Vooremaa,
Teisipäev, 14. märts
Kõik teed viivad maksuametisse
Suur osa Eesti elanikke peab 31. märtsiks maksuametile üksikisiku tuludeklaratsiooni esitama. Et riigi vastu aus olla ja mitte trahvi saada, külastavad sajad inimesed päevas ka Jõgeva Maksuametit.
Kesk-Eesti Ärikeskuse kolmandal korrusel asuvas Jõgeva Maksuametis on kõige rahvarohkem veebruaris ja märtsis: tuhanded inimesed tulevad siis siia üksikisiku tuludeklaratsioone esitama. Seda teevad nii tööandjad kui ka töövõtjad.
Möödunud reedel käis Jõgeva Maksuametis tulusid deklareerimas Aidu talunik Paul Päll. “Tahan maksuametis kiiresti asjad korda ajada, mistõttu täitsin tuludeklaratsiooni kodus. Enne, kui tuludeklaratsiooni täitma asusin, lugesin mitu korda juhiseid,” rääkis Paul Päll maakonnalehele. “Maksuametnikud on muidu kenad inimesed, kuid amet nõuab neilt pedantsust,” arvas maamees.
Kaubandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja Nadežda Borissova ütles: “Mind abistab tuludeklaratsiooni täitmisel raamatupidaja. Suur osa teenitud rahast läheb maksudeks. Arvan, et üksikettevõtjatele võiks väiksemad maksumäärad kehtestada.”
Kuidas deklaratsioon maksuametisse jõuab
Jõgeva Maksuametis võtavad üksikisikute tuludeklaratsioone vastu nõunik Heli Müürsepp, teenindusosakonna inspektor Sirje Sarapuu, revident Eeve Uibo, maksude osakonna inspektor Õie Paju ning sama osakonna töötaja Rene Paulus. Omavalitsuste infolehtedes märgitud päevadel saab tuludeklaratsiooni üle anda linna ja vallavalitsustes (välja arvatud Jõgeva linnavalitsus), selle võib ka saata posti teel või internetipanga vahendusel.
“Kuigi 1. jaanuarist kehtiva tulumaksuseaduse järgi tuleb üksikisiku tuludeklaratsioon viia maksuametisse, milles maksumaksja on registreeritud, saab tulusid deklareerida kõikides Eesti maksuametites. Seda ei saa teha füüsilisest isikutest ettevõtjad, nemad peavad tuludeklaratsiooni esitama maksuametile, kus nad arvel on,” selgitas Heli Müürsepp.
“Kellel on huvi uue tulumaksuseaduse vastu, need võivad tulla teabepäevale 27. märtsil Põltsamaa kultuurimajas ja 28. märtsil Jõgeva kultuurikeskuses. Teabepäevad algavad kell 10,” märkis maksude osakonna juhataja Mare Klaos.
Maksumaksja vastutab
Mare Klaos selgitas: “Tuludeklaratsiooni peavad maksumaksjad ise ära täitma. Maksuameti töötajatelt võib vajaduse korral nõu küsida. Tänavu tuleb füüsilisest isikust ettevõtjatel täita ka sotsiaalmaksudeklaratsioon. Ettevõtjatel on selle kohta palju küsimusi. Tuntakse ka huvi, kuhu panna kirja haigusraha. Mõned kurdavad, et neile pole töökohast palgatõendit antud. Sagedamini on see mure jõgevamaalastel, kes on saanud palka teiste maakondade firmadelt. Kuigi niisugustel juhtudel on põhjust tööandjatele etteheiteid teha, vastutab tulude korrektse deklareerimise eest ikka maksumaksja ise.”
Esimesed järeldused
“Põhjalikumaid kokkuvõtteid üksikisiku tuludeklaratsioonide esitamise kohta saab teha mõne kuu pärast. Praeguseks on selgunud, et mullu kandis riik kõigi Jõgevamaa omavalitsuste (välja arvatud Pala valla) eelarvesse rohkem üksikisiku tulumaksu kui 1998. a. Suurim juurdekasv oli Tabivere, Torma ja Kasepää vallas,” teatas maksuameti direktor Jüri Ütt.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud nädalal olid Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad, mille raames korraldati reedel ja laupäeval üle-eestiline kooliansamblite konkurss. 8. märtsil oli linnavalitsuses linna pensionäridele lahtiste uste tund, mille järel vastasid küsimustele linnapea Aivar Lumi ja linnasekretär Rein Traks. Reedel lõpetati kultuurikeskuse kammersaalis pidulikult kultuurikeskuse renoveerimise esimene etapp. Jõgeva Ühisgümnaasiumis korraldatakse emakeelenädal. Eeloleval reedel on kultuurikeskuses pereklubi Üksmeel õhtu. Laupäeval tuleb Jõgevale kultuuriminister Signe Kivi. Jõgeva meeskoor Mehis korraldab meeskooride konkursi Kuremaal.
Täna tuleb kokku Karl XII päevade korraldamise toimkond. Neljapäeval esineb Vaimastvere koolis kitarrist Heiki Mätlik. Reedel on Laiuse seltsimajas maakonna estraadiringide ülevaatus.
Homme korraldatakse mõttetalgud linna arengukavast. 16. märtsil on Mustvee 2. keskkoolis eesti keele päev. 17. märtsil annab Eesti Kontsert loengkontserdi Mustvee 1. keskkoolis. 18. märtsil on Mustvee spordihoones maakonna keskkoolide põhikooliosa poiste ja tüdrukute korvpallivõistlused.
Möödunud kolmapäeval oli vallamajas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek. Neljapäeval toimus vallavolikogu istung, kus olid arutlusel korrakaitseküsimused, vara munitsipaalomandisse taotlemine jne. Eile pidasid vallavalitsuse esindajad Aidus aru raamatukogu uude asukohta kolimise asjus.
Möödunud neljapäeval võeti vallavolikogu istungil vastu valla tänavuse aasta eelarve. Laupäeval oli Pala kooli võimlas vastlakorvpalli turniir. Täna on Pala koolis emakeelepäeva üritused. Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Laupäeval korralda takse koolis kevadball.
