Vooremaa
Teisipäev,
08.02.2000.
a.
ESIKÜLG
Eeva Niinivaara stipendium anti Siimusti neiule
Siimustis toimus möödunud neljapäeval kaks meeldivat sündmust: raamatukogu uute ruumide avamine ja Eeva Niinivaara sihtstipendiumi pidulik üleandmine.
Stipendium jäi Siimustisse
Eeva Niinivaara asutas omanimelise stipendiumi oma 95. sünnipäeval 1996. aastal ning nüüdseks on seda välja antud kolmel aastal järjest. Siimustist pärit kauaaegne
Helsingi ülikooli lektor Eeva Niinivaara tahab sellega toetada oma kandi tublisid noori. Et stipendiumi määrab Soome Instituut Eestis, olid tänavugi tulnud seda üle andma Soome Instituudi direktor Juhani Salokannel ja pressi ning kultuurinõunik Eeva Lille. Seekordne stipendium otsustati anda Jõgeva Ühisgümnaasiumi vilistlasele Veronika Raudsepale, kes praegu õpib Viljandi Kultuurikolledžis raamatukogunduse erialal. Stipendiumi üleandmine leidis Veronika jaoks aset peaaegu kodus, sest ta elab Siimustis.
Paistab ikka seesama päike
“Eeva Niinivaara nimi aitas palju kaasa sellele, et saime siia need ilusad ruumid,” kinnitas vallavanem Toivo Ilves ning arvas, et Niinivaarale pühendatud nurgast raamatukogus saab edaspidi alguse tema tuba ja vahest tulevikus majagi. Selle päeva aitasid veelgi pidulikumaks muuta omakirjutatud luuletuste lugemisega Siimusti Algkooli lapsed, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste esitatud kava ning nende õpetajad Gaja Mäesepp ja Helge Maripuu. Eeva Niinivaarast kui õppejõust kõnelesid südamlikult tema kunagised õpilased Eeva Lille ja Juhani Salokannel.
Mõttes oli sellel päeval kindlasti sealsamas ka 98aastane kuulus siimustilane ise. Eeva Lille kirjeldas, kuidas ta, mobiiltelefon käes, käinud enne kõik ruumid läbi, et neid Eeva Niinivaarale tema palvel üksikasjalikult kirjeldada. Vanaproua küsinud veel, et mis paistab akendest. “Sinu Siimusti, sinu nõmmed,” kostnud Eeva Lille, mille peale teine Eeva heldinult lausunud: “Jah, ja päike paistab.”
“Paistab ikka seesama päike,” saanud Eeva Lille seepeale vastata Eeva Niinivaara enda mälestusteraamatu pealkirjaga.
Raamatukogust päevakeskuseks
Siimusti raamatukogu perenaisel Tiina Mihhailovil oli põhjust uute ruumide üle rõõmu tunda. Ehitustööd tegi AS Cobra Grupp ja finantseeris Jõgeva vald. Avamise päeval olid Siimusti rahva rõõmu tulnud jagama maakonna keskraamatukogu direktor Vaike Oro, kolleegid teistest raamatukogudest ja Jõgeva valla asutustest. Senise 90 ruutmeetri asemel on Siimusti raamatukogul nüüd 200 ruutmeetrit põrandapinda. See võimaldab raamatukogul saada Siimusti rahva päevakeskuseks.
VAIKE KÄOSAAR
NÄDAL MAAKONNAS
Jõgeva linn
Teisipäeval viidi läbi eurokoolitus maakonna koolide direktoritele. Sellele järgnenud nõupidamisel vaeti munitsipaalkoolide tänavuse aasta eelarvet, tehti kokkuvõtteid telefoniküsitlusest ning arutati maakonna koolide lõpetanute seas küsitluse korraldamist. Kolmapäeval andis kesklinnas Tartu rahu 80. aastapäeva puhul kontserdi Eesti Piirivalve Orkester. Samal päeval korraldas Jõgevamaa nõustamiskeskus koostöös maakonna suurte perede ühendusega koolituse laste kriisidest ja hirmudest. Neljapäeval korraldas Eesti Pereplaneerimise Liit Jõgeva Gümnaasiumis tervisekasvatuse ürituse 2. veebruarist 31. märtsini kestva üle-eestilise koolitustuuri raames. 5. ja 6. veebruaril korraldas spordiklubi Jõgeva Tähe spordihoones Virtus Eesti saalibändimeistrivõistluste kolmanda etapi. Homme korraldab Eesti Kontsert Jõgeva muusikakoolis kontserdi, tsellol esineb Andres Paas, klaveril Vahur Luhtsalu. Täna arutab oma koosolekul eelarveküsimusi volikogu revisjonikomisjon ning homme linnamajanduskomisjon. Samal teemal on kokku kutsutud neljapäeval sotsiaalkomisjoni koosolek ning reedel on sama küsimus arutlusel tarbijakaitsekomisjonis. Neljapäeval tuleb linnavalitsuses kokku Betti Alveri fondi nõukogu, et arutleda Betti Alveri sünnimaja edasise saatuse üle. 11. veebruaril külastab kultuuriminister Signe Kivi kultuurikeskust ja spordihoonet Virtus.
Jõgeva vald
Tartu rahu 80. aastapäeva puhul korraldasid vallavalitsus ja valla ajaloo- ning muuseumisõprade ühing Ambior 2. veebruaril Laiuse põhikoolis ajalookonverentsi. Tartu rahukonverentsi Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska sünnikohas Laiusevälja külas avati mälestustahvel. 3. veebruaril avati Siimusti raamatukogu uued ruumid ning anti üle Eeva Niinivaara sihtstipendium Jõgeva Ühisgümnaasiumi vilistlasele Veronika Raudsepale, kes õpib Viljandi Kultuurikolledzis. 4. veebruaril toimus Laiuse haridus- ja kultuurikeskuses valla spordiaasta pidulik lõpetamine, autasustati 1999. aasta parimaid sportlasi, võistkondi ja treenereid. Reedel peeti Endla looduskaitseala keskuses konverents “Ramsari konventsioon ja Eesti”. Täna on vallas sõprus- ja töökohtumisel Toila vallavalitsuse töötajad, kohtutakse asutuste juhtidega ning tutvutakse valla haridus-, kultuuri- ja sporditööga Siimustis, Vaimastveres, Laiusel ja Kuremaal. 11. veebruaril vaetakse tänavuse aasta eelarvet vallavolikogu istungil.
