Vooremaa
Neljapäev, 10. veebruar 2000. a.
Siimusti savinaised käisid Jõgeval õigust otsimas
ASi Siker Siimustis asuva keraamikatehase enamik töötajaid oli hämmingus, kui nad said mullu märtsis ja novembris ligi kolmandiku võrra väiksemat palka. Õigluse jaluleseadmiseks pöörduti tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjoni poole.
Siker on Siimusti keraamikatehase 1991. aastal erastanud ettevõte, mis jätkab enam kui saja aasta eest alustanud savitööstuse tootmistavasid. Tehakse üle paarisaja mudeli savinõusid, lillepotte ja vaase ning muud tarbekeraamikat. Aastakümnete jooksul on peaaegu iga Eesti pere mõne Siimustis tehtud savinõu soetanud. Nüüd läheb vähemalt kolmveerand toodangust ekspordiks. Kindel lepingupartner on üks Hollandi firma, kelle kaudu jõuab Siimustis tehtu paljudesse Euroopa riikidesse. Keraamikatooteid, põhiliselt mitmesuguse kuju ja otstarbega vaase ja potte on lähetatud Kanadasse, Jaapanisse ja mujalegi. Soomes ja Rootsis on hea minek keraamilistel toidunõudel.
ASi Siker nõukogu liikme Hillar Moonti sõnul on nõudlus Siimusti savimeistrite toodangu järele viimastel aastatel vähenenud: tunamullu realiseeriti tooteid 5 miljoni krooni eest, mullu aga miljoni võrra vähem. Selle paari aasta jooksul on AS Siker vähendanud oma töötajaid paarikümne võrra.
“Koondama hakkasime 1998. aasta teisel poolel, kui oli näha tellimuste vähenemist. Mitmel kutsealal pidime rakendama osalist tööaega,” nentis Moont.
Eelmise aasta alguses oli ametlikult Sikeri palgal 69 põhikohaga töötajat, aasta lõpus vaid 50. Tänavu jaanuaris lahkus sellest firmast veel viis inimest ja seda omal
soovil.
Savinaised mässavad
Ei nad mässa midagi, otsivad vaid õiglust — see sundiski neid minema Jõgevale tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjoni.
“Mässama hakkasime alles novembris, kui saime eelmisel kuul väljateenitud töötasust kätte 30 protsenti vähem. Palka nüliti ka märtsis, siis põhjendati seda potivabriku raske majandusliku olukorraga ning lubati vähem makstud raha hiljem
kätte anda,” ütles naisterahvas, kes vähemalt eilseni töötas Siimustis keraamikuna.
“Meilt on ebaseaduslikult raha ära võetud. Kutsuti kontorisse ja tehti selgeks, et neil pole raha ja peate leppima selle vähesega. Kellele ei meeldi, võivat ära minna,” lisas teine.
“Varemgi on korrutatud meie väljateenitud raha 0,7ga. Kuid too ülemus on juba ära läinud ja meil pole enam midagi nõuda. Ei julgegi midagi küsida: üks käis palka nõudmas ja varsti tema koht koondati,” rääkisid naised, kes ei tahtnud oma nimesid avaldada.
“Tundsin, et meile on liiga tehtud. Hakkasime töövaidluskomisjonile avaldusi kirjutama. Kaotada polnud meil enam midagi, pigem võita. Avaldusele saime 19 allkirja. Nurisejaid oli palju rohkem, kuid mitmed ei julgenud allkirja anda, sest kartsid sellestki palgast ilma jääda,” lausus Helgi, kes lahkus Sikerist eelmisel kuul omal soovil.
Eripärane palgasüsteem
Sikeri palgakorralduses on mõiste “täispalk”, mis saadakse põhipalga korrutamisel
koefitsiendiga 0,7. Seega on täispalk 70% põhipalgast, mida võis töös esinevate puuduste ja raha vähesuse tõttu vähendada. Töötajatele jäi see süsteem arusaamatuks ja kui nad said kaks kuud vähem palka, pöörduti tööinspektsiooni poole. See leidis, et tööandja on vähendanud palka ebaseaduslikult, Sikerile tehti ettekirjutus. Keraamikatehase juhataja Urmas Ude allkirjastatud vastused töölisi ei rahuldanud.
Eelmisel teisipäeval arutas Jõgevamaa töövaidluskomisjon oma avalikul istungil Sikeri 19 töötaja avaldusi. Tööandja palus kohaldada märtsikuu töötasu nõudele aegumist, mille komisjon ka rahuldas. AS Siker jäi seisukohale, et töötajate nõue pole põhjendatud, kuna avaldajad on andnud nõusoleku puuduste korral töös ja raha vähesuse tõttu palga maksmiseks mitte vähem kui 70% ajatöö palgast.
Töölised said võidu
Töövaidluskomisjon (juhataja Jevgeni Kupri) leidis, et avaldajate nõue on seaduslik, sest palgaseaduse kohaselt peab tasuma kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastu võetud töö eest. Raha puudumine ei saa olla töötajate palga kinnipidamise põhjenduseks. Seega oli oktoobrikuu töötasu vähendamine ebaseaduslik ja see mõistetakse avaldajatele välja.
Eile said kõik osapooled töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja kätte. Otsuse vaidlustamiseks võib kuu aja jooksul pöörduda Jõgeva Maakohtu poole.
ARDI KIVIMETS
Omavalitsustele laekub vähe tulumaksu
Rahandus ja sotsiaalministeeriumi andmete põhjal reastati Eesti omavalitsused nende eelarvesse laekunud tulumaksu ja makstud toimetulekutoetuse suhte järgi. Teisisõnu jagati omavalitsuste eelarvesse laekunud üksikisiku tulumaks omavalitsuse kaudu makstud toimetulekutoetusega.
Eesti edukaim omavalitsus selles reas on Viimsi vald, kus ühe krooni toimetulekutoetuse kohta tuleb 40 krooni tulumaksutulu valla eelarvesse. Kõige halvem suhe on Õru vallas, kus ühe krooni toimetulekutoetuse kohta laekub vaid 60 senti tulumaksu.
Eesti keskmine on 8,4 krooni tulumaksuraha ühe toimetulekutoetuse krooni kohta, maaomavalitsuste keskmine on 5,2 krooni.
Jõgevamaa omavalitsustes on suhtarv järgmine: 5,3 Põltsamaa linn; 4,4 Jõgeva linn; 4,2 Jõgeva vald; 3,9 Palamuse vald; 3,3 Põltsamaa vald; 2,9 Puurmani vald; 2,7 Mustvee linn; 2,5 Pajusi vald; 2,4 Tabivere vald; 2,4 Pala vald; 2,0 Torma vald; 2,0 Saare vald; 1,8 Kasepää vald.
Võib öelda, et 25 Eesti omavalitsust, kus suhe on alla kahe, on lootusetus olukorras, 2—3 vahele jääva suhtega omavalitsused kuuluvad riskigruppi.
Kasutatud on 1998. aasta andmeid. Meenutuseks niipalju, et omavalitsuste eelarvesse laekub 56 protsenti üksikisiku tulumaksust.