Reedel võeti vallavolikogu istungil vastu valla tänavuse aasta eelarve. Täna on Luua Metsanduskooli klubis emakeelepäeva üritus. Homme korraldatakse samas estraadipäev “Elu on ilus” koos külalistega Olustverest. 16. märtsil korraldatakse puhkeõhtu Kaarepere kultuurimajas, kuhu on külla kutsutud Heiki Mätlik. 17. märtsil on Kaarepere kultuurimajas õdus õhtupoolik eakatele ning eakate klubi õhtu Palamuse kultuurimajas. 18. märtsil on Palamuse kultuurimajas kohvikklubi õhtu.
Sellel nädalal arutavad vallavalitsus ja volikogu kultuurikomisjon suviste kultuuriürituste korraldamist vallas. Vallavalitsuses peetakse sellel nädalal ka lepingu sõlmimise läbirääkimisi kütteseadmete rekonstrueerimise vähempakkumise võitnud firmaga Karksi-Nuiast.
Neljapäeval pidas kultuurimajas koosoleku looduskaitse seltsi Põltsamaa osakonna aktiiv. Kultuurimajas avati Tunne Kelami loodusfotode näitus, mis on avatud 25. märtsini. Lasteaed-algkoolis Tõruke algasid reedel emakeelenädala üritused, mis kestavad ka kogu eeloleva nädala. Laupäeval korraldas Põltsamaa Lions klubi kultuurimajas Lions klubide üle-eestilise aastaballi. Eile korraldati Põltsamaa muusikakoolis Kesk-Eesti muusikakoolide akordioniõpilaste konkurss. Põltsamaa kunstiäri ruumides algas eile klaasikursus. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis tähistatakse täna emakeelepäeva. Täna ja homme korraldab keskraamatukogu lasteosakond mälumängu IV jaV klassidele “Raamatuga rahvaluule radadel”. Kolmapäeval on keskraamatukogus maakonna rahvaraamatukogude töötajate seminarnõupidamine. Kolmapäeval korraldatakse Põltsamaa spordikooli maletoas piirkonna välkmaleturniiri esimene ring. Neljapäeval on kunstiäris loeng Norra kunstnikust Edvard Munchist. Ranna restoranis on Põltsamaa Lions klubi korraline koosolek. Reedel külastab Põltsamaa kultuurimaja kultuuriminister Signe Kivi. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi algkoolimajas on näitemängupäev. Põltsamaa huvikoolis saab vaadata näitust taimeseaderingi töödest. Põltsamaa lossis korraldatakse lasteüritus “Lossipreili maskeraad”. Ranna restoranis on Eesti Lastevanemate Liidu nõupäev. Laupäeval on kultuurimajas rahvuslik käsitööpäev, mille korraldavad Põltsamaa kultuurimaja ja Põltsamaa käsitööselts koos Eesti Rahva Muuseumiga. Pühapäeval toimub Põltsamaa ujulas kõigile soovijatele III seeriavõistlus ujumises.
Homme on vallavalitsuses maakomisjoni koosolek. Neljapäeval on majandusühistu saalis vallavolikogu istung, mille päevakorras on tänavuse aasta eelarve.
Reedel andis Saare rahvamajas etenduse Pala näitering lustmänguga “Vana Aadam”.
Pühapäeval oli Maarja rahvamajas vitspunutiste ja korvide valmistamise õppepäev. Eeloleval laupäeval on Maarja keskkoolis abiturientide ball. Pühapäeval korraldatakse Maarjas lihavõttepühade õppepäev.
Pühapäeval arutas Võtikvere külaselts suvise kokkutuleku korraldamist. Neljapäeval on piirkonna külaliikumise arutelu Sadalas. Reedel on Torma rahvamajas Torma põhikooli 312. aastapäevale pühendatud kontsertaktus. Laupäeval korraldatakse Sadalas valla laste lauluvõistlus Laululust. Pühapäeval on Vaiatu rahvamajas pensionäride pidu koos külalistega Laekverest.
ARVAMUS
KÜSITLUS
Anneliis, teenistuja:
“Elan Põltsamaal, kus päris kõvasti ropendatakse. Vandesõnu kasutatakse eelkõige agressiivsuse väljaelamiseks. Kõige sagedamini ropendavad noored. Kui võimalik, püüan neid korrale kutsuda, kuigi mõni mehehakatis võib mu manitsemisele reageerida ütlusega “Mis sa, mutt, mölised!”
Kati, õpilane:
“Osa inimesi ei oska ennast viisakalt väljendada, seetõttu ropendataksegi. Ropendamine algab paljuski kodust. Minu arvates ropendatakse sagedamini maal kui linnas. Kõige sagedasem vandesõna “kurat” mind eriti ei häirigi, hullemad väljendid aga küll.”
Kaili, õpilane:
“Koolis ropendavad tavaliselt poisid, enamasti need, kes halvasti õpivad. Mina selliste poistega üldiselt ei suhtle. Ropendajatel peaks lausa häbi olema.”
Raivo, autojuht:
“Inimesed ropendavad päris sageli. Mingil määral häirib vandesõnade kasutamine mind kindlasti. Ruttan praegu hambaarsti juurde. Vaatamata sellele, et hambaravi võib valu tekitada, ei hakka ma hambaarsti toolis ropendama. Püüan igas olukorras viisakas inimene olla.”
Vaabo, tisler:
“Olen tagasihoidlik ropendaja ja peale “kuradi” teisi vandesõnu eriti ei kasuta. Vahel aitab “kuradi” pruukimine pingeid maandada. Ropendamine on igal rahval veres, ühel vähem, teisel rohkem. Eestlased on ilmselt keskmised ropendajad, kui võrrelda venelaste või ameeriklastega.”
Jaan, kodune:
“Ropendamine mõjub ebameeldivalt. Miks inetult räägitakse, seda ei oska ma öeldagi. Suhtlen kaasinimestega võrdlemisi harva.”