Kasepää vald
Möödunud esmaspäeval oli vallavolikogu istung, kus oli kõne all valla tänavuse eelarve teine lugemine, peremeheta hoonete valla bilanssi võtmine jne. 11. Veebruaril külastab valda kultuuriminister Signe Kivi, kes külastab vanausuliste kloostrit ning Kasepää rahvamaja, et arutada selle taastamist. 12. veebruaril on Raja kultuurimajas perekonnaõhtu.
Pajusi vald
Reedel kohtus vallavanem Heldur Lääne Soome sõprusvalla Kihniö vallavanema Mauri Heinoneniga, et leppida kokku edaspidise koostöö asjus ning teha kokkuvõtteid PIN-projektist.
Mustvee linn
Eeloleval reedel on linnavolikogu istung, mille päevakorras on põhiküsimusena linna tänavuse aasta eelarve teine lugemine. Samal päeval külastab Mustveed kultuuriminister Signe Kivi, kes kohtub linnapea Pavel Kostromini ja kultuurikeskuse direktori Jevdokia Abakanovaga.
Pala vald
Laupäeval korraldati Pala suusaradadel ETV—Visu noorte murdmaasuusatamise 1999.—2000. a. karikasari ja teine etapp. Pühapäeval oli Pala noortemaraton. 12. ja 13. veebruaril toimuvad Palal Jõgevamaa linnade ja valdade VI talimängud.
Palamuse vald
Möödunud teisipäeval arutas vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon tänavuse aasta eelarvet. Eile arutas kultuuri- ja hariduskomisjon valla haridus- ja kultuuriasutusi puudutavat osa.
Valla invaliidide pidu, mis pidi olema 27. jaanuaril, jäi gripiohu tõttu ära, aga see peetakse kindlasti edaspidi.
Puurmani vald
Täna arutavad oma ühisel koosolekul valla eelarve küsimusi volikogu eelarvekomisjon ja kultuurikomisjon. Eelarveküsimusi arutab reedel kokku tulev volikogu majanduskomisjon, kes vaeb ka kokkuhoiuprobleeme ning lasteaia ja kultuurimaja katlamaja ümberehitamist.
Põltsamaa linn
Möödunud teisipäeval kohtusid piirkonna omavalitsusjuhid Viljandimaa praosti Jaan Tamsaluga. Neljapäeval alustas kultuurimajas tööd loovliikumise ring täiskasvanutele Põltsamaa muusikakooli ja Viljandi Kultuurikolledzi õpetaja Tuuli Toomi juhendamisel. Reedel saabus linna haridus- ja kultuurinõunik Ülle Koppel tagasi viiepäevaselt õppevisiidilt Suurbritanniasse. Samal päeval oli linnavalitsuse istung. Kultuurimajas avati reedel kunstiseltsi liikme Maie Luha juubelinäitus lille- ja maastikumaalidest. Laupäeval vaadati kultuurimajas videofilme linna suurüritustest. Keskkonnaühing Kivirik korraldas laupäeval loodusesõpradele linnupäeva. Pandi üles pesakaste parkides. Kultuurimaja olid vestlusringis külalised ornitoloogiaühingust. Pühapäeval organiseeris linna noorsookomisjon kultuurimajas noortele mõttevahetuse teemal “Noor Põltsamaa — on see võimalik?”.
Põltsamaa vald
Möödunud teisipäeval arutati Adaveres vallavolikogu liikmete ja valla asutuste juhtide kohtumisel Adavere lasteaia, kooli ja raamatukogu investeeringuvajadust. Neljapäeval oli Lustivere kultuurimajas Põltsamaa piirkonna mälumänguturniir. Lustivere hooldekodus pidasid piirkonna omavalitsuste esindajad 4. veebruaril aru hooldekodu finantseerimise üle 2000. aastal. 5. ja 6. veebruaril korraldati Adaveres Põltsamaa jõe XVIII talimängud. Pühapäeval oli Adaveres üritus “Kuldne 15000” Ants Antsoni olümpiavõidu tähistamiseks. 13. veebruaril on Adavere Põhikoolis rahvatantsupäev.
Saare vald
Möödunud kolmapäeval kohtus Voorel maakonna omavalitsusjuhtidega Jõgeva maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits. 10. veebruaril on Saare Aktiviseerimiskeskuses kohtumine töötute organisatsioonide esindajatega Soomest. 11. veebruaril on Voore seltsimajas sõbrapäevapidu.
Tabivere vald
Laupäeval peeti Tabiveres jäärajasõit Tabivere 2000. Pühapäeval korraldati mõttetalgud Tabivere Keskkoolis kooli edasise arengukava küsimustes. 10. veebruaril korraldatakse vallavolikogu ja -valitsuse liikmetele Äksi puhkemajas koolituspäev, milles osalevad ka Viljandimaa Kõpu valla esindajad. Teemal “Kohalik omavalitsus kui subjekt” esineb Õigusinstituudi direktor Ülo Vooglaid.
Torma vald
Möödunud kolmapäeval arutas omavalitsuse kasutuses olevate maavalduste ajutisse kasutusse andmist vallavolikogu maakomisjon, kes jätkas aruteluteemasid oma kokkusaamisel ka eile. Vallavolikogu kultuurikomisjon peab täna aru valla kultuurimaja saatuse üle.
Jõgeva linna juhid käisid Paides kogemusi saamas
Eelmisel esmaspäeval viibisid Jõgeva linnavalitsuse esindajad Paides, et tutvuda linnaelu juhtimise ja planeerimisega Järva maakonna keskuses.
Paidelaste kogemustega tutvumine oli Jõgeva linnapea Aivar Lumi idee. Jõgeva esindajad kohtusid Paide abilinnapea Kaido Ivaski ning linnavalitsuse osakonnajuhatajatega.
“Tutvusime Paides eelarve koostamisega. Tänavusse Paide eelarvesse on planeeritud 54 miljonit krooni tulusid ja kulusid. Jõgeva linnavalitsus ja volikogu võiksid paidelastelt õppida ökonoomsemat planeerimist. Kui puuduvad reaalsed allikad, siis selles linnas raha ei eraldata,” rääkis Vooremaale tutvumiskäigu muljetest Jõgeva linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Toots. Tema sõnul on Paide linnavalitsuses 40 töötajat ja linnavalitsus on viieliikmeline nagu Jõgeval.
Linnavalitsuse arhivaarasjaajaja Helena Stepanov märkis, et Paide linnavalitsuse kasutuses on kaks hoonet: raekoda ja endine teenindusmaja.
“Mitmeid funktsioone, mis Jõgeval kuuluvad Linnavarale, täidab Paides arengu ja planeeringuosakond. Paide linnavalitsus koostab igal aastal ka ettevõtete pingerea, kus firmad reastatakse käibe, töötajate arvu ning investeeringute järgi,” märkis Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev.
