Vooremaa

Teisipäev, 7. november 2000. a.
Sisukord

Piima hind on ikka veel madal


Jõgeva vallas Teilma külas asuv Allekvere talu on üks majapidamisi, kus piimaraha ASist Eesti Taluvõi õigeaegselt kätte ei saada. Piimatootmisel on abiks ka noorperemees Andres Metjer (pildil). FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Praegu on Eestis olukord, kus piimatööstused konkureerivad põllumeestelt piima varumises.

Jõgeva põllumajandusettevõtted ja talunikud turustavad piima põhiliselt tulundusühistu E-Piim Põltsamaa meiereile, ASi Tapila Laeva meiereile, ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadile, tulundusühistule Jõhvi Piim ning Tallinna Piimatööstusele. Kõige rohkem on piimaraha kättesaamisega muret lehmapidajatel, kes müüvad piima ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadile.


Eksport võimaldab hinda tõsta

Tulundusühistu E-Piim Põltsamaa meierei, mis varub piima põhiliselt Põltsamaa piirkonnast ja kaugemaltki, maksab kõrgema sordi piima kilogrammi eest kolm krooni. "Siseturul on võrdlemisi raske välja makstud piimaraha tagasi teenida. Nii müümegi 70-80 protsenti juustutoodangust Euroopa riikidesse. Kauplemine välisturul võimaldab meil ehk veidi piima hinda veelgi tõsta. Vee peal aitab püsida meie firmal kahe tööstusettevõtte olemasolu (Põltsamaa ja JärvaJaani meierei), mis võimaldab paindlikult tootmist korraldada. Lisaks juustule valmistame piimapulbrit ja natuke võid," rääkis TÜ E-Piim nõukogu esimees Toivo Kens. "Madala kvaliteediga või ebakvaliteetne piim meile muret ei põhjusta, sest teise sordi ja sorditu piim moodustab vaid 1-2 protsenti kokkuostetavast piimakogusest. Viimasel ajal on Eestis tervikuna piima kvaliteet paranenud. Praegugi leitakse piimast aegajalt mittesobivaid ained," lisas TÜ EPiim finantsdirektor Taavi Aas.

Tulundusühistul E-Piim on praegu ligi 280 osanikku. "Osanike arv võiks ka suureneda, sest meil on hea meel, kui ühistule tuleb uusi liikmeid ja saame rohkem piima varuda," lausus Toivo Kens.


Piim Jõhvi

Palamuse piimaühistus lõpetati või tootmine tänavu kevadel, piima pastöriseerimine jätkub aga praegugi. Selles firmas võetakse ülepäeviti vastu kaheksa tonni piima, mida põhiliselt varutakse individuaalloomapidajatelt Palamuse ja Saare vallast. Algul pidi Palamuse piimaühistu lõpetama piima varumise 1. novembrist. Sellest ajast pidi ühistu ruumides hakkama piima vastu võtma TÜ Jõhvi Piim. Piima varutakse siiski Palamuse piimaühistus aasta lõpuni. "TÜ Jõhvi Piim on huvitatud varutavate piimakoguste suurenemisest ja nii pidime alates novembrist hakkama vastu võtma piima ka Palamuse piimaühistu senisest tegevuspiirkonnast. Praegu tuuakse aga Jõhvi vaid osa selles regioonis varutud piimast," selgitas TÜ Jõhvi Piim nõukogu esimees Tiit Maripuu.

Palamuse piimaühistu tegevdirektor Tiit Mikker teatas: "Meie ühistul on kokkulepe TÜ Jõhvi Piim tootmisosakonna juhataja Riina Okasega, et alates 1. jaanuarist müüme piima Jõhvi." TÜ Jõhvi Piim maksab praegu kolm krooni eliit-, 2.80 krooni kõrgema sordi ja 2.50 krooni esimese sordi piima eest. Jõgevamaalt viivad Jõhvi piima ka mõned Sadala ja Torma ümbruse talunikud.


Juust ei asenda piimaraha

ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadi direktor Matti Mehide varutava piima hinda Vooremaale ei avalikustanud, küll aga märkis, et hinna reguleerimisel arvestatakse nii piima varumisel kui ka valmistoodangu müümisel turusituatsiooni. "Me oleme pakkunud põllumeestele ka võimalust osta odavamalt juustu, mida ise ostame maaletoojatelt," ütles ta.

Talunikele on põhjustanud pahameelt ASi Eesti Taluvõi poolne maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Jõgeva vallas asuva Köördi talu peremees Otto Sõster kurtis: "Meie majapidamisele võlgnes AS Eesti Taluvõi veel augustis 15 000 krooni. Oleme piimatööstuselt ka juustu ostnud hinnaga 50 krooni kilogrammi eest. Et juustuga ei saa maksta elektriarveid, oleme lehmade arvu vähendanud. Praegu on meil alles kaheksast lehmast neli."

Individuaalloomapidaja Valli Tooming Jõgeva vallast Kivijärve külast pahandas: "Olen kaks nädalat pidevalt helistanud ASi Eesti Taluvõi, kuid piimaraha väljamaksmise osas antakse vaid lubadusi. Hakkasin juuli lõpust piima Jõgevale müüma, kuid piimaraha pole veel kätt saanud. Sama mure on teistelgi meie küla elanikel. Paraku pole meil teist võimalust kui piima Jõgeva piimakombinaadile müüa, sest kaugemad piimatööstusettevõtted ei tule piimapukkidelt piima varuma. Kui piimaraha väljamaksmine ei kiirene, tuleks vist talunikel ASi Eesti Taluvõi vastu moodustada ühisrinne."


Piimahind võiks tõusta

Jõgevamaa Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver kommenteeris olukorda piimandusturul nii: "Piima hind on praegu möödunud aasta tasemel. Ka konkurents piima varumise osas pole põhjust hinna tõusuks veel andnud. Seoses kütuse hinna suurenemisega peaks piima hind aga tõusma vähemalt 1997. aasta tasemele, mil maksti 3.50 krooni kilogrammi kõrgema sordi piima eest. Piima hinna kasvu peaks praegu soosima ka objektiivsed tegurid nagu dollari kursi tõus, Euroopa Liidu poolt Eestile antud ekspordikvoodid ning konkurentsi langemine siseturul, mis on seotud nii tootmismahu vähenemisega kui ka ekspordiga."

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Jõgeva vald sõlmis Orimattila linnaga koostöölepingu

Möödunud reedel kirjutasid Jõgeva valla ja Orimattila linna (Soome) esindajad Laiuse kultuurikeskuses alla omavalitsuste vahelisele koostöölepingule.

Suhted Jõgeva valla ja Päijät-Häme maakonna lõunapiiril asuva Orimattila linna (mis õigupoolest on linna ja selle ümbrust hõlmav liitomavalitsus) vahel said alguse ühest Eesti ja Soome maakondade 3 + 3 koostöö raames teoks saanud keskkonnaprojektist. Eesti poolelt osalevad 3 + 3 koostöös teatavasti Jõgevamaa ning Lääne ja Ida-Virumaa, Soome poolelt Itä-Uusimaa, Päijät-Häme ja Kymenlaakso maakond.

Reede hommikul saabunud Orimattila delegatsioon, millesse kuulusid linnapea Martti Heinonen, linnavalitsuse esimees Asko Meski, linnavalitsuse aseesimees Matti Hakala ja linnavolikogu aseesimees Tuula Koivunen, viibis päeva jooksul koos Jõgeva valla juhtidega kõigis valla suuremates keskustes: Vaimastveres, Siimustis, Kuremaal ja Laiusel, ning õhtul leidis aset lepingu pidulik allkirjastamistseremoonia. Jõgeva valla poolt kirjutasid alla vallavanem Toivo Ilves ja vallavolikogu esimees Saima Kalev, Orimattila poolt Martti Heinonen ja Asko Meski. "Juba tänane ringsõit pakkus nii mõnegi ideealge võimalikeks koostööprojektideks," arvas linnapea Martti Heinonen. Toivo Ilvese sõnul seisneb lepingu peamine mõte selles, et kaks omavalitsust hakkavad vahendama kontakte Jõgeva valla ja Orimattila linna üksikisikute, ettevõtjate, organisatsioonide jne vahel.