PEEP LILLEMÄGI
112 — ühtne hädaabinumber
Käesoleva aasta 1. aprillist saab hädaabi kutsuda ainult numbrilt 112. Vanad 0ga algavad hädaabinumbrid enam ei kehti. Seni vastas 0-ga algavatele numbritele helistanutele automaatvastaja, paludes helistada numbril 112. 1. aprillist tähistab 0 kaugekõne alustamist ning automaatvastajad enam ei tööta.
112 eellugu
1991. aastal oli Eestis kasutusel neli hädaabinumbrit: 01 — päästeteenistus, 02 — politsei, 03 — kiirabi, 04 — gaasiavarii. Päästeteenistuse numbril saabunud kõnesid võeti vastu 28 dispetšerteenistuses, kiirabikutseid 42 ja gaasiavarii kõnesid
ligi 20 eri paigas. 1995. aastal võeti Tallinnas kasutusele hädaabinumbrid 001, 002, 003, 004. Päästeteenistuse ja kiirabi dispetšerteenistustes töötas tollal ligi 400 dispetšerit. Koordineeritud ja süsteemne dispetšerite koolitus puudus, päästeteenistuse dispetšereid koolitati lühikursustel päästeameti koolituskeskuses, kiirabi ja gaasiavarii dispetšerite väljaõpe toimus aga töökohtades.
Hädaabinumbri 112 hetkeseis
Praegu toimib hädaabinumber 112 kogu riigis, sellele saab tasuta helistada nii lauatelefonilt, mobiiltelefonilt kui ka taksofonist. 1. jaanuari seisuga töötab päästeasutuste häirekeskustes ning kiirabi dispetšerteenistustes ligi 300 dispetšerit.
Häirekeskuseid on 16, kiirabi dispetšerteenistusi 20. Ühildatud häirekeskused, kus töötavad nii kiirabi kui ka päästeteenistuse dispetšerid, töötavad Tallinnas, Jõgeva, Viljandi, Lääne, Harju ning Lääne ja IdaVirumaal. Häirekeskuste päästekorraldajaid koolitatakse VäikeMaarja päästekoolis, Päästeameti Koolituskeskuses, Katastroofimeditsiini Keskuses ja Tartu kiirabis. Häirekeskuste süsteemi ja koolitusbaasi arendamisel on tehtud koostööd Soome, Saksamaa, Rootsi ja Hollandiga.
Millal ja kuidas valida number 112?
Hädaabinumbrile 112 peab helistama, kui inimesed on hukkunud, kannatanud või nende elu on ohus, kui on juhtunud õnnetus: tulekahju, plahvatus, liiklusavarii, keskkonnareostus, õnnetus veekogul, lõhkeseadeldiste, pommide või radioaktiivse eseme avastamine, varing, üleujutus jne. Hädaabikutse võtab vastu häirekeskuse päästekorraldaja, kellele tuleb selgelt ja rahulikult teatada, mis juhtus, kus juhtus, kas on kannatanuid, kes helistab ja milliselt telefoninumbrilt. Seejärel saadab päästekorraldaja sündmuskohale abijõud. Mingil juhul ei tohi kõne lõpetada, enne kui päästekorraldaja on selleks loa andnud, kuna pärast abijõudude väljasaatmist küsitletakse helistajat täiendavalt, et tagada maksimaalselt efektiivne ja kiire abi. Kui satute õnnetusse mobiillevivõrgu puudumise või ülekoormatuse tsoonis, tuleb SIMkaart mobiiltelefonist välja võtta ning helistada numbril 112.
JÜRI ALANDI,
Jõgevamaa päästeteenistuse direktor
KIRJAD
Hulkuvad koerad püütakse kinni
Tuletaksin koera ja kassiomanikele veel kord meelde, et lemmikloomadel tuleb silm peal hoida, eriti praegu, mil koertel on jooksuaeg. Paljud Jõgeva elanikud ei ole just suured loomasõbrad ning hulkuvad loomad valmistavad neile palju peavalu. Inimesed on kurtnud, et koerad kimbutavad lapsi ning täiskasvanuidki, on juhtunud, et koer on inimestele hambaid näidanud. Seda on siiski ette tulnud siis, kui koerad omavahel purelevad. Sellisel juhul ei tohi inimene vahele segada. Kui aga juhtub, et koer ründab inimest, siis tuleb koer likvideerida. Seda on soovitanud mitmed linnaelanikud.
Seega üleskutse kõikidele koeraomanikele: hoidke oma loomal silm peal, jalutama minnes pange talle rihm kaela, ärge laske tal hulkuma minna. Arvatavasti peame siiski hoiatuseks korraldama ka koerte püüdmise. Kui koeraomanik pole suutnud oma lemmikut kodus hoida ja loom on kinni püütud, siis tuleb talle järele minna ning tasuda ülalpidamiskulud. Teine variant on natuke karmim: omanik võib oma loomast igaveseks ilma jääda. Kui nädal aega pole keegi koera otsinud, oleme sunnitud looma hukkama.
Infot koerte püüdmise kohta saab telefonil 60 083.
TAIVO PAEVEER,
Jõgeva Linnavara aednik
Tervis ei sõltu ainult arstist
(Vt ka “Õigeaegne abi oleks inimese päästnud” 8. veebruari Vooremaas)
Arstina mõistan lähedase inimese kaotusvalu, aga juhtunu põhjusi analüüsides ei tohiks ülekohtune olla. Perearst Maie Männik võtab koos õega patsiente vastu esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva ja reede hommikupoolikul ning neljapäeval kella 13—18. Koduvisiidid on pärast, neljapäeviti aga enne kabinetis vastuvõttu. Neljapäeval, 13. jaanuaril registreeris pereõde patsient V. S-i abikaasa telefonikõne alusel perearsti vastuvõtule kella 17.30-ks, kuna varasemad ajad ei sobinud. Sellekohane sissekanne on ka žurnaalis.
Ootasin patsienti asjatult ja lahkusin pärast vastuvõttu. Koduvisiidid tegin hommikupoole nagu tavaliselt neljapäeviti. Järgmistel päevadel ei pannud patsient uut aega kinni ja ei tellinud ka koduvisiiti. Abikaasa ütluste kohaselt käis patsient 13. jaanuarist kuni oma surmapäevani 24. jaanuaril tööl!
Arstil on väga raske patsienti aidata, kui oma tervisest ei hoolita, selle käestlaskmise korral süüdistatakse aga arsti.
MAIE MÄNNIK,
perearst
Tartu ja Jõgevamaa naiste ümarlaud sai aastaseks
Ühel Tartu ja Jõgevamaa ühisel seminaril tõdeti, et naiste murede lahendamisel
on vajalik naisühenduste senisest tihedam koostöö, mille vormiks pakuti naisühenduste ümarlauda. Ümarlauakokkulepe sõlmiti 1999. aasta jaanuaris Tartu raekoja saalis.
Kokkuleppe allkirjastas 35 naisorganisatsiooni. Ümarlaua eesmärgiks on naiste ja naisühenduste koostöö arendamine, naiste hoiakute ja mõtete vormimine ettepanekuteks, et edastada need poliitika kujundajaile, innustada naisi poliitikas osalema.
Nüüd, aasta hiljem, on plaanis eesmärke täpsustada. Ümarlaud käib koos kord kuus. Jaanuarikuus toimus ümarlaud esimest korda Jõgevamaal — Põltsamaa kultuurimajas. Lisaks ürituse korraldanud Eestimaa Rahvaliidu Jõgevamaa Naiskogule kuulus organiseerijate hulka esindajaid mitmest Jõgevamaa naisühendusest. Teemaks olid seekord maanaiste probleemid.