JAAN LUKAS
KIRJAD
Õigeaegne abi oleks inimese päästnud
Minu isa Viktor Smoljar suri 24. jaanuaril 54aastasena kõrimädaniku tagajärjel. Ometi oleks teda saanud päästa, kui ta oleks õigel ajal abi saanud. Tartus lahkamiselgi imestati, et praegusel ajal võib veel sellesse haigusesse surra.
Jaanuari keskel (üleelamiste tõttu ei suuda praegu meenutada, kas see oli 13. või 14. jaanuaril) tundis isa ennast halvasti ja ei saanud hästi hingata. Olin ise kõrval, kui ema helistas perearst Maie Männikule, kirjeldades isa olukorda. Õde teatas, et pärast vastuvõtuaega tuleb arst kella poole kuue paiku koju. Ei tulnud aga arsti ei sellel ega ka järgnevatel päevadel. Aga isa, nagu mehed enamasti ikka, püüdis näida vapper, kuni 24. jaanuaril muutus olukord väga kriitiliseks.
Kutsusime kiirabi. Päästeteenistusest vastati, et kiirabiautot ei saa kohe saata, sest auto olevat läinud Tartusse ja pärast seda olevat veel kiireid väljakutseid kirjas. Ehkki kirjeldasime, et inimene ei saa enam üldse hingata, polnud sellest abi. Meile jäi küll mulje, nagu poleks selles ametis töötavatel inimestel üldse meditsiinilisi teadmisi, et mõista, millise väljakutsega kiirem on. Helistasime ka perearst Männikule, kes lubas pärast vastuvõtuaega isa vaatama tulla.
Kell 13.30 samal päeval suri isa mingit abi saamata. Mõnikümmend minutit pärast seda saabus kiirabi ja kohe ka perearst Männik. Kõik oli kahjuks hiljaks jäänud, aga kui arst oleks saabunud esimesel väljakutsel, oleks minu isa kindlasti elus.
Arsti selgitusel olevat me siis üksteisest ilmselt valesti aru saanud, sest sel kellaajal olevat hoopis isa oodatud arsti juurde. Isegi kui me oleksime asjast valesti aru saanud, ei oleks ju niisugusel kellaajal arsti vastuvõttu olnud: tema võtab haigeid vastu hommikupoole, õhtupoolne aeg on koduvisiitideks.
OLGA SEPP
Jõgevast võiks saada pungi või saalibändipealinn
Jüri Mõisa omaaegne kutse kõigile Tallinna elama tulla tekitas õnneks enamasti negatiivset vastukaja. Põhimõtteliselt võib kogu eesti rahvas Tallinna ära mahtuda küll, aga siis ei jätku kõigile tööd ja muid ihaldatud
ressursse.
Koondumine on praegu ülemaailmne tendents: inimesed, kapital, varad, elukohad
ja infrastruktuur mitte ei laiene ühtlaselt üle maa, vaid suunduvad teatud punktidesse kokku. Maailm jaotub üha rohkem heaolu (Euroopa, USA) ja vaesteks hädaorupiirkondadeks (Aafrika, India, LadinaAmeerika). Tegemist on puhtalt kapitalismi reeglite mõjuga, sest tehnoloogia areng ei soodusta koondumist, vastupidi, infotehnoloogia peaks soosima piirkondlikku arengut, globaalset äri ja sellega kaasnevat teoreetilist tulude ümberjaotamist.
Postmodernistlikes teooriates ennustati juba 30 aastat tagasi, et suured keskused kaotavad suure osa oma tähtsusest. Kuid midagi sellist pole toimunud, kapitalismi kurjad seadused on võitnud muud protsessid.
Eestis pole lood sugugi paremad. Praegune võimukoalitsioon ei tee ühtlase regionaalse arengu heaks isegi sõnades midagi. Ka senine maksusoodustus väljaspool Tallinna on kadumas. Pigem lendavad hüüded “Kas Tallinn või üldse mitte midagi!” jne.
Eesti Tallinnakesksus on siiski üsna kunstlik nähtus: NSV Liidu ajal koondati väga paljud institutsioonid Tallinna, sest Tartu oli sõjaväelinn. Mõneti anti sellele protsessile hoog sisse enne Teist maailmasõda, kui Jaan Tõnissoni (Tartu) ja Konstantin Pätsi (Tallinna) kemplustes jäi peale viimane. NSVLi okupatsiooni ajal
vähendati oluliselt Tartu tähtsust haridus ja kultuurilinnana.
Minevikuvõim tegi siiski selle teene, et andis piirkondadele majanduslikke võimalusi ja meelitas inimesi üsna ühtlaselt üle Eesti elama (agropiirkondades olid
üpris suured palgad). Vanemad inimesed ongi nüüd seal, nende lapsed kipuvad aga keskustesse, kus ootavad suured võimalused, eneseteostus, au ja kuulsus.
Kõik pole siiski veel kadunud. Linnad peaksid leidma mingi tähenduse, soovitavalt
seoses kultuuri või haridusega. Nn “pealinnade” süsteem võib end täiesti õigustada. Jõgeva võiks saada näiteks saalibändi, pungi, konkurentsi, väiketeatri, eneseteostus vm pealinna tiitli ja hakata seda imagot rõhutama, korraldama aktiivselt üritusi, asutama (õppe)asutusi (kasvõi online).
Teisedki Jõgevamaa paigad võiksid end nii identifitseerida. Mujal Euroopas on säärased nähtused väga levinud. Cannes, Liverpool, Manchester, Veneetsia, Krakov jt pole ju pealinnad, ometi tunneb neid kogu maailm.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Pidu euroskeptikute tänavas
Paisab, et seltsimees Leonid Iljitš Brežnev või vähemalt tema doktriin on saanud endale uue väljundi. Seda küll mitte rahvusvahelises kommunistlikus liikumises, vaid üllataval kombel ühes maailma demokraatia ja mõttevabaduse kantsis — Euroopa Liidus.
Austria rahvas on rängalt eksinud euroliidus praegu valitseva pealiini vastu, nimelt valinud endale parlamendi, milles jäme ots on parempoolsetel poliitilistel jõududel
ning mille mõned liikmed on aastaid tagasi väljendanud nonkonformistlikke seisukohti. Niisugune asi ei tohi jääda karistamata, leiab Euroopa Liit, niisuguse riigiga tuleb katkestada kõik ametlikud kontaktid ning kaaluda tõsiselt poliitiliste ja majanduslike sanktsioonide rakendamist. Seda muidugi juhul, kui austerlased ise oma rumalusest aru ei saa ning endale õigemat valitsust ei vali. Tuleb kuidagi tuttav ette?
