Vooremaa
Neljapäev, 9. märts
Jõgevamaalaste bussisõit löögi all
Jõgeva maakonda teenindab ligemale kolmkümmend suuremat või väiksemat bussifirmat. Ööpäevas väljub Jõgevalt rohkem kui 70, Mustveest 50 ja Põltsamaalt 100 bussi. Eelmisel nädalal reisijateveofirmale Eesti Buss välja kuulutatud pankroti tõttu võib reisijate teenindamine halveneda.
“Eriti sageli küsitakse meilt infot Mustvee—Tallinna bussi kohta. Rahvas on harjunud selle varajase bussiga sõitma juba aastakümneid ja kahju, kui see käigust ära jääb. Põltsamaad läbivad Eesti Bussi bussid 14 korda päevas. Pärast pankrotiteadet küsime igal hommikul Tallinnast järele, kas selle firma bussid ikka liiguvad või mitte. Vähemalt selle nädala lõpuni pidavat nad veel sõitma,” sõnas Jõgeva Bussikeskuse infotöötaja Eda Joost.
Ega sõit seisma jää
Puurmani vallasekretär Aive Maurer rääkis Vooremaale: “Firma Eesti Buss teenindamisega võib rahule jääda, sest selle ettevõtte bussid peatuvad ka väiksemates asulates, näiteks Puurmanis. Mitmed meie kandi inimesed on käinud Eesti Bussi bussidega Tallinnas enesetäiendusel. Puurmanist pärit üliõpilased sõidavad sama bussifirma
bussiga aga õhtuks koju. Kui mõni teine firma neid liine teenindama ei hakka, tekivad tõsised raskused sihtkohta jõudmisega.”
“Bussiliine on maal üldse vähe ja mõnes kohas busse ei käigi. Kui nüüd veel mõni liin kinni pannakse, läheb lihtrahva elu ainult halvemaks,” arvas autojuht Aivo Põltsamaalt.
“Seda ma ei karda, et mõne firma pankroti pärast bussiliiklus seisma jääb — küll mõni teine võtab liinid üle. Juba ammu arvati, et reisirongid ei tasu end ära, aga need sõidavad edasi. Ega pileti hinda tohi lõpmatuseni tõsta, siis ei saa minusugune enam üldse ringi töllata,” arvas mustveelane Johannes Baranin (77), kes tahtis eile Jõgevalt koju sõita ja valis bussi. Papi pidas kasulikumaks oodata paar tundi kauem, et minna järgmisele, Pärnu bussile, mis olevat ainuke, millega pensionärid saavad sõita poole hinnaga.
Jõgeva pereema Malle, kelle poeg Tallinnas koolis õpib, avaldas arvamust, et Eesti Bussi pankroti võisid põhjustada liiga kõrged piletihinnad. “Kui piletid oleksid odavamad, oleks bussides ka rohkem sõitjaid. Näiteks AS Sebe bussiga saab Tallinnast märksa odavamalt Jõgevale kui Eesti Bussiga,” arutles ta.
Pankrot puudutab enim mustveelasi
Jõgeva Bussikeskuse juhataja Liia Saatre sõnul tuleneb osa probleeme sellest, et kaugliine ei doteerita ning nad peavad läbi ajama piletituluga. Kütusehinna kiire tõus mõjutab ka kilomeetri omahinda. Et liin ära tasuks, peaks bussis olema pidevalt vähemalt 14—15 inimest, siis laekub kilomeetri kohta 6 krooni. See on viimane piir, millega on võimalik ots otsaga kokku tulla. Saatre arvas, et teised bussifirmad võtavad Eesti Bussi liinid üle. Madalama rentaablusega liine ähvardab sulgemine.
Jõgevat puudutab see probleem vähem, sest linna läbib ainult üks Eesti Bussi liin: Tallinn—Mustvee—Tallinn. See buss väljub Jõgevalt Mustveesse õhtul kell 19.30 ja Tallinna hommikul kell 5.50. Pealegi saavad Jõgeva reisijad kasutada raudteetransporti. Mustvees aga muud ühendusvõimalused Tallinnaga peaaegu puuduvad. Üldse sõidab Mustveest Tallinna neli bussi, kaks hommikul ja kaks õhtupoolikul, neist kolm kuuluvad AS Eesti Bussile. Kui need liinid käigust ära jäävad, siis ei saa õpilased pühapäeval Tallinna kooli sõita. Kui Põltsamaal Eesti Bussi liinid suletakse, siis kaob ühendus Misso ja Saatsega.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
ARDI KIVIMETS
Teisipäeval viibis Jõgevamaal taas Eesti Televisiooni saate “Maahommik” võttegrupp.
“Maahommiku” saatebrigaad oli külaliseks Kuremaa põllumajandustehnikumis, kus saatejuht Mati Kirotar usutles õppemajandi juhatajat Annes Reisi, taimekasvatusõpetajat Reet Miili, kes jagas nõuandeid köögiviljade kasutamise ja säilitamise kohta, ning mehhaniseerimisõppejõudu Karmo Heerot.
Torma põllumajandusosaühingus uuris “Maahommik” seda, kuidas praegustes majandusoludes piimatoodangut suurendada. Kärde külas salvestasid teletöötajad Enno Erisalu alias Voore Volli naljalugusid. Elistveres jäädvustati aga loomapargi asukate igapäevaelu.
“Maahommik”, mille enamik saatelõike on Jõgevamaalt, on eetris ülehomme kell 10.
JAAN LUKAS
Mustvees, Saarel ja Palal sünnivaesed kuud
Jõgeva perekonnaseisuosakonna andmetel on selle aasta kahe kuuga maakonnas sündinud 69 last: jaanuaris 25 ja veebruaris 44.
Jõgevamaal lükkus aastavahetuseks loodetud beebibuum hilisema aja peale. 2000. aasta esimesel kuul ei registreeritud Tabivere ja Jõgeva vallas ühtegi sündi, Saare ja Pala vallas ning Mustvee linnas pandi kirja ühe lapse sünd, veebruaris aga mitte ühtegi.
Tänavu on Põltsamaa vallas registreeritud 12, Puurmani vallas 9, Jõgeva linnas 8, Põltsamaal ja Jõgeva vallas kummaski 7 ning Pajusi vallas 6 sündi. Järgnevad Kasepää vald viie ning Tabivere, Torma ja Palamuse vald nelja vastsündinuga.
Maakonda sündis 31 tüdrukut ja 38 poissi, kellele pandi nimeks näiteks Sander, Katriin, Kati, Agnes, Ants, Siim, Martin, Andrus, Anton, Ivan, Maksim. Vanemad panid oma maimukesele nimeks ka Ekke-Juhan, Cärol-Elizabeth, Alvaro, Markus Erik, Viktorija, Maritta.
