Vooremaa
Teisipäev, 12. detsember 2000. a.
SISUKORD

Töötute arv on oluliselt suurenenud


Kutsenõustaja Ave Palm aitab inimestel tagasi saada usu enesesse. Kutsesobivustestid näitavad, millises töövaldkonnas saab inimene oma võimeid kõige maksimaalsemalt ära kasutada. FOTO: ARDI KIVIMETS

1. oktoobrist jõustunud kaks uut seadust (töötu sotsiaalse kaitse ja tööturu teenuse seadus) muutsid tööhõiveametites töötuna registreerimise korda.

Paljud tööta jäänud inimesed said Jõgevamaa Tööhõiveametis ning Mustvee ja Põltsamaa konsultatsioonipunktides end arvele võtta kas lihtsalt töötuna või pikaajalise töötuna. Tänu eeltoodule suurenes registreeritud töötute arv maakonnas novembris (1790) võrreldes septembriga (1124) 1,6 korda, sh Tabivere vallas 3,8 korda (52 lt septembris 198le novembris), Mustvee linnas 2,1 korda ning Puurmani, Kasepää ja Jõgeva vallas 1,7 korda.

Septembris oli esmapöördujaid 176 inimest, oktoobris 497 inimest ehk 2,8 korda rohkem. Kõige rohkem oli novembris registreeritud töötuid Jõgeva linnas (265), Jõgeva vallas (247) Tabivere vallas (198), Põltsamaa vallas (174) ja Mustvee linnas (161).

Elanikkonna koguarvust oli novembris maakonnas registreeritud töötuid 4,4%, sh Mustvee linnas 8,6% ja Tabivere vallas 7,5% ning Kasepää vallas 6,3%.


Tegelikkuses on töötute arv suurem

Registreeritud töötuks arvele võtmiseks pöördub inimene vabatahtlikult tööhõivemetisse, lähtudes seaduses kehtestatud korrast. Seetõttu ei pruugi ametlikud arvud peegeldada tegelikku olukorda valdades. Näiteks on Mustvee linna sotsiaalnõuniku Ene-Tiia Krehhova andmetel neil arvel 241 töötut ehk 13% elanikkonnast. Põltsamaa linna sotsiaalnõuniku Kaire Bubnise andmetel kasvab töötute arv pidevalt.

Tööhõiveameti andmetel oli novembris Põltsamaa linnas registreeritud 147 töötut tööotsijat. "Siiski ei registreeri paljud inimesed töökoha kaotuse korral end töötuteks, pidades seda enda liigitamiseks äpude, joodikute ja nö mitte päris täis väärtuslike kodanike hulka. Kui ametlikku töökohta ei leita, tehakse juhutöid ja töötatakse mitteametlikult," teatas Kaire Bubnis.


Lootused ei täitunud

Maapiirkondade suur töötute arv tuleneb Jõgeva Tööhõiveameti direktori Anneli Lääne arvates maamajanduse kehvast seisust. Kuid tema arvates mõjutab töötuks registreerimist valla kaugus tööhõiveametist, sest bussisõit on kallis. Näiteks ei mõjutanud uus kord Saare valda peaaegu üldse - septembris oli tööhõiveametis end arvele võtnud 59 inimest ja novembris 61.

Oktoobris ja novembris pöördusid paljud pikaajalised töötud tööhõiveametisse lootuses saada haigekassakaarti ja töötu abiraha. Nad pidid aga pettuma, sest nende toetuste saamiseks kehtib endiselt viimase aasta jooksul 180-päevane töötamise nõue.

Muutus see, et pikaajalised töötud said tööhõiveametites end arvele võtta. Neil tekkisid mõningad õigused, näiteks õigus tööturuteenustele. Alates 1. oktoobrist on praktikas tegemist kahte liiki töötutega: need, kes saavad abiraha ja kellel on haigekassakaart, ning need töötud, kes saavad ainult tööturuteenuseid, tavaliselt täiendõpet, kutsenõustamist jne.


Töötab kutsenõustaja

Alates 1. detsembrist töötab Jõgevamaa Tööhõiveametis kutsenõustajana psühholoogi haridusega Ave Palm. Ta töötab esmaspäeviti Jõgevamaa Tööhõiveameti ruumides. Kui abivajaja soovib pikemat vestlust, on võimalik korraldada kokkusaamist ka teistel päevadel. Esmalt kuulab Ave Palm inimese ära ja vajaduse korral annab talle ka psühholoogilist abi. Kutsenõustaja aitab ka pöördunul leida kutsesobivustestide abil sobivat tööd.

Anneli Lääne andmetel on suurenenud pikaajaliste töötute osakaal, kelle jaoks on mõeldud 3-4-päevased kohanemiskursused.


Mis muutus?

Töötu abiraha saab endise kuue kuu asemel üheksa kuud (180 päeva asemel 270). Abiraha saamise õigus tekib alates kaheksandast päevast. Omal algatusel töölt lahkunul kadus kahekuune (60-päevane) ooteperiood. Töötuna registreeritakse kõiki üle 16-aastaseid inimesi. Töötul on võimalik taotleda ka poole kohaga tööd (üle 400-kroonise tulu korral reeglina abiraha ei saa). Tööhõiveameti poole võivad pöörduda ka need, kes on saanud vallandamisteate, kuid käivad veel tööl.

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile oli koos vallavolikogu eestseisus. 13.-15. detsembrini on Sadala rahvamajas jõuluüritus lastele "Väike Ville nukatukas toimetamas". Reedel on Torma koolis vanaaegsete jõulukaartide näitus. Torma kirikus on reedel laste jumalateenistus Torma lasteaia Linnutaja mudilastele. Torma rahvamajas on reedel jõulukontsert, kus esinevad rahvamaja ja Torma kooli lauljad ja tantsijad. Pühapäeval peab jõulupidu Võtikvere Küla Selts.


Tabivere vald

Elistvere loomapargis on avatud Jõulumaa. Reedel on Maarja Keskkooli III keelepäev, mis on pühendatud Julius Mägiste 100. sünniaastapäevale.


Saare vald

Reedel peetakse Saare rahvamajas valla allasutuste töötajate aastalõpupidu. Laupäeval on samas Kullavere jahiseltsi aastalõpupidu. Pühapäeval on Saare rahvamajas III advendi puhul advendihommik ning jõulukaunistuste ja kingituste valmistamine.


Põltsamaa vald

Eile oli Võisiku hooldekodu hoolekogu koosolek, arutati eelnevate arengukavade ja mõttetalgute tulemusi, hooldekodu tänavuse aasta eelarve korrigeerimist jne. Esku Lasteaed-Algkoolis oli eile jõuluhommik, kus kooli näitering kandis ette näidendi "Päev ja öö". Täna on vallavolikogu majanduskomisjoni koosolek, arutatakse tänavuse aasta eelarve täitmist ja tulevase aasta eelarve koostamist, investeeringuid jne. Homme on Lustivere kooli ruumides maakonna noorte male, kabe ja lauatennise tänavuse aasta meistrivõistlused. Kokku tuleb Lustivere kooli hoolekogu. Neljapäeval on vallavolikogu maakomisjoni koosolek ning vallavolikogu istung. Reedel külastavad Lustivere kooli I ja II klassi õpilased Tartus asuvat Pokumaad.