Euroliidu räige suhtumine ühe suveräänse rahva vabadel ja demokraatlikel valimistel tehtud valikusse on vesi nende veskile, kes hoiatavad ühest liidust tuleku ja teise mineku eest. Austria juhtum näitab, et Euroopa Liit ei tegele mitte ainult oma liikmesriikide ühiste majandushuvide esindamisega, vaid pürib täiesti selgelt ka poliitilise kontrolli teostamisele oma liikmesriikides.
Ilmselt ei tasu tõsiselt võtta neid kohalikke europropagandiste, kes kinnitavad, et Euroopa Liitu astudes ootavad meid ainult majanduslikud hüved ning mõõdukal hulgal eurobürokraatiat. Ning samamoodi nagu euroliit ei usalda austria rahva vaba valikut, ei taha ka siinsed eurointegreerujad lasta rahval otsustada Euroopa Liidu poolt või vastu. Mine tea, valivad äkki veel valesti!
AARE KIRNA
Jõgevamaaga seotud teadustööde konkurss
Alates 1996. aastast on Jõgeva maavalitsus igal aastal korraldanud Jõgeva maakonda käsitlevate bakalaureuse ja magistritööde konkursi. Nelja aastaga on konkursil osalenud paarkümmend üliõpilast ja magistrandi.
Konkursile esitatud teadustööd on käsitlenud maakonna ajalugu, sotsiaalvaldkonda, geograafiat, majandust ja muid teemasid ning nendest on huvitavat ja kasulikku leidnud nii maakonna omavalitsused kui ka ettevõtted.
Traditsioone järgides kuulutatakse Jõgeva maakonda käsitlevate uurimistööde konkurss välja tänavugi, kaasates ka kursuse ja lõputööd, mis on valminud ja kaitstud 1. septembrist 1998 1. septembrini 2000. Konkursi auhinnafond on 10 000 krooni.
Täpsemat informatsiooni saab Jõgeva maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonnast tel. 277 66 318, Mati Jõgi.
MAJANDUS
Sadala Agro päästab Sadala põllumajandust
Jõgeva Maakohus kuulutas maksuameti taotluse alusel välja Sadala põllumajandusühistu pankrotimenetluse. Makseraskustes põllumajandusettevõte, mis võlgneb riigile 1 249 000 krooni, müüs enne seda peaaegu kõik varad osaühingule Sadala Agro, kes jätkab Sadalas põllumajandustootmist.
“Ilma põllumajanduseta hääbuks Sadalas maaelu,” ütles Vooremaale ühistu varad ostnud Sadala Agro osanik HeinoMart Kalde, kes on ise talupidaja Tartumaal Kambjas. “Meie osaühing tahab Sadalas põllumajandustootmist jätkata ja selle rentaablimaks muuta,” rääkis ta.
Sadala Agros on töö leidnud kuuskümmend endist Sadala põllumajandusühistu töötajat. Üldse oli ühistus ligi 120 töötajat.
“Ma pole juhtunud uute Sadala Agro päästab Sadala põllumajandust osanikega juttu ajama. 20. jaanuari paiku oli Sadala Agros aga esimene palgapäev. Töötasu oli väike, kuid veidi suurem kui Sadala põllumajandusühistus,” lausus keskealine seatalitaja.
Uue ettevõtte raamatupidaja Terje Fink, kes oli varem samuti ühistus ametis, märkis, et töötajad peavad kätte saama vähemalt miinimumpalga.
Lehmadest ja sigadest
Osaühing Sadala Agro ostis Sadala põllumajandusühistult ka 1170pealise veisekarja, milles on 520 eesti punast tõugu lüpsilehma. Zootehnik Helga Soodla arutles: “Kui piimaliitri eest makstakse 3 krooni, tasub piimatootmine kuidagimoodi ära. Väiksemate hindade korral jääb tootmine kahjumisse.”
Sigu on Sadala Agrol üle viiesaja. “Me kavatseme sigade arvu suurendada. Kavatsuse elluviimine sõltub sellest, kui palju saame sigadele söödaks teravilja toota. Piisavas koguses teravilja saame kasvatada siis, kui Torma vald annab meile ajutiseks kasutamiseks nii palju põllumaad, kui vajame,” ütles Helga Soodla.
“Sadala Agro on lubanud võimaldada tööd kuuekümnele inimesele. Eeldatavasti ei jää ettevõte ilma ka ajutiseks kasutamiseks mõeldud maadest. Lõplikult otsustab aga maade jaotamise vallavolikogu maakomisjon,” selgitas Torma vallavanem Mati
Kepp, kelle sõnul on Sadala põllumaadel ka teisi taotlejaid.
Kas tehing on seaduslik?
Sadala põllumajandusühistus oli viimane tööpäev 31. jaanuaril, kui 47 inimest said koondamisteate. Ühistul on aga alles nii vähe varasid, et kui pankrotihaldur vara müüma hakkab, polegi õieti midagi osta. Jõgeva Maakonna Maksuameti jurist Terje Mikk kommenteeris makseraskustes põllumajandusettevõtte varade müüki teisele firmale enne pankrotimenetlust: “Põhimõtteliselt pole selline toiming mõeldamatu. Kõige olulisem on see, et ostumüügileping oleks korrektselt vormistatud. Lõplik asjade käik Sadalas sõltub pankrotitoimkonnast ja võlausaldajate koosolekust. Pankrotitoimkond lähtub sellest, et pankrotimenetluse käigus ei kahjustataks võlausaldajate huve. Samas huvitab maksuametit tootmise jätkamine ja maksebaasi säilimine Sadalas.”
JAAN LUKAS
Alanud on uus piimasõda
Jõgeva piimatootjad müüvad piima kaheksale meiereile, ühele vahendajale ja ka turul otse inimestele. Enamikus piimatööstustes on piima hind veebruaris lahtine.
Keda tootjad usaldavad?
Ühistute ja talunike usalduse on pälvinud Laeva meierei, kuhu viiakse 32—35 tonni piima päevas. Võru Juust ja Lacto ostavad Jõgevamaalt enamvähem võrdse koguse, 15—18 tonni, Jõhvi Piim, Palamuse piimaühistu, Tallinna piimatööstus ning vahendusfirma OÜ Vanatae ostavad igaüks kuni 10 tonni. E-Piim ostis 80 tonnist piimast Jõgevamaalt veel hiljuti 18 tonni ümber, s.o 23%, praegu ostetakse juba 24 tonni ümber. Enamik tööstusi maksis jaanuaris piimaliitri eest 3 krooni.
