Vooremaa
Hanekarjad laastavad karjamaid ja kevadkülve
Tänavu erakordselt kauaks Jõgevamaale jäänud metshanede parved teevad põllumeestele tõsist kahju. Jõgevamaa keskkonnateenistusse on saabunud lindude laastamistööde kohta kümneid teateid. Eelmisel nädalavahetusel jõudis haneparv nokkida üles Kivijärve lähedal Männiku talu alles külvatud kaeraseemne. Kuu aega tagasi nokkisid haned rohulibledest puhtaks karjakoplid Ellakveres, Mammul, Paluperes ja mujalgi.
“Seda, et haned võivad nuhtluseks saada, ei osanud küll uneski ette näha. Haned on tõsiselt kahjustanud karjamaid umbes 80 hektaril. Paistab, et lindudele on eriti meeldinud einestada Võidu lähedale mullu rajatud karjakoplites, kuhu külvasime Itaalia raiheina. Kümmekond päeva tagasi külvasime Patjalas 40 hektarile nisu. Sellegi külvi on nad üles ajanud. Täpsem kahju selgub hiljem, kuid esialgse hinnangu kohaselt on haned ühistule tekitanud 130 000—140 000 krooni ulatuses kahju,” arvas ASi Perevara tegevdirektor Alo Teder.
Haned jätsid lehmad lauta
“Liigvesi või põud on meile küll liiga teinud, aga sellist jama pole veel olnud. Aprillis tegid haned Mammu lauda juures poolesajal hektaril päris puhta töö. Mujal saime oma 850-pealise karja lasta välja 25. aprillil, kuid Mammu farmi 220 lüpsilehma olime sunnitud jätma veel talvetoidule: haned jõudsid enne karjalaskepäeva rohu ära süüa. Ööd olid külmad ja vihma ka ei sadanud, rohukasvu areng jäi seisma. Kohati on koplites maa päris must veel praegugi, rohetab vaid mõni tutt orasheina,” oli kauaaegne peazootehnik Vello Leivategija nõutu.
Perevara töötajad käivad haneparvi aegajalt laiali peletamas, kuid ega sellest suurt tolku ole: linnud on autode, traktorite ja inimestega juba harjunud ja tõusevad vaid
korraks õhku, et paarisaja meetri kaugusel söömaaega jätkata. Aktsiaseltsil on 3000 hektarit maad ja ega kõike valvata jõua.
Kahju kasvab iga päevaga
Jõgeva Seemnekeskuse direktor Arvi Tupits ei välista vajadust, et Ellakveres ja Patjalas tuleb lindude pärast paarkümmend hektarit nisupõldu uuesti harida. “Kuna tegeleme seemnekasvatusega, on meile tekitatud kahju eriti suur, sest Rootsist, Saksamaalt ja mujalt ostetud supereliitseemne kilo maksab üle kümne krooni. Ei uskunud, et hanekarjad meil nii kaua istuvad, külviga pidime aga alustama. Haned on juba nii julgeks läinud, et kui ühes põlluservas veel külvad, siis teises servas ajavad nad oma labida moodi nokaga külvirida juba lahti,” vangutas Tupits pead ja asus kirjutama tekkinud kahju hindamiseks avaldust keskkonnateenistusele.
Senistel andmetel on hanekari valinud omapõhiliseks söögikohaks Kivijärve, Kuremaa, Laiuse ja Jõgeva linna ümbruse. Lindude tekitatud kahju hüvitamist kavatsevad taotlevad ka OÜ Laiuse, Männiku talu peremees Valev Nurk jt.
Kevadel on haned puutumatud
Jõgevamaa keskkonnateenistuse piirkondliku metsanduse spetsialisti Arvo Toominga arvates on kevadrändel viibivate haneliste tavalisest kauemaks ajaks siiajäämine ilmselt tingitud tundras valitsevast külmast ja sellestki, et Eestis on hanedele kaetud rikkalik söögilaud, kus nad saavad juba teist kuud häirimatult istuda.
“Kevadine linnujaht on meil juba neljandat või viiendat aastat keelatud, nagu Euroopa Liiduski. Kuu aega tagasi võis kohata 5000-nokalisi linnugruppe, nüüd tiirutavad vaid paarisajapealised parved, kes toitumise ajaks koonduvad suurematesse gruppidesse. Kui arvestada, et üks hani sööks vaid sada grammi teri, siis on lihtne arvata, kui kiiresti jõuab tuhat nokka hektari põldu teradest puhtaks teha,” arutles Tooming.
Tema arvates võiks olla lindude kevadine mõõdukas küttimine siiski lubatud. Kui lindudel elu kibedaks teha, on nad sunnitud ära lendama. Linnud nokivad põldudelt mürkkemikaalidega puhitud vilja. Millist mõju see neile ja nende järglastele avaldab, pole veel selge. Võib arvata, et me oma lojaalsusega mitte ei kaitse, vaid hoopis mürgitame linde.
ARDI KIVIMETS
Maavanem andis kodanikuõpetuse tundi
Maavanem Margus Oro kohtus neljapäeval Jõgeva Ühisgümnaasiumis vanemate klasside õpilastega.
Kodanikuõpetuse tunni vormis üles ehitatud kohtumist alustas maavanem küsimustega Eesti riigikorralduse, presidendi, peaministri, maakondade ja omavalitsuste kohta. Riigijuhte teadsid õpilased hästi, kuid Jõgeva maakonna omavalitsuste arvu nimetamisega jäid nad hätta. Küll aga tundsid noored huvi, mitu omavalitsust haldusreformi järel maakonnas alles jääb. Margus Oro juhtis õpilaste tähelepanu sellele, et valdade arvust olulisem peaks olema haldusreformiga saavutatav uus kvaliteet kohaliku elu juhtimisel.
“Huvitav oli kuulda noorte inimeste mõtteid ja vaateid kodukandi, kodumaakonna ja Eesti riigi tulevikule. Kuna enne maavanemaks saamist töötasin haridusjuhina, oli kohtumine minu jaoks tähtis ka õpetajaameti meenutamise mõttes,” ütles maavanem.
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Nädalavahetusel viidi spordihoones Virtus läbi rahvusvaheline korvpalliturniir Forte Cup. Homme on ühisgümnaasiumis algklasside kevadkontsert. Neljapäeval on lasteaias Karikakar koduste laste hooajalises mängurühmas lõpupidu ning tutipäev ühisgümnaasiumis. Maavalitsuse saalis on reedel maakonna spordiprojektide rahastamise arutelu. Samas toimub reedel haldusterritoriaalse reformi maakondliku töögrupi laiendatud koosolek. Reedel on maavalitsuses arutelu maakonna kultuurielust, osalevad Viljandi kultuurikolledži üliõpilased. Reedel ja laupäeval on spordihoones Virtus KeskEesti mess. Laupäeval korraldavad Jõgeva Äriklubi ja SK Forte Virtuse ees X JC Kevadjooksu. Laupäeval on Jõgeva muusikakooli lõpetajate lõpuaktus.
Möödunud kolmapäeval peeti Kassinurme mägedes valla kuue lasteaia ühine nõidade pidu. Laupäeval oli vallavalitsuse saalis ülevallaline lastevanemate õppepäev. Eile algas Laiuse koolis loodusainete nädal ja loodusfoto konkurss. Neljapäeval on orienteerumisneljapäevak Siimusti lauluväljakul. Laupäeval korraldab Jõgevamaa metsaselts Kassinurme mägedes toomepeo.
Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras haldusreformi küsimused jm. Laupäeval esineb Raja kooli saalis peetaval emadepäeva kontserdil külalisena Rakvere saksofonikvartett. Autasustatakse emadepäeva joonistusvõistluse võitjaid. Näitus võistlustöödest on koolisaalis väljas ka järgmise nädala jooksul.
Eile pidas kultuurikeskuses mõttetalguid linnapäevade korraldamise komisjon. Täna on 2. keskkoolis võidupäeva mälestushommik. Homme istutavad 1. keskkooli abituriendid viimase koolikella päeval puu mälestusparki. 10.—12. maini on 1. keskkoolis väljas tütarlaste käsitöönäitus. Neljapäeval annab kultuurikeskuses külalisetenduse Jõhvi lasteteater. Reedel peetakse emadepäeva pidu 1. ja 2. keskkoolis. Kultuurikeskuses peetakse reedel kevadpidu, mis on ühtlasi taidlejate hooaja lõpukontsert ja esinevad kõik taidlusringid.