Põltsamaa linn

Kultuurikeskuse galeriis on kuni 14. detsembrini üleval graafik Tiina Reinsalu näitus "Alien". Kuni 16. detsembrini on kiriklas avatud Jõgeva Kunstikooli esimese lennu lõputööde näitus "Diplomitööd 2000". Täna on linnavolikogu revisjonikomisjoni koosolek, kus arutatakse ASi Põltsamaa Soojus energiamüügi hinna kujunemist 2001. aastal. Homme arutatakse Põltsamaa haigla juhatuse koosolekul tänavuse aasta eelarve täitmist, haigekassa lepingute muudatusi 2001. aastaks, pereterapeudi ja psühholoogi vastuvõtu lisamist tasuliste teenuste nimekirja jne. Kultuurikeskuses arutatakse homme Põltsamaa piirkonna tervishoiu arengukava. Lossi restoranis on homme Sampo Eesti Kindlustuse jõulueelne kliendivastuvõtt, kus osaleb ka linnapea Margi Ein. Neljapäeval on kultuurikeskuses lasteaialastele ja algklasside õpilastele lasteteatri Reky etendus "Tuhkatriinu jõuluunistus". Linnapea Margi Ein osaleb neljapäeval BICOLEKSi 10. aastapäeva tähistamisel Tallinnas Eesti Kontserdi saalis. Reedel antakse Põltsamaa kiriklas kahekümne ühele kõige väiksemale linnakodanikule üle sünnimedalid "Sündinud Põltsamaal". Kultuurikeskuse galeriis avatakse reedel kujutava kunsti aastalõpunäitus "Põltsamaa Kunstiselts sõprade ja külalistega". Linnapea Margi Ein osaleb reedel Eesti Ühispanga 8. aastapäeva pidulikul vastuvõtul Estonia kontserdisaalis. Laupäeval on kultuurikeskuses Eesti spordiveteranidekergejõustiklaste klubiõhtu. Pühapäeval korraldatakse Põltsamaa spordikoolis Eesti Keskerakonna võrkpalliturniir. Kirikus on pühapäeval Arsise kelladeansambli Handbell Ensemble kontsert kunstilise juhi Aivar Mäe juhatusel.


Puurmani vald

Puurmani Keskkoolis oli eile algkasside jõulupäev. Täna on vallavalitsuse istung.


Palamuse vald

Homme on vallavalitsuse istung, päevakorras on tervishoiu probleemid, peremehetute ehitiste hõivamine, kauplemisloa väljaandmine jne. Palamuse Gümnaasium tähistab homme Palamuse kirikus luutsinapäeva. Reedel on Palamuse rahvamajas lasteteatri Reky jõuluetendus. Laupäeval on Palamuse kirikus kontsertjumalateenistus, kus tuleb ettekandele Vivaldi kitarrikontsert.


Pala vald

Eile oli Pala koolis külas pastor Joel Luhamets. Täna on Pala koolis algklasside päkapikupäev. Lapsed lähevad metsa loomadele toitu viima ja kohtuma päkapikkudega, järgneb päkapikudisko kultuurimajas. Neljapäeval korraldatakse Pala kooli ruumides vallavanema vastuvõtt tänavu sündinud lastele ja nende vanematele. Reedel on vallavalitsuse istung. Samal päeval on ka vallavolikogu istung. Pala koolis on reedel jõulumeeleolu üritus, õpilased loevad jõululuuletusi ja laulavad jõululaule. Kultuurimajas on reedel taidlejate pidu. Pühapäeval korraldatakse Palal Jõgevamaa VI talimängud.


Pajusi vald

Täna on vallavalitsuse ja volikogu komisjonide ühine nõupidamine järgmise aasta eelarve küsimustes. Neljapäeval osaleb vallavanem Heldur Lääne sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism nõukogu koosolekul. Laupäeval on Pajusi kultuurimajas jõuluaja kohvikklubi õhtu.


Mustvee linn

Täna on linnavolikogu eelarvekomisjoni koosolek. Homme on Mustvee 1. Keskkoolis laste omaloominguliste talveluuletuste konkurss. Neljapäeval on kultuurikeskuses jõulumüük "Kingitusi igasse kotti". Mustvee 1. Keskkoolis töötab neljapäeval järjekordne detsembrikuu päkapikutöökoda. Laupäeval on kultuurikeskuses eakate jõulupidu.


Kasepää vald

Sellel nädalal valmistutakse vallas jõulupidudeks. Reedel on Raja kultuurimajas noortedisko.


Jõgeva vald

Reedel oli Toilas Jõgeva ja Toila valla haridus-, kultuuri- ja sporditöötajate ning volikogude haridus- ja kultuurikomisjonide kohtumine ja koolituspäev. Pühapäeval korraldati Kuremaal Ako Kaarti mälestusvõistlused tõstmises. Homme arutatakse vallavalitsuses Laiuse ordulinnuse ala detailplaneeringut. 13.-16. detsembrini korraldab Jõgeva kultuurikeskus Kassinurme mägedes ürituse "Jõulude mägine muinasmaa". Neljapäeval on Kiigemetsa kooli ruumides maakonna koolide hoolekogude esimeeste seminar. Kiigemetsa koolis mängib samal päeval jõulumuusikat Tallinna saksofonikvartett. Reedel on jõuluhommik Siimusti Algkoolis.


Jõgeva linn

Eile lisati kesklinnas jõulukaunistusi. Täna on kultuurikeskuse hoolekogu koosolek. Linnaraamatukogus on täna Betti Alveri fondi nõukogu koosolek. Homme avatakse Tähe tänaval kauplus Kajakas. Kultuurikeskuses võetakse homme vastu teise etapi tööd. Reedel tuleb kultuurikeskuses kokku pereklubi Üksmeel. Laupäeval on linna pensionäride jõulupidu. Pühapäeval esitab hooldekodus Elukaar jõululaule Torma rahvamaja meesansambel.



ARVAMUS

Revolutsioonilise tähtsusega...

(Vt Meelis Paaveli artikkel 5. detsembri Vooremaas)

5. detsembri artiklis "Tulemas on pensionide pidev tõus" tsiteeritakse Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni aseesimehe Tõnu Kõivu parandusettepanekut riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu juurde: "Kord aastas alates 1. aprillist korrutatakse käesoleva seaduse alusel arvutatud riiklikud pensionid läbi indeksiga, mille väärtuseks on aritmeetiline keskmine tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise kasvust." Artiklis väidab eksmaavanem härra Paavel, et pensionide tõus muutub seeläbi pidevaks ja hakkab toimuma igal aastal.

Kas lugejad ka teavad, kui suure pensionide tõusu see indekseerimine kaasa tooks, kui see praegu ellu viia? Keskmiselt 23 krooni! Ja kui palgad hakkavad tõusma, isegi siis ei tooks valitsuse pakutav pensionide indekseerimine sotsiaalmaksu alalaekumist ja tarbijahinnaindeksi kasvu arvestades lahendust. Sõnavahu kasutamine näitab, et valitsus tegelikult ei soovigi tegelda pensionide tõstmiseks raha leidmisega, vaid tahab tänaseid pensionäre veelgi kindlamini sotsiaalmaksu külge siduda.

Sotsiaalmaksu alalaekumine on aga tingitud suurest tööpuudusest, ümbrikupalkade vohamisest ja valitsuse suutmatusest makse sisse nõuda. Samal ajal kannab Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate valitsus laiali ja sahkerdab maha meie mitme põlvkonna töövilju (näiteks elektrijaamad), nende töövilju, kes andsid tänase noorema põlvkonna kätte usu vabasse Eestisse, töötasid selle nimel, kasvatasid, katsid ja toitsid lapsi, andsid neile parima võimaliku koolihariduse. Eakate ainus "viga" on see, et nad elasid ja töötasid suurema osa oma elust võõrvõimu all.

Mul on kahju, härra Paavel, et Teie kui eksmaavanem, kellele on kättesaadav info riikliku pensionikindlustuse seaduse menetlemise kohta Riigikogus aastatel 1997-1998 ja andmed pensioni tõusude kohta aastatel 1995-1999, moonutate eelmise valitsuse töödesttegemisest kirjutades tõde. Tõsi küll, see ei ole Teil esimene

kord vassida. Praeguses Riigikogus on olnud mitmeid, just maapiirkonna elanikele olulisi küsimusi ja hääletusi, kus me eelmise Riigikogu koosseisu ajal – Teie maavanema, mina Riigikogu liikmena - püüdsime leida lahendusi Jõgevamaa probleemidele.

Nüüd korraga on aga just Teie käeliigutusega "punast tuld" saanud valukohad, mille lahendamist varem vajalikuks pidasite. Näib, et Riigikogusse jõudnuna olete oma arvamust "mõõdukalt" muutnud ning ei toeta enam meie varasemaid ühiseid taotlusi. Olge siiski aus oma valijate ees, seda enam, et probleemid on tänaseks veelgi valusamaks muutunud.