Jõgeva pereosakonnas on tänavu sõlmitud 11 ja lahutatud 10 abielu. Jaanuaris registreeriti 52 ja veebruaris 56 surma.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Mustvees piruka retsept valmis
On möödunud peaaegu kuu Mustvee linna eelarve vastuvõtmisest. Kuna linnas võimul olev liit pole tahtnud kommenteerida, miks sai eelarve just selline, avaldan sel teemal oma arvamust.
Volikogu opositsioon on Mustvees oluliste küsimuste arutelust peaaegu täielikult välja lülitatud, seetõttu menetles eelarveprojekti sisuliselt üks huvigrupp. Eelarve võeti pärast teist lugemist ilma probleemideta vastu.
Kahtlen, kas selline kiirustamine asjale kasuks tuli. Ilmselt tuleb peagi hakata mõtlema lisaeelarve peale, sest mõned rahaeraldised selgusid alles pärast eelarve vastuvõtmist.
Samuti jääb arusaamatuks, miks ei avalikustatud eelarveprojekti laiemale üldsusele — võibolla oleks nii mõnigi linnaelanik tahtnud sõna sekka öelda. Tundub, et linnaleht, mis ajastati täpselt valimisteks ja oli ka vastava sisuga, on oma töö teinud.
Põhimõtted selgusetud
Eelarve maht on samas suurusjärgus kui mullunegi, arvestamata investeeringuid. Kuna Mustvee linnal puudub arengukava (kivi eelmise volikogu kapsaaeda!), siis jäävad põhimõtted, mille alusel eelarve koostati, selgusetuks.
Tundub, et paljud numbrid on kopeeritud eelmise aasta eelarvest, arvestamata seejuures eelarve tegelikku täitumist. Heaks näiteks on Mustvee Kommunaal. Soojuse, vee ja kanalisatsiooni majandamistulude
täitumine on keskeltläbi 50%, samad numbrid seisavad ka tänavuse aasta eelarves, aga kahtlen väga, kas sama suhtumise ja juhtimisarusaamade juures midagi paraneb.
Volikogus on kaks saadikut vähem kui eelmises koosseisus, kuid kulutused on tunduvalt suuremad. Seda ennekõike sellepärast, et tõsteti endale makstavaid hüvitisi. Kulude tõusu põhjendamine markide ja ümbrikute ostmisega ei ole veenev. Komisjoni esimeeste kohale kandidaatide esitamisel juhiti volikogu tähelepanu asjaolule, et esimeesteks ei tohiks valida allasutuste juhte, kes kasutavad seda positsiooni oma asutuse kasuks. Paraku ei leidnud see toetust ja nüüd on mõni allasutuse juht volikogus ametis kolmel, mõni kahel juhtival kohal. Linna tasakaalustatud areng on sellega rikutud. See kajastub ka eelarves. Mustvee koolid saavad veidi vähem raha, üldvalitsemine, kultuur ja lasteaed aga rohkem. Samas võinuks anda rohkem raha spordi toetuseks. Igati tervitatav on soov korrastada linna tänavavalgustust, kuid raha on vaja ka tänavate ja teede korrashoiuks.
Üldvalitsemiskulusid saanuks kindlasti kokku hoida. Näiteks lubas linnapea pärast mahtuniversaali ostmist sõiduauto maha müüa, paraku vuravad mõlemad lõbusalt ringi. Suuri kulutusi teeb linn linnavalitsusele ruume rentides. Üsna väikese investeeringuga oleks saanud linnavalitsusele kohandada ruumid näiteks kultuurikeskuses. Selle suure maja ülalpidamine ainult kultuuri tarbeks on liigne luksus. Kultuur ja valitsus mahuksid kenasti ühte majja.
Võlad kukil
Hoopis hell teema on linna võlad. Nii mõnigi linnakodanik oli hämmelduses, lugedes Vooremaast Mustvee Kommunaali suurtest võlgadest maksuametile. Linn on raskustes ka soojamajanduse laenude tagasimaksmisel. Selle taustal jääb arusaamatuks linnajuhile makstava töötasu tõstmine. Kas viiekohaline summa kuus pole liialdatud luksus?
Veelgi tähtsamaks pean aga eelarve täitmist. Selleks peab täitevvõim asjasse täie vastutustundega suhtuma. Rahaga, mis liigub läbi omavalitsuse rahakoti, peavad volikogu ja linnavalitsus eriti läbimõeldult ümber käima, et sellest oleks võimalikult palju tulu meile kõigile.
Volikogu valitsevale poolele soovin sallivamat suhtumist kriitikasse, et viiteid kitsaskohtadele ei tõlgendataks kellegi kibestumise või rahvustevahelise ja poliitilise vaenu õhutamisena. Arvamuste paljusus tuleb asjale ainult kasuks.
VÄINO KORELA,
Mustvee linnavolikogu liige
KIRJAD
“Paise” Jõgeva kultuurimaja küljes
Jõgeva kultuurimaja (nüüd peab seda vist peenemalt kultuurikeskuseks nimetama) külge ehitatakse mingit akvaariumi moodi moodustist. Alguses arvasin, et remondimeestele tehakse tellingut, mille saab kilega
katta, kuid üllatusüllatus: sõrestikule pandi hoopis aknad ette ja hakati tegema maja teise korruse aknani ulatuvat keerdtreppi. Mitte ei saa aru, milleks oli vaja raisata kultuurimaja remondiks eraldatud raha veel ühe trepi ehitamisele? Teisele korrusele pääsemiseks on ju majas kaks laia lauglevat treppi juba olemas. Kultuurimajas pole kunagi nii suurt tunglemist, piisaks kahest trepist. Pealegi rikub selline “paise” maja välisilmet.
Nüüd on kuulda, et kultuurimajas jääb remont rahapuuduse tõttu pooleli. Enne oleks pidanud ikka muud tööd valmis saama ja kui raha oleks üle jäänud, võinuks selle “trepiraha” linna vaestele jagada. Ei saa aru, kus on arhitekti või teiste asjaliste ilumeel, et ilusale ja suurele majale lasti selline klaasist putka külge pookida.
HARALD LINDOK
Eesti Kongressi I istungjärgust 10 aastat
Eesti Kristlik Liit, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esitasid 1989. aasta 24. veebruaril üleskutse moodustada Eesti Vabariigi kodanike komiteed, registreerida Eesti kodanikud ning valida nende esinduskogu — Eesti Kongress . Sellest sai alguse Eesti kodanike komiteede (EKK) liikumine. Kümne kuu jooksul moodustati Eestis 114 EKKd ning aasta jooksul registreeris end enamik Eesti Vabariigi kodanikkonnast.