Möödunud neljapäeval arutas jaanipäeva tähistamiseks loodud töögrupp ülevallalist jaanipäeva tähistamist. Eeloleval reedel on vallavalitsuse istung.
Reedel oli Palamusel Lions klubi pidulik asutamine. Palamuse näitetrupp esines nädalavahetusel üleeestilisel harrastusteatrite festivalil Põlva kultuurikeskuses ning sai peaauhinna. Laupäeval kohtusid Palamusel filmi “Kevade” tegelased. Eile oli Palamuse naisseltsi aastakoosolek. Töökoosolekut pidas eelolevate Palamuse valla päevade korraldamise toimkond. Vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjon arutas oma töökoosolekul noorsooorganisatsioonide küsimusi. Reedel vaetakse Palamuse piimaühistu koosolekul ühistu tulevikku. Kaarepere rahvamajas on reedel emadepäeva kontsert ning eakate õhtupoolik. Eakate klubi hooaja viimane õhtu on Palamuse rahvamajas, kus on külas Viljandi kultuurikolledži tudengid.
Laupäeval on Palamuse rahvamajas emadepäeva kontsert koos Estonia teatri solistidega. Pühapäeval toimub Palamuse Maanteejooks.
Täna on Pala kultuurimajas kohtumine kirjanik Kati Murutariga. Reedel on Pala kooli kevadpidu kultuurimajas, emadepäeva kontserdil esinevad nii kooli ja lasteaia lapsed kui ka kultuurimaja taidlejad. Laupäeval on Rannal Tuhandeaastase tamme juures millenniumitamme istutamine, Mall Hiiemäe brošüüri “Tammest rahvasuus” esmaesitlus jm. Esinevad kohalikud taidlejad. Pühapäeval laulavad Kodavere kirikus emadepäeva puhul pühapäevakooli lapsed.
Möödunud nädalal pidas suviste kihelkonnapäevade plaane korraldustoimkond. Reedel on emadepäeva kontsert Saduküla koolis. Laupäeval on Sadukülas emadepäeva kohvikklubi.
Nädalavahetusel oli Lille tänava koolimajas Jõgevamaa 4H juhtide koolitus “Esmaabikursus”. Eile oli linnavalitsuse istung. Linnavalitsuses peetud Põltsamaa Lossifondi koosolekul arutati fondi põhikirja. Lasteaed-algkooli Tõruke seitsmenda rühma lapsed käisid koos õpetajatega Tallinnas telesaate “Kuulus või kummaline” lindistusel. Täna osaleb linnapea Margi Ein Eesti Linnade Liidu juhatuse istungil. Homme on linnavalitsuses Põltsamaa piirkonna turismialane nõupidamine. Lasteaedalgkooli Tõruke ruumides on homme linnavolikogu haridus, kultuuri ja spordikomisjoni koosolek. Neljapäeval on ühisgümnaasiumis laste jalgrattavõistluse “Vigurvänt 2000” koolisisene võistlus. Lasteaed-algkoolis Tõruke on lastevanemate hoolekogu koosolek. Reedel annab ühisgümnaasiumis külaliskontserdi pereansambel Soomest.
Laupäeval on kultuurikeskuses puhkeõhtu “Peod lilli täis…”, kus esinevad Tõrukese lapsed, Aidu segaansambel, Pajusi rahvatantsijad ja segakoor Leelo. Pühapäeval korraldatakse kultuurikeskuses emadepäevale pühendatud pidulik kontsert, kus esinevad Põltsamaa laulupoisid ja viiuldajate ansambel.
Eile külastas Eestis visiidil viibinud Soome Vabariigi peaminister Paavo Lipponen Adavere lihatööstust ja lõunastas Adavere tuulikus. Adaveres toimus eile arutelu koos muinsuskaitseameti esindajatega endise mõisahoone remondi küsimustes. Homme ja ülehomme toimub kanuumatk mööda Põltsamaa jõge, et selgitada suviste kanuumatkade marsruuti ja kooskõlastada peatuskohad Alam-Pedja looduskaitsealal.
Neljapäeval arutab Adaveres kohaliku kultuurielu korraldamist vallavolikogu kultuurikomisjon. Reedel korraldatakse Kamari lasteaias emadepäevale pühendatud pidu. Õhtul toimub Kamari klubis emadepäevale pühendatud aktus ning tantsuõhtu.
Homme on vallavolikogu istung, mille päevakorras on möödunud aasta eelarve revisjon jm. Reedel on Voore koolis õpilaste ruumikujunduslike seadete võistlus. Pühapäeval on emadepäeva kontsert Voore koolis.
Pühapäeval oli Maarja rahvamajas vitspunutiste kolmas õppepäev. Laupäeval on Maarja keskkooli ruumides Tabivere valla Minimiss 2000 valimised. Pühapäeval on Tabivere rahvamajas emadepäeva pidulik kontsertaktus. Tabivere muuseumis on laupäeval ja pühapäeval väljas emadepäevale pühendatud näitus.
Reedel oli vallavanem Mati Kepi pidulik vastuvõtt valla edukatele korvpallipoistele ja nende treeneritele. Eile oli Sadala koolis õpilaste arutelu teatritegemisest teemal “Pipi ja Karlsson”. Reedel on vallavalitsuse istung. Sadala koolis tähistatakse emadepäeva laste näitemängu ja moedemonstratsiooniga.
ARVAMUS
Võiks ju alustada nii: “Kui ma Toompeale jõudsin, oli istungjärk juba alanud.” Nimelt pääsesin Riigikokku valitsusse läinute asendusliikmena.
Koos teiste samamoodi parlamenti jõudnutega andsin vande nö põhikoosseisust nädalapäevad hiljem, 25. märtsil 1999. Ja kuigi hirmu lossi ees polnud — olin ju pea viis aastat maavanemana igal teisipäeval valitsuse istungitel käinud —, värises põlv puldis olles küll.
Pärast vande andmist läksin ettenähtud kohale, kus mind õnnitles üks šarmantne daam. Surus käe pihku ja ütles, et nüüd oleme neli aastat kõrvuti. See oli Liis Klaar. Ette rutates nendin, et daamiga ühes pingis istumine sunnib end jälgima, näiteks kas või ses suhteski, et lips otse oleks.
Pärast andsin veel riigikantselei personaliosakonnas allkirja, et olen maavanema ametist prii. Kui lossist välja jõudsin, küsis autojuht Volli: “Noh, kas nüüd oledki läinud?” Siis jõudis asi ka endale kohale.
Erilist sisseelamisaega ei antud. Olin algul rahanduskomisjonis ja kohe tuli säästueelarvet tegema hakata. Olid pikad vaidlused komisjonis, ööistungid ja kuluaarid. Saalis ukse taga kuulsin mõne pikemat aega Toompeal olnu suust vaidlustest selliseidki sõnu, mis sundisid mõttes küsima: “Kas selline ongi parlamendistiil?” Pole mingi uudis, et Riigikogu põhitöö toimubki väljaspool saali: komisjonides, fraktsioonides ja fraktsioonide vahelistes väitlustesläbirääkimistes.
Maavanemana Valges saalis valitsuse istungeid jälgides olin mõnigi kord imestunud ministrite üle, kes teatasid, et ühes või teises küsimuses ei saa otsustada, sest asi pole poliitiliselt läbi räägitud. “Mis poliitika? Nemad on ju ministrid ja kui valitsus ei otsusta, siis kes veel?” küsisin endalt. Nüüd olen aru saanud, et asi on keerukam. Ja Mart Siimanni valitsusel oli eriti raske, sest nemad olid vähemusvalitsus.
Tegelikult pole see võimude lahusus nii lihtne asi midagi ja seadusandjal on siiski otsustav osa. Siit ka need pikad vaidlused, mis kõrvalseisjale mõnigi kord ehk mõttetuna tunduvad. Säärane rollivahetus oligi alul kõige harjumatum.
Maavanemana olin harjunud suurema konkreetsusega. Pea iga nõupidamine lõppes allkirja ja otsusega. Viimane võis ju hiljem muutuda, aga teatud ajahetkeks oli ta olemas. Parlamendis on teisiti. Mingi otsuse läbiminekuks tuleb pidada pikki läbirääkimisi. Teoorias peaksid need aitama ka seadusi paremaks muuta.