E-Piim maksab Põltsamaa meierei finantsdirektoriTaavi Aasa sõnul seda hinda veebruari keskpaigani. Õnne piimakarjatalu täisosaniku Toivo Ojalille sõnul on talul AS Võru Juustuga piima koguse kohta (13 tonni päevas) sõlmitud aasta ja hinna kohta kvartalileping. Piima hakati aktsiaseltsile Võru Juust müüma möödunud aasta augustis ja selle firma kasuks otsustati seetõttu, et piima eest makstakse regulaarselt.
Laeva meierei tegevdirektori Mati Mölderi sõnul hakkasid Jõgevamaa piimatootjad
neile piima tooma kohe, kui meierei käiku lasti, s.o 1995. aastal. Kuus müüvad Jõgevamaa tootjad Laeva meiereile üle 1000 tonni piima. Peaaegu pool meierei piimast tuleb Jõgevamaalt. Sellist usaldust põhjendas Mati Mölder nii, et piima eest maksmisega ei ole kunagi viivitatud. Pigem on mõningatel juhtudel isegi ette makstud, antud nö protsendita laenu.
Mati Mölderi andmetel oli 1999. a. keskmine ostuhind 2.32 kr/l. Eesti keskmine oli
1999. a. detsembris 2.62 kr/l (vt Maaleht nr 1, 2000. a)
Laiuse põllumajandusosaühingu juhataja, ühistu Jõhvi Piim nõukogu esimehe Tiit Maripuu arvates oleneb kõik sellest, kui kaua suudetakse kahjumit kanda. Piima ostetakse hinnaga 3 kr/l ja müüakse välja hinnaga 2.93 kr/l. Tiit Maripuu sõnul peavad omanikud mõtlema, kuidas kahjumit katta.
Mida toob kaasa piimasõda?
Alanud on uus piimasõda. Tarbijad sellest vaevalt võidavad. Esmaspäeval maksis Jõgeva kaubahalli toiduosakonnas Laeva meierei Alma 2,5protsendine piim 4.70 ja
Jõgeva piim 4.90 kr/l. Mati Mölderi arvates võidab jaekaubandus, mis lisab piimahinnale 15—25%. Ka riik saab käibemaksu näol oma 18% kätte. Ülejäänud osa poehinnast jaguneb Eesti Päevalehe andmetel (vt nr 208, 1999. a) enamvähem
võrdselt töötleja ja tootja vahel, s.o kolmandik hinnast kummalegi.
Kui konjunktuuriinstituudi andmetel oli 2,5protsendise piima keskmine hind 1999. a. detsembris 6.85 kr/l, siis tootja sai 4.25 kr vähem (vt Maaleht nr 1, 2000. a).
3. veebruari Äripäeva arvates võib piimanduses toimuda käesoleval aastal samasugune areng nagu mullu kindlustusturul. Samas lehes arvab Laeva meierei omanikfirma Tapila nõukogu liige Mati Mölder, et on oodata piimatööstuste pankrotte. Eesti Piimaliidu tegevdirektori Rein Reissoni arvates aga vaevalt olukord nii hull on.
Turu küllastumise põhjused on kahesugused. Tiit Maripuu sõnul tuuakse kolmandik piima piimatoodetena väljast sisse. Teiseks tarbivad ostjad piimasaadusi alla tervisliku toitumise normi, mis arvestab inimese kohta 370 kg piima aastas. Eestis tarbiti 1998. a. 475 000, oleks tulnud tarbida 600 000 tonni piima. Madal ostujõud ei võimalda hindu poodides tõsta.
Turul on hind tõusnud: möödunud suvel maksis liiter piima 3 krooni, nüüd aga Jõgeval 4—4.50 krooni, Mustvees isegi viis krooni.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kas on hea noor olla?
See küsimus pole just kergete killast. Eelmisel aastal küsis Kreisy noortelt, kas on hea noor olla. Sellele küsimusele vastasid noored kõik ühtmoodi: noorusel on omad head ja vead. Minu arvates on see täiesti õige, sest ükski asi pole ainult hea või halb.
Noored võivad teha seda, mida täisealisena ei ole kombekas teha. Näiteks joosta linna peal ringi, karjuda ja sigadusi teha. Ühesõnaga, võid teha lollusi ja lasta fantaasial lennata ning kõik pahateod antakse andeks, sest öeldakse: “Ta on ju veel noor ja…”
Halb on aga see, et leidub ka inimesi, kes sõimavad noore läbi ja lõpuks tahavad veel noorsoopolitsei välja kutsuda. Nendele soovitaksin ma oma lapsepõlve meelde tuletada, sest eks nad ise olid ka sellised. Noored on muidugi kogenematud, kuid kogemusi lisandub ajapikku ning neile tuleks apsud esialgu andeks anda. Vananedes tekivad teised probleemid: treppidest üles ja niisama tänaval kõndimine muutub raskeks, selg valutab ning pealekauba on poolte hammaste puudumise tõttu raske süüa.
Noori ahvatleb eriti täiskasvanute elu nn tume pool ehk alkohol, seks jm. Eks mürgine vili on ju kõige magusam. See oleneb suuresti vanemate kasvatusmeetodist, sest iga vanem õpetab oma last omamoodi.
Nii et, noored, mõelge väheke oma peaga ning valmistage end ette täiskasvanute ehk pärismaailma minekuks.
VANAEMA EDA
Kreisy küsitlus
Mis usku te olete?
Ülle (müüja): “Mul ei ole mingit usku — mingisugune oma usk ainult.”
Taavi (17): “Mmm… pagan olen! Isa ja vanaisa ja kõik on paganad.”
Katrin (16): “Mul ei olegi usku, ma pole ju ristitudki. Kuigi põhimõtteliselt võiks olla.”
Janika (16): “Ma ausalt öeldes ei tea isegi, mis usku olen. Ei oska öelda… pagan küll ei ole!”
Tiit (härra tänavalt): “Luteri usku olen. Vanemad ristisid mind juba siis, kui veel väike olin.”
Kristjan (16) ja Ahti (17): “Õigeusku ja budist. Budistiks saadakse niisama lihtsalt!”
Hõissa, pulmad!
KIBEKIBE: ÜÜÜÜKS… KAAAAAKS… 36!!!
Pulmamarss. Šampuseaurud, avavalss, vanemate õnnisnukrad näod. Jah, pulmad, aga mitte tavalised. Klassipulm.