Eesti Kongressi valimistest, mis viidi läbi 24. veebruarist 1. märtsini 1990, võttis osa 557 163 Eesti kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. Laiuse kihelkonnas, mis hõlmas Eesti Vabariigi järjepidevusest
lähtudes suurema osa Jõgevamaast, võttis Eesti Kongressi saadikute valimistest osa 6697 inimest. Saadikuteks seati üles 13 kandidaati, valituks osutusid Ants Paju, Taisto Liivandi, Jaan Sarv, Toivo Õunapuu ning Hillar Ümar.
Eesti Kongressi I istungjärk toimus 11.—12. märtsini 1990 Tallinnas. Viimane, X istungjärk viidi läbi 26. septembril 1992 samuti Tallinnas. Eesti Kongress oli esimene EV kodanike esinduskogu, mis tuli kokku pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt 1940. aastal. Täites Eesti Vabariigi põhiseaduslike võimuorganite taastamiseni Eesti täievolilise rahvaesinduse ülesandeid, nõudis Eesti Kongress NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressilt annektsiooni lõpetamist ja NSV Liidu okupatsioonivägede väljaviimist Eestist. Kuni põhiseadusliku riigivõimu taastamiseni oli ainult Eesti Kongress volitatud esindama Eesti kodanikkonda ning väljendama tema tahet.
Eesti Kongressi 10. aastapäeva puhul õnnitlen kõiki Jõgevamaalt EV kodanikuks registreerinud ja Eesti Kongressi valimistest osa võtnud inimesi, kes aitasid sellega kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele.
AINO UUSTALU,
endine Laiuse kihelkonna EKK esinaine
JUHTKIRI
Rongid ja bussid ei tohi saada luksussõidukiteks
Ühistransport on Eestis üks valuküsimusi. Pidevalt kummitab oht, et inimesed jäävad ilma võimalusest kasutada üht või teist sõidukiliiki. Üllatavaid ideid eelistavad Tallinna linnajuhid on pidanud plaane lõpetada pealinnas trammi või trolliliiklus. Tavakodanike õnneks pole neid mõtteid seni ellu viidud.
Praegu on kuumaks teemaks bussifirmade ja reisirongiliikluse monopoliseerinud Edelaraudtee majanduslik konkurents. Transpordiettevõtjad püüavad tõestada enda pakutava teenuse eeliseid ning hädavajalikkust. Riigikogu majanduskomisjoni otsusel ei jõudnud eelnõu Edelaraudtee doteerimise kohta veel parlamendisaalis arutlusele. Eelnõu heakskiitmine kindlustanuks kümneks aastaks 1,7 miljardi kroonise dotatsiooni Edelaraudtee erastamiskonkursi võitnud Inglismaa firmale GB Railways.
Edelaraudtee rahastamise ebaotstarbekust on märkinud ka bussifirmad. Küllap on nende vastuseis tingitud sellest, et bussifirmadki vajavad kohalike liinide teenindamiseks dotatsiooni. Et bussiettevõte ei pruugi majanduslikult toime tulla, seda tõestab näiteks Eesti Bussi pankrotistumine.
Riigikogu liikmetel tuleb kiiresti otsustada, millisele transpordiliigile eelisareng kindlustada. Ehk oleks turumajanduses kõige mõistlikum lahendus erasektorile kuuluva transpordiettevõtte rahastamisest loobuda. Las jääb püsima firma, kes on vabas konkurentsis tugevam. Kui bussi-ja rongiomanikud peavad ise toime tulema, võivad aga piletite hinnad reisijatel üle jõu käia. Ei maksa unustada, et bussi ja rongi kasutavad eelkõige kõhnema rahakotiga inimesed.
Seega ei saa poliitikud doteerimisküsimust kõrvale jätta. Otsuse vastuvõtmisel tuleks eelkõige lähtuda sellest, millist transpordiliiki maksumaksjad rohkem vajavad. Selles küsimuses selguse saamiseks tasuks poliitikutel inimestega nõu pidada. Riigikogusse ja valitsusse peaksid jõudma maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste seisukohad transpordiprobleemide lahendamisvõimaluste kohta.
Iseenesest polegi ehk oluline, kas Eestis hakkab domineerima bussi- või rongiliiklus. Kõige tähtsam on see, et inimesed saaksid ühiskondlikku transporti normaalse hinna eest kasutada. Paljudele on bussi- või rongisõit vajalik tööle jõudmiseks või lähedastega kohtumiseks. Sõiduvõimaluse kadumine tähendab tööst ilmajäämist ning suhtlusringkonna kitsenemist.
Rong või buss ei tohi muutuda luksussõidukiks, mis on taskukohane vaid jõukatele.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Investeeringuid kolm korda vähem
Kui mullu jätkus riiklikke investeeringuid kõikidele Jõgevamaa valdadele ja linnadele, siis tänavu eraldati neid ainult Jõgeva ja Põltsamaa linnale, Jõgeva, Kasepää ning Palamuse vallale.
Eelmisel aastal renoveeriti maakonnas 20 objekti ning kulutati 28,4 miljonit krooni, sh 24 miljonit riigieelarvest. Tänavu on kuue objekti remontimiseks eraldatud ainult 11 miljonit krooni, sh riigieelarvest 8,6 miljonit.
Jõgeva ja Kasepää vallas ning osaliselt ka Jõgeva linnas on seejuures tegemist 1999. a. kasutamata rahaga. Laiuse lasteaia renoveerimiseks on omandireformi reservfondist eraldatud 1,49 miljonit krooni, millest on kulutatud 50 000. Ülejäänu kulutamine on ette nähtud tänavuses eelarves. Kasepää kultuurimaja saali ja lava remonditöödeks eraldatud poolest miljonist kroonist kulutati möödunud aastal 300 000, ülejäänu jäi sellesse aastasse. Ka 161 652 krooni mullu kasutamata jäänud raha Kükita ja Raja kiriku häiresüsteemide tarbeks tuli üle tänavusse aastasse.
Raha saamiseks esitavad linnad ja vallad maavalitsusele oma investeerimistaotlused, maavalitsus koondab materjalid ja kooskõlastab need Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatusega, kes järjestab objektid prioriteetide alusel ja edastab taotlused ministeeriumidele.