Osalt võib Teiega nõus olla ja nimelt selles, et KMÜ valitsus tegi oma tööd eestlasliku tagasihoidlikkusega ega pidanud oluliseks tegelda enesekiitmisega. KMÜ kandis ka vähemusvalitsusena 1998. aasta lõpus välja 1999. aasta riigieelarve õigeaegse vastuvõtmise. Märtsist 1995 kuni märtsini 1999 tõstis KMÜ valitsus pensione 452 kroonilt 1994. aastal 1545 kroonile 1999. aasta 1. jaanuarist. Kokku tõsteti pensione nelja aasta jooksul 8 korda. Kui 1994. aastal moodustas keskmine vanaduspension keskmisest netopalgast 33,2%, siis 1999. aastal oli suhe 45,2%, nüüd, 2000. aasta lõpuks on see aga 40,6% ja 2001. aastal langeb keskmise vanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka juba 37,3%le. See langus on kahtlemata Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate valitsuskoalitsiooni poliitika tagajärg.

Kui KMÜ valitsus lahkus, jäi uuele valitsusele pärandusena 4,5 miljardit krooni, nii et aukudest eelarves, millele artiklis viitate, ei saa tegelikult rääkida. Enamik sellest summast on kulunud Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate valitsuskoalitsiooni liberaalse majandusime elluviimise inimkatseteks ja oma positsioonide kindlustamiseks, näiteks poliitilise palge tõttu sobimatute ametnike vallandamiste kinnimaksmiseks. Nii et midagi revolutsioonilist, mis oleks suunatud meie rahva elujärje, sealhulgas pensionäride toimetuleku paremale tagamisele, praegune valitsuskoalitsioon oma arvele kanda küll pole suutnud.

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliidu aseesimees


KIRJAD

Eesti tervishoiukriisist tuleb leida väljapääs

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on suures mures Eesti rahva üha halveneva tervisliku ja majandusliku seisukorra üle.

Tingituna halvast tervishoiuolukorrast on alates 1991. a rahvastiku loomulik iive negatiivne. Eestlaste keskmine eluiga on märksa lühem kui enamuses Euroopa riikides.

Tänaste demograafiliste protsesside jätkudes rahvastikukadu võimendub veelgi ja tõenäoliselt kiirendab rahvuse püsimise kriitilise piiri lähenemist. Sündimuse langus on oluliselt kiirendanud ka rahvastiku vananemist. Rahvastiku vananemistempo Eestis on üleminekumaades ja kogu Euroopas kiireim.

Üha süveneb kriis tervishoius. Tuhanded inimesed Eestis ootavad praegu ja jäävad ilmselt ka lähitulevikus ootama plaanilise ravi järjekorras oma operatsiooni või protseduuri. Nii ootab Tallinna Keskhaiglas plaanilist ravi ligi tuhat inimest, Tartu Ülikooli kliinikumis on tänavuseks aastaks ravijärjekorras 294 ning järgmiseks aastaks 1022 inimest. On kujunenud juba paratamatuks, et inimesed operatsioonijärjekorras surevad.

Lahendamata on meditsiiniõdede palkade küsimus. Küsimus ei seisne haiglate vähesuses ega arstideõdede puudumises või nende kvalifikatsioonis. Kõik taandub majanduslikule olukorrale, seega rahale.

Möödunud aastal kirjutati riigieelarves ravikindlustuse reale vaid 4,119 miljardit krooni, tänavu 4,140, ja seda majanduse elavnemise ning keskmise töötasu suurenemise tingimustes.

ESDTP on arvamusel, et avalik-õiguslik institutsioon haigekassa näol on rajatud üpris rabedale alusele ja tema efektiivsus on kaheldav. On ilmne, et Eesti meditsiin vajab reformi. See ei seisne aga vaid haiglate liitmises ja lahutamises. Kuigi ka haiglad peavad õppima oma ressurssidega võimalikult efektiivselt ümber käima.

Väljapääsuks ei ole ka raviraha katmine erakindlustuse näol, vaid rahva ainelise olukorra parandamine tervikuna. Riigi majandus ja rahanduspoliitika tuleb suunata ümber ühiskonna huvidele. Eesti Vabariigi valitsusel tuleks koheselt välja töötada ja rakendada tervishoiusüsteem, mis tagaks kõigi Eesti elanike normaalse meditsiinilise teenindamise.

Juba järgmise aasta riigieelarves tuleb näha ette ravikindlustusele eraldatavate vahendite osa suurendamist vähemalt 5-6 protsendi võrra. Vahendid selleks on võimalik leida Riigikantselei ja ministeeriumide tulemusjuhtimise ergutamise summade arvelt. Nende kulutuste kasv ei ole seotud personali vastava kasvuga, mistõttu võib kujuneda korruptiivseks ja sihtotstarvet välistavaks.

ESDTP arvates tuleks oluliselt vähendada ka kaitsekulutusi ja Euroopa Liitu ning NATOsse integreerumiseks ettenähtud kulutusi. Kuna poliitilist otsust NATOsse ja Euroopa Liitu minekuks ei ole rahva poolt vastu võetud, ei ole põhjendamatuid kulutusi otstarbekas teha.

ESDTP on sügavalt veendunud, et täiendavaid investeeringuid pole vaja leida mitte relvajõudude arendamiseks, vaid hoolekande ja tervishoiusüsteemi ning elamumajanduse paremaks väljaarendamiseks, noorte perede ja vanurite toetamiseks.

Kuna mitmed haigused on kujunenud üle-eestiliseks probleemiks, tuleks koheselt ellu rakendada üleriiklikud programmid tuberkuloosihaigete, halvaloomuliste kasvajatega haigete varajaseks avastamiseks ja raviks ning tuberkuloosi, samuti aidsi, alkoholismi ja narkomaania leviku tõkestamiseks. Mitte lubada Tšernobõli kiiritusohvrite toetuste ärajätmist alates 2001. aastast.

ESDTP Keskjuhatus on veendunud, et ainult sellesuunaliste radikaalsete abinõude rakendamine aitab eestimaalastel taastada kadumaläinud usu ja toetuse Eesti riiki ja tema valitsusse.

TIIT TOOMSALU,

ESDTP esimees


JUHTKIRI

Teist korda ämma matusele?

Aknast välja vinduvasse, vettinud ja lumelõhnata sügisesse vaadates ei vihja miski sellele, et aasta lõpuni on jäänud vaid kaks ja pool nädalat. Veel vähem vihjab miski - eriti möödunud aasta sama aja millenniumieufooria ja paranoiaga võrreldes - uue aastatuhande saabumisele. Kusagil ei tiksu pöördelise momendini jäänud sekundeid lugevaid kelli, keegi ei õpeta, kuidas võimalikku maailmalõppu üle elada, keegi ei valmistu poolt miljonit ilutulestikuna taeva alla lennutama. Ainult kaupmehed on möödunud aastast alles jäänud 2000 sümboolikaga nänni häbelikult riiuliservale sokutanud: äkki pakub veel mõnele pinget.

Ja ometi väidavad suurimad autoriteedid ajaarvamise alal, nagu Kuninglik Greenwitchi Observatoorium ja Rooma paavst, et õige sajandivahetus pole mitte möödas, vaid kohe-kohe saabumas. Aga kui paljud tänapäeval astronoome või paavsti kuulavad! Laiem üldsus tantsib ikka nende pilli järgi, kes pappi liigutavad. Ja neil oli isu juba aasta tagasi millenniumitulud kaukasse kühveldada. Seda enam, et ümmargune arv 2000 on sümbolina tunduvalt atraktiivsem ja müüvam kui 2001.

Arvestades seda, kui paljud mehed parema töölt eemal viibimise või kasarmust koju saamise põhjuse puudumisel üht ämma või vanaema mitu korda on matnud, polnuks tegelikult ju väga suur patt uus globaalne milleniumitrall käima vedada, aga tundub, et ikkagi piinlik oli. Teisalt, loosungi "Nüüd peavad pidu need, kes möödunud aastal põhimõtteliselt passisid" all annaks veel päris laia kandepinnaga pralle püsti panna: kui meenutada aasta tagasi lehetoimetustesse laekunud lugejakirju, on neid, kes koolipõlves sajandite vahetumise matemaatika korralikult selgeks õppisid ja lapsepõlvenostalgiast või põhimõttekindlusest sellele truuks jäänud, juba Eestiski omajagu.