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile oli vallavalitsuse istung, mille päevakorras olid maaküsimused, kodanike avaldused jne. Torma Põhikoolis on sellel nädalal lahtiste uste päevad. Täna on Tormas raamatuaasta raames kohtumine kirjanik Lehte Hainsaluga. Neljapäeval on Sadala rahvamajas Sadala piirkonna külavanemate ja aktivistide nõupidamine. Torma lasteaias Linnutaja antakse neljapäeval pidulikult kätte uute ilmakodanike sünnitunnistusi. Reedel on lasteaias Linnutaja suur marditrall ning külas on Viljandi lasteteater etendusega "Kakuke".

Võtikvere külaselts tähistab reedel mardipäeva. Torma Põhikoolis annab etenduse lasteteater REKI. Torma rahvamajas on reedel eakate mardipäeva tähistamine koos Tudulinna kadridega. Laupäeval tähistatakse Torma rahvamajas isadepäeva.


Tabivere vald

Pühapäeval filmiti Elistveres päkapikku. Elistvere loomaparki ja seal korraldatava jõulumaa ettevõtmisi käsitlevat filmi näidatakse sellel nädalal Tallinnas mardimessil. Sellel nädalal korraldatakse Maarja Keskkoolis mardinädal.


Saare vald

Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on haldusterritoriaalseid muutusi puudutav küsimus, haridusprobleemid ja maaküsimused. Homme arutatakse vallavalitsuses haridusprobleeme. Saare ja Voore koolis tähistatakse reedel isadepäeva. Voore seltsimajas on reedel kohvikklubi õhtu.


Põltsamaa vald

Eile osales vallavanem Toivo Tõnson Põltsamaa kultuurikeskuses peetud bussiliikluse alasel nõupidamisel. Täna külastab valda Eesti Rahukorpuse esindaja. Homme osaleb vallavanem Põltsamaa kiriklas nõupidamisel.


Põltsamaa linn

Sellel nädalal on lasteaedalgkoolis poistenädal, tähistatakse isadepäeva ja mardipäeva. Lasteaias Mari korraldatakse selle nädala kõikidel päevadel sportlikke õhtuid isadega rühmade kaupa. Eile oli linna spordirahva koosolek, mille käigus arutati järgmise aasta spordikalendrit. Täna võtab linnapea Margi Ein vastu Sydney olümpiamängudest osa võtnud Põltsamaalt pärit jalgratturit Janek Tombakut. Põltsamaa Lions-klubi võtab täna osa Paides Kuldkrooni restoranis peetavast Eesti Lionsklubide II mälumänguturniiri regionaalsest eelvoorust. Homme toimub Põltsamaa kiriklas nõupidamine, milles osalevad maavalitsuse esindajad, piirkonna omavalitsusjuhid ja koguduse juhid, arutatakse koguduse, omavalitsuste ja maavalitsuse omavahelise koostöö võimalusi. Neljapäeval korraldatakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi V-VI klasside õpilastele maastikumäng isadega. Reedel viibib linnavalitsuse arendusnõunik Jüri Reinpõld Tallinnas 17 väikelinna veeprogrammi raames toimuval regionaalsete projektijuhtide koolitusel. Laupäeval osaleb Põltsamaa mälumänguvõistkond mälumängul Eesti Maakilb Ugandi regioonis Otepääl.


Puurmani vald

Möödunud nädalal olid Puurmani Keskkoolil külas sõpruskooli õpetajad ja õpilased Soomest, korraldati traditsioonilised lossi krahvi ja krahvinna valimised. Sellel nädalal on vallavalitsuse istungil arutusel maaküsimused, ehituste kooskõlastamine jm.


Pala vald

Eile oli Pala kultuurimajas teine seminar pikaajalistele töötutele mõeldud nõustamiskursusel "Toimetulek ja tööotsing", mida viib läbi Saare aktiviseerimiskeskuse projektijuht Astrid Säälik. Vallavolikogu haridus, kultuurija spordikomisjon arutas eile järgmise aasta spordi ja kultuurikalendrit. Homme ja ülehomme osaleb vallasekretär Maire Kasvandik valla ja linnasekretäride täiendkoolitusel Tallinnas. Reedel annab Pala kultuurimajas etenduse lasteteater REKI. Kultuurimajas on reedel mardipäeva kohvikuõhtu, kus on külalised kantrikuninganna Kaie Seger ja tantsutrupp Western & Waltser ning tantsuansambel C-duur Viljandimaalt.


Palamuse vald

Neljapäeval käisid Palamuse rahva esindajad viimsele teele saatmas Aare Laanemetsa. Reedel peeti Palamuse Gümnaasiumis Lible laata. Homme korraldab vallavanem piduliku vastuvõtu isadepäeva puhul. Reedel peetakse Palamuse Gümnaasiumis karnevali.


Pajusi vald

Möödunud nädalal olid Pisisaare koolis külas sõpruskooli esindajad Soomest Kihniö vallast. Täna võtab vallavanem Heldur Lääne osa nõupidamisest Põltsamaa kiriklas, kus vaetakse kiriku järgmise aasta majandustegevust. Neljapäeval on vallavalitsuse istung.


Mustvee linn

Eile arutas linnavolikogu haridus ja kultuurikomisjon järgmise aasta kultuurikalendrit. Neljapäeval teeb volikogu eelarvekomisjon järgmise aasta plaane koos linna asutuste juhtidega. Mustvee lasteaias on neljapäeval isadepäeva pidu. Laupäeval on kultuurikeskuses disko.


Kasepää vald

Täna ja homme korraldab Saare aktiviseerimiskeskus Kasepääl pikaajalistele töötutele toimetuleku ja psühholoogia alast koolitust. Keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare külastab täna OÜd Peipsi Kalatööstus ja OÜd Omedu Rand.


Jõgeva vald

Reedel ja laupäeval oli vallas külaskäigul Orimattila linnavalitsuse delegatsioon Soomest, kahe valla vahel sõlmiti ametlik koostöölepe edasiseks. Kuremaa spordikompleksi võimlas peeti sõudeergomeetrite lahtised võistlused. Eile oli vallavalitsuse istung. Homme külastab keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare oma Jõgeva ja Tartumaa visiidi käigus Härjanurme kalakasvatust, kus toimub arutelu sisevete kalanduse teemal.


Jõgeva linn

Möödunud reedel oli koos komisjon, kes arutas Jõgeva Põhikooli hoone edasisi funktsioone. Linnavalitsuses oli vastuvõtt linna ettevõtjatele. Jõgeva kiriklas oli pühapäeval ansambli Hortus Musicus kontsert. Eile oli linnavalitsuse istung. Maavalitsuse saalis said eile kokku linna- ja vallavolikogude esimehed haldusreformiga seotud küsimustes. Täna on linna koolide direktorite kokkusaamine lasteaias Rohutirts, koos linnavalitsuse töötajate ning Linnavara esindajatega arutatakse hariduselu küsimusi. Maakonna koolijuhid, direktorite asetäitjad õppe- ja kasvatusalal ning omavalitsuste haridusspetsialistid peavad täna nõu maavalitsuse saalis. Täna avab MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühendus Jõgeval nõustamiskeskuse ning korraldatakse seminar "Kuidas end ja teisi aidata".

Homme on Jõgeva Muusikakoolis helikunstinäitus-workshop, esinevad Ants Laig ja Meelis Vind. Neljapäeval on linnavolikogu istung, kus valitakse ka uus linnapea. Maavalitsuses on neljapäeval Eesti Raamatu Aasta maakonna toimkonna koosolek.