Päev algas Eesti ainukese naislinnapea Margi Eina esinemisega. Ta andis põgusa ülevaate maakonna ja Põltsamaa linna ettevõtmistest ning probleemidest.
Tootmisprobleemide kiuste
Maarika Kalm rääkis taluperenaise elust. Välja talu noorpere alustas talupidamist esivanematele kuulunud põlistalus 1991. aastal täis energiat ja lootust paremale tulevikule. Nüüdseks on jõutud olukorrani, et pikaajaliste laenude tagasimaksmine
tekitab tõsiseid raskusi. Suurim probleem on omatoodetud sealiha ja piima turustamine ning stabiilse rahalise sissetuleku puudumine. Kuidas noor taluperenaine jõuab tootmisprobleemide kiuste kasvatada kolme last, tegelda kodukaunistuse (1996. a. tootmistalude konkursil III koht Eestis), käsitöö ja õppimisega Rakvere pedagoogikakoolis sotsiaaltöö erialal, jäi ilmselt nii mõnelegi teemaks, mille üle pikemalt mõtiskleda.
Maaelu miinused ja plussid
Kolmanda esineja, dr Malle Koppa teemaks oli maanaiste tervis. Kõige halvem vaimne ja füüsiline tervis on naistel vanuses 35—57 aastat. Need on kunagi hästi kindlustatud erialade esindajad: agronoomid, veterinaararstid jt, keda pankrotistunud või kehval järjel olevates majandites enam ei vajata. Nende naiste levinud haigusi (mao haavandtõbi, kõrge vererõhk, südamehaigused jt) on raske, kui mitte võimatu ravida, kuna haiguste algpõhjuste likvideerimine pole arsti võimuses. Enamik probleeme maal saabki alguse tööpuudusest. Maal on piirkondi, kus kõige paremini elavad pensionärid, kuna neil on igakuine kindel sissetulek, millest tihtipeale koolitatakse lapselapsi.
Maaelul on ka väikesed eelised: tänu puhtamale omakasvatatud toidule esineb maalastel tunduvalt harvem suhkruhaigust, allergiat ja astmat.
Laps — kodu peegel
Kuidas maaelu probleemid lastega kooli kaasa tulevad, selle mõtestas lahti Põltsamaa Ühisgümnaasiumis psühholoogina töötav Vico Viljar. Laps on teatavasti kodu peegel. On üsna kõhe kuulda, et lapsevanemad ei oska enam olla lapsevanemad. Kodus ollakse küll koos, kuid lastega ei tegelda. Külas, rääkimata suurematest kohtadest, on kadunud sotsiaalne kontroll. Riik on pannud kooli õlule liiga suure koorma, eeldades, et kool peab olema õpetamise kõrval ka kasvatamis, parandus, abistamis ja nõustamisasutus. Laste pideva korralekutsumise kõrvalt napib aega tavalisele lapsele tavalisest perest. Praegust koormat kandes on õpetajal lihtne läbi põleda. Ühiselt leiti, et tuleks suurendada erikoolide osa, kus õpetaksid erikoolituse saanud õpetajad.
Pärast huvitavaid ettekandeid ja elavat arutelu toimus rühmatöö. Selle tulemusena valmis ühisavaldus, mis esitatakse üle-eestilise naiste ümarlaua vahendusel Riigikogule ja valitsusele.
Tartu ja Jõgevamaa naised on hästi organiseerunud ja ühiselt suudetakse nii mõndagi. Et ühiskonnas valitseks tasakaal, tuleb tähelepanelikumalt kuulata ja kuulda võtta, mida enam kui 50%l rahvast öelda on.
ANNE INGVER
Gripilaine pole Jõgevamaale jõudnud
Kuna viimasel ajal on räägitud õudusjutte mööda maailma ringi tuuritavatest hispaania haiguse pilvedest, küsis Vooremaa 7. veebruaril telefoniomanikelt, kas nad on sel talvel grippi põdenud.
Vastasid inimesed Jõgevalt (10%), Levalast, Põltsamaalt, Vaimastverest, Puurmanist, Sadalast, Pikknurmest, Tabiverest, Leedist, Sadukülast, Jõunest, Jõgeva alevikust, Järveperast, Jõgevalt, Tormast, Mõhkkülast, Mällikverest, Pööralt, Luualt. Teismelisi oli 5%, kahekümnendates aastates inimesi 15%, kolmekümnendates 20%, neljakümnendates 5%, viiekümnendates 25%, kuuekümnendates 20%, seitsmekümnendates 10%. 70% vastanutest oli naissoost.
Grippi oli põdenud 20% vastanutest, seejuures elavad nad kõik eri paikades. Seega võib öelda, et tegemist on juhuslike haigestumistega, suur gripilaine on Jõgevamaast mööda läinud.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Vaidlused haldusreformi ümber kestavad
Eilses Äripäevas on haldusreform taas debatiks põhjust andnud. Julgete muudatuste pooldaja Robert Lepikson käib jälle kord välja oma seisukoha maakondade arvu vähendamise kohta, Riigikogu liikme Kalev Kuke arvates pole aga maakondade arvul mingit tähtsust ja need võiks koguni päris kaotada või siis jätta alles kasvõi kõik senised viisteist. “Maakondi vajame vaid statistiliste üksuste ja emotsionaalse identiteedi kandjana, ses mõttes on kõige õigem leppida 15 maakonnaga,” leiab Kukk. Samas aga lisab ta, et reformimist tuleks alustada maavalitsuste likvideerimisest, nii et nende asemele jääksid vaid kümmekonna ametnikuga riiklikku järelevalvet suunavad maavanema kantseleid.
Huvitaval kombel alustavad debati mõlemad osapooled oma sõnavõttu mõttega, et haldusreformi teemadel targutamine hakkab juba ära tüütama ning see ei tohiks muutuda poliitiliste mängurite liivakastiks. Ometi on seegi debatt suuresti pigem järjekordne poliitikute omavaheline teravmeelitsemine ja asjadesse selguse toomine jääb ilmselt määramatusse kaugusesse. Ühes on mõlemad riigimehed siiski ühisel seisukohal, nimelt omavalitsusliitudele suurema kaalu andmises. Robert Lepikson tõdeb koguni, et kui valitsus koos haldusreformi aparaadiga ei suuda lähitulevikus reformi käivitada, pole ta järelikult selleks üldse suuteline.
Segased lood haldusreformiga on ilmselt järjekordne kinnitus sellele, et taas on vile peale liiga palju auru kaduma läinud. Riigimeeste üksteisele avalikkuse ees “ärategemine” ei suurenda lihtrahva usku nende tegemistesse. Pigem vastupidi.
Üks mu koduküla memm ei suutnud veel hiljaaegu tõestada, et ta kusagil üldse elab. Nimelt asub ta maja kahe valla vahelise jõe ääres. Selguse saamine, et maamaksu tuleb maksta eri siilukeste eest kokku kolme valda, tuli märksa kiiremini kui see, millise valla hingekirja ta ise kuulub. See pole küll haldusreform, aga asjaajamiste jäikust näitab üksjagu siiski.