Heldur-Joosep, transpordiinsener:
“Autojuhte ajavad ropendama kehvad liiklusolud ja teiste sohvrite ebaviisakas liiklemine. Ise vannun vaid erandjuhtudel. Leian, et ropendamise piiramiseks võiks Eestis eraldi maksu kehtestada. Ehk aitab see keelekultuuri veidi paremaks muuta.”
Lembit, pedagoog:
“Keelemehed vaidlevad selle üle, millised väljendid on ropud ja millised mitte. Lugesin hiljuti Sõnumilehest artiklit, kus üks eesti luuletaja avaldas arvamust, et mõnede ropuks peetud sõnade kasutamisse võiks leebemalt suhtuda. Õpilastel olen ropendamise karmilt ära keelanud.”
Jõgeval küsitlesid
JAAN LUKAS ja ANATOLI MAKAREVITŠ
KIRJAD
Ajalehe Vooremaa suund teavitada üldsust Jõgeva maakonna pankrotistunud ettevõtete pankrotimenetluse käigust on igati tervitatav. Kurb on aga see, et lugupeetud ajakirjanik(ud) ei leia mahti artiklis kasutatud faktide kontrollimiseks.
Mulle on jäänud arusaamatuks, millele tuginedes väidab Jaan Lukas oma kirjutises, et enne pankrotimenetluse algust oli Voore põllumajandusühistus ametis 80 inimest. Ühistu pankroti väljakuulutamise hetkel, s.o 29. detsembril 1999 oli töölepinguga töötajaid 98. Samal ajal töötas vaid üks laut. Kui võrrelda tootmismahtu töölepinguga töötajate arvuga, siis tuleb välja, et iga lehma kohta oli üks töötaja! Faktiliselt töötas ligi 20 inimest, ülejäänutega olid töölepingud lõpetamata ning seega oli juriidiliselt tegemist Voore põllumajandusühistu töötajatega. Mõni neist töötas faktiliselt 1992. aastal, mõni isegi 1986. a. Seetõttu on vale luua üldsusele ettekujutus, et ühistu pankrotistumisega likvideeriti kogu majandustegevus Voorel ning 80 inimest kaotasid töökoha. HalDurina oli minu esimeseks ülesandeks lõpetada töölepingud inimestega, kes faktiliselt ei töötanud; käisid aegajalt tööl, kuid ei suutnud meenutada ühtki konkreetset tööülesannet, mida nad viimasel ajal täitnud olid; kellega töölepingu lõpetamise tingis tootmismahu vähenemine ning tegevuskulude vähendamine.
Voore sidejaoskonna juhataja Eda Maasing väitis Vooremaas, et kui uusi töökohti ei teki, jääb Voore keskasula tühjaks. Kellel on vähegi tahtmist ja pealehakkamist, see leiab tegevuse, millega end elatada. Osa inimesi on aga sedavõrd sotsialismiaja lummuses, et isegi olukorras, kus nad peavad hoolitsema nelja lapse ja naise eest, ei kavatseta pere majandusolukorra parandamiseks midagi ette võtta. Nad lihtsalt eksisteerivad kaitsva kodu rüpes ning jõuavad saatusekaaslastega ühises arutelus ikka seisukohale, et elu on halb, tööd ei ole, põllumajandussaaduste tootmine ei tasu ära jne. Kes on süüdi? Kas tõesti ainult Eesti Vabariik ja mitte inimene ise?
Arvan, et täiskasvanud inimene peab ise omama algatusvõimet ning teotahet, et end ära elatada. Alati on lihtsam kritiseerida ja kurta kui midagi teha. See, kas Voore keskasula jääb tühjaks või mitte, oleneb Voore elanikest endist. Kui inimesed ei kavatse midagi teha, siis jätkub Voore sidejaoskonnas juttu raskest maaelust veel kauaks.
ENE AHAS,
Voore POÜ pankrotihaldur
Vastlapäeva saab pidada ka lumeta
Vastlapäeval kogunes Kassinurme mõisahoone juurde pisemat ja suuremat rahvast. Muusika sai õue paika, kõlas avamise “Hurraa…!” ning võistlused algasid.
Lume puudumise tõttu ei suusatatud, uisutatud ega kelgutatud, vaid joosti ümber mõisa. Hindamine käis kahes vanusegrupis. Väiksematest tüdrukutest võitis Marta ja poistest Alar, suurtest olid parimad Diana ja Veiko.
Järgnes vurri tegemise võistlus. Õpetamisele kulus kolm korda rohkem aega kui tegemisele. Hakkama said kõik. Kõige kiiremini valmis vurr Dianal.
Järgnes skulptuuride tegemine. Valmisid lumeriismeist siil ja lumememm, põder ja minitool, kompositsioon “Vendade Voitkade jõulupuu keeglisaalis”, kahe meetri kõrgune lillekimp jm. Tegemisrõõmu ja fantaasialendu kui palju. Võitjaks tuli Kalle.
Viimaseks jõukatsumiseks oli 16 kg sangpommi tõstmine. Väiksematest võitsid Meeli ja Ardo, suurematest Katrin ja Veiko.
Soojas toas ootasid vastlakuklid ja kuum tee. Kiideti võitjaid, lohutati kaotajaid, tehti edasisi plaane ja nagu ühest suust kõlas: “Vinge oli! Teeme varsti midagi veel…”
Teeme ikka: juba koolivaheajal läheme Põltsamaale Juventuse korraldatavatele noortepäevadele.
Noorteklubi Drägon
JUHTKIRI
Paar nädalat tagasi seisin ootamatu probleemi ees. Olin teada saanud selle Tallinna ajakirjaniku nime ja meiliaadressi, kellega koos pidime kohe-kohe viieks päevaks Soome sõitma, ning kavatsesin talle kirjutada, et Tallinna sadamas kohtumine kokku leppida, aga taipasin äkki, et ma ei tea, mis “keeles” kirjutada, kuna mul pole aimugi, kui vana see inimene on. Elektronkiri jäigi kirjutamata.