ARVAMUS

Segadus joobeseisundiga

Möödunud nädalal arutas Riigikogu esimest korda uut seaduseversiooni liikluse korraldamisest. Iseenesest normaalne asi. Veider on aga segadus, mida levitavad nii mõned riigikogulased kui ka osa ajakirjanikke.

Nimelt räägitakse, nagu võiks nüüd esmakordselt kehtestada Eestis korra, kus joovet hakatavat lugema alles siis, kui veres sisaldub pool promilli alkoholi. Selline väide on asjatundmatuse järjekordne näide. Nimelt kehtib Eesti territooriumil juba ligi 50 aastat kord (esiti NL kehtestatuna, viimane kümmekond aastat Eesti Vabariigi kehtestatuna!), et joobe diagnoosimiseks peavad olema kas kindlad välised ilmingud (tuikumine, lällutav kõne jms) või vere alkoholisisaldus vähemalt pool promilli. Kui nii, siis karistatakse joobes sõidukijuhtimise eest.


Joove pole elektripirn

Segadust osa seaduseandjate arusaamades on tekitanud see, et nad ei suuda mõista: joove pole elektrilamp, mis lüliti vajutamisel kohe annab valgust, vaid on ka üleminekuhetki. Seetõttu on ekspertidel alla poole promilli alkoholisisaldusega veres veel kaks jaotust tehtud - nende olemasolust pole aga seadusesättijail nagu aimu.

Nimelt ei ole vere alkoholisisaldus mitte kunagi 0,0 promilli, seda põhjustab inimese keha konstruktsioon ise. Seetõttu ka täna kehtivas korras vere alkoholisisaldust vahemikus 0,0-0,19 promilli hindab ekspert KAINEKS, nö füsioloogiliseks vere alkoholisisalduseks.


Esiti lõhnad, tunni aja pärast täis nagu tinavile

Aga nende kahe (joobe ja füsioloogilise alkoholisisalduse) vahele jääb tõepoolest üks vahemik, mis alalõpmata tekitab vaidlusi: kui vere alkoholisisaldus on 0,2 ja 0,49 promilli vahel. Eriti keerukaks teeb selle mõistmise tõik, et selline vere alkoholikontsentratsioon tekib koguni kahel juhul: kui mees võtab makku teeklaasi viina, kuid muist sellest on alles maos koos heeringatükkidega, pisem osa juba nupus.

Ekspert kirjutab siis: alkoholi tarvitanud on, joobetunnused puuduvad (rahvakeeles "lõhnad juures"). Kui ekspertiis vaevuks sellise juhi juures tunnike passima, võiks ka tund hiljem näha: mehike võib norisedes lampjoobnuna magama jääda.

Purjus juhid põhjustasid 1999. a 322 liiklusõnnetust, kus hukkus 56 inimest ning lühemaks või pikemaks ajaks sandistus 417 inimest. Taasiseseisvumisaastate jooksul on Eesti teedel tapetud autodega rohkem kui kogu kunagise Vabadussõja ägedates lahingutes kokku.

Eestis on normiks kujunenud, et aastas saab liikluses surma keskmiselt 200 inimest, unistuseks on lubada tulevatel aastatel surma saada vaid sajal inimesel. Iga neljanda laiba liikluses on kindlasti põhjustanud alkohol. Kui suudaks alkoholitarvitamist vältida, jääks Eestis aastas vähemalt 50 inimest üleplaaniliselt ellu.

On veel teine võimalus: eelmine õhtu oli kõva pummelung, siis mindi magama ning öö jooksul lõhkus maks kõvasti tööd teha. Hommikul on vere alkoholisisaldus alla poole promilli (näiteks 0,3 promilli), kuid mees haiseb viina järele, silmad on punased nagu küülikul ning kõht lahti. Siis kirjutab ekspert: alkoholijoobe jääknähud, joovet ei ole. Kui "lõhnad juures" nii väga liiklusohtlik tõepoolest pole, siis pohmeluses bussijuht on üliohtlik: pea lõhub eelmise õhtu prassimisest valutada, kõht ei pea sakummijääke hästi kinni ning ähvardab istme ära reostada.


Pohmelust karistatakse kui viletsat tervist

Seetõttu tegin mina ise pireke enam kui kümme aastat tagasi ettepaneku: viia vere alkoholisisalduse vahemik 0,2-0,9 promilli ärakeelatavaks selle seadusepügalaga, kus kirjas - muud tervisehäired, mis keelavad kah juhtimise.

Äraseletatult ja puust ette: kui veres on üle poole promilli alkoholi, pannakse trahv täie rauaga. Kui 0,2- 0,49 promilli, siis selle eest, et sellise hädise tervisega ronis mees rooli, antakse kergem laksatus. Kinnitan lõpetuseks veelkord: juba aastaid on Eestis kehtinud – nagu paljudes Euroopa riikideski, et vere alkoholisisaldus 0,5 ja enam promilli loetakse joobeks ning karistatakse kohalike kommete kohaselt. Tõepoolest ei tohi Eestis rooli asuda juba alates 0,2 promillise vere alkoholisisaldusega, kuid seda ei nimetata joobeks, vaid lubamatult viletsaks terviseks.


Mõned riigikogulased on väga kõva peaga

Kui roolikeeraja ülalkirjutatud jutu viis korda üle loeb, saab ta usutavasti vahe selgeks. Mitmele riigikogujale olen seda juttu juba vähemalt kümme korda seletanud, aga nende pead on küll nii kõvad, et muist pole ikka veel asjast aru saanud. Aga üritan neile veel kümme korda asja üle seletada. Loodan ka, et nad loevad ajalehti, ehk aitab neid seegi.

ANTI LIIV


Enamik küsitletutest tundis huvi Tallinna võimutüli vastu

31. oktoobril, paar päeva enne Tallinna linnapea umbusalduskatset, küsis Vooremaa jõgevamaalastelt, kas nad tunnevad selle vastu mingit huvi.

Vastanutest 20% oli Põltsamaalt, 15% Jõgevalt, 5% Rassikult, Ellakverest, Kanamäelt, Arukülast, Pisisaarelt, Haavakverest, Tooverest, Eerikverest, Kuremaalt, Änkkülast, Küslist, Pikknurmest, Patastest. 5% oli teismelisi, 10% 20ndates, 25% 30ndates, 10% 40ndates, 25% 50ndates, 15% 60ndates, 10% 70ndates aastates. 30% olid mehed.

Huvi tundis 60%, ülejäänud mitte.

MARGUS KIIS


Kuidas kindlustada poliitilisi positsioone

Umbusalduskatse Jüri Mõisale 3. novembril õpetas poliitikas nii mõndagi. Eriti, kuidas võimul olles oma positsioone kindlustada, seda nö tavaliste poliitiliste meetodite abil.

Oletame, teil on napp enamus esinduskogus. Ebakindel koalitsioon. Teil võib tekkida probleeme oma tahte läbi surumisega. Teil on hirm. Opositsioon ei taha olla konstruktiivne, vaid himustab te peanahka. Keset kogu laiub haisev mädasoo, kus omakasupüüdlikud nn poliitikud kõiguvad. Pealtnäha kaootiliselt.

See soo on tegelikult teie õnn. Eriti see opositsioonipoolne. Eriti, kui ta on suurem kui teie oma.

Kui õige aeg on käes, kutsuge omapoolne soo enda juurde ja tehke talle pisut meelehärmi. No provotseerige teda nii palju, et ta hakkaks uksi paugutama ja deserteerumisega ähvardama.