Kui asjaajamised väikestes üksustes nii vaevaliselt käivad, mis siis veel suurtest rääkida.
VAIKE KÄOSAAR
MAJANDUS
Maaparandusühistud moodustasid liidu
Teisipäeval asutasid Jõgevamaal tegutsevad maaparandusühistud Jõgevamaa Maaparandus ja Veeühistute Liidu.
Jõgevamaal on kuivendussüsteemide kaasajastamiseks loodud kaheksa maaparandusühistut.
“Esimesed maaparandusühistud alustasid meie maakonnas tegevust Põltsamaa vallas Eskus ja Saare vallas Voorel. Torma vallas on Tarakvere ja Tõikvere maaparandusühistu, Jõgeva vallas Mõraoja ühistu Laiusel, Koiduküla ühistu Vaimastveres ja Laevajõe ülemjooksu maaparandusühistu Kaarepere metsakatsejaama lähedal, Kasepää vallas aga Tiheda oja maaparandusühistu,” rääkis Vooremaale Jõgeva Maaparandusbüroo asejuhataja Andres Piir, kes on ühistute asutamisel nõustanud maaomanikke ja maakasutajaid. Esku, Tarakvere, Tõikvere ja Koiduküla maaparandusühistu algatusel on kunagised kuivendussüsteemid juba taastatud. Tööde rahastamiseks on kasutatud ka Maailmapanga laenu, millele annab garantii Eesti riik.
Eelmise nädala kolmapäeval kohtusid Voorel Jõgevamaa omavalitsusjuhtidega Eesti Maaparandajate Seltsi tegevdirektor Evald Ratasepp ja Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits, kes soovitasid maaparandusühistutel moodustada katusorganisatsiooni.
“Igas maakonnas võiks olla maaparandus ja veeühistute liit. Ühiselt tegutsedes saavad ühistud paremini probleeme lahendada ning eri allikatest raha taotleda,” lausus Evald Ratasepp.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja ja Põltsamaa vallavolikogu esimees Jaan Aiaots arvas, et liitumata on maaparandusühistutel keeruline ellu viia
projekte, mis on seotud Eesti integreerumisega Euroopa Liitu. Üleeile Jõgeva Maaparandusbüroos toimunud koosolekul otsustasidki kaheksa maaparandusühistut asutada mittetulundusühingu Jõgevamaa Maaparandus- ja Veeühistute Liit.
“See liit peaks soodustama maaelu arengut. Liidu eesmärgiks on luua eeldused põllumajandus või metsamajandusmaade kasutusväärtuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Samuti hakkame tegelema maade ümberkruntimiSe, hüdrograafilise teedevõrgurajamise, ühiskasutuses olevate erateede rajamise ja korrashoiu ning veemajandus- ja kanalisatsiooniküsimuste lahendamisega,” rääkis Koiduküla maaparandusühistu juhataja Vello Lukk. “Koiduküla ühistu rajas Maailmapanga laenu toetusel Piibe maantee äärde 700 hektari suuruse maaparandusobjekti. Hooldame ka Kärde pumbajaama,” lisas ta.
Jõgevamaa Maaparandus- ja Veeühistute Liidu juhatusse valiti Vello Lukk Koiduküla ning Urmas Orusalu Laevajõe ülemjooksu maaparandusühistust ja Andres Piir Jõgeva Maaparandusbüroost.
JAAN LUKAS
Aktiivsed, passiivsed ja heitunud
Eestis alustati Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodika järgi tööjõu
uuringuid 1995. aastal. 1997. aastast korraldatakse neid iga aasta teises kvartalis ja sellest aastast kord kuus.
Selleks on välja töötatud küsimustik ja juhend. Uuring koosneb kahest osast: uuringunädala osa, millega kogutakse infot uuringule eelnenud nädala kohta, ja tagasivaateline osa. Andmed on koondatud statistikaameti igaaastasesse infoteatmikku “Tööjõud Eestis”. Järgnevalt on kasutatud andmeid 1999. a. teatmikust, mis sisaldab viimase kümne aasta uurimistulemusi.
Tööealine rahvastik (15-74aastased) jaotatakse majanduslikult aktiivseks (isikud, kes soovivad töötada) ja mitteaktiivseks (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised).
Aktiivne rahvastik jaguneb omakorda töötajateks (1999. a. 55,8% tööealisest rahvastikust) ja töötuteks (11,7%). Uuringu järgi loetakse töötuteks isikuid, kes ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt, on töö leidmise korral kahe nädala jooksul valmis tööd alustama ja otsivad seda aktiivselt. Passiivse rahvastiku hulka kuuluvad näiteks koduperenaised, õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel olevad emad jne. Uuringus kasutatakse veel mõistet “heitunud isikud”: need on inimesed, kes sooviksid töötada, kuid on loobunud aktiivsest tööotsimisest. Kahjuks puuduvad nende arvu kohta andmed.
Lõuna-Eesti Statistikabüroo rahvaloenduse peaspetsialisti Liivi Aasa sõnul on uuringus toodud töötuse protsent kõrgem tööhõiveameti poolt pakutud protsendist, sest uuringu andmed põhinevad küsitletute enesemäärangul. Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et töötute üldarv võib olla 100 000 ümber, ligi 20 000 neist ei ole tööbüroos käinudki.
Tööga hõivatute osatähtsus tööealisest rahvastikust on pidevalt vähenenud: 1989. a. oli see väga kõrge, 72,6%, 1999. a. II kvartalis aga 55,8%. Samal ajal on mitteaktiivse rahvastiku osa suurenenud: 1989. a. II kvartalis 253 800 inimest, mullu II kvartalis 406 800 inimest. Sel ajavahemikul on töötute arv peaaegu nullist suurenenud 81 100 inimeseni. 1999. a. II kvartali uuringu andmetel on kuni kuus kuud olnud töötu 43%, 7—12 kuud 17% ja üle 12 kuu 40% töötutest.
Teatavasti on Jõgeva maakond traditsiooniline põllumajanduspiirkond. 1989. aastast 1999. a. II kvartalini vähenes Jõgevamaal töötajate arv jahinduses, metsanduses ja põllumajanduses ligi kolm korda, 150 800 inimeselt 52 900 inimeseni. Seetõttu on Jõgevamaa töötute arvu poolest Eestis esimeste hulgas. 1998. a. asuti IdaVirumaa järel teisel kohal, mullu vähenes töötus veidi ning meist möödusid Põlva ja Saare maakond.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Filmiamatöörid vallutavad Põltsamaa
Üle-eestiline amatöörfilmide festival toimub tänavu 35. korda, esimest korda on
selle toimumispaigaks aga Põltsamaa. 24.—26. märtsini on sinna oodatud nii filmitegijad kui ka huvilised.
Algselt kavatsesid OÜ Ekvaator sildi all videofilme tegevad põltsamaalased Rein Viru ja Ellar Sügiste koostöös Põltsamaa kultuurimajaga korraldada hoopis piirkondliku koduvideote konkursi. Korraldusasjus läksid Põltsamaa mehed nõu küsima Tallinna Eesti Filmiamatööride Liidu juhatuse esimehe Jaak Järvise, Eesti Filmi- ja Videoamatööride Liidu presidendi Tõnu Aru ja huvikeskuse Kullo filmistuudio Noorfilm juhendaja Olev Viitmaa juurde. Tutvunud Põltsamaa võimalustega, otsustas filmiamatööride liit algul tuua Põltsamaale üle-eestilise amatöörfilmide festivali koduvideote konkursi, lõpuks aga kantida kogu festivali Tallinnast Põltsamaale.