Lugu on järgmine. Aastate jooksul on abiturientide (loe: 12. ehk viimase klassi õpilaste) seas välja kujunenud huvitav komme 2 (või enam) inimest enda seast paari panna, ülejäänud trobikond pruudi või peigmehe sõpradeks & sugulasteks ristida ning üks igati suur & võimas pulmapidu organiseerida.
Pulmaliste suhted (kes on kelle armuke, kes kellegi kolmas naine) kujunevad peo jooksul. Lastakse ka fantaasial lennata. Muidugi ei pääse traditsioonilistest ametitest.
Kõige tähtsamad on peale pruudi ja peigmehe loomulikult ämm ja äi. Tänapäeva kõrge lahutusprotsendi juures on kahjuks loomulik, et pulmas on ka suuremas koguses igasuguseid eksabikaasasid, ekseksabikaasasid & muid taolisi tegelasi.
Tähtsuselt teine amet on isamees — see, kes noored õnnelikku abiellu pühitses & ütles selliseid olulisi lauseid nagu “võite pruuti suudelda”, “koguneme lauda” & “terviseks”.
Kolmas koht — kibekarjuja, ülimalt tähtis tegelane. Edasi tulevad juba pruudivalvurid, pulmapolitseinikud, arstid, valvejoodikud, kummardajad jne, jne, jne.
& nüüd jõuame selleni, miks me üldse sellistest asjadest räägime. Nimelt leidis 28. jaanuaril (st üsna hiljuti ju) ka Jõgeval taoline harukordne pulm aset. Kõik peoks vajalikud elemendid olid olemas: rahvas, süüajuua, pruut ja peigmees ka. Enne oli peetud poissmeeste ja tüdrukute õhtu.
Seekord seisid tules Jõgeva Gümnaasiumi abituriendid, kellest mõnel korralik pulmakogemus puudus. See viga sai nüüd parandatud. Suure töö tegi ära isamees, kes osutus kõige teadlikumaks. Kõlasid toostid, tantsiti valssi, mängiti pruudipärga jm. Kõik, mis pidi tehtud saama, sai ka.
Pruudivalvurid pidid andma ametivande. Töökohustuste mittetäitmise korral (kui pruut oleks pihta pandud) oleksid nad ise pidanud pruudi kohustusi täitma (ime siis, et pruuti ära ei varastatud).
Üldises lõbusas meeleolus, tantsude ja laulude saatel kestis möll päris hommikuni välja. Igatahes väga tore üritus, soovitame kõigil proovida. Mõjub hästi klassivaimule. Inimesed on avatumad (selles võib muidugi süüdistada mõningaid promille veres).
Loodetavasti pole lahutust niipea oodata. Katsikule tahaks küll!
MUZA IVANOVNA
Seebimullisõltuvus
Tunnistan ausalt, et ei suuda seebikateta elada! Olen nii üksi siin hallil maamunal. OK, mitte päris üksi — mina & mu masendus. Kes oskaks paremini kui seebimullikangelased igal õhtul kodus tõsimeelselt komöödiat teha?!
Ükspäev näiteks oli muidu üdini rahumeelsel draamasarjamaastikul sõda lahti. Üks tüüp vehkis tukiga & ähvardas pool linna maha lasta, naise, keda ta armastas, ära vägistada & muid viisakale mehele sobimatuid asju teha. Igatahes põmmutas & lõpuks laskis naise ema maha. Eeh. Sedagi ei lasknud päris maha, kui järele mõelda. Peaks nagu silmamõõtu olema, ise veel andekas moelooja!? Nüüd pannakse vist pikemaks ajaks istuma.
Muret, et tegelasi väheseks jääb, küll pole: tuuakse uus platsi & kui uusi pole, “kaevatakse” mõni zombi hauast. Kõik käivad kõigiga & kui veel ei käi, siis hakkavad käima. Armastuskolmnurgad on nende jaoks liiga labased — vähemalt armastusviisnurgad peavad olema!
Hea tegevus on tegelaste järgmiste lausete äraarvamine. Nagu Bingo loto — pihtas põhjas! Nalja nabani! Aga ka see mäng läheb pikapeale igavaks kätte.
Viimasel ajal on asjalood hoopis hulluks läinud. Seebikaid tuleb aina juurde, nad muutuvad järjest lahjemaks & ei suuda enam leevendada minu depressioonipiinu. Armas Kreisy, aita!
Nukker Hääl Rahva Seast
Vastab Kreisy psühholoog Anti Depressant:
Armas Nukker Hääl Rahva Seast! Kõigepealt viska oma televiisor aknast välja & hangi endale elu — pane üks tõeline eluseebikas püsti! Kui see ei aita, on tegemist juba kroonilise haigusega.
Kirjast ei selgu, kas oled ainuke sõltlane suguvõsas või on haigus pärilik. Soovitan vaktsineerimist. Võõrutusnähtude vastu saab abi ka Wismari kliinikust. Hoian pöialt!
ANTI DEPRESSANT
SPORT
Jõgeva Tähe jõulised võidud
Nädalavahetusel spordihoones Virtus toimunud Eesti saalibändimeistrivõistluste kolmandal etapil võitis SK Jõgeva Tähe esindusmeeskond kõiki vastaseid. Tähe noortemeeskonnale lõppesid võistlused
ühe võidu ja kahe kaotusega.
Laupäeval kohtus Tähe esindusmeeskond spordiklubiga Maitim. Tugevaks vastaseks peetud Maitim alistati silmapaistvalt suure skooriga 13:1. Mängu osavaim ründaja oli Marko Saksing, kes lõi kuus väravat.
“Kui vastaseid hakkas saatma ebaedu, ei suutnudki nad enam mängu käima saada,” arutles Jõgeva Tähe kaitsemängija Rainer Võsaste. Tema sõnul aitas Jõgeva saalibändimeeste võidule kaasa väravavaht Veiko Raudsepa meisterlik mäng.
Esimene võistluspäev möödus võidukalt ka Tähe noortemeeskonnale, kes oli 3:0 üle Tartu Ülikooli spordiklubist Ilves. “Poisid mängisid hästi ja valisid õige taktika. Ivo Lepik kaitses oskuslikult väravat. Vastase väravasse said palli Margus Guss, Erko Nurmoja ja Merlis Kärson,” ütles noortemeeskonna treener Marko Saksing.
Kellele võidud, kellele kaotused
Pühapäeva hommikul kohtus Tähe esindusmeeskond TÜSK Ilvesega ja võitis 14:0. “Olime vastastest füüsiliselt tugevamad ja nad ei jõudnud meiega mängida,” märkis neli väravat löönud ja kolm söötu andnud Andrus Tõruke. Võistluste informaator, Jõgeva Gümnaasiumi spordiõpetaja Viktor Nõmm kiitis mängu kommenteerides ka hiljuti noortemeeskonnast esindusmeeskonda kutsutud ründajat Alari Pagit.