Osa neist lähebki salaja üle frondi. Opositsioon hõõrub käsi ja üpris kindlasti hakkab tegema ettevalmistusi teie kukutamiseks. Teie aga kutsuge vastaspoole soo omakorda enda poole. Meelitage, kuidas suudate. Lubage neile Maa ja kindlasti ka Taevas. Ükski soo ei saa selle vastu. Leppige nendega kokku vandenõu: nemad pole midagi kuulnud ega näinud, nemad on teie opositsioon edasi kuni märguandeni.

Teie opositsioon, va rumal, juubeldab, sest on endale oma arust saanud ka teie poole soo. Kui on käes kukutamispäev, andke märguanne, et te vastaste soo üle tuleks. Eriti efektne oleks, kui see toimuks viimasel hetkel.

Ka teid reetnud soopool kaotab pea ja tuleb maadligi roomates tagasi. Olete tugevam kui kunagi varem. Teie vastased saavad loomulikult karmilt häbistatud, kuid loodavad, et T antud lubadused

murravad teid maha.

Kui on aeg anda kätte Maa ja Taevas, sülitage otse nende nõudjate peale. Kui nad ähvardavad jälle üle kolida, teatage külmalt: "Eks minge siis. Arvatavasti pannakse teid lihtsalt seina äärde ja lastakse maha. Reeturid nagu te olete." Õpetuseks näiteks visakegi mõned endised sooelanikud nii algselt enda kui ka vastase poolelt üle rinde tagasi ja vaadake naerdes, kuidas nad seal jalgupidi üles puuakse. Teie vastane on nüüd nõrk, häbistatud ja killustatud. Soo T enda käes. T võit.

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Gore või Bush?

Kui möödunud nädalal mängiti võimumänge Jõgeval ja Tallinnas, siis täna lähevad Suure Lombi taga käiku hoopis suuremad panused: kaalul on ei vähem ega rohkem kui Valge Maja peremehe tiitel, kohad Ameerika Ühendriikide parlamendi ehk kongressi mõlemas kojas veel peale selle.

Kuigi arvamusuuringute põhjal kaotab demokraatide presidendikandidaat Al Gore mõningal määral vabariiklasele George W. Bushile, on reaalsed ¹ansid maailma ühele mõjukamale

ametipostile tõusta siiski veel mõlemal.

Et mis meil selle jänkide valimistralliga pistmist? Eks natuke ikka. Mõni Maarjamaa mees võib ju näiteks ühele või teisele kandidaadile pöialt hoida sellepärast, et tolle naine on kenam kui konkurendi oma. Mõnel aitab USA presidendivalimistele kaasa elamine tunda end tõelise maailmakodanikuna. Ja lõppeks ulatub Valges Majas tehtud otsuste mõju sageli otsesemal või kaudsemal viisil ka meieni.

Kui eilses Postimehes avaldab analüütik Allan Käro arvamust, et Eesti jaoks pole erilist vahet, kas võimule tuleb Bush või Gore, siis Eesti Päevalehes väidab Washingtonis elav Vello Ederma vastupidist. Tema arvates võib George W. Bush presidendiks saades NATO laienemise protsessile pidurid peale tõmmata, kuna oma peamised välispoliitilised nõustajad on ta "pärinud" oma ekspresidendist isalt George Bush seeniorilt. Nood kolm, Condoleezza Rice, kindral Colin Powell ja kindral Brent Scowcroft, on aga põhimõttelised NATO laienemise vastased. Peale selle olevat varem üldjuhul vabariiklasi pooldanud Ameerika baltlased demokraatide leeri üle läinud pärast seda, kui Bush seenior viivitas Balti riikide taastunnustamisega ajal, mil Riias ja Vilniuses verd valati. Nii ei saa baltlased Ederma arvates ka Bush juuniori silmis ülearu heas kirjas olla.

Mis aga kongressi valimisse puutub, siis jäävat Ameerika pressi jälgides mulje, nagu oleks parlamendi kahes kojas kokku ainult üks koht, sest põhiline asiotaa¾ käib selle ümber, kas praegusest Ühendriikide esimesest leedist Hillary Rodham Clintonist saab pärast valimisi lihtsalt endine esimene leedi või hoopis New Yorgi osariigi senaator. Kuigi riigiasjade edenemise seisukohalt pole sellel tõenäoliselt mingit tähtsust.

Seda peab küll ütlema, et ülearu ebausklikud või paranoilised ameeriklased ei näi olevat: lombitagune superriik julgeb vapralt korraldada oma tähtsaid valimisi teise, nüüdseks põrmu vajunud superriigi, Nõukogude Liidu kunagisel tähtpäeval, Oktoobrirevolutsiooni sünnipäeval.

7. november 2000



MAJANDUS

Lambakasvatusest tänases Eestis

Lammaste arv Eestis on langenud sajandite madalaimale tasemele, rahuldamata on siseturu vajadus lambaliha järele, töötleval tööstusel on puudus lambavillast ja lambanahkadest.

Esimese Eesti vabariigi ajal oli 350 000 lammast, Nõukogude perioodil 1980. aastate lõpus 130 000 lammast, nüüd on lambaid Eestis 28 000. Kõige rohkem on lambaid Saaremaal – 3000 pead. Suuremad lambakasvatuspiirkonnad on veel Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaa.

Alates 1992. aastast on lammaste arv langenud 3,5 korda. Lambakasvatusest loobumine on seadnud ohtu tüüpiliste loodusmaastike säilimise, nüüd on need alad võsastunud või umbrohtunud.

Eesti rohumaade pind võimaldaks kasvatada kuni miljon lammast. Väiketaludes on kõige suurem kari 250-pealine. Lambakasvatus hakkab ennast ära tasuma, kui talus on 80-90 lammast. Lambakasvatussaaduste hinnad on küll soodsamad, kui eelnevatel aastatel, kuid lambapidamisest saadav tulu ei kutsu lambapidamisega massiliselt tegelema. Üks tõuutt maksab Eestis 1000 krooni, tõumaterjali aga ei jätku ja sellest ka lambaarvu väike kasv.

Eestis kasvatatakse põhiliselt eesti tumedapealist ja eesti valgepealist lammast. Tõumaterjali saab eesti tumedapealisele Inglismaalt, parandaja tõuks on oksforddaun, eesti valgepealise parandaja tõug on teksel Hollandist ja dala tõug Norrast.

Välismaalt toodud tõujäär maksab 16 500 krooni. Tänavu on Eestisse toodud kaks oksforddauni ja lisaks on talunikud oma raha eest ostnud viis tekseli tõujäära.

Lammaste sisseveol kehtivad väga karmid nõuded. Eestis on kaks veterinaarorganisatsiooni: Veterinaar- ja Toiduinspektsioon, mis jälgib kehtivate seaduste täitmist, ning põllumajandusministeeriumi

juures loomade tervishoiu osakond, kus tehakse konkreetseid seadusi.

Täna on nii, et üks ei kuule ja teine ei näe - tulemus on lambakasvatajale kurb. Ei jätku tõumaterjali, et suurendada lammaste arvu Eestis. Talunikud ei saa ka oma raha eest osta tõulambaid sisse.

Euroopa Liiduga läbirääkimistel peetakse aluseks tänast arvu, so 28 000 lammast, mis tähendaks Eesti lambakasvatajatele hukku, sest sealt saadav kvoot oleks imepisike. 150 000 lammast varustaks Eesti siseturu, rohumaad oleks kasutatud ning inimestel oleks maal tööd.

Eestis on täna puudu lambalihast. 1998. aastal toodi 10 tonni lambaliha Uus-Meremaalt keskmise hinnaga 107 krooni kg. Eestis saab lambakasvataja kuni aastase lamba lihast 35 krooni kg, 1-2aastase lamba lihast 27 krooni ja vana lamba lihast 18 krooni. Üks lammas toob aastas sisse ligi 1000 krooni, sööb ära 500 kg heina, 120 kg teravilja ja 300 kg juurvilja. Looduslikul karjamaal saab ühel hektaril kasvatada 4-5 utte.