Vaata ja tee ise
Niisiis saab kolmel märtsikuu päeval Põltsamaa värskelt renoveeritud kultuurimajas päris ilma rahata vaadata Eesti filmiamatööride viimase aasta paremaid filme ning teise festivalipäeva õhtul ka Eesti viimase aja tunnustatuimat mängufilmi “Georgica”. Hilisõhtuti näidatakse aga festivalirahva majutuspaigas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis tegutsevas festivaliklubis maailma parimaid amatöörfilme.
Festivalipublikule, eriti koolivaheaega pidavaile lastele pakutakse samal ajal põnevates töötubades osalemise võimalust. Animafilmi töötoas saab tutvuda erinevate animatsioonivõimalustega, välja arvatud arvutianimatsioon, mille tarvis on eraldi labor. Internetifänne ootab videoneti labor, kus õpitakse videokaamera ja arvuti abil valmistama lihtsamaid etüüde internetikeskkonda. Töötubade juhendajateks on tunnustatud animafilmitegijad Mait Laas ja Peep Pedmanson, Eesti esimene kõrgharidusega arvutianimaator Ülo Pikkov ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja Uus Meedia Keskuse juhataja Raivo Kelomees.
“Targemaid mehi kui need vastavatel aladel Eestis polegi,” ütles Rein Viru.
Parim reklaam
Festivalil osalevatele videoamatööridele korraldavad Jaak Järvine ja Tõnu Aru teoreetilise õppuse, kus lahatakse konkursitöid ning jagatakse juhiseid hea koduvideo tegemiseks.
“Koostöös kultuurimajaga festivali ette valmistades oleme leidnud mõistmist nii linnavalitsuse kui ka kohalike firmade poolt. Kui üritus õnnestub, pole võimatu, et Eesti Filmiamatööride Liit toob tuleva aasta suvel üheks päevaks Põltsamaale Tallinnas toimuva ülemaailmse amatöörfilmide festivali ligikaudu 400 külalist, kellest vähemalt pooltel on kaasas videokaamerad. Paremat reklaami Põltsamaale on raske teha,” arvasid Viru ja Sügiste.
Kes oma filmi või koduvideoga festivalil osaleda tahab, peab end 17. märtsiks Eesti Filmiamatööride Liidus registreerima.
RIINA MÄGI
60 korterit saabuvatele sulelistele
Kuigi kevad laululindude saabumisega näib veel kaugel olevat, on Eesti Ornitoloogiaühingu tegevdirektori Jaanus Eltsi sõnul just praegu õigeim aeg lindudele pesakaste üles panna, sest näiteks tihased valivad juba endale pesitsuspaiku.
Jaanus Eltsi ning ornitoloogiaühingu projektijuhid Andres Kalamehe ja Mati Kose kutsus Põltsamaa keskkonnaühing Kivirik möödunud laupäeval linna lastele korraldatud linnupäevale selleks, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi poiste tööõpetustundides õpetaja Urmas Kuusiku käe all valminud 60 pesakasti linna parkidesse õigesti üles pandud saaksid. Lindude korteriolude parandamisele hakkas Kivirik ühingu juhatuse liikme, haljastusspetsialist Inge Angerja sõnul mõtlema aga sellepärast, et linna pargid on viimasel ajal põõsastest suhteliselt tühjaks raiutud ning selle tagajärjel on seal linnulaulu vähemaks jäänud.
Jaanus Elts jagaski kultuurimaja juurde kogunenud linnupäevalistele kõigepealt õpetussõnu selle kohta, kuidas pesakastid üles tuleks panna, et linnud nad omaks võtaksid ja kassid ligi ei pääseks. Pesakastide traadiga puude külge kinnitamine jäigi Tartu ja kohalike meeste ülesandeks, sest selleks tuli pikal redelil turnides üsna suurt jõudu ja osavust näidata. Lapsed-naised (sealhulgas linnapea Margi Ein) aitasid kaasa materjali tassimise ja muude abitöödega.
Väljas rassimisest väsinuid ootasid kiriklas soe tee ja pirukad ning Mati Kose toredad linnuslaidid. Ornitoloogiaühingu mehed tutvustasid linnupäevalistele nii oma ühingut kui ka selle poolt tänavuseks aastalinnuks valitud suitsupääsukest. Tuleb välja, et põllumajanduse taandareng õõnestab ka Eesti rahvuslinnu jalgealust: mida vähem loomapidamist, seda vähem pääsukese põhitoitu kärbseid ja seda vähem pääsukesi endid.
Linnupäeval tehtut pidas Jaanus Elts igati tänuväärseks, kuna lapsed õppisid linde aitama, linnud aga panevad peale kenasti laulmise parkides ja aedades nahka suure hulga kahjurputukaid.
RIINA MÄGI
Puurmani kultuurimaja sai uue omaniku
Puurmani vald ostis kohalikult põllumajandusühistult hoone, milles paikneb Puurmani kultuurimaja.
Rahva Hääle kolhoos ehitas Puurmanisse kaheksakümnendate aastate lõpul kultuurimaja. Pärast majandi reorganiseerimist sai hoone omanikuks Puurmani põllumajandusühistu. Paar aastat tagasi pakkus ühistu vallale kultuurimaja eelisostuõigust.
“Põllumajandusfirma ei tegele kultuuriteenuste pakkumisega. Pealegi on meil suurt ja palju kulutusi nõudvat hoonet praegu raske ülal pidada,” lausus Vooremaale põllumajandusühistu jurist Raimond Zimmer.
21. jaanuaril sõlmisid vallavalitsus ja ühistu ostumüügilepingu, millega põllumajandusettevõte müüs kultuurihoone kohalikule omavalitsusele. Maja eest 750 000 krooni tasumiseks otsustas vallavolikogu ka laenu võtta.
“Kultuurihoone müügist saadav raha kulub kevadtöödeks väetiste ja kütuse ostmiseks, samuti maksude tasumiseks riigile. Meie firmal jäi 1,2 miljonit krooni Maapanka,” teatas põllumajandusühistu tegevdirektor Arvi Kink.
Vallavanem Rein Paap rääkis kultuurimaja majandamisplaanidest: “Lähiajal tahame asendada kultuurimajas kuluka elektrikütte märksa odavama õliküttega. Oleme mõelnud kultuurimaja kohandamisele kultuuri ja spordikeskuseks, mis haldab ka pargis asuvat koosviibimiste korraldamise paika ja ujumiskohta Pedja jõe ääres.”
“See, et kohalik omavalitsus on nüüd kultuurimaja omanik, peaks looma soodsamad vaba aja veetmise võimalused. Peale huvialaringide ja Põltsamaa muusikakooli Puurmani filiaali kasutavad meie maja ka spordihuvilised. Teist aastat toimuvad siin Puurmani keskkooli kehalise kasvatuse tunnid ning treeningud kohalikele noortele. Loodetavasti ehitatakse edaspidi sportlastele riietusruumid ja dušikabiinid,” lausus kultuurimaja direktor Keiu Kess.