Nii või teisiti, igatahes on kas või kirjutava inimese seisukohalt päris mõnus, et Lennart Meri poolt diplomaatiliselt üleminekuaastaks nimetatud segane aeg läbi saab: pole enam vaja mõelda, kas nimetada mõnd 20. sajandi sündmust selle või möödunud sajandi tähtsündmuseks või 20. sajandil suuri tegusid teinud meest selle või möödunud sajandi suurmeheks.

Aga tuleviku ajalookirjutajate seisukohalt on see muidugi üsna ükstakama, millal suuremat kära tehti, kas liba- või pärisaastatuhandevahetusel, sest mida erilist ja maailma muutvat selle aasta jooksul siis ikka juhtus.

12. detsember 2000



MAJANDUS

Jõgeva lisaeelarve jättis üksikisiku tulumaksu plaani muutmata

Neljapäevasel Jõgeva linna volikogu istungil võeti vastu lisaeelarve summas 19,4 miljonit krooni. Sellega suurenes eelarve maht 29,9 miljonilt kroonilt 49,3 miljoni kroonini.

Lisaeelarvega võeti arvesse sihtotstarbelised eraldised: toimetulekutoetusteks 3,2 miljonit krooni, laekumised Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja keskkonnaministeeriumilt puhastusseadmetele kokku 11,2 miljonit krooni, kultuuriministeeriumilt Jõgeva kultuurikeskusele 3,9 miljonit krooni jne.

Samuti võeti lisaeelarvega arvesse haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste omatulud vastavalt 241 200, 47 700 ja 50 900 krooni. Omatulu saadi lastevanematelt laste toitlustamiskulude katteks, kultuurikeskuse tasulistelt teenustelt ja vara kasutamisest. Võeti arvesse ka sponsorite annetused summas 37 900 krooni, millest 25 000 krooni on planeeritud Jõgeva linna aastalõpu ilutulestikule.

Lisaeelarve koostamise käigus ei olnud veel selgunud ASi Jõgeva Elamu aktsiate müügi enampakkumise tulemused. Seepärast arvestati volikogu liikmetele koju saadetud eelnõus võõrandamisest

laekuva rahaga summas 2,6 miljonit krooni. Müük nurjus. Sel aastal ASi Jõgeva Elamu ilmselt ei müüda, sest volikogu tõenäoliselt käesoleval aastal enam kokku ei tule ja küsimust ei aruta. Kuna müügiraha jääb laekumata, ei kajastata summasid ka lisaeelarves.

Esialgne eelarve üksikisiku tulumaksu laekumise osas, summas 16,1 miljonit krooni jäeti muutmata. 1. detsembri seisuga on laekunud 78% ehk 12,5 miljonit krooni.

Pearaamatupidaja Maie Tootsi sõnul laekub detsembris teatud summa, kuid aasta lõpus võib ikkagi puudu jääda 2,5 miljonit krooni. Linn on volikogu määrusele tuginedes saatnud oma allasutustele kirjad, milles teatatakse, et detsembris finantseeritakse asutusi ainult personalikulude osas ja osaliselt ka majanduskulusid.

Reservfondist eraldati Jõgeva Ühisgümnaasiumi akende remondiks 90 000 krooni ning spordikeskusele Virtus inventari soetamiseks 86 500 krooni. Nimelt oli võimalus soodsalt osta remontiminevast hotellist Viru 26 toa sisustus (50 voodit). Sellega sisustati Virtuse külalistemaja pool.

RAIVO SIHVER


Internet ja grillsüsi

Kasepää vallas asuv OÜ Oos tegutseb edukalt mitmel rindel: grillsöe tootmise, kütusekaubanduse, puiduvahenduse ning interneti valdkonnas. OÜle Oos kuulub Kasepääl hiljuti loodud kaubamärk Loom, mille all tegeldakse internetirakenduste loomisega. Põhiliselt tehakse firmadest klientidele infoservereid, kodulehekülgi, internetipoode ja andmebaase.

"Peamine põhjus, miks otsustasime hakata tegutsema selles valdkonnas, on loomulikult antud ala suur perspektiiv. Oli ka tahtmine näidata, et edukaks tööks ei pea asuma pealinnas. Ka ei pea maakohas äraelamiseks tingimata kurke kasvatama," lausus firma juht ja omanik Mait Kalmus.

Põhikohaga töötab firmas praegu üks kunstnik ja üks programmeerija. Lepingud on sõlmitud veel viie kodus töötajaga. "Tegu on sisuliselt kogukonnaga, kes töötab ühise eesmärgi nimel," ütles firma tootmisjuht Marko Toom.


Töötajad üle Eesti

Infotehnoloogia valdkonnas tegutsejad ei ela ega tööta sugugi ühes asustatud punktis, vaid üle kogu Eestimaa. Suhtlemine, ka tööalane, käib interneti kaudu. Marko Toomi sõnul pannakse kodulehekülg kokku Tartus. Sealt saadetakse see interneti teel Kasepää vallas elavale Mait Kalmusele. Viimane vaatab toodetu läbi ja saadab tellijale edasi.

Noorte meeste Marko Toomi ja Mait Kalmuse arvates võib ettevõtte kodulehekülge sisuliselt võrrelda firma kontoriga, kus inimesed saavad põhjalikult tutvuda pakutavate teenuste ja toodetega ning vajadusel neid ka osta. "Oleme seadnud prioriteediks võimaldada helgetel peadel töötada antud alal ka maakohtades ning see on hästi õnnestunud. Tööalane suhtlemine käib interneti kaudu ja töötaja asukoht ei oma mingit tähtsust. Piisab vaid arvutist ja internetiühendusest," kommenteeris Mait Kalmus.


Kodule lähemale

Tootmisjuht Marko Toom koostab interneti kodulehekülgi juba viis aastat. Algul tutvustati vabariigi suurimaid ettevõtteid väljapoole Eestit. Pikkamööda on tuldud kodule lähemale. Eestis on firma suuremateks klientideks näiteks SL Õhtuleht ja Baltimaade juhtiv pakenditootja AS Estiko Plastar. Nüüdseks on hakatud teenust pakkuma ka Jõgeva maakonna klientidele. Näiteks koostatakse kodulehekülge sihtasutusele Jõgevamaa Ettevõtluskeskus.

Suuremate klientidega on sõlmitud ka vastavad hoolduslepingud. Koolitusteenuseid osutatakse konsultatsioonide tasemel.


Söetoodang ette ära ostetud

Grillsöe valmistamine käib täie hooga edasi. Toodang on kuni järgmise aasta kevadeni lepingutega ette ära müüdud, ostjaks Lõuna-Eesti suurima tanklavarustusketi omaja OÜ Falleroon.

Kasepää vallavanem Jüri Vooder andis noorte meeste tegudele tunnustava hinnangu.

RAIVO SIHVER


Jõgeval avatakse uus kauplus

Aktsiaselts Kajaka Äri avab homme hommikul Jõgeval Tähe tänaval uue esindusliku kaupluse Kajakas, kus kliente teenindatakse lähtudes euronõuetest.

Varem müüs aktsiaselts Kajaka Äri toidu- ja esmatarbekaupu müügikioskis. "Meil tekkis mõte Tähe tänavasse avar ja kaasaegne pood ehitada, sest selles elamurajoonis polegi esinduslikku kauplust," ütlesi AS Kajaka Äri omanik Aleksander Ventšikov, kes on kaubandusettevõtlusega tegelenud kuus aastat.

Uue kaupluse ehitamisel oli peatöövõtjaks osaühing Juta & Kaido ning kaupluse ehitustööd kestsid poolteist aastat.

"Meie poes on 150 ruutmeetrine müügisaal, mis võimaldab laiendada kaubavalikut. Ostjaid teenindavad kuus müüjat, kusjuures müüjatele oleme loonud ka uusi töökohti," lisas juhataja Maria Ventšikova.