“Varem eraldati raha kahes osas: peale riigieelarves kindlaks määratud investeeringute sai ka maakond koos omavalitsusliiduga riigilt saadud summade raames (eelmisel aastal ligi 10 miljonit krooni) investeeringuid jagada. Tänavu aga maakondlik tase kaotati,” selgitas Jõgeva maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Endla Võborg.
Suuremad objektid
Pala põhikooli juurdeehituse projekti maksumusest (12,7 miljonit krooni) eraldati riigieelarvest 1998. a. 4,5 ja 1999. a. 5 miljonit krooni. Lisaks remonditi vanas koolimajas kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. Kuna maja renoveerinud AS Tartu REV lõpetas eelmise aasta septembris tegevuse, siis lõpetas tööd OÜ TOM-Ehitus.
Palamuse gümnaasiumi juurdeehituse projekti maksumus on 11,5 miljonit krooni. Üle-eelmisel aastal kulutati 1,3; mullu 4,15 ja tänavu on spordisaalile ette nähtud 1,3 miljonit krooni riiklikke investeeringuid. Peatöövõtja on AS Cobra Grupp.
Põltsamaa kultuurimaja ja muusikakooli renoveerimiseks saadi eelmisel aastal 3,8 miljonit ja üle-eelmisel aastal 900 000 krooni. Ehitajateks olid AS-id Valentino Adavere ja Tartu Ehitus.
Põltsamaa saunujula ehitamiseks oli mullu kavas kulutada üle poole miljoni krooni. Negatiivses lisaeelarves see summa aga nulliti. Tänavu ei ole saunujulat riigi poolt finantseeritavate objektide nimekirjas.
Laiuse põhikooli renoveeriti mullu 1,4 ja Kuremaa ujulat 1,5 miljoni krooni eest. 1998. a. kulutati ujula renoveerimisele 2 miljonit krooni. Esimesel objektil oli remontijaks AS Jõgeva Ehitus ja teisel AS Cobra Grupp.
Kultuurikeskusele 3,9 miljonit
Jõgeval finantseeris riik spordihoone Virtus, kultuurikeskuse ja Jõgeva gümnaasiumi renoveerimist kokku 4,1 miljoni krooniga. Gümnaasiumi katuse soojustus- ja hüdroisolatsioonitöid korraldas OÜ K-Kate. AS Jõgeva Ehitus vahetas Virtuses aknad.
Kultuurikeskuse teise korruse ruume rekonstrueeris AS Linnaehitus. Kultuurikeskuse rekonstrueerimise käesoleva aasta eelarve on 3,9 miljonit krooni.
Voore põhikooli remonditöödeks saadi eelmisel aastal 924 000 krooni riigi raha, koolimaja remontis AS Cobra Grupp.
Adavere põhikooli uste ja akende vahetamiseks ning remondiks eraldati eelmise aasta eelarvest 600 000 krooni. Remontija oli AS Glaskek Tartu.
Tabivere keskkoolis vahetati samuti aknad, riigieelarvest saadi selleks 450 000 krooni.
Peale haridus-, kultuuri- ning spordiobjektide finantseeriti eelmisel aastal 12 valla ja linna teede ning tänavate remonti 1,7 miljoni krooniga. Tänavu oleks teede korrashoiuks riigieelarvest vaja olnud 3,4 miljonit krooni, kahjuks ei eraldatud aga sentigi.
Sel aastal on Jõgevamaal riigieelarvest ette nähtud investeeringuid ainult ühele uuele objektile — 5,4 miljonit krooni Põltsamaa Ühisgümnaasiumile. Tegelikku investeeringuvajadust 2000. aastaks hinnatakse aga 24,9 miljonile kroonile.
RAIVO SIHVER
AS Lacto tuli Vaimastvere põllumajandust päästma
Pankrotistunud osaühingu Vaimastvere Põllumehed ostis enampakkumisel aktsiaselts Lacto Raplast. Uus omanik, kelle põhitegevuseks on piima töötlemine, säilitab Vaimastveres põllumajandustootmise.
OÜ Vaimastvere Põllumehed pankrotivara alghinnaks määras pankrotitoimkond 3 miljonit krooni. Selle hinna kinnitas ka võlausaldajate üldkoosolek. Enampakkumisel, mille korraldas pankrotihaldur Sirje Tael Tartu õigusbüroost Artig, oli neli osalejat.
“Enampakkumise võitjaks tunnistati aktsiaselts Lacto, kes tegi parima pakkumise — 3,2 miljonit krooni,” teatas Vooremaale pankrotitoimkonna esimees, Jõgevamaa Maksuameti jurist Terje Mikk.
Miks Rapla piimatöötlemisfirma Jõgevamaal põllumajandusettevõtte ostis, seda selgitas maakonnalehele AS Lacto varumisdirektor Väino Antons: “Meie ettevõte on huvitatud piimatootmise jätkumisest Eestis. Kui enampakkumine välja kuulutati, käisime Vaimastvere põllumajanduseluga tutvumas. Veendusime, et siin on piimakarja kasvatamiseks head võimalused, mistõttu tegimegi pakkumise OÜ Vaimastvere Põllumehed pankrotivara ostmiseks. Me oleme veel mõne põllumajandusettevõtte, näiteks Aravete Agro kaasomanikud.”
Pärast pankroti väljakuulutamist töötas Vaimastvere põllumajandusfirmas 58 inimest. AS Lacto säilitab kõigile töökoha. Teadaolevatel andmetel moodustatakse Vaimastveresse tulevikus Lacto tütarfirma. Kohaliku põllumajanduselu juhina jätkab OÜ Vaimastvere Põllumehed juhataja Enn Siska.
“Vaimastvere on tugevate traditsioonidega põllumajanduspiirkond. Seetõttu uskusime, et saame uue omaniku, kes on huvitatud põllumajandustootmisest. Olen Lacto esindajatega ka tulevikuplaane arutanud. Aasta lõpuks kavatseme suurendada eesti punast tõugu lüpsikarja 545 lehmalt 600ni. Haritavat maad on Vaimastveres 1700 hektarit, tahame võimalikult palju sellest külvipinnana kasutusele võtta. Tuleval nädalal kohtun Jõgeva vallavalitsuse esindajatega, et rääkida maa kasutamisest. Praegu käivad meie töökojas remonditööd, et põllutöömasinad kevadeks töökorda seada,” märkis Enn Siska.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Raamatukoguhoidjad käisid aastakoosolekul
Möödunud nädalal pidas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Tallinnas rahvusraamatukogus kõnekoosoleku ning sellele järgnenud aastakoosoleku, millel osales ka üheksaliikmeline Jõgevamaa raamatukogutöötajate esindus.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kui raamatukogutöötajate kutseühing ühendab ligemale 700 inimest ning on eelkõige loodud kaitsma nende huve. Oma igaaastastel kõnekoosolekutel käsitletakse raamatukogutöös parasjagu aktuaalseid küsimusi. Tänavu olid kõige teravamaks kõneaineks haldusreformi ning raamatukogude kui teabekeskuste arendamisega kaasnevad probleemid.