Muidugi pole see alati nii. Tegelikult on ideaalset ja kõiki rahuldavat seadust võimatu vastu võtta. Kasvõi sellepärast, et mitte ükski valitsusliit ei esinda kunagi kõiki valijaid. Ikka on neid, kes ühe või teise valitsusega opositsioonis on. (Olen mõelnud, et opositsioonis oleks tore olla, saaks saalis igatsorti teravaid ja vaimukaid küsimusi esitada ning millegi eest eriti ei vastuta.) See on paratamatu ja ainuõige. Loomulikult otsustab praegune valitsusliit selle mandaadi alusel, mis meile mullu märtsis anti. Kui uued valimised toovad uue jõu võimu juurde, otsustavad nemad oma mandaadi alusel. Ma loodan ainult, et need otsused ei lähe kaugele sellest suunast, mis Eesti arengule hea ja vajalik.
Oleme koalitsioonis ja loomulikult peame lähtuma leppest, mis valitsusliidu tegemiseks sõlmiti. Paljudes asjades oleme ka ilma selleta üksmeelel, vaidlused tekivad elluviimise teede ja kiiruse üle. Aga mingil juhul ei saa öelda, et on üks, kes dikteerib. Oleme ikkagi kolm võrdväärset.
Iseasi on, et mõni teistest rohkem silma paistab. Mõõdukate puhul on ehk tegemist
ka sellega, nagu ütles Marju Lauristin, et me ei tegele enesekiitmisega. Samas oleme, kui jälle tema sõnu kasutada, koalitsiooniseinas mört, tänu kellele valitsusliit on koos püsinud.
Otsustamisel on oma osa ka lobistamisel, kui sellist sõnast lobby tulenevat väljendit
kasutada tohib. Minu arvates kuulub see parlamentaarse demokraatia juurde. On erakondade vahelist lobistamist nii valitsusliidu sees kui ka väljaspool seda ja huvigruppide poolset lobby. Küsimus on, kuidas mitte ületada piiri, mille järel huvigruppidega arvestamine muutub neile allumiseks. Enda jaoks olen küll arvamuseks võtnud, et seadusloomele tuleb vaid kasuks, kui puutun kokku teatud alaga tegelevate inimeste võimalikult laia spektriga.
Selle kohta on hea näide, mis puudutab ka sisulist tööd. Iga parlamendiliige peab tegelema seadustega, mis esmapilgul näivad teda mitte puudutavat. Majanduskomisjoni läinuna pidin vastutama meresõiduohutust ja lootsiteenistust puudutava eelnõu eest. Olen küll põline maamees, sest ega Peipsit ikka mereks nimetada saa, aga midagi polnud parata. See töö viis kokku lootside, kaptenite, riigiametnike ja teistegagi. Majanduskomisjonis ongi vaheldusrikkam kui oli rahanduskomisjonis.
Sageli on vaieldud, kui palju võib kuskilt koha pealt tulnud oma “kolkahuve” arvestada. Minu meelest pole mõtet pead liiva alla peita ja väita, et saadik pole mandaadiga seotud. Eriti minu puhul on see nii. Endise maavanemana ei saa ma väita, et Jõgevamaa mind enam ei huvita. Otseses seadusloomes muidugi ei mõtle sellele, kas üks või teine säte on just sellele maakonnale kasulik, kuid näiteks eelarve puhul on see mul kindlalt meeles. Ma ju näen maakonda tervikuna ja tean, mis pooleli jäi ja kuhu midagi vaja on. Mulle pole see abstraktne või anonüümne territoorium. Muidugi ei või unustada, et olen Jõgeva-ja Tartumaa saadik.
Tallinnas tööl käia on muidugi keerukas. Aga juba maavanemana lendasin palju ringi ning pere jaoks jäi liiga vähe aega. Tegelikult on mulle varemgi tehtud ettepanekuid Tallinna tööle minna, aga need eeldanuks kolimist. Seda ma aga ei taha. Olen oma kodu rajanud Palamusele, tallu, kus kunagi elas Raja Teele. Usun, et see jääbki minu ja mu pere koduks.
MEELIS PAAVEL,
Riigikogu liige
Mõõdukad
KIRJAD
Pensionäride kevadpidu Jõgeval
29. aprilli kaunil soojal õhtupoolikul kogunes Jõgeva kultuurikeskusesse saalitäis huvilisi Jõgeva linnast ja ümbrusest, et pidada memme-taadi kevadpidu.
Kokkutulnuid tervitas Jõgeva Linna Pensionäride Ühenduse nimel Heino Ilves. Laval võttis kohad sisse Jõgevahe pere kapelli teine koosseis, kes Hillar Laane juhatusel lõi kohe toreda peomeeleolu. Linna pensionäride kollektiivid esitasid muusikalise aruande talvisest tegevusest.
Kava naelaks oli “Pensionäride laul”, millele sõnad on teinud Võrumaa pensionärid, viisi aga Hillar Laane. Autorit tänati lilledega. Tervitajate seas olid ka Riigikogu liikmed Mai Treial ja Villu Reiljan. Meelelahutust pakkusid veel Mustvee
kultuurikeskuse estraadiring ja Vaimastvere laulusõbrad. Tantsusolistid Meljo Kaaviste ja Piret Võsu tantsurühmast Luukar demonstreerisid, milline näeb välja üks õige eesti rahvatants noorte tantsijate heas esituses.
Mehiste lauludega tervitas pidulisi meeskoor Mehis Merike Katti juhatusel. Aino Tooming kandis ette omaloomingulisi luuletusi, millest mereteemalise luuletuse palus ta riigikogulastel anda edasi meie presidendile.
Ettekannete vaheajal said pidulised jalga keerutada Jõgevahe pere kapelli lustakate lugude ja Hillar Laane ilusate laulude saatel. Lilledega tänati pensionäride ringide juhte, tervitati sünnipäevalast Udo Toomingat ja auväärset tantsumemme Linda Rausi.
Kõik osavõtjad jäid kevadpeoga väga rahule.
EVI TÄHT
JUHTKIRI
Paljud mäletavad, kuidas aastaid tagasi tähistas kogu progressiivne inimkond 9. mail fašistlike röövvallutajate üle saavutatud võidu järjekordset aastapäeva. Jõgeval elanud volgasakslased seevastu ei leidnud selles päevas midagi tähelepanuväärset ning, hoolimata kohustuslikust vabast päevast, otsustasid parem tööle minna.
Võit Hitleri juhitud Saksamaa üle oli paljude maailma rahvaste jaoks pikisilmi oodatud rõõmusõnum, mis tähendas ühe koleda ajajärgu lõppu. Eestlaste jaoks, paraku, jäi rõõm poolikuks — Hitlerist, tõsi, saadi lahti, kuid seda asendanud Stalini režiim oli veel mitu korda hullem. Eesti mehed rindel enam ei langenud, kuid eesti naisi, lapsi ja vanureid tapeti, vangistati ja küüditati endisest suurema innu ja energiaga.
Juutidele ei pane keegi pahaks, kui nad oma holokausti kogu maailma rahvastele pidevalt meelde tuletavad ning oma kunagistele piinajatele veel aastakümnete tagantki kättemaksu nõuavad. Kuid pruugib vaid eestlastel või lätlastel mõni sõjaroimar kohtu alla anda, kui Venemaa süüdistab meid kõigis surmapattudes ning ka eurokomissarid soovitavad vana vaenu unustada ja sõbralikult koos elada. Võitjate üle ju kohut ei mõisteta, meie aga võitjate hulka ei kuulu.
9. mai on aga siiski tähtis päev nende eesti sõdurite jaoks, kes võitlesid mõlemal pool rindejoont, küll võõra riigi mundris, kuid siiski salamisi oma kodumaa vabadusest unistades. Arvan, et kummalgi poolel sõdinutel pole teineteise ees midagi häbendeda ega kahetseda ning nad võivad koos mälestada neid, kellel selle päevani ellu jääda ei õnnestunud.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Pajusi vald enne haldusreformi
Jõgeva maavalitsuse ja omavalitsuste liidu ühise väljaande põhjal on Pajusi tüüpiline keskmine vald — pindala 232,47 km 2 ja elanike arv 1764.