JAAN LUKAS


Järgmisel aastal võib Peipsi järvest püüda sama palju koha ja latikat

9. detsembril Pihkvas lõppenud Eesti-Vene valitsustevahelise kalanduskomisjoni XII istungil lepiti kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2001. aasta püügikvoodid ja esimese poolaasta püügirežiim.

Enamiku Peipsi järve olulisemate töönduskalade varud on heas või rahuldavas seisus, mistõttu soovitas komisjon jätta rahvuslikud püügikvoodid ligikaudu selle aasta tasemele. Koha soovitatakse ka järgmisel aastal püüda 1000 tonni ning latikat 550 tonni; 50 tonni vähem soovitas komisjon püüda ahvenat (650 tonni), 250 tonni vähem tinti (1800 tonni), 25 tonni rohkem võib püüda särge (375 tonni) ja 40 tonni enam haugi (150 tonni).

Täielikult keelatakse ära rääbisepüük, kuna rääbise varud on Peipsis praegu madalseisus. Eelmisel aastal püüti terve järve peale kokku vaid kaks tonni rääbist. Võrdluseks võiks tuua 1987. aasta, kui rääbisesaak ulatus 3271 tonnini.

Rääbise madalseisus pole kalandusosakonna peaspetsialisti Enno Kobakese sõnul süüdi mitte ülepüük, vaid looduslikud tingimused. "Kui sügis on soe ja õiget jääkatet ei teki, rääbise järelkasv hukkub," ütles Kobakene.

Siiga võib tuleval aastal püüda 10 tonni vähem ehk 30 tonni. Siia suvist spetsialiseeritud püüki ei soovitata, kuid talvel on teda võimalik püüda.

Kalavarude ratsionaalse kasutamise eesmärgil soovitati Peipsi ja Lämmijärvel 2001. aasta esimesel poolaastal kehtestada võrkudele minimaalseks silmasuuruseks 110 mm (diagonaali suurus) ja põhjanootadele 56 mm (diagonaali suurus).

Eesti-Vene valitsustevaheline kalanduskomisjon töötab välja soovitusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlikuks kasutamiseks. Rahvuslikud püügikvoodid kehtestab valitsus.

Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo


Adavere lihatööstusel on kolm kosilast

Pankrotis Adavere lihatööstust soovib enampakkumisel osta kolm Eestimaa firmat.

Enampakkumine Adavere lihatööstuse ostmiseks kuulutati välja novembri lõpus. Möödunud reedel lõppes tähtaeg pakkumiste esitamiseks. "Firma ostmiseks laekus kolm pakkumist.

Adavere lihatööstust soovivad osta liha müümisega tegelev AS Maag ning lihatöötlemisfirmad Karree lihatööstus ja AS EDAM. Kolm pakkumist näitab, et huvi lihatööstuse ostmiseks on olemas," ütles pankrotihaldur Toomas Saarma.

"18. detsembril tutvub pankrotitoimkond pakkumistega ning otsustab parima pakkumise," lisas ta.

JAAN LUKAS



NOORTELISA

Teeviit 2000 - II

7.-9. detsembrini toimus Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses aasta infoüritus Teeviit 2000, kuhu olid oma võimalusi avastama tulnud tuhanded õpihimulised.

Tutvuda sai kokku üle saja kõrg-, kesk- ja kutsekooliga. Õppeasutustel olid eraldi boksid, kus koolide esindajad vastasid huviliste küsimustele ning jagasid voldikuid ja raamatuid. Osalesid ka õpilasfirmad, kes müüsid mitmesuguseid imeasju alates omatehtud jõuluehetest ning lõpetades kootud mänguasjadega.

Kokanduserialal õppijad püüdsid uusi liikmeid värvata endavalmistatud toitude abil. Noored Mõõdukad seevastu hullutasid rahvast tasuta mandariinidega, mida jagati koos reklaamvoldikuga.

Kes meelt tahtis lahutada, võis jälgida laval toimuvat, kus erinevate kavadega esinesid koolid ja noorteühingud. Kolme päeva jooksul võtsid sõna ka ministrid ning kahel viimasel päeval astusid pika programmiga üles Aidsi Ennetuskeskuse töötajad.

Ürituse muutis meeleolukamaks mitmepalgeline taustamuusika. Nii et külastajad, kel rahakott kannatas ja kes olid orienteeritud rohkem showle, võisid messist osa saada kõigil kolmel päeval.

Korraldajate sõnutsi oli Teeviit parim võimalus leida endale tulevik. Õpilastele läks sissepääs tulevikuotsingutele maksma 25, teistele 30 krooni.

KADI ALTMÄE

HIIE PAAS


Uinuvate tuubade kvartett

Eelmisel neljapäeval esitas Eesti Kontsert järjekordselt ühe huvitava muusikalise kava. Nimelt esines Jõgeva Muusikakoolis Uinuvate tuubade kvartett.

Kvartett esines koosseisus: Toomas Uustalu I eufooniumil, Hando Põldmäe II eufooniumil, Madis Sander I tuubal, Ott Mäger II tuubal. Kvartett tegutseb aastast 1995. Ansambel on korduvalt esinenud Estonia talveaias, Võsu muusikapäevadel ja mujal.

Jõgeva publik võttis kontserdi vastu üllatavalt hästi. Kontserdil esitati W. A. Mozarti, J. S. Bachi, P. Tšaikovski, Eesti heliloojate ja paljude teiste heliloojate teoseid. Tuntumad olid näiteks P. Tšaikovski "Uinuva tuuba valss", mis on tuntud ka balletina "Uinuva kaunitari" nime all, Henry Mancini "Roosa panter". Lisalooks esitati ABBA lugu "Mamma mia" ja ka teisi tuntud lugusid. Esiettekandmisel oli kaks lugu: Raimo Kangro tuubakvartett ja Ülo Kriguli "Viis vulgaarset valssi". Väidetavalt on Raimo Kangro tuubakvartett esimene Eestis tuubakvartetile mõeldud teos.

Enamasti olid esitamisel Bachi lood. Siit tuli küsimus publikule: miks just Bachi lood on enamuses? Vastus oli tõesti lihtne - lihtsalt Bach kirjutaski palju lugusid. Aga miks ta kirjutas nii palju lugusid?

Vastus oli järjekordselt omapärane. Bachil oli 20 last ning igal hommikul, kui ta kavatses minna duši alla, oli üks lastest juba ees. Meelt norgu laskmata läks Bach tagasi kirjutuslaua taha ja kirjutas ühe teose. Lõpetades kirjutamise, suundus ta tagasi duši alla, kuid seekord oli seal juba teine laps. Niisiis ta käiski edasi-tagasi duši ja kirjutuslaua vahel. Ise pesemata, kuid lood järjest tulid ja nii need kogunesidki. Kas pole loogiline vastus?

Ühesõnaga - ootame neid uinutajaid edaspidigi siia.

KRISTJAN ROHIOJA


Jõuluhullus linnavalitsuses

Jõgeva linnavalitsuses toimub jällegi imelikke asju, millest tavakodanik aru ei saa. Õnneks oleme siin meie - T. Prii ja mina, et selgitada, laiendada ja võtta tarvitusele meetmed.

Mäletatavasti asendati meil hiljaaegu linnapea. Kuid kas ikka asendati? Uurisime asja usaldusväärsetest allikatest ning selgus järgmine.

Külaskäigul linna valitsejate pessa avastasime ümbruses hulganisti jõulukaunistusi, ehteid, kuuski, mände ja teisi okaspuid. Selge, jõul! Ametnikud kõndisid "Aisakella" jms ümisedes ringi. Niisamuti oli meelestatud ka linnapea, kes oli moondunud mingiks kahtlaseks habemega tüübiks ning nimetas end enam mitte Lumiks, vaid Pajuks. Lisaks veel punane särk või oli see lips, no selge - jõulupsühhoos!

Me kardame väga, et keegi on linnavalitsusele sisse söötnud teatavaid seeni, mida ka šamaanid on omal ajal "nõidumise otstarbel" ehk kaifi saamiseks tarvitanud. Me ei usu, et linnavalitsuses üldse kedagi vahetatud või ümber tõstetud on, kuidagi kahtlane on see kõik. Ja vaadake tänavatele! Hiiliv jõuluhullus ähvardab meid kõikjal! Niimoodi võib lihtne reakodanik ühel päeval kesk platsi kõndida, käe püsti ajada ja väita, et ta on näiteks valitsuse tööga üdini rahul.