Tõepoolest: keel, mida keegi meist kasutab, hakkab viimasel ajal üha enam kandma meie vanuse, ameti, huviala ja isegi elukoha pitserit. Mistõttu maal elav vanaema ja pealinna lapselaps saavad varsti vist ainult läbi tõlgi suhelda. Ja kindlasti vajab tõlki interneti jututuppa sattunu, kes sealset slängi ja lühendeid ei tunne. Arvatavasti tõstavadki paljud aatelised keeleinimesed tänasel emakeelepäeval häält äri, arvuti ja popkultuurislängi ning anglitsismide ja fennismide vohamise vastu meie armsas emakeeles.
Mis allakirjutanusse puutub, siis halvemini kui eelpool mainitud nähtusi talun ma juristide ja ametnike pruugitavaid “värdmurdeid”. Juristidega on muidugi asi selge: kui seadusi kirja panevad juristid need nii sõnastaksid, et iga ristiinimene aru saaks, siis jääks nende kolleegidel, kes seadusi lahti seletavad, tööd ja leiba vähemaks. Ametnikud aga näivad vahel arvavat, et kui nad kantseliidist nõretava teksti produtseerimise asemel inimese moodi kõneleksid-kirjutaksid, siis peetaks neid ebakompetentseteks. Ja loomulikult annab bürokraatliku (eriti eurobürokraatliku, aga ka isamaalise vms) sõnavahuga mõttetühjust varjata. Iseäranis siis, kui võib piirduda suulise jahumisega. Kirjutava ajakirjanikuna olen korduvalt kogenud, kuidas mõne prominendi suust linti lastud säravat sõnavõttu must valgel kirja panema hakates selgub, et kuningas on, pehmelt öeldes, alasti: teksti mõte viskleb loogikavabu lauseid pidi siiasinna nagu tallesaba või pudeneb lihtsalt laiali nagu äraõitsenud võilill. Võibolla tähtsustan professionaalsest kretinismist tingituna keelt ülearu, aga ma ei saa tõsiselt võtta poliitikut või ametnikku, kelle keeleloogika lonkab kahte jalga korraga. Sest ma ei usu, et ta üldse loogiliselt mõelda oskab.
Umbes aasta tagasi leidsin ühest arengukavast sellise lausemonstrumi: “Poliitilise kultuuri täieliku väljakujunemise osaline puudumine ja sotsiaalpoliitika heitlikkus on viinud (…) selleni, et on tekkinud mitmed pensionäride, perede ja puuetega inimeste organisatsioonid.” Selline lause saab minu arvates tekkida ainult mõistuse täieliku väljakujunemise osalise puudumise tingimustes.
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Kindlustatud inimestele ostab raviteenust haigekassa, kuid kindlustamata inimesed, keda võib Jõgevamaal olla 3500—4000 ringis, ei saa haigekassast abi. Neil tuleb loota iseendale, riigile või omavalitsusele.
Inimene võib vajada kas vältimatut või nn plaanilist ravi. Tervishoiukorralduse seaduse kohaselt osutatakse vältimatut abi siis, kui traumad ja haigused ohustavad
otseselt inimese elu ja tervist. Haigustest kuuluvad vältimatu abi alla tuberkuloos, osa suguhaigusi ja ägedas faasis psüühikahäired. Vältimatu abi eest maksmist korraldab Jõgevamaal maakonnaarst Ülle Krikmann.
Mullu esitasid haiglad maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonnale 486 kindlustamata inimese vältimatu abi ravikulude arved kogusummas 947 412 krooni ehk keskmiselt 1949 krooni haige kohta. Kõige kallimaks kujunes ühe arestandi ravi: temale kulutati 9085 krooni maksumaksja raha. Tuberkuloosiravi vajas 48 inimest.
Valla või linna abi on väike
Peale maakonna tasuvad haigekassakaardita inimeste ravi eest ka kohalikud omavalitsused. Nende võimalused abi osutada on aga sootuks kasinad, kõikudes 5000 kroonist Puurmani vallas 50 000 kroonini Põltsamaa linnas. Näiteks tasus Mustvee linn viie inimese ravikulude eest 11 000 krooni, seejuures ulatus ühe inimese arve 7000 kroonini. Torma vald tasus aga peaaegu 50 kindlustamata inimese ravikulud (35 000 krooni). Haigekassakaardita inimesi võib vallas olla 200 ringis, seda Sadala PÜ pankroti tõttu.
Abivajaja, ka kindlustamata inimene, pöördub eelkõige oma perearsti poole. Kui inimene vajab edasist ravi, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Perearst aitab ravisummat kooskõlastada. Vald väljastab garantiikirja, kuhu märgib summa, mille ta võtab enda kanda. Võib ka juhtuda, et vald keeldub maksmast, siis tuleb ravikulud tasuda inimesel endal.
Tervishoiusummad tühised
Omavalitsuste tervishoiukulusidon raske võrrelda, sest osa valdu näitab kindlustamata inimeste ravikulusid tervishoiu, osa aga sotsiaalhoolekandekulude all. Pala valla tervishoiukulud on näiteks peaaegu olematud. Vallavanem Raivo Vadi sõnul ei ole vallas perearstile kulutusi tehtud, küll aga maksis vald eelmisel aastal kinni kindlustamata inimeste ravikulud, kuid need on näidatud eelarves sotsiaalhoolekande real.
Tervishoiukuludest tasuvad omavalitsused ka perearstipunktide kommunaal- ja remondikulusid. Saare vald aga sisustas maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna peaspetsialisti Mare Vaasi sõnul hambaravi ning perearstikabineti.
Paljud arstipunktid kuuluvad perearstidele, kuid on ka valdu, kus hooned ja ruumid kuuluvad vallale, näiteks Palamusel, Puurmanis ja Tabiveres. Kui arst lahkub, nagu Pala vallas juhtus, siis tekib kohe probleem: kas vald ostab ruumid tagasi või teeb seda hoopis uus perearst? Pealegi peavad perearstide ruumid vastama 2004. aastaks sotsiaalministeeriumis kehtestatud uutele nõuetele. Ruumide kaasajastamine võib nii mõnelegi perearstile üle jõu käia.