Selleaastasel kõnekoosolekul pidas ettekande Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri, kes kõneles raamatukogude osast ühiskonnas. Vaeti ka viimasel ajal väga palju kõneainet pakkunud rahva- ja kooliraamatukogude ühendamise teemat.
Maakonna keskraamatukogu peaspetsialist Tiiu Pihlakas: “See on küll läbimõtlemata asi. Vahest veerand töökohta, mis sellest kokkuhoidu tuleks, ei ole mingi võit. Pigem tekitab probleeme see, kuidas üks asutus teise sees töötama hakkab. Veelgi enam teeb aga muret infotehnoloogia mahajäämus. Raamatukogud on muutunud järjest populaarsemaks ja oleks loomulik, et neist kujuneksid teabekeskused, rahastamisvõimalused on aga kehvad.”
VAIKE KÄOSAAR
Eelmisel kolmapäeval esitleti Põltsamaa kiriku pastoraadis pedagoogi, kirjamehe ja bibliofiili Jaan Roosi päeviku “Läbi punase öö” teist osa. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastatud päevik on võrreldav kuulsate kroonikatega.
1888. aastal sündinud Jaan Roos oli Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis Tartu tütarlastegümnaasiumi direktor. Aastail 1944—1954 varjas haritlane end nõukogude võimu eest, kuni ta lõpuks arreteeriti. Redutamisaastatel ei jätnud Jaan Roos ühelgi päeval päevikut täitmata. Tema päeviku esimene osa nägi trükivalgust 1997. aasta suvel Eesti Kirjanduse Seltsi ja Tartu Ülikooli kirjastuse koostöös. Põltsamaal esitletud päevik “Läbi punase öö” II kajastab 1947. aastal toimunut.
Ajakirja Akadeemia toimetaja Mart Orav ütles esitlusel: “Ennast üheksa aastat ja kolm kuud varjanud Jaan Roos jäädvustas kõik, mida ta nägi ja kuulis. Muuhulgas tegi ta päevikusse märkmeid välisraadio eestikeelsete saadete kohta ning jutustas sellest, mida talle kirjutasid Siberisse küüditatud kaasmaalased. Kahjuks on kaduma läinud Jaan Roosi päevikud 1946. ja 1950. aastast.”
Eesti Kirjanduse Seltsi esimehe professor Peeter Tulviste sõnul lisab Jaan Roosi päevikule väärtust asjaolu, et autor liikus ühest paigast teise ning sai teada, mida inimesed mõtlesid ja rääkisid.
“Põltsamaa pastoraati tulime raamatut esitlema sellepärast, et teha kummardus Eesti trükikunsti hällile, kus kirjasõna eest on hoolitsetud 18. sajandist saadik. Jaan Roosi päeviku tegevuskohtadeks on suuresti Põltsamaa ja teisedki Jõgevamaa paigad,” ütles Mart Orav.
Raamatu esitlusel kõneles Jaan Roosi õepoeg Hans Karro, kes tänas kirjastajaid Rooside suguvõsa nimel.
Jaan Roos on päevikus kirjutanud ka kauaaegsest Põltsamaa kirikuõpetajast Herbert Kuurmest. “Kohati kirjutab Jaan Roos minust teravas toonis. Annan selle talle andeks, sest küllap oli ta pahameel tingitud raskest elust enese varjamise aastatel,” meenutas praost emeeritus.
Põltsamaa oli Jaan Roosi viimane elupaik: kooli- ja kirjamees suri siin 1965. aastal ja maeti Põltsamaa kalmistul paika, mida kutsutakse elupuuaiaks.
JAAN LUKAS
Spetsialistid rääkisid õpilastele aidsist ja narkomaaniast
Eelmisel kolmapäeval kogunesid Jõgeva kultuurikeskusesse noored maakonna koolidest, et kohtuda psühhiaater Ellu Eigiga, kes tegutseb Aidsi Ennetuskeskuses konsultandina, ja samas keskuses töötava Milvi Noodega. Kõneldi aidsist ning narkomaaniast.
Jõgevamaa Punane Rist eesotsas Anneli Läänega ja Jõgeva kultuurikeskus otsustasid pakkuda õpilastele võimaluse saada spetsialistidelt selgitusi aidsi ja narkomaania kohta. Külalised olid toonud kaasa ka videofilmi, mille vaatamise järel koos mõtteid vahetati.
Pikemat aega lastepsühhiaatrina töötanud Ellu Eik tegeleb praegu süstivate narkomaanide ja nende omaste nõustamisega. Tema sõnul tuleb kõige enam ette suhtlemis- ja toimetulekuprobleeme. “Rohtusid välja kirjutada ma eriti ei taha,” märkis Ellu Eik.
Narkomaania on tõusuteel
Vestluses selgus, et narkootikumidest teavad mõndagi ka Jõgevamaa noored, kuid õnneks ei kujuta narkomaania endast siin veel lausa ohtu. Ellu Eik andis ülevaate narkootikumide toimest ja nendest võõrutamisest.
“Sõltuvus jääb inimesega kogu eluks,” tuletas Ellu Eik meelde ränka tõsiasja. Kahjuks ei suuda paljud võõrutamisraviga lõpuni minna või hakkavad varem või hiljem uuesti narkootikume tarbima.
Praegu on narkomaania Ellu Eigi kinnitusel kogu maailmas paraku tõusuteel. Eesti narkomaanid olevat Skandinaaviamaade omadega võrreldes märgatavalt nooremad, lisaks on viimasel ajal täheldatud eesti rahvusest noorte narkomaanide arvu suurenemist. Järjest enam satuvad narkomaania küüsi tütarlapsed.
Kambavaim ja uudishimu
Sellega, et väiksemad hakkavad narkootikume proovima rohkem kambavaimust, suuremad aga uudishimust, nõustusid ka Jõgevale kogunenud noored. Kui nooremates klassides hakatakse esialgu naljatamisi olmekeemiat nuusutama, siis vanemates klassides levivad juba muud ained.
Milvi Noode kõneles oma tööst Aidsi Ennetuskeskuses, HIviiruse levimisest, nakatumisviisidest ja aidsihaigete elust. Vabas ja sundimatus õhkkonnas kõneldi kaitsevahenditest, kindluse mõttes tehti kondoomi kasutamine kaasa võetud näitlike vahendite abil selgeks.