Ühelt poolt lähevad valla piirid Mällikvere külani, kust on Põltsamaani 2,5 km ja teiselt poolt Kaave bussipeatuseni, kust on Jõgevale ligi 6 km. Vallas on 14 küla, sealhulgas Aitu, Pisisaarde (endisesse Pajusi kolhoosi keskusesse), Pajusisse ja Kalanasse on ehitatud suuri paneelmaju. Tsentraalsed katlamajad on hingusele läinud. Paljud on korteritesse ehitanud ahjud või siis kütavad elektriga. Seni ei tegutse vallas ühtegi korteriühistut. Kommunaalteenuste eest hoolitsevad inimesed ise või kasutavad erastruktuuride teenuseid.
Ettevõtlus
Eelmisel aastal tegutses Pajusi vallas 83 ettevõtet, millega asuti valdade seas kolmandal kohal. Tegelikult on tegutsejate arv vallavanema Heldur Lääne andmetel suurem — 106. Pajusi kolhoosist eraldus reformi käigus 16 iseseisvat üksust, millest on tänaseks tegevuse lõpetanud kaks. Põhiliselt toodetakse ja töödeldakse põllumajandussaadusi (vein, tärklis, lihasaadused). Liivakarjääre valla territooriumil ei ole, see-eest on paekivikarjäär, kus AS Kaltsiit toodab ja müüb purustatud paekivi. Tänu sellele laekub vallale aastas 150 000 krooni ressursimaksu. AS Tara Torf kaevandab ka turvast. Metallitöödega tegeleb AS Eltor.
Vallamaja kaugel
Varem asus vallamaja Pajusis, Kalanasse koliti neli aastat tagasi. Siin paiknes valla keskus ka sõdade vahelise Eesti Vabariigi ajal. Vana haldushoone on nüüdseks renoveeritud.
Tapiku ja Aidu rahvas kasutab vallamajja tulekuks bussi. Tapikule sõidab buss kaks korda nädalas (teisipäeval ja neljapäeval). Pisisaare kaupluse Kalana filiaali müüja Inga arvates on Tapiku rahval lihtsam Põltsamaale minna kui Kalanasse tulla. Sealset kanti, kus elab alla saja inimese, põhiliselt pensionärid, peetakse ääremaaks. Tapikul tegutseb kaks elujõulist 90—100-hektarilist suurtalu.
Kui vallamajas toimingud aetud, külastavad inimesed ka kauplusi. Kalanas on kaks kauplust. Müüja Inga arvates jätkub mõlemale kauplusele ostjaid, sest tänu vallamajale käib siin palju võõrast rahvast. Kui Pajusi vald kaob või laguneb erinevateks tükikesteks, mis võivad liituda eri omavalitsustega, ootab Kalana kauplusi Heldur Lääne arvates Aidu saatus, kus koos Põdra sovhoosi hingusele minekuga kadus ka pood. Kaubandust peetakse piirkonna rikkuse indikaatoriks — kui see kiratseb, on ka rahvas vaene. Pajusi vald on selle poolest õnnelikus seisus, et Päinurme kaubabuss teeb perioodiliselt valla küladele ringi peale.
Teed ja side
Pajusil on teede suhtes vedanud, sest 160 kilomeetrist on riigiteid 100 km, 40 km kuulub vallale ja 20 km on muid teid. Sideprobleemid on ära langenud. Tänu Jõgeva raadiomastile ja mobiilside arengule enam telefonide taotlusi valda laekunud ei ole.
Omandireform
“Mida enam lõpu poole liigume, seda keerulisemate probleemidega kokku puutume,” teatas vallavanem. Koguneb ka selliseid toimikuid (7080), mille vastu subjekt ei ole huvi tundnud. Käesoleval aastal on vallas läbi viidud 20 notariaaltoimingut. Igasuguseid tõendeid on väljastatud 50 ringis. Kauplemislube on väljastatud kaheksa.
Hariduselu
Koole on valla territooriumil kaks: Pisisaare 6-klassiline kool ja Aidu lasteaaed-algkool. Tapiku lapsed käivad koolis Jõgeval. Kuna palju lapsi käib koolis väljaspool valda, tuleb Pajusi vallal teistele omavalitsustele maksta miljon krooni aastas. Oma hariduselu korraldamiseks kulub aastas 1,8 miljonit krooni.
Sotsiaalabi
Vallavanem Heldur Lääne loeb Pajusi omapäraks seda, et ollakse inimestele lähemal ja seetõttu saadakse neile suuremat tähelepanu osutuda. “Kõik tunnevad kõiki ja nii on lihtsam inimest ära kuulata ja tema probleemidest aru saada ning abi osutada,” ütles Lääne.
Valla sotsiaalnõunik on see ametnik, kelle poole inimesed kõige sagedamini oma muredega pöörduvad. Vallas elab 832 peret, keskmiselt tuleb pere kohta üle kahe inimese. Nendest 80 peret ehk 9,6% taotleb toimetulekutoetust. Peale selle makstakse ühekordseid toetusi. Käesolevaks aastaks on selleks eraldatud 50 000 krooni.
Koolitoetusteks on eraldatud 250 000 krooni. Toiduraha (koolilõuna, 7 krooni päev) makstakse 300 lapsele. Sünni- ja beebitoetusteks on käesolevaks aastaks eraldatud 20 000 krooni. Vald maksab ka täiendavaid matusetoetusi, ligi 1000 krooni matuse kohta (10 000 kr aastas). Vallas elab palju pensionäre.
Kalana pensionäride Luule ja Laine sõnul neil vallamajja asja ei ole. Rohkem pöörduvad sinna noored, kes saavad toimetulekutoetust. Nende arvates võiks vallamaja kaduda ja hoonesse tuleks teha vanadekodu.
Vald jätab rahva ükskõikseks
Heldur Lääne nimetab pisivaldasid demokraatia kooliks, sest siin tunnevad kõik vallavolikogu liikmeid ning saavad seetõttu neile oma soove ka edasi anda. Kahjuks on enamus inimesi passiivsed, ei tunne huvi valla tegemiste vastu ega loe vallavalitsuse ja volikogu poolt vastu võetud materjale. Teisest küljest on vald Heldur Lääne arvates oma olemuselt bürokraatlik organisatsioon ega ole seetõttu tavainimesele meelepärane, kuna jälgib ning nõuab kehtivate seaduste ja määruste ning kodanike poolsete kohustuste täitmist.
RAIVO SIHVER
Looduskaitseselts taastab oma endist sära
Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) moodustati 1966. aastal, Jõgeva osakond loodi paar aastat hiljem. Et viimasel aastakümnel on seltsi tegevus veidi soikunud, püüab ELKS oma elujõudu ja endist autoriteetsust taastada.
“Meie seltsi olukord on ühest küljest suurepärane: teotahteline ootuses liikmeskond, särav minevik ja suurepärane nö kaubamärk; teisest küljest aga vilets: seltsi rahaline baas on peaaegu olematusse kadunud, puudub ülevaade osakondadest ja liikmetest, hääbunud on koostöö riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega,” nentis ELKSi juhatuse esimees Juhan Telgmaa seltsi Jõgeva osakonna üldkoosolekul aprillikuu lõpus. Telgmaa valiti ELKSi tegevesimeheks mullu sügisel, kui kauaaegne looduskaitseseltsi juht Jaan Eilart sellest ametist loobus.
“Vene ajal oli looduskaitseselts ainuke legaalne asjaajamise moodus. Et ühiskond on muutunud ja esiplaanil hoopis teised huvid, siis on riigi poolt looduskaitseseltsile tulnud materiaalne baas ja raha haihtunud, otsa sai ka metseenluse aeg. Seltsil oli üle 40 osakonna, nendest mitmel on järjepidevus katkenud. See ei kehti Jõgeva kohta, kus Ärni Kuusik ja Metsameeste Selts eesotsas Kaupo Ilmetiga on seltsi üleval hoidnud. Vaja on väed üle vaadata, plaane pidada ja organisatsioon uuesti käima lükata, et olla jätkuvalt kasulik nii ühiskonnale kui ka seltsi liikmetele,” arvas üleriigilise seltsi palgaline peamees Juhan Telgmaa.
