaga, siis möödunud aastal oli Jõgevatrefil juba 1100 motomatkajat ning tänavu tõenäoliselt veelgi rohkem. Kuremaa park meile kitsaks veel ei jää, aga siiski oleks hea, kui keegi suudaks praegu tühjalt seisva ühiselamu külalistemajaks renoveerida, sest siis saaksid tänu Jõgevatrefile Kuremaad tundvad motomatkajad ja teisedki väliskülalised heade puhkevõimalustega Kuremaal peatuda ka muul ajal,” arvas Igor Ellisson.

RIINA MÄGI