VALE-DMITRI


Mütsiretk

Seoses talve tulekuga kerkivad esile mõningad probleemid: millist peakatet valida, veel hullem - valikut polegi.

Tean seda ise päris täpselt, sest olen mütsiotsimisretke juba läbi teinud. Alustasin selle asjaga juba paar kuukest tagasi ja alles eelmisel nädalal õnnestus midagi meelepärast soetada.

Tormasin läbi mitmest kaubamajast ja linnast, lõpuks jõudsin ikka tiiruga Tartusse tagasi, kus talviste mütside valik pidevalt suureneb. Algul, kui Jõgevalt midagi leida ei olnud, sain päris vihaseks, kuid mis siin imestada, kui isegi suuremate linnade kauplused ei suuda rahuldavat valikut pakkuda.

Nendele, kellel vanaema enamus ajast vardaid liigutades elab, on mu mure loomulikult võõras, sest tarvitseb vaid vihjata ja juba soovitud tanu valmibki. Mida aga soovitada neile, kes poekassasse oma kukrut peavad kergendama? Eelkõige seda, et tuleb valida täpselt selline müts, nagu sulle meeldib, aga… ära ei tohiks unustada, et see peab sobima mitte ainult ühe hilbuga sinu garderoobis, vaid ka kõigi teistega. Ning mis peamine - asi peab loomulikult mugav olema. Mitte nii, et võtad mütsi peast ning ilus punane võru ääristab su juuksepiiri või siis tuul puhub ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Jällegi ei lõpeta ma oma vana joru ajamist, et asjal peab olema isikupära. Sellest, kui mütsil on kuklas kolm sarve ja otsaees üks, ei tasu küll numbrit teha. Parem on asi pähe tõmmata ja rahulikult edasi elada.

Head mütsutamist!

GETTER SCHASMIN


Klass omaette

22. novembril toimus Tartus Vanemuises kontsert, kus Moskva kammerorkester esitas tundmatuid ja tuntuid, tänapäeva ja keskaja klassikalise muusika teoseid.

Esitati teoseid nii Bachi, Mozarti kui ka 20. sajandi heliloojatelt. Dirigeeris USA dirigent Konstantin Orbeljon, kes soleeris ka klaveril. Maailmas on see kammerorkester kuuendal kohal.

Peale esimest poolaega publiku meeleolu muutus, sest lavatagustest ilmus erakordselt efektse tulekuga saksofonisolist Frederico Mondelci Itaaliast, kes esines tõesti kui näitleja.

Peaksin mainima, et niisugused kontserdid muutuvad harvemaks meie järjest kiirenevas ühiskonnas. Vahelduseks oli niisugust muusikat kuulata väga värskendav. Sa panid silmad kinni ja kõik see muusika voolas läbi sinu, mitte ei tümpsunud nagu tänapäeval ikka. Niisiis klassikaline muusika on klass omaette ja ma südame põhjast loodan, et nii jääbki.

KRISTJAN ROHIOJA


Saast Raadio 2 aastahititabelisse!

KUNA ON LOOTUST, ET SELLEL AASTAL EI PEA RAADIO 2 TOP 40sse MAHTUMISEKS KOGUMA ÜLE MÕISTUSE PALJU HÄÄLI, SIIS KUTSUKS KÕIKI JÕGEVAMAA NOORI ÜLES SAATMA R2E EMAILE JA POSTKAARTE, KUS TEIE ISIKLIKUS EESTI ARTISTIDE TABELIS OLEKS ESIKOHAL SAASTA "ÖÖPÄIKE".

MARGUS KIIS



SPORT

Spordi lühiridu

Palamuse neljandal kabeturniiril osales 22 kabetajat, neist neli naist ja neli noort. Noortest saavutas kolmanda võidu nelja aasta jooksul Uhur Visk, kes kogus 21 punkti 24st. Talle järgnesid kolm Palamuse noort: Kalvi Toome, Tanel Kütt ja Tarmo Toome.

Naised ja mehed mängisid ühisel turniiril. Võrdselt 5 punkti kogusid Urmas Visk, Jüri Lätt (Tartu) ning Palamuse mehed Edo Jaanuska ja Raimond Tamla. Plusspoolele jäid veel Jaan Peets (Laiuse) ja Rein Orav. Naistest olid paremad Merike Parve (Jõgeva), Riina Jaanuska (Palamuse) ja Aili Visnapuu (Tartu).

Kohtumiseni maakonna talimängudel 17. detsembril kell 9.30 Palal.

***

Et talihooajal, so aasta tippvõistlustel hästi esineda, on vaja alustada varakult. Tulemas on maakonna talimängud, mis vaatamata valdade linnade valmisolekule talvel jäid korraldajate saamatuse tõttu pidamata. Nüüd toimuvad mängud ikkagi, kuigi osalejaid on tulemas ilmselt poole vähem. Ka on reklaam vähene. Tuleval aastal maakonna talimänge ei toimu, olgugi, et järgmine aasta on MSL Jõud IX maatalimängude aasta, samuti toimuvad valdade IX talimängude alagrupid ja finaal Otepääl 2.-4. märtsini. Otepääl toimub lisaks valdade võistlustele kaks suusaala maakondade arvestuses: murdmaa ja orienteerumine. Valla sportlastele on vabariigis neli alagruppi, kust edasi pääseb kolm paremat igalt spordialalt. Nendeks aladeks on kabe, male, lauatennis ning korvpall meestele ja naistele. Osavõtusoovist tuleb teatada Tallinna MSL Jõud sekretariaati. Soovitav on seda teha läbi vallavalitsuste, sest osamaks on 150 krooni lauamängudes ja 600 krooni pallimängudes. Seda tuleb teha hiljemalt 20. detsembriks. Seega on aktiivne osavõtt maakonna talimängudest Palal 17. detsembril heaks kooliks valdade esinduste selgitamisel.

SULEV LUHT


Kuremaal peeti tõstevõistlusi Ako Kaarti mälestuseks

Möödunud pühapäeval Kuremaa tehnikumi võimlas toimunud Ako Kaarti mälestusvõistlustel tõstmises osales 29 raskejõustiklast. Jõgevamaa spordiau kaitsesid Ülo Kuusk Palamuselt, Rein Taberland Laiuselt, Aare Vaino ja Hillar Vaino Siimustist, Ärni Aia Jõgevalt ning Andres Aabla Kuremaalt. Kõige edukamalt võistles oma kaalukategoorias esikoha pälvinud Rein Taberland.

Üle-eestilised tõstevõistlused mitmekordse Eesti meistri Ako Kaarti mälestuseks korraldasid Jõgeva vallavalitsus ja Kuremaa tehnikum.

"Nimekas spordimees ja pedagoog Ako Kaart suri tänavu 4. veebruaril. Peielauas tekkis mõte temale pühendatud mälestusvõistluste läbi viimiseks. Selliseid võistlusi on vaja, et ergutada huvi vahepeal soikunud tõstespordi vastu nii Jõgevamaal kui ka Eestis tervikuna," ütles Kuremaa tehnikumi kehalise kasvatuse juhataja Andres Lippur.

Mälestusvõistlused avasid Kuremaa tehnikumi direktor Andrus Kompus, maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson, Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ning aukülaline, Ako Kaarti kunagine võistluskaaslane Albert Oja.

Pealtvaatajate hulgas oli ka kuulsa spordimehe lesk Hilja Regina Kaart. Võistluste käigus näidati Eve Isotamme tehtud videofilmi Ako Kaartist. Tõstjad võistlesid mälestusvõistlustel seitsmes kaalukategoorias, millest igaühes autasustati parimat noort ja parimat veterani. Peakohtunikuna hindas võistlusi Tiit Kaimur, sekretäriks oli Villu Ojassalu.