Jõgeva Tähe noortemeeskonnale polnud teine võistluspäev edukas. Hommikupoolikul kaotati 7:4 võistkonnale TDK Aeg. Meistrivõistluste seekordse etapi viimases mängus prooviti jõudu Tähe esindusmeeskonnaga ja jäädi alla 13:2. Noortemeeskonna liikmetest lõid värava Argo Päid ja Alari Kütt.
Tähel on kasvuruumi
SK Tähe juhatuse esimees ja esindusmeeskonna treener Toomas Klaarmann lausus pärast võistlusi: “Jõgeva saalibändimängijad võistlesid väärikalt. Kahju vaid, et noortemeeskond kohtumisel esindusmeeskonnaga asja tõsiselt ei võtnud.”
Teistest meeskondadest oli edukas SK Maitim, kes alis tas võistkonna TDK Aeg 6:1 ja Tartu Ülikooli spordiklubi 5:3. Viimane võitis Nõmme saalibändiklubi 5:1 ja TÜSK Ilvest 7:4. Nõmme SBK oli aga Ilvesest tugevam 11:3.
Meistrivõistluste neljanda etapi mängud toimuvad 4 ja 5. märtsil Tartu Ülikooli spordihoones. Siis loodab kaasa mängida ka treener Toomas Klaarmann, kes pidi Virtuses peetud võistlusi vigastuse tõttu pealtvaatajana jälgima.
JAAN LUKAS
Tippvõistlus Pala suusaradadel
Nädalavahetusel toimus Pala suusaradadel ETV—Visu noorte karikasarja teine
etapp ja peeti ka Eesti noortemaraton.
Laupäeval võistles ligi 450 sportlast Pala suusaradadel ETV—Visu noorte karikasarja teisel etapil. Pala vallavanem Raivo Vadi peab seda kõige esinduslikumaks seni Jõgevamaal toimunud noorte suusavõistluseks. Pühapäeval startisid Pala kooli eest noortemaratonil osalejad.
“Mullu sõitis noortemaratonil 130 suusatajat, tänavu ligi 200. Teralisel ja jäisel lumel libises suusk hästi,” märkis Pala põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Kalev Karu.
ETV—Visu karikasarjas ja noortemaratonil osales ka Pala poisse ja tüdrukuid. Pala kooli kehalise kasvatuse õpetaja Killu Vunk pidas meeldivaimaks üllatuseks Ave Annuki suusasõitu: oma vanuseklassis sai Ave teise koha.
Buss, mis suusatajaid Narvast kohale sõidutas, läks libedal teel viis kilomeetrit enne Palale jõudmist kraavi. Bussijuht ei riskinud edasi sõita ja suusatajad saabusid võistluspaika suuskadel. “Eesti Energia korraldas võistluste ajal kaks elektrikatkestust, mis takistasid elektroonilist ajamõõtmist,” märkis Raivo Vadi.
ETV—Visu karikasarja teise etapi võitsid Margit Ani Valgjärvelt (naisjuuniorid) Aiki Aigro Otepäält (Aklass), Tagne Tähe Vastseliinast (Bklass), Evelin Lustus Põlvast (Dklass), Denis Ustinski Alutaguselt (meesjuuniorid), Aivar Rehemaa Tartust (Aklass), Eik Lattu Tallinnast (Bklass), Lauri Ott Valgjärvelt (Cklass) ja Tõnis Uiboupin Vastseliinast (Dklass).
Noortemaratoni võitsid Margit Ani Valgjärvelt (naisjuuniorid), Riin Järvela Põlvast
(Aklass), Eveli Saue Pühalepast (Bklass), Stina Sõrmus Pühalepast (Cklass), Evelin Lustus Põlvast (Dklass), Aiko Aigro Otepäält (meesjuuniorid), Kaspar Kokk Tartust (Aklass), Anton Krivitski Alutaguselt (Bklass), Lauri Ott Valgjärvelt (Cklass) ning Tarvo Kuus Valgjärvelt (Dklass).
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Kuritegevusest jaanuaris
Jaanuaris pandi Jõgevamaal toime 79 kuritegu (17 kuritegu rohkem kui mullu jaanuaris). Vähem kuritegusid sooritati Jõgeva ja Põltsamaa linnas ning Palamuse ja Põltsamaa vallas. Kuritegevuse kasvu põhjustasid läinud kuul purjuspäi sõitnud juhid, kellel oli veel kehtiv halduskaristus eelmise vahelejäämise eest ja kes võeti nüüd kriminaalvastutusele. Jaanuaris algatati 11 sellist kriminaalasja. Rohkem kui mullu oli ka salajasi vargusi — 4.
Kuriteos kahtlustatav isik on kindlaks tehtud 62%l kuritegudest ehk 11 kuriteos rohkem kui läinud aasta jaanuaris. Ühe Jõgeval toimunud kuriteo eeluurimisel läbi viidud toimingutega tehti kindlaks, et süüdistatav pani läinud aastal toime 33 kuritegu, mis olid seni avastamata.
Libedus ajas autod kraavi
Pühapäeval sõitis mitu autot libeduse tõttu teelt välja või kraavi. Kraavis või kraavikaldal käis ka kolm liinibussi. Sõitjad ei saanud vigastada. Materiaalse kahjuga lõppenud õnnetus toimus Vägeva—Tartu teel, kus sõiduauto sõitis peatunud liinibussile tagant sisse. Mõlemad juhid olid kained.
Ärandati kaks autot
Läinud neljapäeva hommikul leidis Jõgeval Pae tn 7 elav autoomanik, et tema Žiguli oli öösel ära aetud. Autosse jäid ka juhiload, auto pass ja kindlustuspoliis. Auto leiti varsti Jõgevalt 2 km kaugusel tee ääres seismas. Dokumendid olid alles ja auto samas tehnilises seisukorras kui varemgi. Ööl vastu esmaspäeva ärandati Jõgevalt Tähe tn 12 eest sinna ööseks pargitud punane BMW 3161 numbrimärgiga
129 TCZ. See sõiduk on arvel Tartus.
Baaris varastati külastaja rahakott
Pühapäeva õhtul mõni minut enne kella kümmet varastati Jõgeval pubis “Kaarli juures” baarikülastaja rahakott. Kannatanu sõnul oli kotis üle 2000 krooni, kahed juhiload, auto pass, liikluskindlustuspoliis ning kaks pangakaarti.