“Seltsi Jõgeva osakonna 1972. aastal valitud seitsmeliikmelisest juhatusest on enamik välja langenud, revisjonikomisjoni liikmed läinud manalateed. Uut komisjoni polnud vajadust valida, sest liikmemakse enam ei laekunud. Meil oli kuni sada liiget, pluss juriidiliste liikmetena kolhoosid ja sovhoosid, kelle rahaga sai ühtteist ära teha. Oleme korraldanud kolm suuremat üleriigilist looduskaitsealast üritust Kärdes, Toomal ja Voorel. Mitmel kevadel oleme istutanud parkidesse puid. 1990. aastast peale hakkas meie tegevushoog langema,” tunnistas 28 aastat seltsi Jõgeva osakonda juhtinud Ärni Kuusik.
ELKS Jõgeva osakonna juhatusse valiti Ene Ilves (juhataja), Mati Tsahkna, Ärni Kuusik, Vello Kana ja Juhan Telgmaa ning revidendiks Tiit Seer. Uue juhatuse üks esimesi ettevõtmisi on 18. mail Luual, kus korraldatakse koos keskkonnateenistusega nõupäev.
ARDI KIVIMETS
Uute piiride joonistamine algab
Reedel kogunes maavalitsuses Jõgevamaal haldusterritoriaalset reformi arutav töögrupp.
Haldusterritoriaalse reformi kava väljatöötamisel saab maavalitsustel olema võtmeroll. Selle aasta lõpuks peab valmima kaart, millel on välja pakutud uued omavalitsuste piirid maakondades. Saadud kaartide alusel teeb valitsus üleminekuperioodi järel otsuse, milline saab olema Eesti haldusjaotus tulevikus. Maakondade staatusest reformi sellel etapil ei räägita. Muutused ei jõustu enne aastat 2002.
Lõplikud juhised uute piiride joonistamiseks saavad maavanemad täna, kuid on selge, et Jõgevamaa 13 omavalitsusest jäävad pärast reformi alles vähem kui pooled. Maavanem Margus Oro on haldusreformi ettevalmistamiseks moodustanud töögrupi, kuhu kuuluvad maavalitsuse töötajad ja Jõgevamaa kolme erineva piirkonna — Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee esindajad. Esimesel töögrupi kohtumisel eelmisel reedel andsid maavalitsuse osakonnajuhatajad ülevaate muutustest, mis maakonnas aset leidnud pärast maakonnaplaneeringu kehtima hakkamist 1998. aastal.
Et uued vallapiirid saaksid loogilised, aga mitte kunstlikud, soovivad otsustajad nende joonistamisel lähtuda haridusvõrgust, sotsiaal- ja tervishoiuasutuse paiknemisest, infrastruktuuride arengust ja piirkondlikest tõmbekeskustest.
Reedesel kohtumisel märgiti, et kuigi Jõgeva koolivõrk on teiste maakondadega võrreldes suhteliselt hästi korrastatud, on sündide arv viimastel aastatel peaaegu kaks korda vähenenud. Sellest lähtuvalt on juba praegu selge, et haridusasutuste arvu tuleb vähendama hakata. 2002. aasta lõpuks võib maakonnas olla kolm keskkooli ja neli põhikooli vähem kui praegu. Omaette küsimus on Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli, Kuremaa Tehnikumi ja Luua Metsakooli sobitumine olemasolevasse haridusvõrku, pakkumaks võimalust omandada keskharidus koos erialaga ametikoolis. Mustvees on tulevikus reaalne vaid üks keskharidust andev õppeasutus.
Maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots ütles, et bussiliinid maakonnas tulenevad koolivõrgust. Vallapiiride muutumine liinidel suuri muutusi kaasa ei too. Infrastruktuuride parandamise vajadusest rääkides tõdes Aiaots, et vähemalt poolsada kilomeetrit teid Torma, Saare, Tabivere ja Pajusi vallas vajaks asfalteerimist. Energeetikas on probleemsemad regioonid Jõgeva linn, Torma vald ja Adavere.
Tervishoid on praegu halduspiiridega väga nõrgalt seotud. Arvestada tuleb kehtima hakkavaid euronõudeid perearstikeskustele, haiglate riiklikku arengukava ja päästeteenistuste tööpiirkondi.
Esimesed uute omavalitsuste piiridega kaardid, mille hulgast valikut tegema hakatakse, valmivad alanud nädalal. Mai viimasel nädalal tutvustatakse valikuvõimalusi Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees omavalitsusjuhtidele.
PEEP LILLEMÄGI
NOORTELISA
On nõidadeöö. Igal pool liigub väikeseid, sassis juustega ja räbaldunud riietega olevusi. Hiilivad tasapisi pargis helendava lõkke poole. Luuad kaenlas, suud naerul, kuigi sealt vaatavad vastu vaid mustad hambakondid.
Jõgeval, nagu kindlasti igal pool mujalgi, tähistati volbriööd. Kultuurikeskuse taha oli kogunenud suur hulk inimesi ja peaaegu sama suur hulk väikeseid nõidu, keda katsetasid ja jooksutasid juba veidi vanem nõid ja väike kodustatud kurat. Tulevased nõiad pidid nõiaks saamise nimel läbima raske võistluse. Ning et nad vahepeal hinge tõmmata saaksid, esitasid tantsustuudio õpilased oma kavasid, muutmaks seda õhtut veelgi maagilisemaks.
Kui nõiad oma töö olid teinud, pidi ülejäänud rahvas ju ka tantsida saama. Ja siis ja siis… Lavale hüppas peanõid Üllar Jörberg (tema välimust arvestades võib mõelda, et ta seda ametit üsna sageli peab). Keerutas oma varvast ja ümises mikrofoni. Rahval lõbu laialt. Kuigi ilm oli külmavõitu, ei takistanud see inimesi lõbusat õhtut veetmast, pealegi, mida rohkem hüppad, seda soojem hakkab.
Pidu kestis. Kella 11 paiku teatas keegi andekas inimene, et alaealised peaksid nüüd koju minema. Kui sellele reaktsiooni ei järgnenud, küsiti veidi aja pärast, kas võib kontrollima tulla, ja oligi plats puhas. Lõpp hea, kõik hea.
Tartu. Punkt, kuhu noorinimesed 60 kilomeetri raadiusest kokku sõitsid, et seltsis & segasemalt volberdada. Õnnestus ka. Pidustused ei piirnenud ainult õhtuga, nagu enamikus paikades, need oli kestnud juba ligi nädala & leidsid nüüd peale volbriööd oma loogilise lõpu — tudengitel oli ju järjekordne nädalane kevadpäevade tsükkel...
Hoolimata karmist talvekülmajäänustega tuulest oli rahvast rohkesti. Erilist & naerunäolist. Päev. Paadiralli — kes sõitis tünni seljas, kes kumminaisega, kes aerutas kitarri, kes lumelabidaga — vee peal püsisid kõik imeinstrumendid, päris põhja ei läinud keegi. Oli lõbus & märg. Vahepeal käidi kodus riideid vahetamas & luua järel ning siis tuli õhtu (peale päeva on see ikka kombeks). Koguneti, möllati, tehti tola. Mis seal rääkida, nõidade öö. & nõidu leidis sealt igasuguses formaadis, igale maitsele.
Sabat jätkus. Saabus öö ning pidutsemishimuliste nõiutud silmades lõi lisaks promillidele vastu läikima kuu... Kusagil A. le Coq‘i tehase laos mängisid N Euro & Justament, väljas hööris rahvas Modern Talkingi järgi, nojah. Külm oli, alkoholimüügikeeldu ei olnud, elu käis. Taksojuhid teenisid tugevat krooni.
Enne raskeid aegu üks suuremat sorti pidu kulus ära nii tudengitele, täiskasvanutele (kelle elu väidetavalt kogu aeg raske on) kui ka muiduõppuritele.
Lisaks tsirkusetegemisele ning rõõmusolemisele kakeldi, purustati pudeleid (tühjaksjoodud pudeleid, loomulikult), aknaklaase & politseiväljakutsete arvu rekordeid.
Tore oli, kurta ei saa. Pidu jätkus hommikuni, ühed luudadega tegelased lendasid koju välja magama. Teised luudadega tegelased tulid tänavatele, et pühkida prügimäele viimasedki klaasikillustunud mälestused tänavuaastasest volbriööst...