Kuni 56 kg kehakaalus võitis esikoha Priit Tammoja Tartust, kes tunnistati ka võistluste parimaks nooreks, teiseks jäi Jaan Puust Pärnust ja kolmandaks Ilmar Vaabel Tartust. Selles kehakaalus võistles ka ainus õrnema soo esindaja Thea Ivandi Tartust. Kuni 62 kg kehakaalus (Ako Kaarti kaal) pälvis esikoha ainus osaleja Priit Ründal Raplast. Kuni 69 kg kaalus oli parim Rein Taberland Laiuselt, teiseks jäi Andre Olde Pärnust ja kolmandaks Virgo Arula Tartust. Kehakaalu parimaks nooreks osutus Andre Olde ja parimaks veteraniks Rein Taberland.

Kuni 77 kg kehakaalus sai esikoha tartlane Peeter Tammoja, kelle tulemus (205 kilogrammi) oli parim kogu võistlustel. Teise koha pälvis Hillar Vaino Siimustist ning kolmanda Ardo Juhkam Tartust. Parimaks veteraniks tunnistati Urmas Vaabel Tartust.

Kuni 85 kg kehakaalus oli parim Enno Raudsepp Kuigatsist, kes oli ühtlasi parim veteran, teiseks tuli Kalev Teder Läänemaalt ja kolmandaks Ülo Kuusk Palamuselt.

Kuni 94 kg kehakaalus tuli võitjaks ainus osaleja Mihkel Laurits Pärnumaalt. Üle 94 kg arvestuses kuulusid esikolmikusse Heinar Palumäe Lääne-Virumaalt, Aare Vaino Siimustist ning Ärni Aia Jõgevalt.

Ako Kaarti lesk Hilja Regina Kaart rääkis Vooremaale: "Olles kehalise kasvatuse õpetaja, muutis mu abikaasa tõstespordi Kuremaal eriliselt populaarseks. Mäletan, et poisid lausa ootasid järjekorras, millal on võimalus Kuremaa lossi keldrisse tõstma minna. Ako Kaarti mälestuseks korraldatud võistlused jätsid mulle särava ja toreda mulje."

"Paljud tõstjad, kes võistlesid esimestel Ako Kaarti mälestusvõistlustel, pole praegu küll veel tippsportlased, kuid neil on eeldusi vähemalt Eesti arvestuses selleks saada," arvas kuulsa tõstja omaaegne võistluskaaslane ning tänaseni tegutsev treener Albert Oja.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Euroinfo Jõgeva linnaraamatukogus

Kolmapäeval avati Jõgeva linnaraamatukogu lasteosakonna lugemissaalis mobiilne valgustusega infostend, mis on mõeldud Euroopa Liidu alase informeerituse parandamiseks maakonnas. Stendid on Põhjamaade (Rootsi ja Soome) kingitus igale Eesti maakonnale. Kingiga käis kaasas soov, et stendid paikneksid raamatukogudes, kus kõik külastajad neid kasutada saaksid.

Infostendi andis Jõgeva raamatukogule üle Euroopa Liidu Infosekretariaadi juhataja Mare Haab. Vastuvõtjateks olid Jõgeva linnaraamatukogu juhataja Sirje Narits ning maakonna euroteabekorraldaja Marge Kliimask.

Infostendil leiavad koha peamiselt Euroopa Liidu alased trükised. Tulevikus loodetakse maavalitsuse abiga sisse seada arvuti töökoht. Stendi täiendatakse pidevalt ning kindlasti muudab see euroinfo Jõgevamaa elanikele paremini kättesaadavaks.

PEEP LILLEMÄGI


Jõulukuine seenelkäik Sõõru metsa

Kui mind paar nädalat enne jõule metsa seenele kutsuti, oli esmane mõte, et ettepaneku tegija teeb lolli nalja või on end ära pööranud. Nädalavahetusel selgus, et lool on tõsi taga ja metsas kasvab isegi kukeseeni.

Hämmastav, kuid Sõõru metsas polnudki ma ainuke korvikandja. Üks perekond oli sõitnud siia harukordset seenevõimalust nautima koguni Tartust. Kaiu bussipeatuse juurest mööda liivateed metsa minnes trehvasin jutuotsale järveäärse Narva talu peremehe Suunega. Nõnda hiliste seeneliste üle ta ei imestanud - nende perel on värsketest seentest soust juba mõnda aega kartuli kõrvale

võtta.

"Sõõru metsades on peaaegu kõiki seeneliike, kuid hämmastav, et nii hilja veel kukeseeni leidub. Vahepealne külm võttis seened küll ära, kuid viimaste nädalate soe on need uuesti kasvama pannud. Eriti palju on pisikesi seenenööbikesi, nii et kui mõne päeva veel sooja peab ja veidikenegi päikesevalgust tuleb, võib jälle julgelt seenele minna," arvas Suune. Lagedamal künkal upitasidki end paari sentimeetri pikkused ja sõrmeotsa jämedused kukeseened samblast välja. Olid mitte nii erkkollased, kui suvel, kuid ikkagi seened. Kohe kahju nõnda pisikesi ära noppida.

"Seenil ja marjul käiakse ikka hommikul vara koos päikesetõusuga. Siis on mets kasteselt värske ja linnarahvas pole veel jõudnud radu

sisse tallata. Suvel ongi siinne mets rahvast täis, tullakse nagu laulupeole. Hea seegi,et rahvas on veidi mõistlikumaks muutunud ja enam ei sõideta autoga kaugele metsa," arvas vestluskaaslane.

Õige tihti jõuavad eksinud marjulised ja seenelised Narva taluni. Nii mõnigi kord on pererahvas pannud hobuse vankri ette ning sõidutanud eksinud priiküüdiga paari kilomeetri kaugusel asuva maanteeni.

"Paljud linnamehed jooksevad pea seljas ja seeni suurt ei näegi. Nemad tulevad metsa alles juuli keskel, meie aga alustame kukeseente korjamist juba kuu esimestel päevadel. Juba kevadel varakult saab mürklitest ja korgitsatest seeneisu söödud. Lemmikseenteks pean aga pisikesi lambatatte, millest ei oska paljud lugu pidada. Korjame ainult ilusaid, värskeid seeni. Suursirmikud lähevad kohe pannile, teised panen talveks puutünni soola," jagas kogenud seenelkäija oma kogemusi. Mõni päev tagasi olla pereema Riina saanud korvipõhja kukeseeni koguni viie sentimeetri paksuse kihi. Järgmisel päeval andis paaritunnine metsaskäik pälju vähem, vaid kaks-kolm kamalutäit seeni.

Et neil on oma kukeseene koht, kuhu võõras ei tea tulla, loodab Narva talu pere värskeid kukeseeni ka jõululauale pakkuda.

Külmast kõvu austerservikuid on aasta viimasel kuul küll õnnestunud lõigata, kuid detsembris kümmekond kukeseene metsast leida, no oli see vast üllatus.

ARDI KIVIMETS


Prominentvilistlased andsid tundi

Möödunud reedel toimusid Põltsamaa Ühisgümnaasiumis vanemate klasside õpilastele lahtised tunnid, kus õpetajateks olid kooli prominentvilistlased.

Kooli 83. sünnipäeva puhuse vilistlaspäeva lahtiste tundide seeria kooli aulas avas peaministri majandusnõunik Heldur Meerits, kes rääkis isiklike rahaasjade ajamisest, sealhulgas pankadega suhtlemisest, aga ka pangandusest üldse. Teises tunnis arutles suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton Eesti ASi juhatuse esimees Peep Mühls selle üle, mida ta teeks teisiti, kui ta oleks praegu gümnaasiumiõpilane. Tema jutu lühikokkuvõtte võiks sõnastada nii: õppige endale, mitte õpetajale.

Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul rääkis Riigikogu tööst mitme kandi pealt, kaasa arvatud sellest, kuidas meedia parlamendi tööd kajastab. Justiitsministri Märt Raski teemaks oli riigi kui niisuguse roll, AS Anttila tegevdirektori Tauno Tuula omaks tasuta ja tasuline haridus.

Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul polnud nimekate vilistlaste tunniandjateks kauplemine üldse keeruline, sest nad kõik on oma kooli patrioodid. Põhiline olnud vaid asjast aegsasti teada anda, et mehed teaksid oma pingelises ajagraafikus korrektiive teha.