RAIVO SIHVER
Kaitseliitlastele kingiti esmaabiauto
Nüüd on Kaitseliidu Jõgeva malev Järva järel teine malev Eestis, kellel on oma esmaabiauto. “Taani Kuningriigi abina saadud nende sõjaväes kasutusel olnud maastikuauto Unimog baasil ehitatud esmaabiauto on meile ülimalt vajalik õppustel ja laskeharjutustel esmaabi tagamiseks. Varem on Kaitseliit saanud Taanist riidevarustust, raha õppevahendite muretsemiseks ning sõjalist väljaõpet,” märkis malevapealik Ants Nurk.
Autosse mahub neli kanderaami ja esmaabiks vajalik meditsiinivarustus. Järgmisel nädalavahetusel sõidab auto Utsali õppekeskusesse, kus poolsada kaitseliitlast saab järjekordset täiendusõpet esmaabi andmises, laskmises ning orienteerumises. Jõgeva maleva meditsiiniteenistust juhivad lipnik Endel Päll ja Naiskodukaitse liige Milvi Persidski, kes töötab esmaabiautol.
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Naistepäev on läbi ja enne uut aastat ei pea me seda õudust uuesti läbi tegema. See oli tõeliselt jube! Igal pool oli näha mehi, kes mööda linna ringi jooksid. Need, kes veel ei olnud lilli saanud, katkusid juukseid, kiristasid koledalt hambaid ja kadestasid neid, kel lilled juba hambus ja kodutee jalge all. Nüüd on aeg rahakott üle vaadata ja kahjud kokku arvutada.
Targad olid need, kes juba eelmisel päeval lilled valmis ostsid, sest nagu arvatagi võis, tõusid naistepäeval lillehinnad taevasse. Mis parata, me elame kapitalistlikus ühiskonnas — nõudlus tekitab hinnatõusu. Suure hinnatõusu. Samas on lillemüüjad ka inimesed ja see on üks väheseid päevi, mil nad korralikult teenivad. Kuigi, lillemüüjad on ju tegelikult kõik naised, nii et hea tahtmise korral võib siingi näha kõigile maailma meestele hoolikalt üles seatud lõksu. Aga katsu sa naistele lilled ostmata jätta, siis oled kohe surnud mees, keda lisaks oma naisele ka avalik arvamus ja poolmilitaarsed feministide liikumised tümitavad. Needsamad, kes naistele meestega absoluutset võrdsust taotlevad.
Huvitav küll, miks meie sügavalt võrdõiguslikkust taotlevas maailmas siis veel meestepäeva ei ole?
MATRIX
Kuidas me naistepäeva üle elasime
Ühel hommikul ärkasime me Uuduga üles nagu tavaliselt, nagu tavaliselt vaatasime kalendrisse ja karjatasime ebatavaliselt. Kalender näitas olevat 8. märtsi ehk naistepäeva!
Uudu tormas paanikas kasvuhoonesse, kus ta armastuse ja 30 õliradiaatori abil lilli kasvatas. Hilja! Seal, kus kunagi oli olnud kasvuhoone, vedeles nüüd vaid mõni lillevars. Irvitavad varjud hajusid mööda kõrvaltänavaid laiali. Uudu viskas ühte neist prooviks vana ja kivikõvaks külmunud kartuliga. Kostis summutatud karjatus. Vanatädi Emmeliine kõrvalmajast astus valguse kätte, käes prügiämber, mida ta just tühjendada tahtis, ja hammaste vahel kartul. “Ptüi!! Noored bandiidid!” kuulsin ma teda karjumas.
Mõne sekundi pärast sisenes Uudu, prügiämber maitsekalt ühele silmale vajunud, puistates kõikjale Bittneri palsami pudelikesi koos hallitanud kartulipudruga. Ta kirus vaikselt ja võtnud ämbri ettevaatlikult peast, viskas selle aknast alla. Kolm prükkarit kargasid ei tea kust välja. Minuti pärast jalutas tugevaim neist prügiämbriga minema, ülejäänud kaks korjasid tänavalt proteesid üles ja lonkasid uutele jahimaadele. Uudu irvitas rahulolevalt.
Mina tundsin end näljasena ja ütlesin Uudule, et lähme naabrimuti poole sööma. Uudu vaatas mulle mõistmatult otsa: “Kust sa lilled võtad?” “Mis lilled?” küsisin mina. “Need, mis sa tollele lillejanulisele mutile hammaste vahele torkad!!! Naistepäeva puhul, noh!”
Ma ägasin vaikselt ja jõudnud arusaamisele, et ilma lilledeta jääme me küll seekord nälga, viipasin Uudule ja astusin uksest välja. Tänaval puhus jäine tuul. Jõudsin järeldusele, et T-särgis ja bokserites ma seekord kaugele ei jõua, ja astusin sisse tagasi.
Meenutasin salmi “Tuule poiss tõmbab läbi, külmapoiss võtab ära!” ja värisesin metsikult. Seejärel kiikasin ettevaatlikult alla. Alles oli!!! Värises nagu minagi, aga alles oli!
Uudu vaatles mind kaastundlikult ja võttis selja tagant välja kasvuhoone juurde juhuslikult vedelema jäetud lumikellukese. Kui ta jälle hingata sai, läksime joonelt naabrimuti ukse taha. Koputasime ja astusime sisse.
Umbes viie sekundiga olime tagasi oma toas, peadpidi teki all. Kurat küll, miks ei või vanamutid ust lukku keerata, kui neile jälle mõni siivutute mõtetega 70-aastane vanamehetoi külla tuleb! Säärane pilt, mis meile avanes, kõlbaks pigem Viagra reklaami kui meie naabrimutikese suurde tuppa. Me kaalume tõsiselt psühhiaatri juurde minekut, sest sellised asjad jätavad igaühele pöördumatu psüühilise trauma.