Suur osa Eesti inimestest ei teagi, mis on lambaliha tõeline väärtus. Kõige kvaliteetsem liha on kuni 12-kuusel lambal. Eesti tumedapealine utt annab keskmiselt 3,8 kg villa ja eesti valgepealine utt 3,4 kg, jäärad veidi rohkem.

Lammaste tapmisega on kõige paremad lood Saaremaa lihatööstuses, veel ostavad lambaid kokku Valga lihatööstus, Vastse-Kuuste, Nõo, Carre, Edgar. Lambavilla töötlemine on Raasikul (AS Aade Lõng), Haapsalus (OÜ Ungru Lõng). Lambanahku saab parkida Viljandis (OÜ Pikkel) ja Tartus (AS Elpis).

Lammaste tõuaretuse ja jõudluskontrolliga tegeleb Eesti Lambakasvatajate Selts.

TOOMAS PAUR


Jõgeva Teedevalitsus lõpetab suviseid töid

Jõgevamaa teede remondikskulus tänavu üle 15 miljoni krooni. Mahukaim ettevõtmine oli Tartu-Jõhvi maantee 11,8 kilomeetri pikkuse Jõgeva maakonda jääva teelõigu ligi 12 miljonit krooni maksma läinud taastusremont.

Loenduste andmetel liigub sellel teelõigul ööpäevas 800-1000 autot. Laguneva tee remont ja mustkatte asendamine asfaldiga oli kavas juba aastaid. Tänavu eraldas selleks Maanteeamet 12 miljonit krooni ning riigihankekonkursi võitnud AS Talter alustas juunis tee remonti.

Tööde mahukust näitab seegi, et tee pikiprofiili parandamiseks kulus 12 000 tonni OÜ Moreen purustatud kruusa, teist sama palju kruusa kulus teepeenarde täitmisele. 13 vana teetruupi asendati uutega ja rajati uus 70 cm diameetriga truup, Uhmardu sild sai uued piirded ning niiskuskatte. Kümne meetri laiusele teele pandi viie sentimeetri paksune asfaltkate, mis tõstis tunduvalt tee kandevõimet. Laiemaks ja liiklusohutumaks tehti Pala ja Palamuse ristmikud, kuhu tehti korralikud peale- ja mahasõidurajad.

Jõgeva Teedevalitsuse tänavusteks suuremateks ehitusteks olid Puurmani ja Nava sildade 2,5 miljonit krooni maksma läinud rekonstrueerimised. Kruusateedest remonditi Simuna-Vaiatu teelõiku, kruusa veeti juurde ja tehti kraavi Ehavere-Otslava-Pataste teele. Neil päevil lõpetati Annikvere-Umbusi teelõigu remont ning kraavide uuendamine ja puhastamine, Jõgeva-Põltsamaa vahel aga teenõlvade ja äärte korrastamine. Elistvere loomapargi juures pandi teele mustkate. Pinnati Jõgeva-Põltsamaa ja Viljandi-Põltsamaa maanteid, kokku ligikaudu 30 km ulatuses.

"Kui riik selleks raha eraldab, on lähiaastatel kavas jätkata Jõgeva maakonda jääva Jõhvi-Tartu ja Tallinna-Tartu maanteede renoveerimist. Teedevalitsusel on suvised tööd praktiliselt lõppenud, käib talviste hooldustööde planeerimine," märkis Jõgeva Teedevalitsuse lepingute ja järelevalve osakonna juhataja Tarvi Saarse. Teedehooldajad püüavad saada kõik nende hooldada olevad kruusateed enne külmi siledamaks, teeaukude lappimine on rohkem kevadine töö.

ARDI KIVIMETS


Maie talu Kalme külas

Põltsamaa vallas Adavere lähedal Kalme külas asuvas Maie talus on põhitegevusalaks sealiha tootmine. Lähiajal plaanitsetakse selles talus hakata kasvatama ka lihaveiseid.

Maie talu, kus algul oli üheksa hektarit maad, rajas keskealine maapere 1932. aastal. 1972. aastal ostis talumaja Adavere näidissovhoosi seemendustehnik Toivo Kens, kes alates 1982. aastast töötas samas majandis Esku suurfarmi juhatajana. 1990. aastal alustati Maie talus iseseisvat talutootmist.

Toivo Kens ja perenaine Virve Kens on lõpetanud zootehniku erialal omaaegse Jüri Gagarini nimelise sovhoostehnikumi. Virve töötab praegu ka Kenside perefirma, osaühingu Viraito veisefarmi juhatajana. Pereettevõttes on ametis ka poeg Rainer, kes on õppinud Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis. Põltsamaal elav tütar Ingrid Tõnissalu on raamatupidajaks nii osaühingus Viraito kui ka Maie talus.

Maie talule on põhiliseks tuluallikaks seakasvatus. Sigalaks on ümber ehitatud majandi osakute eest ostetud hobusetall, kus praegu on ligi 50 siga. Sigu turustatakse Adavere lihatööstusele. Lähiajal kavatsetakse talus hakata kasvatama ka lihaveiseid. 115 hektarist eraomanduses olevast maast on põhiosa haritavat maad ning 20 hektarit metsa. Põllukultuuridest kasvatatakse rohusööta ning otra.

Põllutöömasinatest on Maie talul tõstukiga JUMZ-traktor ning uued traktorid MTZ 892 ja MTZ 920. Sõiduautoks on maastikumasin Nissan Terano. Talu tootmishooneteks on sigala, veiselaut, kaks silohoidlat ning töökoda.

Maie talus töötab ka kolm palgatöölist. Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli õpilased käivad Maie talus raamatupidamispraktikal.

Taluperemees Toivo Kens on ühistu E-Piim nõukogu esimees.

JAAN LUKAS


Jõgeva linnavalitsus austas edukamaid ettevõtjaid

Möödunud reedel korraldas Jõgeva linnavalitsus linna ettevõtjatest 20 paremale maksumaksjale vastuvõtu.

Avasõnad lausus linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev. Ta teatas, et ettevõtteid saab hinnata mitmeti, kuid antud juhul lähtus linnavalitsus üksikisiku tulumaksust. Teatavasti laekub 56% sellest kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

"Head ettevõtmised sünnivad soodsas keskkonnas, milleks on teile olnud Jõgeva linn. Alati saab ka paremini teha. Ses osas, kuidas meievahelises koostöös edasi minna, on teie ettepanekud teretulnud," ütles Viktor Svjatõ¹ev. Kokkutulnud kümmet ettevõtjat tervitas ka linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Hele Tallinn. Tänutäheks kingiti raamat "Muistsete aegade lood", kus sees Jõgevamaa legendid.

Ettevõtjad kurtsid infonappuse üle, ei tunta üksteist ega kõiki tegijaid. Linnavalitsus võiks appi tulla ja aidata talvekuudel korraldada suurema Jõgeva linna ettevõtjate kokkusaamise.

Kahekümne suurema maksumaksja seas on jae- ja hulgikaubanduse, palkmajade ehitamise, elanikkonnale teenuste osutamise (elamumajandus, vesi ja kanalisatsioon, soojus), nahatöötlemise, põllumajanduse, ehituse, rõivaste õmbluse, silmkoeesemete kudumise, kütuse müügi alal tegutsevad ettevõtted.

1. Jõgeva Majandusühistu (Toomas Vahur); 2. Valmeco AS (Rein Mõts); 3. Jõgeva Elamu AS (Vello Mäesepp); 4. Jõgeva Soojus AS (Endel Varik); 5. A. Tammel AS (Arvi Tammel); 6. Jõgeva Rõivas (Evi Randorg).

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Mida hing ihkab?

Eks meist igaüks ole mõelnud, mis tast pärast surma edasi saab.

Igasuguseid versioone on muidugi liikvel. Ka on mul mõningad andmed ja soovitused, mida oleks siinkohal paslik ära mainida. Oma infoallikat ma kahjuks paljastada ei saa, sest ta tahab rahus puhata. Lugu ise on järgmine.