VAIKE KÄOSAAR
Poliitvangid ja represseeritud hakkavad nõudma hüvitisi
Eelmisel neljapäeval pidas aastakoosoleku maakonna endiste poliitvangide ja represseeritute ühing. Muuhulgas valiti endi seast kolmeliikmeline komisjon, kes hakkab koguma andmeid hüvitise taotlemiseks, et need siis Riigikogule ja valitsusele edasi toimetada.
Ülevaate möödunud aastast tegi ühingu juhatuse esimees Heino Lätt, kes tutvustas kokkutulnutele ka ühingu uut põhikirja. Seejärel pöördus ühingu liikmete poole juhatuse liige Endel Bergmann, et tutvustada üleeestilisel nõupidamisel hiljaaegu vastu võetud otsust pöörduda hüvitise taotlemiseks valitsuse ja Riigikogu poole. See eeldab, et ühingu liikmetest moodustatud komisjon hakkab koondama andmeid tervest maakonnast ühise pöördumise tarvis. Praegu maksab valitsus endistele poliitvangidele ja represseeritutele kuus 41 krooni hüvitist, lisaks korrutatakse väljasaatmisel oldud aastad tööstaaži arvestamisel kolmega.
“See ei korva kaugeltki inimestele tehtud kahju. Ega me ole ka kellegi käest seni midagi eriti nõudnud. Ometi oleks seda pidanud tegema juba kümme aastat tagasi. On tulnud aeg meelde tuletada, et oleme olemas,” märkis Endel Bergmann.
Jõgevamaal elavate endiste poliitvangide ja represseeritute andmeid valiti koguma Heino Lätt, Ilmar Palgi ja Endel Kaur. Et igal neljapäeval kella 10—12 on vabadusvõitlejate ühenduse staabis Jõgeval Aia tn 4 ka endiste poliitvangide ja represseeritute ühenduse juhatuse esindajad, siis saab küsimuste tekkimisel sealt edaspidi nõu ja abi. Ühenduse tegevust valiti selleks aastaks juhtima Heino Lätt, Erich Ots, Endel Bergmann, Endel Kaur ja Rudolf Raja. Juhatus valis esimeheks taas Heino Läti.
VAIKE KÄOSAAR
“Tuljaku” võistutantsimise rändauhind tuli Kaareperre
Veebruari lõpus Aegviidus toimunud üleeestiliselt “Tuljaku” võistutantsimiselt tõi võitjate rändkarika koju Kaarepere segarahvatantsurühma Luukar esindanud paar Marge Suimets—Meljo Kaaviste.
Rahvatantsupaaride vahelist “Tuljaku” võistutantsimist korraldati tantsu autori Anna Raudkatsi sünnikohas Aegviidus juba neljateistkümnendat korda. Ürituse juhatas sisse küünla süütamine tantsuema haual ja lõpetas seltskondlik osa. Peale võitjate võttis võistutantsimisest osa veel teinegi Luukari paar: Merle Terve ja Marko Kalme. Rohkem Jõgevamaa esindajaid polnud.
Kuigi Meljo Kaaviste on ise Luukari tantsiv juhendaja ja “Tuljakut” seega nii õpetanud kui ka lugematu arv kordi tantsinud, tähendas võistluseks valmistumine tema sõnul ikkagi raamatu järgi a-st ja b-st, st pöia ja käte asendist pihtahakkamist. “Tantsu ettekandmine paariga on midagi muud kui rühmaga. Ning võistutantsimise žüriis istuvad tõelised profid, kes teavad tantsu kirjeldust une pealtki ja panevad iga eksimust tähele. Samas tuleb osata tantsus sisalduv nn stoori välja mängida. Seega tuleb leida kompromiss professionaalsuse ja emotsionaalsuse vahel,” ütles Meljo Kaaviste. Enda ja Jõgeval elava Marge Suimetsa edu kirjutas ta osalt selle arvele, et nad on väiksemate vahedega juba 11 aastat koos tantsinud.
Tuleva-aastase juubelivõistutantsimise lubanud korraldajad suurejoonelisema ja uhkema korraldada kui tänavu. Nii et tasuks teistelgi Jõgevamaa tantsijatel jõudu proovima minna.
RIINA MÄGI
SPORT
Kuremaal püstitati Eesti noorterekord ujumises
Kui Kuremaa ujulas möödunud laupäeval meeste 50 meetri vabaujumise start anti, siis läks basseini vesi justkui keema ning enne, kui keegi õieti arugi sai, mis toimub, olid ujujad finišis ja vaikus majas.
Eesti Ujumisliidu ja Kuremaa ujula koostöös korraldatud võistlusel Kuremaa 2000 tegid kaasa Tallinna Kalevi ujumiskooli, Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse, Pärnu UCA ja Kohtla-Järve spordikooli võistkond, seega suur osa Eesti ujujate paremikust. Neile üritasid konkurentsi pakkuda ka mõned kohalikud ujujad.
Sei topeltvõit
Meeste 50 m vabaujumise võitis Eesti ujumise praegune esinumber Indrek Sei (Kalevi ujumiskool) ajaga 23,21. Seile läks ka 100 m kompleksujumise esikoht ajaga 59,43.
Meeste 50 m rinnuliujumises oli kiireim Raiko Pachel (Kalevi ujumiskool) ajaga 29,00, sama pikal liblikujumise distantsil Danil Haustov (Kalevi ujumiskool) ajaga 26,69. Poisid võistlesid 50 m vabalt ja seliliujumises ning mõlemad distantsid võitis Kalevi ujumiskooli kasvandik Rasmus Kütt, ajad vastavalt 27,45 ja 30,29. Seliliujumises väljaspool võistlust startinud Miko Mälberg (ta on poisteklassis startinutest pisut vanem) püstitas aga 28,87ga Eesti noorterekordi.
Kuremaal võistelnud naistest on tuntuim Natalia Hissamutdinova (KohtlaJärve spordikool), kes oli parim 50 meetri rinnuliujumises (33,03). Naiste 50 m vabaujumise võitis Jana Kolukanova (Kalevi ujumiskool; 26,85) ja seliliujumise Laura Nuudi (TOP; 31,15). Viimane oli 1.08,41ga kiireim ka 100 m kompleksujumises. Tüdrukud ujusid 50 m vabalt ja selili. Parimad olid Kalevi ujumiskooli kasvandikud Julia Kurbat (28,30) ja Jane Trepp (32,59).