"Meil on vilistlastega üldse hea side: vastava meililisti kaudu hoiame neid koolis toimuvaga pidevalt kursis," ütles Arula. "Ning vilistlased on meid ka nõu ja jõuga aidanud. Aasta tagasi saime tänu Heldur Meeritsale 115 000 krooni arvutite ostuks, nüüd on ta lubanud rahalist toetust neile meie kooli õpetajatele, kes jõuluks AO eksamikeskuses vähemalt kolm moodulit ära teevad ja arvutikasutaja oskustunnistuse kätte saavad."

Õhtul pidasid kooli juhtkond ja vilistlased kitsamas ringis nõu kooli sihtasutuse võimaliku loomise asjus. Vilistlaspeol kuulati aga õpilaskontserti, peeti oksjonit ning tantsiti ansambli Karavan saatel.

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Reedel oli sõidus palju joobnud juhte

Reede õhtul algusega kell kaheksa viis politseiprefektuur läbi politseioperatsiooni maakonna teedel liikluse kontrollimiseks. Operatsioon oli kavandatud kella kaheni öösel, mõnel pool läks aega kauemgi. Esimesel operatsioonitunnil puhusid kõik alkomeetrisse, seejärel sõitsid väljasolevad patrullid laiali erinevatesse suundadesse. Kokku selgitati 31 liikluseeskirja rikkumist, sh 7 joobnud juhti, 3 juhiloata sõidukijuhti ja 2 kiiruseületajat.


Kinni peetud autos oli moonipuru ja mooniseemneid

Reede õhtul alanud politseioperatsiooni käigus peatati öösel enne nelja Palal Kallaste suunalt mööda vana kruusateed tulnud Žiguli. Autol oli tehniline ülevaatus maikuust tegemata. Politsei tähelepanu äratas juhi kõrvalistmel olnud mehe ärritatud ilme. Lähemal vaatlusel märgati tema jalgade varjus kilekotti, millest avastati portsjon mooniseemet kaaluga 724 g ja kahes pakis moonipuru, 43 ja 802 grammi. Juhi kõrvalistmel istunud Villu (1964) elab Paides ning seletas moonipuru ja seemnete kohta, et ostis need juhuslikult kohatud inimeselt Kolkjast. Autot juhtis selle omanik Nikolai (1957), kelle kodu on Türil. Esilagu pidas politsei mehed kuriteos kahtlustatavaina kinni.


Lolli paugutamist võtavad ette ka täiskasvanud

Mida oodatagi poisikestelt, kes nagu teada, igal võimalikul viisil või ajal kipuvad juba ajast aega ikka pauku tegema, kui seesuguse rumala paugutamisega saavad hakkama ka täiskasvanud mehed ja muidu ausad linnakodanikud.

Nii laskis paugutaja lahti neljapäeva õhtul Jõgeval Marikese poes Rainer (1976). Rumalat tempu ei suutnud ära hoida ka müüja ja kaupluse juhataja. Paugutegijat trahviti 1150-kroonise rahatrahviga. Pahatahtlike paugutajatena on kinni peetud ka kolm koolipoissi, kelle tempu aga veel pole arutatud. Nende karistamise küsimus laheneb, kui poiste temp koos vanematega saab läbi arutatud.


Võeti ära mobiiltelefon

Laupäevase kuupäeva teise tunni lõpus tuli politseikorrapidaja juurest abi otsima Jõgeva linnas elav noorem naine, kes kurtis, et teda löödi vastu pead, tõugati ja võeti ära mobiiltelefon. Juhtunud oli see baari Carmen juures. Vägivallatseja oli kannatanule võõras mees, kes pärast telefoni oma kätte haaramist kohe minema jooksis.


Korteriomanik ei saanud joodikutest lahti

Laupäeva õhtul kutsuti politseipatrull Jõgevalt Tabiveresse. Helistaja kaebas, et tema Põllu tänava majasse on omavoliliselt tulnud poja sõbrad, kes nüüd muudkui joovad ja ei kavatsegi ära minna, kuigi helistaja oli neilt seda korduvalt nõudnud. Kohalesõitnud patrullile kurtis perenaine, et selline jooma kogunemine pole nende poja sõpradel esimene kord. Praegu on materjal selle õiguserikkumise kohta konstaabli käes, kes oma manitsevad sõnad pea süüdlastele ära ütleb ja karistused määrab, kui nad seda väärt on.


Vale kiirus ja juhtimisvõte viis mehe autoga kummuli

See liiklusõnnetus juhtus reede õhtul kell 18.40 Tabivere vallas Mullavere-Visusti tee 4,2 km. Ees olnud ristmikule, et teha seal vasak pööret, sõitis Rein (1964) välja ilmselt liialt suure kiirusega. Seejuures valitud ebaõige juhtimisvõte viis kaine mehe ja nõutava kategooria juhiloa omaniku Opel Kadeti teelt välja ja paiskas üle katuse. Juht toimetati küll haiglasse, aga pärast esmaabi võis ta minna end edasi ravima kodus.


Naine leiti surnult

Kui laupäeva õhtul kella seitsme paiku üks mees oma Aia tn 20 elavat naistuttavat külastama läks, leidis ta tema kodust surnuna. 1932. aastal sündinud Antoninal väliseid vägivallatunnuseid ei leitud. Kadunu oli alkoholilembeline ja arsti sõnul põdes kroonilist astmatõbe, mis võiski tema surma põhjustada.


Varas käis keldris

Üle hulga aja avaldati neljapäeva hommikul politseisse, et öösel on Jõgeval Kalda tänaval valevõtmega ühe perenaise keldrisse sisse murtud. Kannatanu sõnul on keldrist ära viidud lihakonserve, 10 purki mulgikapsaid ja 15 purki konserveeritud kurke. Avaldaja hinnangul on kahju 1300 krooni.


Ilmateade

Teisipäeval on pilves ilm, võib sadada vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur on +2°C ... +6°C.

Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub edela- ja läänetuul 3-10 m/s. Õhutemperatuur on öösel ja päeval 0°C ... +5°C.



Vooremaa

Teisipäev, 12. detsember 2000. a.

Töötute arv on oluliselt suurenenud

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Revolutsioonilise tähtsusega...

(Vt Meelis Paaveli artikkel 5. detsembri Vooremaas)

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliidu aseesimees


KIRJAD

Eesti tervishoiukriisist tuleb leida väljapääs

TIIT TOOMSALU,

ESDTP esimees


JUHTKIRI

Teist korda ämma matusele?

12. detsember 2000



MAJANDUS

Jõgeva lisaeelarve jättis üksikisiku tulumaksu plaani muutmata

RAIVO SIHVER


Internet ja grillsüsi

RAIVO SIHVER


Jõgeval avatakse uus kauplus

JAAN LUKAS


Järgmisel aastal võib Peipsi järvest püüda sama palju koha ja latikat

Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo


Adavere lihatööstusel on kolm kosilast

JAAN LUKAS



NOORTELISA

Teeviit 2000 - II

KADI ALTMÄE

HIIE PAAS


Uinuvate tuubade kvartett

KRISTJAN ROHIOJA


Jõuluhullus linnavalitsuses

VALE-DMITRI


Mütsiretk

GETTER SCHASMIN


Klass omaette

KRISTJAN ROHIOJA


Saast Raadio 2 aastahititabelisse!

MARGUS KIIS



SPORT

Spordi lühiridu

SULEV LUHT


Kuremaal peeti tõstevõistlusi Ako Kaarti mälestuseks

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Euroinfo Jõgeva linnaraamatukogus

PEEP LILLEMÄGI


Jõulukuine seenelkäik Sõõru metsa

ARDI KIVIMETS


Prominentvilistlased andsid tundi

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Reedel oli sõidus palju joobnud juhte

Kinni peetud autos oli moonipuru ja mooniseemneid

Lolli paugutamist võtavad ette ka täiskasvanud

Võeti ära mobiiltelefon

Korteriomanik ei saanud joodikutest lahti

Vale kiirus ja juhtimisvõte viis mehe autoga kummuli

Naine leiti surnult

Varas käis keldris


Ilmateade