Ärgem unustagem, et ka Jumal on inimene. Või õigem oleks öelda, et oli inimene. Ning seoses sellega on tal ka oma kapriisid, mis on oi, oi, kui suured. (No seal kõrgel positsioonil nad kohe kipuvad käest ära minema.)

Nüüd aga asja juurde. Esiteks: redel, mida mööda pühakotta liikuda, ei ole just, pehmelt öeldes, parimas korras. Selle parandamine järelikult eelarvesse ei mahu.

Koomast ülesärkamine ongi nõrgast jalgealusest tingitud. Ju siis taevasse pole rohkem sööjaid suid vaja. Teiseks: kerge uduloor silme ees värava taha ilmuda ei tasu, sest pühad kainerid polegi nii

ilusad, kui räägitakse, ning anonüümsete alkohoolikute programm on seal ajast ja arust.

Mis siis veel peaks meeles pidama, kui see rada tuleb kord jalge alla võtta. Loomulikult ei tohi unustada kohvrit pakkida. Oma riided peavad kindlasti kaasas olema, sest humanitaarabiga seal ei tegeleta.

Kindlasti on seal ka oma pidustused. Nendest kõige tähtsam on muidugi hingedepäev. Siis saadab omakasupüüdlik Jumal vaesed hinged nende endistesse kodudesse õhtusööki sööma, mõtlemata üldse sellele, milliseid emotsioone see kadunukeste ligimestes tekitab.

Loomulikult ei tohi ära unustada ka jõule, mis kohe hingedepäeva järel teine suurüritus on. Nüüd aga püsivad hinged rahulikult oma territooriumil. Jumalal pole vaja neid kusagile luuaga minema ajada. 24. detsembri õhtul vahivad kadunukesed pilve pealt alla ja uudistavad, kuidas nende haudadel küünlaid süüdatakse. Võib imestama küll võtta, et miks nad neid ussidest puretud jäänuseid nii väga ümmardavad. Kuid kõigega harjub. Samuti sealsete käitumisnormidega, millest üleastumine võrdub minekuga põrgusse.

Ja just põrgu ongi see teine koht, kuhu sattumise kohta tahaks jälle väheke soovitusi jagada. Ega seal tegelikult nii jube olegi, kui räägitakse. (Jällegi kahjuks allikat avaldada ei saa, sest kes seal siis kõiki neid sigadusi teeks.)

Sinna saamine on hirmus lihtne. Ei sõltu see sinu eelmisest elust, nagu üks väärarvamus levib, vaid sellest, milline sa ise olla tahad. Kui oled ikka sündinud saatan, siis oled leidnud omale õige ni¹i. Seal tegeldakse põhiliselt teiste surma vussikeeramisega ning kui su avaldus vanale kurjale sobib (tavaliselt on see nii, sest kes neid loeb; leebemad langevad nagunii välja), oledki täieõiguslik keedupoti kandidaat.

Vot nii need asjad kord seal teispoolses maailmas juba on. Otsus, mis sust edasi saab, kui üldse muidugi saab (selles valdkonnas mul kahjuks tutvusi pole), tuleb sul endal langetada. Ja ma usun, et kergelt see igatahes ei tule. Aga olge tublid!

GETTER SCHASMIN


Mõttes päev

Süüdatud küünlad, kahvatud näod, keegi tuletab häid aegu meelde või siis lahkunuid, pime öö, lehed sabisevad, taevas on mattunud pilvedesse, tekib tunne, et asud kuskil kohas, kus sind ümbritsevad vatist seinad, kõik tundub olevat kuidagi hall.

See ongi hingede päev, kus kadunukesi tuletatakse meelde alati hea nimega. Iga perekond peab seda päeva kuidagi omamoodi: kes peab seda päeva rõõmsalt, kes peab seda vaikuses ja omaette. See päev on tegelikult imetlusväärne oma salapärasuse tõttu. Inimesed tahavad näidata, et nad mäletavad oma kadunukest ja mäletavad teda just hea sõnaga. Räägitakse lastele nende vanavanaisast või vanavanavanaonust. Ühesõnaga, see on päev, kus räägitakse kadunud sugulastest, nende saavutustest ja elust. Kui nad polegi midagi saavutanud, siis vähemalt mainitakse, et nad oli olemas. See on kõige tähtsam. Kunagi arvati niimoodi, et lähimate sõprade ja sugulaste hinged tulevad taevariigist alla, et tuletada veel kord meelde, kuidas see elu maa peal ka oli, ja näha uut järelkasvu. Hingedele jäeti alati pidusööki, et nemadki saaksid tunda seda rõõmu, et neid pole ära unustatud. See on üks meie rahva traditsioon.

KRISTJAN ROHIOJA


Lumi selgest taevast!

2. novembril kokku kutsutud Jõgeva linnavolikogu rahuldas linnapea Aivar Lumi tagasiastumispalve. Lumi andis ise lahkumisavalduse pärast Isamaaliidu Jõgeva osakonna koosolekut, kuid mispärast? Kas ebaadekvaatse suhtlemisstiili

või ette heidetud vastutusest kõrvale hiilimise tõttu?

Noorte poole pealt on Aivar Lumi olnud igati abivalmis ja mõistlik inimene. Ta on aidanud saada Jõgeva Gümnaasiumi õpilasomavalitsusel oma ruume. See on muide suur tegu, sest nüüd varsti on noortel olemas oma koht, kus vaba aega veeta, selle asemel, et jõlkuda Kaubahalli ümbruses. Noortemajas hakkab toimuma igasuguseid üritusi, mis harivad noort.

Ühesõnaga, Lumi on noortele toeks olnud igati. Tundub, et ta suhtub noortesse kui tulevastesse Tegijatesse, kes hakkavad tulevikus seadust määrama.

Aivar Lumi on ka tubli pillimees Jõgeva puhkpilliorkestris, mis näitab, et ta tunneb huvi ka tegevuste vastu väljaspool Punast maja.

Ei oska öelda, mis nüüd edasi saab. Räägitakse, et etteotsa tuleb Ants Paju. Kas tema teab noorte rolli tähtsusest? Eks seda näita aeg. Kuid nüüd, kui te olete selle artikli läbi lugenud, tõuske püsti ja seiske üks minut vaikuses.

KRISTJAN ROHIOJA


Jõgeva Noorte Bändide Fest

10. novembril toimub Jõgeva Gümnaasiumi saalis erakordne sündmus. Kokku tuleb neli bändi: Saast, NE!, Vaimastvere bänd ja Jõgeva Gümnaasiumi jazzubänd oma ja teiste lugusid esitama.

Sündmus toimub umbes kell 20. Sündmus on erakordne seetõttu, et need on kõik meie Jõgevamaa bändid, kes viljelevad erinevaid stiile. Korraldajad plaanivad seda üritust korraldada ka järgmisel aastal, kuid eks algus näitab, mis ja kuidas. Niisiis, kõik noored, olge selleks päevaks kohal, sest teil on võimalus näha esmakordselt meie oma bände live’ina.

KRISTJAN ROHIOJA


Kreizy küsitlus

Kuhu lähevad hinged pärast surma?

Jaanus (18): "Kuhu neil minna on? Ikka taevasse lähevad, kui nii räägitakse. Ega mina ka ei tea, kuhu nad lähevad, aga nii räägitakse."

Milvi (70): "Ei oska öelda, pole uurinud. Vanasti läksid taevasse, aga kuhu nad nüüd lähevad… Lennukid lendavad ka kogu aeg seal üleval."

Olga (19) ja Aleksei (21): "Sinna, kuhu on ette nähtud."

Jane (12): "… Ma ei tea!"

Neiu (18): "Ei tea. Taevasse vist, jutlustaja järgi. Mõned vist põrgusse ka."