UUDU JA AADU
Kui eelmise aasta infomess Teeviit oli täielik katastroof (inimesed järjekorras nagu silgud pütis), siis seekord oli asi veidi lahedam. Ostsime pileti, seejärel lõime lahti plaani ja läbisime esimese, kõige kitsama käigu Tartu Ülikooli boksi eest, jõudsime Tallinna Pedagoogikaülikooli juurde ja sealt edasi mööda labürinti, ikka võiduka lõpuni.
Teeviit oli informatiivne nagu alati, aga ka väikeste vigade ja apsudega. Suurim viga oli see, et inimesed, kes pidid teavet jagama, ei osanud seda alati teha. Kui küsida matemaatikaõpetajaks õppivalt tudengilt, mida tehakse tantsukateedri eksamitel, siis pole ka ime, et ta annab sulle üliolulist teavet stiilis “Äää… ma ei tea!” Said vaid niipalju teada, et lahtiste uste päev on sel ja sel ajal ning selles ja selles kohas.
Esindatud olid kõige erinevamad valdkonnad ja koolid. Jagati infolehekesi, tasuta nänni ning muud pudipadi. Kosmeetika & juuksurikoolide boksides käis vilgas kaunistustegevus, Tallinna verekeskus imes doonoreid tühjaks, sai mõõta oma stressitaset ning kohvikus vanade sõpradega taaskohtumise puhul klaasikese võtta (mahla loomulikult!). Suur hulk noori & kenasid mehi oli kogunenud Eesti kaitseväe boksi juurde. Õpilasfirmad määrisid agaralt omatehtud träni kaela. Peale infolabürindis murdmise toimus aktiivne tegevus ka messilaval.
Eriti kasulik oli mess neile, kes sinna päris konkreetsete küsimustega ei läinud, vaid otsisid üldisemat teavet. Messil mittekäinute lohutuseks võib öelda, et enamiku sellest infost saab korraliku puistamise peale ka internetist kätte. Nii et ärge nutke!
MUZA IVANOVNA
Nagu juba tavaks saanud, pakume jälle midagi eksootilist moe ja ilumaailmast. Seekord meie uutele fännidele — neil on veel juuksed peas (lohutuseks vanadele — mitte kauaks!). Kiire ja eksklusiivne soeng kiiretele ja eksklusiivsetele inimestele.
Vajalikud: esimene ja kõige tähtsam komponent — juuksed. Teiseks seinakontakt, elektritraadid, kaabel, katkised juhtmed või mõni muu elektriga seotud asjandus. Ühesõnaga, ultramoodne soeng noolega kapist!
Valmistamine: vaim valmis, rist ette ja näpud auku! (pistikusse, ikka pistikusse! NB! Ärgem laskugem perverssele tasemele!). Ja kui näpud ei mahu, on soovitav kasutada metallist abivahendeid, näiteks sukavarrast. Tulemusena näete kohe, kuidas tõusevad (juuksed, ikka juuksed!). Eriti hea efekti saavutamiseks tuleb liigutust korrata, kuni tulemusega rahul olete. Ikka sisse ja välja, sisse ja välja... Kummi mitte kasutada (kindaid, ikka kindaid! Need ei juhi ju elektrit). Tulemuseks peaks kõikide eelduste kohaselt olema eriti seksikalt saadud eriti seksikas soeng: elektrilised meeldivalt kärssavad kelmikad lokid. Edasist hooldust (näiteks värvimist) need ei vaja, sest on niigi moetoonides süsimustad. Väljakammimisega pole probleeme. Saadud lokid eemalduvad mõne aja möödudes ise — enamasti salgukaupa. Alla 16-aastastele ei soovita. Kreisy toimetus ei vastuta tagajärgede eest!
MISS MAAJA OF SWEDEN (Mary õde)
SPORT
Vene korvpallurid lahkusid Virtusest võiduga
Laupäeval toimus Virtuse saalis ajalooline sündmus Jõgevamaa spordielus: korvpallimatšil kohtusid Eesti ja Venemaa juunioride koondis. Mängu võitsid Vene korvpallurid 72:61.
Eesti ja Vene juunioride korvpallikoondis on praegu treeninglaagris Lääne-Viru maal Vinnis. Eesti koondise peatreener Aivo Erkma leidis, et renoveeritud spordihoones Virtus võiks korraldada kahe meeskonna sõpruskohtumise. Laupäeva õhtupoolikul asusidki kahe riigi korv pallurid võistlustulle. Enne korvpallilahingu algust tervitas sportlasi ja spordihuvilisi Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp. Tameenutas, et esimene rahvusvaheline korvpallivõistlus peeti Virtuses üheksakümnendate aastate algul, siis kohtusid Eesti ja Ameerika Ühendriikide korvpallimeeskond.
Meeskonnatöö tõi võidu
Eesti noortekoondise kohtumises eakaaslastega naaberriigist juhtisid algul Eesti korvpallurid 8:3. Peagi seis viigistus 17:17. Seejärel hakkas paremini minema venelastel ning esimese poolaja lõpuks oli seis nende kasuks 32:28. Teisel poolajal oli Vene juunioridel pidevalt ligi kümnepunktine edumaa ja nad võitsid lõpuks 72:61.
Pärast mängu sai mõlema võistkonna parim korvpallur Jõgeva linnavalitsuselt kingituseks kella. Mälestusesemed andis üle abilinnapea Viktor Svjatõšev.
Usutluses Vooremaale ütles Venemaa koondise treener Nikolai Paškirov: “Meie koondises on korvpallureid Moskvast, Jekaterinburgist, Saraatovist ja Samaarast. Selles koosseisus pole ühtegi liidrit, mistõttu võitu võib lugeda hea meeskonnatöö tulemuseks. Eesti noorte korvpalluritega võistlesime kaks aastat tagasi Mustvees ja Permis. Virtuse saal sobib spordivõistluste korraldamiseks.”