JAAN LUKAS
Jaan Nuga taas Palamusel
Palamuse kirikus pidas pühapäeval esimest korda pärast ligemale aastapikkust Kanadas viibimist jumalateenistuse EELK Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Noore ülikooliharidusega teoloogi ja EELK pastoraalseminaris õpetajakutse omandanud Jaan Nuga valis Palamuse kogudus oma õpetajaks ülemöödunud aasta detsembris, ent kuna vaimulik oli juba enne seda lubanud aastaks Kanadasse
Toronto Peetri koguduse ja EELK Kanada praostkonna teenistusse minna, tuli tal lubadust täita. Tema äraoleku ajal oli Palamuse koguduse vaimulikutöö nagu enne uue õpetaja valimistki diakon Margit Laili õlul.
Mitte ainult Kanada, vaid ka mitme USA osariigi eesti koguduste külastamisest saadud kogemus ja värsked mõtted on uuele õpetajale heaks stardikapitaliks, alustamaks tööd Palamuse koguduses.
RIINA MÄGI
Põltsamaalased vaatasid kultuurikroonikat
Põltsamaa kultuurimajas näidati laupäeval linna kultuurikroonika sarja kuuluvaid videofilme.
Linna olulisemaid kultuurisündmusi on kohalik osaühing Ekvaator Ellar Sügiste ja Rein Viru isikus järjepidevalt videosse võtnud juba 1996. aastast ja teatavas mõttes on see kaasaegseks jätkuks kadunud Helle Kulli kunagisele koduuurimistööle ja emeriitpraost Herbert Kuurme Põltsamaa ajaloo teemalistele memuaaridele. Sündmused, mida jäädvustada, valib välja linnavalitsus ja mitme aasta peale on kroonikakassette kogunenud kenake hulk. Ühiselt vaadatud on neid ennegi, ent väikesest telerist ja õhtusel ajal, kui vanemad kultuurihuvilised enam kodunt välja tulla ei taha. Seekord korraldati kroonikaseanss päevasel ajal ja publikust puudust polnud. Filmide näitamiseks oli Ekvaatori meestel aga kasutada äsja laenu abil hangitud videokahur, millega saab videopildi suurele ekraanile projitseerida.
Rahva valikul vaadati rohkem kui kolme tunni jooksul ära filmid maakonna omavalitsusjuhtide paadimatkast Põltsamaa jõel, kultuurimaja juurdeehitusele nurgakivi panekust, suvesümfooniast Põltsamaa lossihoovis, kultuurimaja kauaaegse direktori Sirje Tuula ametist lahkumise tseremooniast ning möödunudaastasest Jõgevatrefist ja Põltsamaa motoshow’st. Kellele oli nähtu uudiseks, kellele pakkus äratundmisrõõmu. Kultuurikroonikaseansse korraldatakse edaspidigi: materjali, mida näidata, jätkub ja tuleb üha juurde.
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgeva jäähoki on päästetud
Möödunud aastal tekkis oht, et Jõgeval Mustvee maantee hokiväljakul ei korraldatagi enam treeninguid ja võistlusi. Spordientusiastid suutsid Jõgeva hokielu hääbumist vältida.
Eelmise aasta kevadel lõpetas tegevuse Jõgeva hokiklubi, mis ühendas jäähokining
jalgpallihuvilisi täiskasvanuid ja noormehi.
“Hokimängijad on aastakümneid kasutanud Betti Alveri tänaval asuvat kahekorruselist maja, kunagist rajooni spordihoonet. Jõgeva linnavalitsus otsustas hokiväljaku koos majaga enampakkumisel müüa. Hokiklubi taotlust eelisostuõigust saada ei rahuldatud. See põhjustas peataoleku, mille tagajärjel hokiklubi likvideeriti. Jäähoki ei surnud Mustvee maanteel siiski välja. Mullu sügisel tulid kokku spordihuvilised mehed ning moodustasid hokitraditsioonide säilitamiseks, arendamiseks ja teiste spordialadega tegelemiseks spordiklubi Pedja.
Klubi juhatuse esimeheks valiti 21aastase staažiga treener Kaido Poom, kes oli ka Jõgeva hokiklubi eesotsas,”rääkis SK Pedja juhatuse liige, spordiveteran Toivo Linnamägi.
Klubi juhatusse valiti ka kogenud hokimängijad Illimar Mets, Raimond Poll, noortevõistkonna treener Raimo Jäger ja 63aastane Heino Lehtmaa, kes on SK Pedja veteranide meeskonna vanim liige ja kapten. Klubi sekretär on tuntud pargijooksja Esta Pilt. Peale jäähoki pakub klubi sportimisvõimalusi jalgpallis, orienteerumises ja kalaspordis.
Kaido Poom ei tahtnud, et sportlased oma majast ilma jäävad, ja erastas hokiväljaku koos majaga. “Praegu on selles majas klubi kontor, olme- ning treeninguruumid ja siin hoiame ka sporditarbeid. Hoones saab mängida koroonat, lauatennist ja tegelda raskejõustikuga. Tulevikus tahame hoonet põhjalikult remontida, selleks tuleks kulutada vähemalt 100 000 krooni. Sama palju raha kuluks hokiväljaku uuendamiseks,” märkis ta.
“Hokistaadion vajab pidevat korrashoidmist. Klubi liikmetel tuleb seal töötada nii päeval kui ka õhtutundidel ja tihti ööselgi. Jää ettevalmistamiseks, siledaks freesimiseks ja kastmiseks kasutame aga 40 000 Soome marka maksvat Ameerika masinat Jäämati. Olemas on ka kompressor, millega saab väikesemõõdulise kunstjääga platsi rajada,” rääkis Heino Lehtmaa.
Spordiklubil Pedja on veteranide jalgpallivõistkond ning veteranide ja meeste jäähokivõistkond. 1987.—1988. aastal sündinud poisid löövad kaasa Eesti meistrivõistlustel jäähokis ja Jõgevamaa jalgpallivõistlustel. 1988.—1990. aastakäigu poisid võtavad osa Eesti meistrivõistlustest jalgpallis. 1982.—1984. aastal sündinud hokipoisid moodustavad aga SK Tähe noortemeeskonna tuumiku.
“Tulevikus kavatseme Jõgeval mängima hakata ka jäähokit rulluiskudel, milleks tuleb uuendada hokiväljaku mustkatet. Hoki rulluiskudel muutub Euroopas järjest populaarsemaks spordialaks,” rääkis Kaido Poom.
Kalev jäi põhjanaabritega hätta
Tallinna Kalevi korvpallimeeskond pidas nädalavahetusel Põhja-Euroopa korvpalliliigas NEBL kaks kodumängu. Kohtuti seni vaid ühe võiduga turniiritabelis eelviimast kohta jaganud Espoo Honka ja Lulea Plannja Basketiga.
Nädal varem Moskvas seni vaid võite tunnistanud Kiievi klubile tuule alla teinud ja
Euroopa superklubile CSKA hambaid näidanud Kalevit oli Tallinnas raske ära tunda. Espoo Honka vastu mindi esimese veerandaja lõpuks küll ladusa mänguga 21:14 juhtima, kuid teisel veerandajal suudeti eduseis hambutu rünnaku ja meeskondliku kaitse puudumise tõttu maha mängida. Et Kalev vastas Honka 25 punktile vaid 10ga, oldi poolajavileks juba 31:39 kaotusseisus. Viimase veerandaja alguseks suudeti mäng tasakaalustada, ent poolteist minutit enne lõpuvilet leiti end taas 10-punktises kaotusseisus. Et vastased olid vabaviskejoonel täpsed, ei aidanud ka mängu lõpus visatud 14 punkti.