M. H.
B. K.
Õigel abituriendil pole lubatud ennast halvasti või väsinult tunda, pead valutada, tüdinud olla.
Õigel abituriendil pole muid huvisid koolitöö kõrval. Need segavad ju keskendumist, rikuvad kontsentratsiooni jne.
Õigel abituriendil pole vaja mingisuguseid sõpru, armsamaid, tuttavaid, üritusiseltsi elu... Ta isegi ei unista neist. On vaid tema & ta parim sõber õpik.
Õige abiturient on alati aktsioonis — kordab, töötab, uurib lisaks. Õige abiturient on väsimatu koolkoduõpilaud masin, usin & tragi.
Õige abiturient jõuab peale koduste ülesannete lõpetamist veel emale naeratada, nõusid & põrandat pesta, isaga autot remontida ning iseseisvalt riigieksamiteks valmistuda.
Õige abiturient ei anna kunagi alla kiusatusele hommikul esimeste tundide ajal magada või poole päeva pealt koolist kaduda (tal lihtsalt pole seda kiusatust!). Õiget abiturienti ei huvita, kas läbi klassiakna paistab suvine rannapäike või sajab lörtsi, õiget abiturienti huvitavad kodused tööd.
Õige abiturient teab täpselt, mida tahab ning läheb selle saavutamiseks läbi seinte, lagede & suletud uste.
Õigel abituriendil pole vaja lõõgastuda, ta ammutab energiat õppimisest, uutest või taasavastatud vanadest teadmistest ning oma meeletust edust.
Õiget abiturienti ei pea tema vanemad iialgi tagant sundima, sest õige abiturient on virk & agar. Õpetajad armastavad õiget abiturienti, sest tal on viimanegi kui üks asi hiilgavalt & õigeks ajaks tehtud.
Õige abiturient jumaldab kontrolltöid, kuna need annavad talle võimaluse ka teistele näidata, kui tark & andekas ta on.
Õige abiturient ei vaidle kunagi kellelegi vastu ega nurise, ei räägi kunagi täis suuga ning teeb hommikuti avatud akna all kükke...
Jah, õige abiturient on kõigi silmarõõm...
Tõehetk on viimaks käes. Kahetsustundega pean teatama, et õnnekskahjuks on õigeid abituriente hirmus vähe. Saladuskatte all võin öelda, et nende arv on nullilähedane...
Järele on jäänud ainult tavalised. Kuigi praegu on seda üliabiturientidega harjunud maailmale vist pisut hilja teada anda, ütleks siiski — KA ABITURIENT ON INIMENE! Jah, nii uskumatu, kui see ka ei tundu...
ABITURIENT,
see tavaline (?)
Küsimus laiale ringile: miks Jõgeval pea kunagi midagi ei toimu? Miks keegi ei organiseeri midagi andekat, huvitavat, midagi teistsugust (agarad raamatukogutädid ning Saast & Co, kes aegajalt vähemalt üritavad, välja arvatud)?
Linnavalitsus, kultuurikeskus, baaridpubid, äriinimesed, kes iganes... Võiks ju, aga ei, ainult üks diskojämm teise otsa. Kõik vähegi meinstriimist erinevat muusikast lugu pidavad inimesed võtku aga suu mulda täis & vaadaku, kuidas seened pikkamisi selga kasvavad. Puravikud, kukeseened, mõnel isegi pilvikud...
Paides igatahes tehti, ja kuidas veel. 1 mai, enamvähem mittepakaseline kevadilm, palju rõõmsaid, üksteise seltskonda nautivaid inimesi — Folkpiknik ning suur osa parimatest ansamblitest, mida Eesti Vabariigi pinnalt leida võib. Eriti Kurva Muusika Ansambel, Lauri Saatpalu & Dagö, Tulli Lum, Kirile Loo, Kate & Jääboiler... + veel hulk veidi vähem tuntud bände. & kõik see praktiliselt eimillegi eest...
Jõgeva, ärka üles! Kaua peab seda seenesousti sööma? Mille poolest meie siis Paidest kehvemad oleme? Jah, meil pole küll lossimäge & uhket orduminevikku, pole isegi kirikutorni linnavaates. Aga maakonnas? Laiuse lossivaremetes, Kuremaal, mujalgi annaks ühtteist korraldada?! Mis sellest raudteesõlme & kultuurilinnaga loosungist saanud on? Maakonnakeskuses võiks ju midagi toimuda ka, no nii vahelduse mõttes. Lisaks sellele, et rong n korda päevas läbi sõidab...
Kodanik M. H.
Möödunud esmaspäeval oli volbripäev — aasta kõige nõiduslikum aeg, mil midagi ebatavalist juhtuda võib. Näiteks hommikul ärgates leiad end hoopis vannist, või tänaval kõndides avastad, et oled alasti. Kui paljudel teist õnnestus nõidu näha ja millised tagajärjed sellel olid?
Vanal ajal olid nõiad ravijad, auväärt ja austatud isikud ning lahutamatu osa Eesti rahvakultuurist. Sajandeid hiljem neid juba põletati, kiusati ja mida kõike veel. Saa siis aru, on nad vajalikud või mitte. Üldiselt oli ikka nõidasid vähe ja sageli juhtusid neiks olema ka mehed, tänapäeval on rollid muutunud.
Öeldakse ju praktiliselt iga naise kohta: “Sa “piip” nõid.” Üsna tihti mõeldakse seda ka komplimendina. Tõenäoliselt on selles tõesti killuke tõtt. Igas naises leidub veidi nõida. Kuidas see nende puhul avaldub, nojaa, seda saavad kõige sagedamini mehed oma nahal tunda. Nõidumine omaette on juba tükitöö. Iga tola seda ei oskagi. Need igasugu sõnad ja rohud ja tantsud — annab meelde jätta. Pealegi peab olema seda nõiduslikku sarmi ja kavalaid silmi, et üldse midagi välja tuleks. Tänaseks on mehed kujunenud kõige kergemaks nõidumisobjektiks. Pane veidi minim seelik selga ja, oh imet, ongi nõiutud (vähemalt enamik neist). Olgu kuidas on, aga kui asi puutub nõidadesse, siis pole meestel midagi teha. See amet jääb hingelähedaseks ikka naistele.
Birgit K.
SPORT
Spordiklubi Forte tõestas oma võimeid Forte Cupil
Möödunud reedest pühapäevani kestis spordihoones Virtus rahvusvaheline korvpallivõistlus Forte Cup 2000, milles osales 21 võistkonda. Eesti korvpalluritele pakkusid konkurentsi kolm meeskonda Soomest Helsingi lähedalt Espoo linnast.
Spordiklubi Forte korraldas Forte Cupi teist aastat. Eestist osalesid turniiril korvpallivõistkonnad suurematest linnadest ja peaaegu kõikidest maakondadest. Tänavusel võistlusel osales kuus meeskonda rohkem kui möödunud aastal.
Spordiklubi Forte kolme vanuseklassi korvpallureid aitasid võistlusteks ette valmistada treenerid Ergo Prave, Ants Lend ja Arne Laos. Võistluste finaalmängud toimusid pühapäeval. A-vanuseklassis (17—18aastased poisid) võitis Jõhvi sportmängude kool otsustavas mängus Narva spordiklubi Energia 29:21. Sama vanuseklassi kolmanda koha mängus alistas spordiklubi Forte Espoo võistkonna 33:31.
“Mäng kulges igati pingeliselt, sest võidu korral olnuks Espoo võistkond ka turniiri
üldvõitja. Paraku tuli neil nüüd leppida neljanda kohaga,” rääkis Forte treener Ergo Prave. A-vanuseklassi parimateks mängijateks tunnistati SK Forte noormees Silver Leppik ja soome võistkonnast Janne Koivisto. Samuti aitas Forte edule kaasa Erki Reino osavus. Meeskonna juhtimisega sai hästi hakkama kapten Sverre Mäesepp.
B-vanuseklassi (15—16 aastased poisid) finaalmängus võitis Pärnu võistkond spordiklubi Fortet 26:24. “Meie korvpalluritel algul mäng ei õnnestunud. Küll said poisid piisavalt kogemusi,” kommenteeris Ergo Prave pärnakate nappi võitu. Selle vanuseklassi parima korvpalluri tiitli pälvisid Juhan Tenisson spordiklubist Forte ja Karmo Lillepõld Pärnust. Osavaks korviviskajaks osutus Forte klubi liige Joosep Randoja. Forte kaptenina juhtis mängu Mart Ingver.