Eesti noortevõistkonnast, kelle tuumik koosneb Väike-Maarja Lurichi spordiklubi liikmetest, oli resultatiivseim Indrek Suur, kes viskas 19 punkti. Meeskonna pikim mängija on 199 cm pikkune Oliver Tamsalu. “Vene meeskonnas on ka kahemeetriseid korvpallureid,” märkis Eesti koondise teine treener Jaak Jalakas.
Asjatundjad hindavad
“Võistlus oli kõrgetasemeline, Eesti meeskonnal oli ka võiduvõimalus,” arvas Jõgeva linna ja valla spordiklubi Forte korvpallitreener Ergo Prave.
“Venelastele tõid võidu ülekaal lauavõitluses ja kaitsemängus ning parem visketabavus. Tahtejõulisel Eesti koondisel on aga piisavalt arenguruumi,” lausus mängu pealtvaatajatele kommenteerinud Jõgeva Gümnaasiumi spordiõpetaja Viktor Nõmm.
Eesti noortekoondises mängib kolmandat aastat Jõgevalt pärit Alar Varrak. “Minu arvates on korvpall praegu Eestis populaarseim sportmäng,” ütles ta maakonnalehele.
Peatreener Aivo Erkma teatas, et Eesti ja Venemaa noortekoondis valmistuvad praegu aprillis toimuvaks Euroopa meistrivõistluste poolfinaaliks.
Virtuse juhataja Toomas Klaarmani sõnul jälgis rahvusvahelist korvpallikohtumist üle 150 pealtvaataja.
JAAN LUKAS
11. märtsil toimus Palal esimene vastlaturniir korvpallis. Osales viis võistkonda. Võitja rändkarikas viidi naabervalda Alatskivile. Võitnud võistkonnas mängisid Margus Paapsi, Andres Vainola, Urmas Sipelgas, Indrek Holst, Alar Sõrmus, Einar Jürgens, Vootele Zirk, Andres Zirk. Teiseks tuli Jõgeva võistkond Antima, kolmas oli Koosa. Resultatiivseimad mängijad olid Indrek Holst (Alatskivi), Veiko Kõre (Kasepää), Markko Köbas (Koosa), Eedu Lehtmets (Antima), Veiko Ottson (Pala).
Võistluste ladusa korralduse tagasid Pala spordiklubi eesotsas Virge Otsaga ja peakohtunik Ergo Prave.
RAIVO VADI
* * *
4. märtsil toimusid Loo rahvaspordiklubi XXX auhinnavõistlused koroona üksikmängus koos Jaak Kaldaru mälestusvõistlusega. Osalema oli tulnud 22 naist ja 62 meest. Naistest võitis Annele Lello (12 p), teine oli Irina Kolk ja kolmas Anne Treufeldt (mõlemal 9 p). Milvi Kägu sai 10., Birgit Kägu 15. koha.
Meestest tuli 13 punktiga esikohale Olev Schmidt, 11 punktiga jäid II—V kohta ja gama Kaupo Helm-Rosin, Meelis Sarapuu, Olav Karu, Marek Poltrago. Tiit Ottenson ja Tarmo Tarbe olid 10 punktiga VI—VII kohal.
Selgus ka Eesti 2000. a. parim koroonamängija. Üheksast võistlusest läks arvesse seitse tulemust. Meestest oli parim Meelis Sarapuu Laiuselt 169 punktiga, järgnesid Leonid Zjabrikov KeSa klubist (158 p), Kalev Raidlepp Halliste LMKst (156 p), Erki Lepik (149 p) ja Olev Schmidt (147 p). Naistest oli parim Andrea Uustulnd Nõmme klubist (181 p), järgnesid Irina Kolk Kehrast (166 p) ja Eha Pesur Viimsist (165 p). Punktikohale jõudis 51 nais- ja 158 meesüksikmängijat.
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
POLITSEIKROONIKA
Ajavahemikul 27. veebruarist 8. märtsini murti Põltsamaal sisse Eha tn ühisgaraaži ja ärandati Ford Sierra registrinumbriga 323 AIO (1987, tumehall metallik). Autoomanik hindab kahju 40 000 kroonile. Autot ei ole veel õnnestunud leida.
Tänavu ei ole olnud ainsatki nädalat, mil kellegi vastu poleks algatatud kriminaalasja purjuspäi autojuhtimise asjus. Viimane selline kriminaalasi algatati 8.
märtsil. 26. oktoobril karistati Kasepää valla meest Farit Kamalovit purjuspäi sõitmise eest juhtimisõiguse äravõtmisega. 28. veebruaril leiti F. Kamalov KAMAZi roolist taas alkoholijoobes, loomulikult polnud tal esitada ka juhiluba, sest sellest jäi ta ilma juba sügisel.
Läinud nädalal ilmnes, et Palamuse vallas Raadiveres on ühe tallinlase suvekodusse sisse murtud. Nii elamu kui ka kõrvalhoone lukud olid lõhutud. Varastatud leiti olevat veepump Malõš ja kaks aiakäru ratast.
Keskkonnainspektsioon teatas, et jaanuaris on Palamuse vallas Süvalepa külas riigi valduses olevas talumetsas ebaseaduslikult maha võetud 9 tm kasvavat metsa, sellest 7,9 tm oli jõutud ka ära viia. Kahju on ligi 8600 krooni.
Üks proua Kaareperest teatas, et möödunud sügisel varastati tema puukuuri lakast 60 m tsingitud veetorusid ja tekitati talle sellega 2800 krooni kahju.
Varast huvitasid ehted, EE ja ÕS
9. märtsi pärastlõunal avastati sissemurdmine Põltsamaal Nurme tn 24 korterisse. Sissemurdja kasutas ilmselt valevõtit ja viis kaasa kuldehted, veidi valuutat, uue õigekeelsussõnaraamatu ning paar Eesti Entsüklopeedia köidet. Korteriomaniku arvates on talle tekitatud 10 000 krooni kahju.
Kassinurme kioskis käisid jälle vargad
Reede hommikul ilmnes, et OÜ Timo AM müügikioskisse Jõgeva vallas Kassinurmes oli jälle sisse murtud ja varastatud alkohoolseid jooke, kohvi, sigarette, toiduaineid ja karp peenrahaga.