“Kartsin esimest kodumängu juba ette, mängijad põlesid läbi. Kodumängus on vastutus tunduvalt suurem kui võõrsil,” tunnistas peatreener Üllar Kerde pärast mängu.
Eriti mannetuks jäi Gerald Eakeri esitus: ta oli Honka keskmängija Stephen Richi vastu suurtes raskustes. Eaker, kes seni oli keskmiselt 12 lauapalliga mängu kohta liiga parim lauavõitleja, kogus laupäeval vaid 4 lauapalli ning 5 punkti Richi 18 punkti ja 16 lauapalli vastu.
Seevastu pühapäevane mäng oli kui eelmise mängu tagurpidine peegelpilt. Esimesel mänguveerandil oli Kalevi kaitse auklik ning veerandaja lõpuks leiti end 18:29 kaotusseisust. Teisel veerandajal hakkas kaitse pidama ja visked tabama ning 14punktine kaotusseis muutus poolajavileks 46:44 eduseisuks. Kolmandal veerandajal suutsid rootslased veel skoori tasakaalus hoida, kuid viimasel veerandil ei leitud Kalevi põhiviisiku vastu enam rohtu. Enim punkte (28) kogus Andre Pärn, Rauno Pehka toetas 20 punktiga.
“Esimene võit kodus tuli raskelt, kuid mängude lõpuminutid näitasid, et meeskonnal on sisu,” oli Kalevi peatreeneril Üllar Kerdel põhjust rõõmustada.
Kalev jätkab 4 võiduga 7 mängust 14 meeskonna seas kuuendal kohal ning kohtub
täna ja homme Frankfurdis Skylinersi ning Taani klubide koondise Great Danesiga.
SULEV PÄRN
MITMESUGUST
Jõgeva Gümnaasiumis õpetati seksuaalkäitumist
Eesti Pereplaneerimise Liidu korraldatud üleeestilisel tervisekasvatusturneel oli üks esimesi peatuspaiku Jõgeva Gümnaasium.
Kokku külastatakse 2. veebruarist märtsikuu lõpuni kestval koolitustuuril koole 12 maakonnas. Algust tehti 2. veebruaril Võrumaal Parksepa koolis. Teine peatuspaik oli Jõgeva Gümnaasiumis 3. veebruaril. Jõgevalt suunduti edasi Käina kooli. Turnee lõpetatakse 31. märtsil Kuressaares. Eesmärgiks on seatud teavitada noori turvalisest seksuaalkäitumisest.
Jõgeva Gümnaasiumi perekonnaõpetuse õpetaja Maimu Valdmanni sõnul oli see päev igati huvitavalt korraldatud. Loengud ja diskussioonid toimusid viies töötoas, mille tegevus kestis kolm tundi. Koolitust korraldavad Eesti Pereplaneerimise Liidu aktivistid. Ühes töötoas käis Jõgeva Gümnaasiumis vestlemas ka Anneli Lääne Jõgevamaa Punasest Ristist.
Õhtu jätkus koolimajas diskoga, kus muusikat mängis DJ Cool D ning pidu juhtisid televisiooni noortesaadetest tuntud Veiks ja Tambet, kes korraldasid temaatilisi võistlusi ning mälumängu. Parimad said auhindu.
Maimu Valdmann: “Õpilased võtsid selle ürituse hästi vastu. Aprillis, kui korraldame koolis tervisekuu ürituste sarja, on meil plaanis jällegi Eesti Pereplaneerimise Liidu poole pöörduda. Kuuldavasti on neil valminud huvitav projekt teemal “Noortelt noortele”, mis peaks meie tervisekuusse hästi sobima.”
VAIKE KÄOSAAR
Jõgeval ja Kaareperes räägiti pagulusest
Möödunud reedel valgustas Eesti—Soome pagulasabi koordinaator Eestis Riina Kuusik Jõgeva Gümnaasiumi ja Kaarepere Põhikooli õpilastele paguluse olemust.
Riina Kuusik on rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppejõud Concordia ülikoolis. Ühtlasi on ta töötanud mitmes pagulaslaagris maailma eri paikades, viimati möödunud aasta suvel kolm kuud Keenias. Jõgevamaale kutsus teda esinema maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonna töötaja Imbi Jäger, kes on pagulasabi koordinaator Jõgevamaal.
Mõlemas koolis kõneles Riina Kuusik õpilastele paguluse olemusest, sõjapõgenike ja varjupaiga taotleja mõistest. Eestis on nimelt pagulus veel üsna tundmatu teema. Pagulusseadus võeti vastu alles 1997. aasta veebruaris, kuigi pagulasi hakkas Eestisse saabuma 90ndate aastate alguses. Kolm aastat tagasi hakkasid soomlased eestlastele paguluskoolitusi korraldama. Seesuguse koolituse läbis aasta eest ka Imbi Jäger. Jõgevamaa pagulasabi koordinaatorina teab ta, et Eestis teatakse pagulusest vaid piirkonniti ja koordinaatoreid pole veel kaugeltki igas maakonnas.
“Eestis tegeleb riigi tasemel pagulastega vaid üks inimene sotsiaalministeeriumis, Soomes aga üks inimene igas omavalitsuses,” teab Imbi Jäger.
VAIKE KÄOSAAR
Maie Luhti vaikelud ja maastikud
Põltsamaa kultuurimaja galeriis on 4.—26. veebruarini üleval kohaliku kunstiseltsi liikme Maie Luhti isikunäitus.
33 maali on pärit põhiliselt üheksakümnendate teisest poolest. 1975. aastast pärinev “Lehmad palaval päeval” on siiski tõendiks iseõppijast autori pikast maalijastaažist.
Laias laastus võib näitusetööd jagada maastikumaalideks ja vaikeludeks. Viimaste hulka võib liigitada ka mitu lillemaali. Lilledega näib autoril mingi eriline suhe olevat, mis võimaldab tal tabada eri lillede (pojengide, moonide, tulpide jne) olemust. Stiilsest vaikelust Põltsamaa Lossiveiniga saaks aga Põltsamaa Felix endale efektse ja trendika reklaamplakati.
Kuigi Maie Luht on maalinud ka koduse Põltsamaa jõe kallastel, näivad talle rohkem imponeerivat suuremad veemassiivid, nagu Peipsi ja meri. Viimane on üsna kapriisne modell ning selle põhjal, kui paljudes eri meeleoludes autor teda tabanud on, võib öelda, et ka merega, nii nagu lilledegagi, on maalija ühise keele leidnud.
Eraldiseisva rühma moodustavad emaüsas loodet kujutav “Elu puu”, lõhkilõigatud kätt kujutav “Abi ootel” ja abstraktne kompositsioon “Värav”. Kui esimesed kaks on ehk natuke liiga räigelt otseütlevad ja meenutavad, et autor on kaua aega polikliinikus töötanud, siis kolmas pakub välja päris põneva kujundi, olgu siis autor mõelnud värava all igaviku väravat, väravat uude millenniumi või hoopis midagi muud.