C-vanuseklassi finaalmängus alistas Järvamaa võistkond KK7 Espoo meeskonda 27:23. Vanuseklassi parimaks korvpalluriks tunnistati Ants Rouhijainen Simuna võistkonnast. C-vanuseklassi osavaimaks Forte mängijaks hindas treener Ergo Prave aga Ardi Ojat.
“Forte Cup on Jõgeva linnas peetavatest spordivõistlustest kõige osavõtjaterohkem noortespordiüritus, millele elab alati kaasa rohkesti pealtvaatajaid. Tänu edukale mängimisele seekordsel turniiril said meie korvpallurid kutseid erinevatele võistlustele nii Eestis kui ka Soomes,” märkis Ergo Prave.
JAAN LUKAS
Jõgevamaa esisuusataja otsib toetajaid
Maavanem Margus Oro kohtus eelmisel nädalal Jõgevamaa viimaste aastate parima sportlase, suusataja Cristel Vahtra ning Eesti murdmaasuusakoondise peatreeneri Mati Alaveriga.
Suusatajate lähem eesmärk on talvel Soomes Lahtis toimuvad MM-võistlused, kuhu Eesti Suusaliit soovib välja viia täies koosseisus naiskonna, millesse õdede Šmigunide ja Piret Niglase kõrval kuulub ka jõgevamaalane Cristel Vahtra.
Kuna võistluste korralduskoht on Eestist vaid sajakonna kilomeetri kaugusel, on ka eestlaste huvi tavalisest suurem. Seda suurendavad mälestused Kristina Šmiguni südidest sõitudest eelmisel hooajal ning kindlasti ka vahetult enne MMi Otepääl toimuv maailma karikavõistluste osavõistlus. Küllap kaalutakse tõsiselt võimalust ise Soome suusatamist vaatama sõita.
MMile Jõgevamaad esindama
Cristel Vahtra sõnul maksab valmistumine Mmiks ligikaudu 300 000 krooni. See raha kataks treeninglaagrite kulu, osalemise maailma karikavõistluste etappidel ja muud ettevalmistused. Vahtra peasponsor, kindlustusfirma Alte Leipziger/Bico Kindlustus on valmis eraldama poole nimetatud summast. Suusaliidu kaudu lisandub umbes 50 000, ülejäänud kolm sponsorit peaksid kokku saama veel 100 000 krooni. Võimalus leida toetajaid kodumaakonnast tõigi Vahtra maakonnajuhiga kohtuma.
Maavanem Margus Oro sõnul väärib võimalus näha maailmameistrivõistlustel startimas Jõgevamaa suusatajat toetamist. Kohtumisel osalenud Jõgeva Ettevõtjate Klubi president Kalmer Lain ütles, et toetusetaotlus arutatakse ettevõtjatega kindlasti läbi. Samas oli värvipoodide keti omanik kindel, et otsustamisel arvestavad ettevõtjad kindlasti Cristel Vahtra varasemaid tulemusi ja reaalseid eduvõimalusi Lahtis. “Eesmärgiks on jõuda individuaaldistantsil kahekümne ja naiskonnaga kuue parema hulka,” kinnitas Jõgevamaa esisuusataja.
Ahvatlev on võimalus reklaamida Jõgevamaad kogu maailmale. “Cristel Vahtra võistluskostüümil võiks olla just maakonna sümboolika, aga mitte mõne ettevõtte logo,” pakkus Kalmer Lain.
Kunstlumega suusarada
Mati Alaveri sõnul on Eesti suusatamisel oma tipud, kuid ala kandepind tervikuna on väga ahtake. Selle laiendamisel on olulised nii harjutamistingimused, treenerite koolitus ja ühiskonna toetus suusatamisele rahvaspordialana kui ka maailma tasemel tippsuusatajad. Suusatamise populaarsus Eestis on vaidluseta tõusuteel. Noortevõistlustest võtab osa üha rohkem õpilasi. Et tõus jätkuks, peaks lähematel aastatel rajama ilmast vähem sõltuvaid tehislumega suusaradu. Ühe korraliku suusakeskuse väljaarendamine on otsustatud ka Jõgevamaal.
“Suusatamise tulevikku Jõgevamaal lubab uskuda fakt, et maakonna spordikongress valis suusatamise üheks eelisarendatavaks spordialaks,” ütles maavanem Margus Oro.
PEEP LILLEMÄGI
Maakonna koolinoorte meistrivõistlused võrkpallis näitasid selle spordiala kiratsemist maakonna koolides. Gümnaasiumidest-keskkoolidest võitis neli meistritiitlit Põltsamaa Ühisgümnaasium. Võitja au kuulus IX klasside osas Piret Somelarile, Eveli Veldile, Eleny-Ly Danielile, Maarja Läänesaarele, Kristi Tederile, Küllike Püvile ning Raul Jaanile, Karl Jaanile, Vallo Goroškole, Sander Somelarile, Martin Mikule, Indrek Valejevile. Vanemate klasside osas võidutsesid: Kadri Ääremaa, Sirja Porkanen, Elerin Sagar, Heleri Turjakas, Katrin Valtin, Geelika Vahtramäe, Pille Uus, Piret Somelar, Eveli Velt ning Tanel Türna, Gerto Oolo, Kaspar Kallas, Alar Kalmus, Tiit Lemsalu, Vallo Goroško, Raul Jaani, Martin Mikk.
Põhikoolidest võistlesid ainsana Lustivere võrkpallurid (Kristi Kanniste, Reelika Kodusaar, Eneli Arro, Pirjo Pall, Maarika Jürgenson, Merilin Nieländer ja Priit Pall, Alar Paas, Ants ja Endel Jänes, Riivo Rets, Indrek Piudunen, Raido Allsaar).
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Eesmärk — terve väljanägemisega küüs
Üha rohkem inimesi tuleb nahaarsti vastuvõtule, et näidata oma haigestunud küüsi.
Küünemuutuste põhjuseks on kõige sagedamini küünte seenhaigus. See on nakkushaigus, mille tekitajad levivad inimeselt inimesele. Seenhaiguse tunnusteks on tuhmide kollakate alade tekkimine küüneplaati, küüne paksenemine ja kihilise kobestunud massi kogunemine selle alla. Paksenemise tõttu muutub küüs pikisuunas kõveramaks ja vajutab küünevallile, põhjustades valu kõndimise ajal. Haigeid küüsi on raske lõigata, mis teeb murelikuks eriti vanemad inimesed.
Paljusid patsiente sunnib arsti poole pöörduma teadmine, et nad põevad nakkavat haigust ja võivad nii teisi nakatada. Et tänapäeval on olemas head suu kaudu võetavad ravimid ja seene kasvu takistavad lakid ning salvid, suudab nahaarst kõiki oma patsiente aidata.
Varasemateks ravimeetoditeks olid küünte kirurgiline eemaldamine ja mõnede seenevastaste ainete määrimine küüneplaadile. Nii sai vähendada haige küüne survest tingitud valu ja hoida seenhaigus kontrolli all. Küünte eemaldamine ei ravinud seenhaigust, sest küüne alumik ja ümbritsev nahk olid endiselt haiged ning uus küüs nakatus juba kasvamise ajal.
Küünte eemaldamine kui ravivõte on praeguseks minevik. Selle valuliku toimingu asemel kasutatakse sisse võetavaid ravimeid. Kui seenhaiguse ravimiseks kasutada
seenevastaseid antibiootikume, tervistuvad peaaegu kõik inimesed. Vanemad seenevastased tabletid on odavamad, kuid neid tuleb sisse võtta iga päev, kuni küüs on täielikult paranenud. Ravi kestab kuid, vahel isegi üle aasta. Uuemad ravimid on kallimad, kuid nende efektiivsus on kuni kümme korda suurem. Et uuemad seenevastased antibiootikumid püsivad küüntes kaua, tuleb neid tarvitada palju lühema aja jooksul ja mõnikord üksnes lühikeste kuuridena.