Prominentide paraad
Põnev oli võistlus ka nn meisterujujate (25-aastased ja vanemad) klassis, kus tegid kaasa paljud omal ajal Eesti ujumises ilma teinud. Paremusjärjestus selgitati selles klassis välja punktisüsteemis, kusjuures punktide arv saadi aja korrutamisel vanuse ja stiilikoefitsiendiga (kes ujus 50 m vabalt, kes liblikstiilis, rinnuli või selili).
Naistest võitis 924 punktiga Marina Trofimova, kes 1980. aastal NSV Liidu olümpiakoondise kandidaadiks arvati ja kelle nimel on veel tänagi viis kehtivat Eesti rekordit. Järgnesid 20-kordne Eesti meister Eha Lilienthal ja kümnekordne Eesti meister, samuti 1980. aasta olümpiakoondise kandidaat Maiu Herzmann.
Meestest sai 988 punktiga esikoha Aleksandr Batištšev, kes on ilma teinud nii meisterujujate klassi MMil kui ka EMil (MMilt ülemöödunud aastal hõbe, EMilt möödunud aastal hõbe ja pronks). Teise koha sai möödunudaastase meisterujumise Emi pronks Aksel Luige ja kolmanda
koha kümnekordne Eesti meister Kalle Liivamägi.
Kõlavamatest nimedest võiks veel mainida 28-kordset Eesti meistrit ja kunagist NSV Liidu juunioride koondise liiget Igor Filinit, kuuekordset Eesti meistrit ja endist Eesti Ujumisliidu peasekretäri Kaupo Masti jne. Rohkearvulise publiku rõõmuks sai praegu Kuremaal elav Tõnu Reinsalu, kes omal ajal ka Eesti meistrivõistlustel medalini jõudnud, 14 meesveterani hulgas 10. koha.
Kuremaa ujula juhataja Igor Ellissoni sõnul oli laupäevane võistlus ukse lahtitegemine koostööle Eesti Ujumisliidu ja Kuremaa ujula vahel. Ujumisliidu peasekretär Toomas Kleesment andis värskenduskuuri läbi teinud ujulale kõrge hinnangu, võistlejatele jättis lisaks sellele hea mulje auhinnalaud, mida aitasid täita Hansapanga, Ühispanga ja Sampo Eesti Kindlustuse Jõgeva esindus, Gamer Kaubanduse AS ning Jõgeva vallavalitsus.
Indrek Sei jaoks polnud aga Jõgevamaa ennegi võõras kant: tema isa on pärit Sadukülast. Nii et tippujuja ei pidanud võimatuks, et ta mõnikord ka mingil muul kui võistluste ajal Kuremaale ujuma satub.
RIINA MÄGI
12. märtsil kell 10 toimuv kabeturniir Pisisaare algkoolis kannab juba 18. järjekorranumbrit. Alustati 1983. aastal ja siis olid kolm paremat Valdeko Metssalu, Sulev Luht ja Paul Evard. Siis oli osavõtjaid 22 ja mängiti 7 vooru. Eelmisel aastal olid kolm paremat Lembit Ainsoo, Kaarel Ots ja Algo Laidvee. Põltsamaalastest oli parim Kalju Sirel ja kohalikest meestest noortetreenerina ala arendav veteran Heldur Evertsoo. Põhiklassis oli 16 ja noorte arvestuses 30 osavõtjat. Ka seekord ootame arvukat osavõttu.
Nüüd veel pisut kuu kalenderplaanist. 11. märtsil on koroonamängijad võistlustules Rakveres, Eesti Maakilva finaali jõudnud Tabivere ja Pajusi valla viisik aga Suure-Jaanis. Lahtine välkturniir males toimub 19. märtsil kell 11 Kuristal. Arutame maakonna malemeistrivõistluste läbiviimist — ükski neist ei ole toimunud, kuigi talv hakkab lõppema. Kahekümnendat korda saavad kabetajad kokku 25. märtsil kell 10 Laiusel. Eesti veteranide kompleksvõistluse meistrivõistlused toimuvad 19. märtsil Pärnus, samalaadne maakondlik võistlus peetakse 26. märtsil Virtuses.
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Viinuskit ja suitsu ei maksa unustada
Kui uskuda üleeestiliste uuringute tulemusi, siis on narkootikumide, alkoholi ja nikotiini tarvitamine koolinoorte hulgas päris kõvasti sagenenud. Kooliti on tulemused erinevad, kuid mitte väga, seetõttu võib arvata, et vähemalt alkoholi ja nikotiini kasutamine levib Jõgevamaa koolideski.
Narkootikumide ja alkoholi pruukimisel ning suitsetamisel on erinevad algtõuked, kuid enamasti on need noorte tegevusetuse, omapead jäämise ja elementaarse kasvatuse nõrgenemise sümptomiteks. Kaasnähtuseks on tavaliselt korrastamata seksuaalelu.
Õlu limonaadi asemel
Väikelinnades ja maal ei pruugi narkootikumid olla õpilaste hulgas väga suur probleem, sest seal ei liigu piisavalt suuri rahasummasid, et uimastite müümine end ära tasuks. Samas tehakse kogu Eestis kõva narkootikumidevastast propagandat, kuigi energiat ja ressursse võiks ka teistele pahedele jagada.
Alkoholioht on tegelikult suuremgi. Õpilaste alkoholitarbimine pole krooniline ega tsükliline, vaid enamasti sporaadiline (juhuslikud peod) või regulaarne (joomine igal nädalalõpul). Nii kujuneb traditsioon kõike alkoholiga tähistada ja juurdub veendumus, et alkohol on elu normaalne osa. Selleks pole erilist vanemlikku eeskuju vajagi. Suures narkootikumide ja aidsihirmus ei tegele ju keegi koolides karskuspropagandaga.
Õlu on rohkem nagu limonaadi eest ja käpp maas on nii lahe olla. Kuid alkohol on sama ohtlik kui kõige kangemad narkootikumid, sest see on lihtsalt kättesaadav ja tagajärjed võivad olla hullemadki. Lahja vein või õlu võib ajada labiilse närviga pisitüdruku sama agressiivseks kui heroiini võõrutusnähtudega narkomaani. Viinasõltuvus pole sugugi kergemini väljajuuritav kui sõltuvus kangest illegaalsest uimastist, selle mõju organismile on aga mõneti üldisemgi.
Sagenev alkoholitarbimine näitab, et noortel pole oma vaba ajaga midagi konstruktiivset peale hakata ja et nende suunamine millegi positiivse tegemisele pole õnnestunud. Moes on karmide pidude korraldamine, selleta poleks nagu mingit sotsiaalset elu. Kes pidudel ei osale, on nö väljatõugatu, grupis peab aga tegema seda, mida teisedki teevad. See näitab ka täiskasvanute kontrolli vähenemist.