Jarmo (19): "Kust mina tean?! Surnuaeda lähevad või teise ellu."

Härra: "Oi ei tea, ei ole küsinud!"

Katrin (16) ja Deili (17): "Kuskile…"

K. A.



SPORT

Parimad ergomeetrisõudjad on selgunud

Laupäeval peeti Kuremaa tehnikumi võimlas Kuremaa ujula karikavõistlused ergomeetrisõudmises.

Lisaks sellele ergomeetrile, millel Kuremaa ujula jõusaali külastajad iga päev harjutada saavad, tõi Eesti Sõudeliit võistluste puhuks Kuremaale veel viis sõudeergomeetrit ning arvuti ja telemonitorid, mis võimaldasid võistlust korraldada ja jälgida. Võisteldi neljal arvutiga ühendatud ergomeetril, kaks olid soojenduse tegemiseks ja tehnika proovimiseks. Võisteldi 500meetrisel distantsil.

Ala uudsusest tingituna polnud osalejate arv teab kui suur, aga muidu läks võistlus igati korda. Kuna tark arvuti teisendas võistlejate ponnistused osavalt paatide liikumiseks monitoriekraanil, oli põnev nii võistlejail kui ka pealtvaatajail.

Tekkis dramaatilisi momentegi. Arvukaima võistlejaskonnaga 17-21-aastaste noormeeste klassi finaalis näiteks pudenes sõitu kindlalt juhtinud Dmitri Zamkovoi ühtäkki ergomeetri istmelt (või õigupoolest sõitis see tal vedru abil alt ära, kui ta end võistlushoos istmelt pisut kergitas) ja kuna õige asendi tagasisaamiseks kulunud ajaga olid konkurendid kättesaamatusse kaugusse libisenud, katkestas võistluse.


Tuli ja võitis

Nüüd siis tulemused. Kuni 16-aastastest tüdrukutest oli parim Margit Koll (2.00,6) Janelle Gromova (2.05,6) ja Triinu Keskküla (2.16,9) ees. 17-21-aastaste neidude klassis võitis Egle Sild (1.53,4), järgnesid Moonika Miir (1.59,8) ja Marje Mölder (2.01,0). Naisteklassis rebis end esikohale Kuremaa ujula perenaine Ester Orav (1.58,9), edestades Maimo Lendu (2.02,3) ja Kätri Beljajevat (2.14,7). Viimane kuulub vanuse poolest tegelikult neidude klassi, aga kuna ta omavanuste hulgas napilt auhinnakohast ilma jäi, otsustas ta ka naisteklassis jõudu proovida ja tulemus oli vaeva väärt.

Kuni 16-aastasi poisse tuli võistlema vaid kaks. Rauno Järv oli 1.41,4ga kiirem, Denis Antonil kulus distantsi läbimiseks kaheksa sekundikümnendikku rohkem.

17-21-aastaste noormeeste esikolmikusse mahtusid Hardo Annuk (1.33,4), Varmo Savimägi (1.38,2) ja Mart Peets (1.41,5), meesteklassi omasse Tiit Pihlak (1.30,8), Varmo Savimägi (1.34,0) ja Andres Lippur (1.42,4). Nii et Varmo Savimägile ei toonud meesteklassis kaasalöömine küll kõrgemat kohta kui omavanuste hulgas, ent tulemust parandas ta siiski.

Jõgevlane Tiit Pihlak oli aga tõeline tulin-nägin-võitsin-mees: Kuremaa võimlasse astunud ta sisse üksnes kiibitsemise plaaniga, kusjuures sõudeergomeetrit polnud ta enne proovinudki. Lahkus kogenud spordimees võimlast aga võitjakarikaga. Lisaks veel kollektiivse karika ühe osanikuna, sest võistlus peeti ka neljaste mees- ja naiskondade vahel.


Sõudjad internetti

Naiskondi moodustus küll ainult üks ja nende välja sõidetud aeg jäi nö asjaks iseeneses. Meeskondi saadi aga kokku kaks ja JAPA nime kandev tegi Kuremaa tehnikumi omale pisut vähema kui sekundikümnendikuga ära (ajad vastavalt 1.40,8 ja 1.41,7). Selgituseks olgu öeldud, et meeskonnavõistluse puhul liidab arvuti neljal ergomeetril trossi tõmbavate võistlejate jõupingutused kokku ja näitab ainult ühe paadi liikumist.

"Interneti vahendusel saab ergomeetrisõudmises ka rahvusvahelisi võistlusi pidada, kusjuures korraga võib startida kuni kaheksa kaheksalist paati. Ka eesti sõudjad on sellistes rahvusvahelistes jõuproovides osalenud," ütles võistluste peakohtunik, Eesti Sõudeliidu peasekretär Jaan Tults. Ergomeetrisõudmine on tema sõnul Eestis üha laiemalt levimas. Seni on võistlusi peetud enamasti küll paikades, kus ka päris sõudmist harrastatakse, Jõgevamaa olevat aga sel alal üks aktiivsemaid mittesõudmispiirkondi.

Kuremaa ujula juhataja Igor Ellissoni sõnul oli laupäevane võistlus eriline selle poolest, et ühe maja kaks tiiba, vallale kuuluv ujula ja tehnikumile kuuluv võimla, tegutsesid seda korraldades käsikäes. Peale sõudeliidu tehnilise abi toetas aga võistluste läbiviimist Eesti Ühispanga Jõgeva kontor. Ujula poolt said libasõudjad muu hulgas preemiaks prii ujumistunni.

Vahetult enne nende basseini sukeldumist oli seal aga ujumises üksteiselt mõõtu võtnud 28-meheline Eesti-Läti segaseltskond, kes osales põhiosas Tartus toimunud Eesti lahtistel meistrivõistlustel viievõistluses.

RIINA MÄGI


Spordi lühiridu

4. novembril toimus Kadrinas Eesti võistkondliku karikavõistluse teine etapp koroonas, osales 12 võistkonda. Laiuse spordiklubi koroonavõistkonnas mängisid laudade järgi Erki Lepik, Meelis Sarapuu, Marek Poltrago, Väino Ridal, Velle Sirel, Lembit Lääne, Paul Uiboleht, Udo Kuslap, Laine Rande ja Milvi Kägu.

Võistkondade tulemused: Laiuse 143 p, Kehra 135 p, KeSa 134 p, Purekkari 133 p, Viimsi I 129 p, Pärnu 125 p. Peale kahte etappi on Viimsi I 273 p, KeSa 274 p, Laiuse 262 p, Kehra 261 p. Kolmas etapp toimub 2. detsembril Pärnus.

PAUL UIBOLEHT



MITMESUGUST

Puurmanis krahve ja krahvinnasid kahelt maalt

Puurmani Keskkoolis olid terve nädala külas õpilased ja õpetajad sõpruskoolist Järvenpäält Soomest. Koos kohalike õpilastega peeti ka õpilaskonverentsi ja tehti kaasa krahvi ja krahvinna valimised.

Vastastikused külaskäigud ja sõprussidemed said alguse kahe kooli vahel 1998. aastal. Oktoobrikuu viimasel päeval võeti Puurmani Keskkoolis vastu sõpruskooli kümmet õpilast ja kolme õpetajat. Üks osa külalistest õpib koguni seal korraldataval eesti keele valikkursusel, et vastastikku oleks parem suhelda.

Puurmanis elasid külalised peredes. Saabumisele järgnenud päeval külastasid sõpruskooli õpetajad ja õpilased Puurmani koolitunde. Pärast saabus külla Soome Vabariigi suursaadik Eestis koos abikaasaga. Õhtul tehti teatrikülastus Tartusse.

Üks suuremaid ja olulisemaid ühisettevõtmisi oli Puurmani Keskkooli direktori Toomas Annuki sõnul õpilaskonverents 2. novembril. Kummagi kooli õpilased astusid üles viie ettekandega. Läbivaks teemaks oli soomlased meist ja meie soomlastest meedias.