Varastati kummut
Tartust pärit proua teatas, et tema maamajja Jõgeva vallas Võitveres on sisse murtud ja ära viidud 10 000 krooni maksev kummut. 28. detsembril oli tartlanna maakodu veel puutumata.
Metsavargad käisid Laiuseväljal
Keskkonnainspektsioon edastas politseile materjali, millest selgub, et jaanuaris tehti Laiuseväljal Muraka talu maaüksusel ebaseaduslikku metsaraiet. Ära on veetud 33,5 tm puitu ja tekitatud looduskeskkonnale 25 000 krooni kahju.
MITMESUGUST
Endlas tähistati märgalade päeva
Endla looduskaitseala keskuses Toomal tähistati reedel Eesti Looduskaitse Seltsi eestvõttel rahvusvahelist märgalade päeva.
Rahvusvaheline märgalade konventsioon kirjutati Iraani väikelinnas Ramsaris alla 2. veebruaril 1971. Eesti ühines sellega 1993. aasta oktoobris ja Eesti paljudest märgaladest on rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka arvatud kümme piirkonda, Endla soostik kaasa arvatud.
“Märgalad on väga olulised looduse osad magevee reservuaaridena, veelindude elupaikadena, looduse mitmekesisuse säilitajaina jne. ning nende laiem tutvustamine on vajalik selleks, et inimesed oskaksid Eesti loodust rohkem hinnata,” ütles Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa.
Teadurite lemmik
Reedel Toomale kokku tulnud looduskaitseametnikud ja teiste märgalade töötajad olid küll märgalade asjus niigi haritud, ent seda asjalikum oli tööõhkkond. Ramsari konventsioonist, sellega ühinemise loost ja osast Euroopa Liiduga liitumise protsessis kõneles keskkonnaministeeriumi asekantsler Tõnu Traks, Ramsari konventsiooni järgimisest Eestis Ramsari konventsiooni Eesti komisjoni esimees Tiit Randla, Eesti märgalade tähtsusest maailmale Matsalu looduskaitseala asedirektor Aleksei Lotman, Eesti—Taani ühisprojekti tulemustest Soomaa rahvuspargis rahvuspargi teadur Kaja Allilender, uuringutest Eesti Meteoroloogia ja Soohüdroloogia Instituudi Tooma soojaamas jaama juhataja Andres Kimmel ning teadustööst Endla looduskaitsealal kaitseala spetsialist Kai Kimmel.
Kuna tänu pikaajalisele uurimistööle on Endla soostiku kohta olemas palju taustandmeid ning siin on looduskaitseala rajatiste ja personali näol hea infrastruktuur, siis teostavad Eesti Ökoloogiainstituudi märgalade uurijad Kai Kimmeli sõnul siin tihti oma uurimisprojekte. Sageli on need koostööprojektid muu maailma nimekate teadusasutustega, nagu Max Plancki Instituut, Duke’i ülikool jt. Ühelt poolt teevad sellised projektid Endla nime maailmas üha tuntumaks, teisest küljest rikastub Endla teaduspagas, sest kõigi projektide põhjal valminud teadustöödest saab kaitseala koopiad ka endale.
Selts elustub
Pärast lumetuisule vaatamata ette võetud käiku Männikjärve raba laudteele jätkati arutelu vormis. Selle peateema tõi sisse ökoloogiainstituudi märgalade töögrupi juht Mati Ilomets, kes väitis, et jutt Eesti turbavarude lõpmatusest on müüt. Tegelikult olevat Eestis veel ainult 30 “vaba” sood, kus majanduslikus mõttes turvast toota tasuks ja mis pole ka looduskaitse all. Surve Eesti turbavarudele on aga suur, kuna LääneEuroopas on turvas juba otsakorral, aiandus vajab seda aga tohutul hulgal.
Peale märgalade kaitse ja arendamise seisukohalt olulise info vahendamise oli märgalade päev Endlas ka märgiks sellest, et vahepeal varjusurmas olnud Eesti Looduskaitse Selts hakkab taas aktiivsele elule ärkama.
RIINA MÄGI
Libe tee lükkas autod kraavi
Nädalavahetusel sadanud vihm ja jäide muutsid teed ning tänavad nõnda libedaks, et lausa kunsttükk oli teel püsida. Suurt abi polnud ka siiasinna puistatud liivast — seegi jäätus kohe.
Pühapäeval vajati kraavi libisenud autode teeletõmbamiseks päästeteenistuse abi neljal korral: Jõgeval, Põltsamaa vallas Neanurmes ja Mõhkkülas ning Jõgeva vallas Palupere bussipeatuse lähedal. Seal oli libeduse tõttu sõitnud teelt välja Pärnu—Mustvee liinibuss.
Jõgeva—Tartu maanteel Kalevi bussipeatuse juures sõitis ASile Rakvere ATP kuuluv buss otsa teisele, seisvale Ikarusile. Inimesed ei saanud õnnetustes vigastada, juhid olid kained. Rohkem pole maakonnas autodega juhtunud õnnetustest politseile teatatud. “Teelt väljasõite oli kindlasti rohkem. Kui ei teki materiaalset kahju ja inimesed ei saa vigastada, pole kohustuslik neid juhtumeid politseis registreerida,” märkis liiklusjärelevalvetalituse juhtivinspektor Ivo Ploom. Tema arvates on võimalik ka libedaga ohutult sõita, kui kasutada õigeid juhtimisvõtteid ning arvestada tee ja ilmaolusid.
Kas võeti kuulda üsna sageli raadiost öeldud libedahoiatust ja ei tuldud toast välja või oldi ülimalt ettevaatlik, kuid haiglas ei kulunud kipsi sugugi rohkem kui tavalistel päevadel. Libastumisest oli tingitud vaid üks sääre, üks jala ja üks õlavarreluu murd. Tabivere vallas jäi ühe mehe jalg puu alla.
“Ei saa öelda, et libedaga on traumasid rohkem. Suvel pole neid sugugi vähem, talvel suureneb vaid metsatöödel ja külavaheteedel juhtunud õnnetuste arv,” nentis valves olnud kiirabitöötaja Vilma Harkman.
Pühapäeval kukkus Mustvees mees katuselt alla ja sai surma. Edgar (49) püüdis paigaldada Raudtee tn 6 kolmekorruselise maja külge televisiooniantenni, kuid libises katuselt alla. Kuigi juhtumi asjaolusid ja surma põhjust alles selgitatakse, oli tõenäoliselt seegi kukkumine põhjustatud libedusest.
ARDI KIVIMETS