Suhtlemise abivahend
Suitsetamine on rohkemgi grupikäitumisega seotud, kuna nikotiin on eelkõige sõltuvusaine. Tossutama ei hakata mõnu otsimiseks, vaid sotsiaalse surve, meedia mõju ja isiklikuinimliku lolluse tõttu. Suitsetamine on muutunud suhtlemise elementaarseks osaks ja abivahendiks (ettekääne jutuajamiseks, kaklemiseks, puhkehetkeks). Samas on juba sajandeid teada selle kahjulikkus. Selle pahe vastu pole haridussüsteemis viimastel aastatel peaaegu üldse astutud ja on kahtlane, kas uus tubakaseadus midagi oluliselt muudab.
Kui Eestis millegi vastu propagandat tehakse, siis on see ikka mõni globaalne Maad ja inimkonda ähvardav probleem. Pole paha võidelda Aafrikas möllava aidsi vastu ja hoiatada Tallinnas levivate narkootikumide eest, kuid ka viinuskit ja suitsu ei maksa unustada. Eriti vaeses perifeerias, kus need on kõige aktuaalsemad ohud.
MARGUS KIIS
POLITSEIKROONIKA
Ööl vastu eelmist neljapäeva varastati Tabivere vallas Maarjas OÜ Temonen teraviljalaost vilja. Osaühingu andmeil varastati 500 kg kaera ja otra. Kahju hinnatakse 800 kroonile.
Ööl vastu läinud neljapäeva ärandati Tormast ühe jõgevlase Moskvitš 408. Auto lukud kangutati lahti ja lõhuti süütelukk. Politseipatrull tabas ärandatud autoga ringirallitajad ühe teise asja kontrollimise käigus.
Esmaspäeval algatati politseis kriminaalasi KrK §195 alusel Georg K. (1959) vastu. Mees huligaanitses võõras korteris, lisaks ebatsensuursetele väljenditele ja lärmamisele lõhkus ta köögiakna ja lõikas katki pesumasina juhtme. Ta käis lärmamas ka lasteaias ning Jõgeva Ühisgümnaasiumis, kasutades sealgi rõvedaid väljendeid.
Varastati rahakott dokumentidega
Puurmani vallas Tõrves elav mees teatas, et ajavahemikul 28. veebruarist 3. märtsini varastati Jõgeva haigla palatist tema rahakott 2000 krooni, Ühispanga kaardi, Soome passi, kolme telefonikaardi ning pleieri kõrvaklappidega. Kannatanu hindab kahju 2310 kroonile.
Reedel läks Võrus elav mees, kellel on talumets Saare vallas Veia külas, oma krunti üle vaatama ja avastas, et tema talumetsast on maha raiutud ja minema veetud 50 kuusepalki ja 21 2—3meetrist kasetüvepakku.
Viimastel päevadel on kinni peetud järgmised purjus autojuhid: Toomas Kesa (26. 08. 1963), Roman Bailagašev (18.04.1982), Andres Kaaver (15.09.1967), Jüri Koort (05.05.1969), Aivar Kikerpill (14.03.1957), Mihhail Kabinets (04.05.1959).
Teisipäeval kell 8.05 sõitsid Jõgeval Tähe tänaval kokku traktor ja sõiduauto.
Kell 9.55 pani keegi huligaan Maarja koolis tööle tuletõrjesignalisatsiooni.
Kell 12.18 kaebas jõgevlanna, et mees joob, lööb teda ja rikub kodurahu.
Kell 13.30 tuli Tabiverest teade, et eelmisest päevast on teadmata asjaoludel kadunud ühe firma töötaja.
Kell 15.38 töllerdas Jõgeval Piiri 16 hamburgeriputka juures purjus mees.
Esmaspäeval kell 10.46 põletasid kohalikud kaagid Tabiveres kaablit.
Kell 13.40 tuigerdas Jõgeva kaugõppekeskkooli ruumides purjus mees.
Kell 19.25 oli Omedu silla juures liiklusavarii.
Pühapäeval kell 3.10 kaebas keegi, et Pilistvere rahvamajas Viljandimaal varastati tema saapad.
Kell 17.16 sõitis Palupere ristis sõjaväeauto üle katuse.
Laupäeval kell 8.03 oli Jõgeva—Painküla teel auto kraavis.
Kell 10.25 sõitis auto Mullavere bussipeatuse juures teelt välja.
Kell 11.45 oli Rutikvere—Päinurme teel auto kraavis.
Kell 17.40 kurdeti, et Põltsamaal sõidab sinine sapakas veidralt ringi.
Kell 18.15 helistas A. I. kiirabist, et ta sõitis Kõolas inimesele otsa.
Kell 20.20 kihutas purjus mees Kuremaal Žiguliga.
Kell 23.40 rallitas Võidus joobnud juht.
Reedel kell 1.45 lõhkusid joodikud Jõgeval ühe korteriukse taga.
Kell 6.10 teatati Siimustist, et joodikud tahavad korterisse tungida.
Kell 19.30 oli Laiusel auto kraavis.
Neljapäev, 9. märts
ESIKÜLG
Jõgevamaalaste bussisõit löögi all
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
ARDI KIVIMETS
JAAN LUKAS
Mustvees, Saarel ja Palal sünnivaesed kuud
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Mustvees piruka retsept valmis
VÄINO KORELA,
Mustvee linnavolikogu liige
KIRJAD
“Paise” Jõgeva kultuurimaja küljes
HARALD LINDOK
Eesti Kongressi I istungjärgust 10 aastat
AINO UUSTALU,
endine Laiuse kihelkonna EKK esinaine
JUHTKIRI
Rongid ja bussid ei tohi saada luksussõidukiteks
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Investeeringuid kolm korda vähem
RAIVO SIHVER
AS Lacto tuli Vaimastvere põllumajandust päästma
JAAN LUKAS
KULTUUR
Raamatukoguhoidjad käisid aastakoosolekul
VAIKE KÄOSAAR
JAAN LUKAS
Spetsialistid rääkisid õpilastele aidsist ja narkomaaniast
VAIKE KÄOSAAR
Poliitvangid ja represseeritud hakkavad nõudma hüvitisi
VAIKE KÄOSAAR
“Tuljaku” võistutantsimise rändauhind tuli Kaareperre
RIINA MÄGI
SPORT
Kuremaal püstitati Eesti noorterekord ujumises
RIINA MÄGI
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Viinuskit ja suitsu ei maksa unustada
MARGUS KIIS
POLITSEIKROONIKA