Üheks uuemaks varbaküünte seenhaiguse ravimeetodiks on pulssravi. See tähendab, et ravimit tarvitatakse nädalaste kuuridena (pulssidena) üks kord kuus kolme kuu vältel. Ravim imendub verest kiiresti küüneplaati ning moodustub seal reservuaariks. Peale ravi lõpetamist püsib ravimi seene kasvu pidurdav toime küünes veel kuni 12 kuud. Täielikult paranevad küüned 6—9 kuu pärast sedamööda, kuidas nad kasvavad: sõrmeküüned 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned aga kolm korda aeglasemalt. Küünte täielik paranemine on märgatav alles siis, kui haigestunud osa on täielikult välja kasvanud.
Pärast ravi on tähtis vältida uut nakatumist. Kõige sagedamini nakatutakse üldkasutatavates pesuruumides, mille niisketel põrandatel on palju seenhaiguse tekitajaid. Spordiklubide, üldkasutatavate duširuumide, basseinide ja hotellide külastamisel tuleb seega hoiduda paljajalu käimisest. Jalad tuleks hoida jahedate ja kuivadena ning kanda õhku läbi laskvaid puuvillaseid sokke. Kasulik on loobuda vanadest jalanõudest.
Et vähendada seente kogunemist kasutusel olevatesse kingadesse, tuleks neil vahepeal “puhata” lasta. Jalanõudesse võib aegajalt puistata seenevastast pulbrit või piserdada aerosooli. Kodus võiks olla tagavaraks mõni seenevastane kreem, mida peaks hakkama kasutama kohe, kui tekib uue nakkuse kahtlus. Kõige sagedamini viitab sellele ketenduse või lõhe tekkimine mõnes varbavahes. Siis on ka õige aeg uuesti arsti juurde tulla, sest naha haigestumine jalgadel seab küüned uuesti ohtu.
Ravi ja tähelepanelikkusega oma jalgade suhtes saate hoida küüned tervete ja ilusatena.
SIRJE KAUR,
SA TÜK Nahahaiguste Kliinik
POLITSEIKROONIKA
Lapsed joonistasid liiklusteemal
Kriminaalpreventsiooni kuu raames toimunud liiklusteemaliste plakatite ja joonistuste võistlusel esitati politseiprefektuuri töid kahest gümnaasiumist, kuuest põhikoolist ja Luua Algkoolist. Kokku oli hindamiseks 166 joonistust ja 12 plakatit. Neljapäeval võttis prefekt vastu võistluse võitjad. Parimad plakatid joonistasid Annika Kattel ja Katrin Sikk Saduküla Põhikoolist ning Pirjo Pall Lustivere Põhikoolist. Parimad joonistajad on Kristi Keivi ja Janar Hiljurand Saduküla koolist, Kristjan Kasemaa, Alar Tolk ja Liina Kunnus Kaarepere Põhikoolist, Gert Birk, Alari Mägi ja Merli Murumaa Laiuse Põhikoolist, Kristi Käärik ja Anni-Loo Viljamaa Luua Algkoolist, Eigo Sõmer Sadala Põhikoolist ja Joke Sild Jõgeva Gümnaasiumist. Lapsed said vastuvõtult kaasa mälestusesemed.
Reede õhtul kell veerand üheksa teatati Tabivere vallast Maarjast, et umbes kella kuue paiku on kadunud kahe ja poole aasta vanune Jasper. Korraldati otsimisoperatsioon, milles osales 22 päästeameti ja 22 päästekompanii inimest, politseiametnikud, kaitseliitlased ja piirivalvurid. Kell 22.27 märkas politseipatrull vanal Tartu—Jõhvi teel väikemeest. Poisi sõnul läks ta metsa koos koertega, kaotas aga koerad ja jäi üksi ekslema. Poiss leiti kodust umbes 3 km kaugusel. Leidmise järel laps arstiabi ei vajanud. Otsimisoperatsiooni juhtinud päästeteenistuse direktor tänab kõiki operatsiooni staabi liikmeid ja otsimisel osalenud 70 inimest abivalmis ja tulemusliku tegevuse eest.
Laupäeval avaldas Põltsamaa valla Umbusi küla talumees, et öösel on tema Žiguli 2101 ära aetud. Ärandatud autoga oli taluõuelt sõidetud umbes 250 m kaugusele, auto leiti maanteekraavist. Autol olid kummid läbi torgatud ja muudki kurja tehtud. Võimalik, et auto ei läinudki sõites kraavi, vaid tõugati teel kraavi katuse peale.
Pommiähvarduse tegija oli koolitüdruk
Ülemöödunud pühapäeva hilisõhtul poole üheteistkümne paiku helistati Jõgeva häirekeskusesse ja lapsehääl ütles, et ta on pannud pommi Puurmani kultuurimaja ruumesse. Juurdlusega selgitati, et pommiähvarduse tegija oli 15-aastane Puurmani koolitüdruk. Esialgu ei seleta ta oma teo motiive kuigi mõistetavalt ja tema tegu kaldub ulakuse valdkonda. Kui juurdlusega muid asjaolusid ei tuvastata, võidakse teda süüdistada eritalituse teadlikult vales väljakutsumises, mis on halduskorras karistatav rahatrahviga 30 päevapalga ulatuses.
Veoauto sõitis traktorile otsa
Laupäeva pärastlõunal oli raske liiklusõnnetus Jõgeva—Mustvee maantee 24,6 km Lullikatku külas. Torma PÜle kuuluvale traktorile sõitis tagant otsa järelhaagisega veoauto Scania. Õnnetuses sai vigastada traktorist (1951), kes viidi Jõgeva haiglasse. Veoautot juhtinud Igor (1975) oli suikuma jäänud. Õnneks ärkas juht hetk enne otsasõitu ja suutis halvima vältida. Mõlemad juhid olid kained ja korras lubadega.
Eelmisel kolmapäeval läks Jõgeva haigla sünnitusosakonna arstide puhketoast kaduma daami käekotist rahakott. Varastatud rahakotis oli veidi sularaha, pass, juhiluba, pangakaart ja haigekassakaart.
Varastati koorem lõhutud küttepuid
Üks puudeomanik on avaldanud, et tänavu aprillikuu jooksul on temalt varastatud 5 m3 lõhutud küttepuid. Puud viidi ära Jõgevalt Jaama tn 1 juurest.
Ööl vastu eelmist kolmapäeva käidi vargil Pikknurme metskonna laoplatsil metsakvartali 44 ja 112 juures. Ära viidi 10 tm männipalki ja sama palju kuusepalki. Kahjusumma on ligi 10 000 krooni.
Varastati voodipesu ja toidunõusid
10.—13. aprillini on Põltsamaa vallas Väike-Kamaris sisse murtud Jõgeva Talunike Liidu puhkemajja. Varastatud on voodipesu ja toidunõusid kokku 4476 krooni väärtuses.
Ööl vastu reedet ärandati Jõgeval Tähe tn 16 maja ette pargitud sõiduauto BMW 524 TD registreerimisnumbriga 077 TDF. Auto on must, viisnurksete valuvelgedega.
Teisipäev, 9. mai 2000. a.
Hanekarjad laastavad karjamaid ja kevadkülve
ARDI KIVIMETS
Maavanem andis kodanikuõpetuse tundi
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
MEELIS PAAVEL,
Riigikogu liige
Mõõdukad
KIRJAD
Pensionäride kevadpidu Jõgeval
EVI TÄHT
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
Pajusi vald enne haldusreformi
RAIVO SIHVER
Looduskaitseselts taastab oma endist sära
ARDI KIVIMETS
Uute piiride joonistamine algab
PEEP LILLEMÄGI
NOORTELISA
M. H.
B. K.
ABITURIENT,
see tavaline (?)
Kodanik M. H.
Birgit K.
SPORT
Spordiklubi Forte tõestas oma võimeid Forte Cupil
JAAN LUKAS
Jõgevamaa esisuusataja otsib toetajaid
PEEP LILLEMÄGI
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Eesmärk — terve väljanägemisega küüs
SIRJE KAUR,
SA TÜK Nahahaiguste Kliinik
POLITSEIKROONIKA
Lapsed joonistasid liiklusteemal
Pommiähvarduse tegija oli koolitüdruk
Veoauto sõitis traktorile otsa
Varastati koorem lõhutud küttepuid