Kui võrrelda varasemaid ja viimase aja töid, siis tundub, et autori pintslijoon on läinud pisut pehmemaks ja värvid pastelsemaks. Arengu üheks eelduseks on pidev töö ja Maie Luht on oma lemmikharrastuses väga produktiivne olnud. Kaasa on muidugi aidanud kunstiseltsi pidevad kooskäimised ja maalilaagrid.
Rafineerituma maitsega vaatajale võib näituse üldilme liiga ilusmagus tunduda, ent võibolla peegeldab see mitte niivõrd asjaarmastajalikkust, kuivõrd autori helget maailmanägemist ja lihtsat, keerutamata suhet kunstisse.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Kartulikotitäis viina ja 2000 suitsupakki
Teisipäeva pärastlõunal korraldatud politseioperatsiooni käigus sattus politseinike
kätte rohkesti salaviina, sigarette ja muudki ebaseaduslikult müüdavat kaupa. Peeti kinni kauplemisloata mees, kelle autost ja kodust leiti ligi 2000 pakki maksumärgita sigarette, kartulikotitäis salaviina ja toiduaineid. Seaduserikkujale jõuti jälile Jõgeva vallas, kodu on tal aga Saare vallas.
Prefektuuris arutati töötulemusi
Jõgeva politseiprefektuuris arutati teisipäeval 1999. aasta töötulemusi. Kokkuvõte oli juba varem valmis, aga et selle arutamisest võtavad alati osa ka politseiameti esindajad, lükkus koosolek veebruarikuusse.
Põhiettekande tegi Jõgeva politseiprefekt Olev Schasmin, juhtivinspektorid ja komissarid rääkisid ettekannetes oma töölõigust. Olev Schasmin nentis, et viimased viis aastat on kuritegevuse tase Jõgevamaal olnud stabiilne, ehkki kõrge. Mullu selgitati kuri teos kahtlustatav isik välja 61,6%l kuritegudest ja süüdistus esitati 52,5%l kuriteojuhtumeist. Politseiameti sisekontrolliosakonna politseidirektor Raimo Koha ütles oma kokkuvõtvas sõnavõtus, et politseiametil ei ole Jõgevamaa politseinikele etteheiteid, sest kuritegude avastamise taseme poolest on prefektuur juba aastaid Eesti edukamate prefektuuride hulgas.
Purjuspäi autoroolis
1.—7. veebruarini peeti maakonna teedel kinni järgmised purjus autojuhid: Urmas
Muravljov (11.02.1968), Väino Smilinoff (13.08. 1942), Risto Haggi (01.11.1977), Arvo Palmiste (05.12.1954).
Võeti ära omatehtud püstol
Teisipäeva pärastlõunal leidsid politseinikud Jõgeval Liiva tn 2 keldrist omatehtud
püstoli, millest saab tulistada 5,6 mm väikepüssi padrunitega. Püstolit hoidis seal Nikolai (1981), keda süüdistatakse mitmes kuriteos. Kui ekspertiis tunnistab püstoli kasutamiskõlblikuks, lisandub süüdistustele ka loata tulirelva hoidmine.
Sissemurdmine kioskisse
Ööl vastu teisipäeva murti Jõgeval sisse Nadežda Borissova müügikioskisse Piiri tn
16. Varastati 2000 krooni väärtuses õlut ja tubakatooteid. Varastatud kraam leiti jõgevlase Jevgeni (1984) juurest ja tagastati omanikule.
Kolme päeva väljakutsed
Esmaspäeval keskpäeva paiku teatati, et Siimusti poe ukse ees lamab meesterahvas.
Kell pool kuus kaebas üks Siimusti elanik, et mees laamendab ja ajab teda korterist välja.
Poolteist tundi hiljem kaevati mürgeldamise üle Jõgeval Pargi tänava korteris. Patrull leidis siiski kõik rahuliku olevat.
50 minutit hiljem teatati Jõgevalt Aia tänavalt, et tundmatu mees püüab redeli abil majja ronida.
Teisipäeva hommikul kaebas Jõgeval Liiva tänaval elav korteriomanik, et tema ukse taga kolistatakse.
Kella kümne ajal helistati, et Jõgeva viaduktil vedeleb puurämps ja segab sõitmist.
Pool tundi hiljem leidis üks põltsamaalane, et tema kasvuhoonest on kadunud roostevabast terasest tünn.
Veidi enne kahte leiti Saare vallas Pedassaare külas meesterahva laip.
Õhtu eel teatati, et Jõgeva vana raudteejaama baaris tülitab purjus mees baarikülastajaid.
Kella poole üheteistkümne ajal helistas majaomanik Mustveest ja kurtis, et tema õuele on ilmunud võõras sõiduauto. Auto omanik leiti.
Tund pärast südaööd teatati kraavi sõitnud kaubikust Puurmani silla juures Tallinna—Tartu maanteel.
Kolmapäeva hommiku eel teatati sissemurdmisest Põltsamaa endisesse linnasauna.
Kell kümme kutsuti politseinikud Jõgeval juhtunud liiklusõnnetuse sündmuskohale. Juhid ei jõudnud süüküsimuses kokkuleppele.
Vägaris põles katlamaja, Saarelt leiti mürsk
Eelmisel nädalal teatati Jõgevamaa päästeteenistusele ühest tulekahjust, mürsuleiust ja kahest gaasiavariist.
Esmaspäeva pärastlõunal põles Pajusi vallas Vägari külas 18 korteriga elamu keldris asuv katlaruum. Jõgevalt ja Aidust kohale saabunud päästemeeskonnad panid tulele piiri, hävis vaid katlaruumi elektrijuhtmestik, veidi küttepuid ning ruumid tahmusid. Tulekoldele ligipääsemiseks lammutati umbes ruutmeeter katlamaja peal asuva korteri põrandat. Õnneks selle trepikoja korterites ei elata, seega ei saanud keegi vingumürgitust. Katlakütja Uuno (49) oli jätnud katla omapead küdema ja läinud läheduses asuva lasteaia katlas tuld kohendama. Selle ajaga olid väljakukkunud sädemed katlakolde ees puupakud süüdanud ja maja paksu suitsu sees. Päästeteenistuse inspektori Illar Tootsi sõnul tekitas põlengu kolme ohutusnõude eiramine: küdev katel jäeti järelevalveta; katlaruumis võib olla vaid 0,5 rummi küttepuid; küttematerjal ei tohi asuda koldele lähemal kui 1,5 meetrit. Katlakütjat ja OÜ Vägari Elamu juhatajat trahviti.
Eelmisel kolmapäeval teatati, et Siimustis tuleb ühe elamu keldrist tugevat gaasilõhna. Avariibrigaad avastas gaasikatlamaja reduktori rikke. Neljapäeval tunti Jõgeval Rohu tänava elamus gaasilõhna, mille põhjustas torustiku rike.
Laupäeval leiti Saare küla lähedal metsalangilt lõhkekeha. Tartust saabunud demineerijad tegid kindlaks, et metsalangetajad olid leidnud 45 mm suurtükimürsu. See viidi Tartumaale ja tehti Kukemetsa karjääris kahjutuks.
ARDI KIVIMETS