Ööl vastu 10. märtsi lõhuti Palamusel Jõgeva MÜ kaupluse tagauksed. Selsamal ööl murti sisse ka osaühingu Puidukaubandus kauplusesse Palamusel. Varas võttis poest maiustusi, kohvi, sigarette ja alkoholi.
Ööl vastu 9. märtsi varastati Puurmani vallas Alaveski alajaama piirkonnas elektriliini. Tabiveres leiti aga 5. märtsi hommikul, et Asi Tarmeko territooriumilt on kadunud 18 meetrit pukkkraana töökaablit.
Läinud nädalal teatati politseile 23 kuriteost ja õnnetusest. Neljateistkümnel juhul oli tegemist vargusega, nende hulgas oli ka üks metsavargus. Pisihuligaansuse, joobnuna avalikku kohta ilmumise või kodus skandaalitsemise pärast koostati protokoll 14 inimesele. Liikluseeskirja rikkujaid peeti kinni 82. Nende hulgas oli 7 joobnud ja kolm juhiloata sõidukijuhti.
Liikluseeskirja rikkujaid vähe
Eile kella 7—10 korraldati liiklusjärelevalve lauskontroll Jõgeval Tartu tänaval. Kolmetunnine kontrollimine tõi ilmsiks ainult kolm tõsisemat liikluseeskirja rikkumist.
Politseinikud viisid pommiähvardaja kainerisse
Eelmise reede õhtul kella 20 paiku helistati ühele Saduküla elanikule, et öösel lõhkeb keskasula mitmekorterilises majas pomm.
Politseipatrull (Kaili Kask ja Kajar Pent) sai ähvarduse teinud mehe üsna kiiresti kätte ning tegi selgeks, et oletatav pommioht pole reaalne. Ähvardajaks osutus varem kriminaalkorras karistatud Arri P. (sündinud 1953. a.).
Külarahvas teab rääkida, et sageli purjutaval Arril ongi komme küsida ähvarduste abil teiste käest viinaraha. Seekord oli ta lasknud helistada ja teatada lõhkevast pommist oma tütrel. Purjus Arri viidi Jõgeva politseisse kainenema. Avaliku korra rikkumise eest ähvardab teda kriminaalasi.
ARDI KIVIMETS
Kõnnus ja Koseveskil pisikesed põlengud
Eelmisel nädalal teatati Jõgevamaa päästeteenistusele vaid kahest väiksemast tulekahjust.
Esmaspäeval kell 18.49 teatati tulekahjust Torma vallas Kõnnu külas. Elumajas põles pliidi ümbrus ja kohati köögi lagi.
Pühapäeva pärastlõunal pääses tuli lahti Saare vallas Koseveski külas, kus põles natuke garaaži otsaseina.
Tulekahjud said alguse hooletusest kütteseadmete ja lahtise tule kasutamisel.
ARDI KIVIMETS
Kultuurikeskuses valmis kammersaal
Reedel kuulutati Jõgeva kultuurikeskuses pidulikult lõpetatuks maja renoveerimistööde esimene etapp.
Reedel oli pääs kultuurikeskuse palju kõneldud keerdtrepile avatud. Üleval võtsid tulijaid vastu pillihelid. Avati pidulikult kultuurikeskuse remondist tulnud teise korruse ruumid ehk teisisõnu lõpetati renoveerimistööde esimene etapp. Tundmatuseni muutunud teisel korrusel on nüüdsest esinduslik kammersaal, mille kaht seina katavad peeglid ja kus on ka lükandsein.
Seal on võimalik edaspidi korraldada väiksemaid kontserte ja teatrietendusi ning taidlejad saavad endale väga ilusa harjutusruumi. Lisaks sellele on teisel korrusel helistuudio ning muid väiksemaid ruume.
Jõgeva kultuurikeskuse perele olid tulnud tähtsa päeva puhul õnne soovima linnavalitsuse ning Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esindajad. Uudistati ruume ning tunti heameelt selle üle, et maakonnakeskuses on olemas seesugused võimalused kogu maakonna rahva vajadusteks, sest sisuliselt tähendab ju maakonnakeskuse kultuuriasutus üldjuhul ka kogu maakonna rahva kokkusaamise kohta. Kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter tänas kõiki, kes on kultuurikeskuse renoveerimisega seotud olnud ning selle maja kestmise mõtet nõu ja jõuga toetanud. Koostöö jätkub projektijuhi ja arhitektuuribürooga, rääkimata ehitajatest, viimistlejatest ning elektritööde tegijatest. 2001. aasta lõpus peaks kultuurikeskus kõigi eelduste kohaselt olema täielikult uuendatud.
VAIKE KÄOSAAR
Teisipäev, 14. märts
ESIKÜLG
Kõik teed viivad maksuametisse
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
KÜSITLUS
Jõgeval küsitlesid
JAAN LUKAS ja ANATOLI MAKAREVITŠ
KIRJAD
ENE AHAS,
Voore POÜ pankrotihaldur
Vastlapäeva saab pidada ka lumeta
Noorteklubi Drägon
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
MAJANDUS
RAIVO SIHVER
Kaitseliitlastele kingiti esmaabiauto
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
MATRIX
Kuidas me naistepäeva üle elasime
UUDU JA AADU
MUZA IVANOVNA
MISS MAAJA OF SWEDEN (Mary õde)
SPORT
Vene korvpallurid lahkusid Virtusest võiduga
JAAN LUKAS
RAIVO VADI
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
POLITSEIKROONIKA
Varast huvitasid ehted, EE ja ÕS
Kassinurme kioskis käisid jälle vargad
Liikluseeskirja rikkujaid vähe
Politseinikud viisid pommiähvardaja kainerisse
ARDI KIVIMETS
Kõnnus ja Koseveskil pisikesed põlengud
ARDI KIVIMETS
Kultuurikeskuses valmis kammersaal
VAIKE KÄOSAAR