Soome külalistele korraldas vastuvõtu ka Puurmani vallavanem Rein Paap. Käidi tutvumas Põltsamaa vaatamisväärsustega. Kooli saalis aga korraldati Puurmani lossi krahvi ja krahvinna valimine, millel on koolis juba paarikümne aasta pikkune traditsioon. Kümnekonna osalenud paari seas oli ka üks sõpruskooli paar, kes teistele väga põnevat konkurentsi pakkus. ®üriil tuli arusaadavatel põhjustel siiski kohalike kasuks otsustada, sest loss jääb ju ikka kohapeale. Sedakorda osutusid valituks viienda klassi õpilased vanemate õpilaste ees.

Traditsiooni kohaselt tuleb krahviks ja krahvinnaks pürgijatel üles astuda vastavas riietuses, end tutvustada osata, valssi tantsida ja täita kohapeal antud ülesandeid. Tänavuseks krahviks osutus Taavi Kuuse ja krahvinnaks tema kõrval Katre Kask.

Sõpruskooli õpilastel ja õpetajatel oli reedel Tartu-päev, laupäeval aga külastati Tallinnat ja asuti õhtul koduteele. Kevadel oodatakse Puurmani kooli rahvast Järvenpääle.

VAIKE KÄOSAAR


Eelmisel nädalal põles kaks elumaja

Jõgevamaa päästeteenistusele teatati eelmisel nädalal viiest tulekahjust.

Kolmapäeva õhtul põles Kasepää vallas Omedus elanikest tühi elumaja. Maja katus ja laudvooderdis hävisid, kõrvalhoone õnnestus tuletõrjujatel päästa.

Pühapäeval kell 03.24 teatati tulekahjust Jõgeva vallas Liivoja külas. Taluhoone elumaja poolne osa koos majavaraga suudeti päästa. Rehealune ja paarkümmend ruutmeetrit elumaja katust hävis. Tulekahju arvatav tekkepõhjus on lühis elektrijuhtmetes.

Samal päeval kell 12.41 saabus teade põlengust Saduküla alajaamas. Päästekomando kohale jõudes oli alajaama põleng lõppenud.

Teisipäeval kutsuti tuletõrjujadpäästjad Jõgeval Tähe tänava suurelamusse, kus trepikojas oli suitsu. Selgus, et kustutada polnud midagi, ühes köögis oli läinud pliidil toit kõrbema.

Laupäeva öösel teatati, et Laiusel põleb lauakoormat vedav OÜle Remt kuuluv veoauto MAZ. Auto mootor kustutati esmaste kustutusvahenditega.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Postkastidest varastatakse lehti

Kahel nädalavahetusel on täheldatud Jõgeval Pargi ja Piiri tänava piirkonnas postkastidest ajalehtede vargust. Võib arvata, et varastatud lehed müüakse tänaval edasi.

Palume kõiki, kes märkavad ajalehti müümas isikuid, kes pole ilmselt seotud tänavamüügi korras ajalehtede levitamisega, teatada sellest politseikorrapidajale telefonil 110. Samuti ootame infot, kui kellelgi on kindlaid andmeid lehevarga isiku kohta.


Võisiku hoolealune röövis kauplust

Laupäeval kella 13.15 paiku, kui Võisiku kaupluse müüja õiendas oma majapidamise vajadusi kaupluse tagaruumis, märkas ta sisenemas sinna Võisiku hooldekodu hoolealust Urmast (1970). Näidanud müüjale umbes 20 cm pikkust nuga, nõudis mees, et müüja läheks müügiruumi. Ta ütles, et kasutab oma külmrelva, kui müüja tema nõudmist ei täida.

Mees lasi müüjat noaga ähvardades pakkida endale viis pudelit alkohoolseid jooke ja umbes poolsada pakki erinevaid sigarette. Lisaks nõudis ta sularaha. Kui müüja ulatas 100-kroonise, ei jäänud mees rahule, vaid nõudis lisa, mida müüja oligi sunnitud andma.

Politseipatrull leidis mehe Põltsamaa bussijaamast koos varastatud kraamiga. Ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni ja politsei taotleb tema vahi alla võtmist. Sel sügisel mõisteti mees süüdi Tartus toime

pandud varguses.


Vendi kahtlustatakse kaablivarguses

Politsei võttis kuriteos kahtlustatavaina 48 tunniks vahi alla vennad Harry (1971) ja Raivo (1978), keda kahtlustatakse pühapäeva hommikul Kuremaa sigalas voolu all olnud kaabli varguses. Mehed oli elektrikaabli lõiganud vorstilati pikkusteks juppideks ja vargusekohalt ära viinud ühte Kuremaa tühja korterisse. Vargusega

tekitatud kahju on Kuremaa tehnikumil veel selgitamisel.


Varastati mootorsaag ja bensiini

Pajusi valla Kõpu külas varastati ööl vastu pühapäeva ühest talumajast mootorsaag Dru¾ba, viis saeketti, saelehe plaat ja 10-liitrine bensiininõu umbes kaheksa liitri bensiiniga. Kurikael pääses majja aknaklaasi eest ära võtmise teel. Lukustamata garaa¾ist varastati seal seisnud ®iguli bensiinipaagist 25 liitrit bensiini. Esialgselt hindab kannatanu saadud kahju 3380 kroonile.


Jõgeval varastati jalgvärav

Ööl vastu laupäeva varastati Jõgeval Estakaadi tänaval ühe eramu puidust ja metallist jalgvärav. Kannatanu hindab materiaalse kahju 2000 kroonile.


Varastati 30 mastivahet elektriliini

Lauäeva hommikul tuli ilmsiks, et Tabivere vallas Sortsi külas on Tabivere-Puurmani maantee ääres maha lõigatud ja varastatud 30 mastivahet elektriliini. Vargusega tekitatud kahju on selgitamisel.


Vargad läksid majja läbi köögiakna

Põltsamaal Pargi tänaval murti reede õhtul sisse ühte korterisse. Vargad viisid ära videopleieri Akai ja muusikakeskuse Samsung. Ära oli viidud ka üks päevatekk ja kuus videokassetti. Ka teler oli juba lahti ühendustest lahutatud ja kõlarid korterist välja viidud, aga ilmselt miski segas vargaid ja need asjad jäid alles. Ometi jõudsid vargad külmkapist veel korraliku jupi vorsti pihta panna.


Bensiin muutub varaste lemmikuks

Ööl vastu pühapäeva varastati bensiini Palamuse vallas Vaidaveres. Saak polnud küll suur, sest maja ees seisnud sõiduautost suutis kurikael välja ammutada 10 liitrit kütust.

Viimasel ajal hakkab uuesti moodi minema bensiini varastamine. Ilmselt mõjutab seda autokütuse kõrgele tõusnud hind.



Vooremaa

Teisipäev, 7. november 2000. a.

Piima hind on ikka veel madal

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Jõgeva vald sõlmis Orimattila linnaga koostöölepingu

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Pala vald

Palamuse vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Segadus joobeseisundiga

ANTI LIIV


Enamik küsitletutest tundis huvi Tallinna võimutüli vastu

MARGUS KIIS


Kuidas kindlustada poliitilisi positsioone

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Gore või Bush?

7. november 2000



MAJANDUS

Lambakasvatusest tänases Eestis

TOOMAS PAUR


Jõgeva Teedevalitsus lõpetab suviseid töid

ARDI KIVIMETS


Maie talu Kalme külas

JAAN LUKAS


Jõgeva linnavalitsus austas edukamaid ettevõtjaid

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Mida hing ihkab?

GETTER SCHASMIN


Mõttes päev

KRISTJAN ROHIOJA


Lumi selgest taevast!

KRISTJAN ROHIOJA


Jõgeva Noorte Bändide Fest

KRISTJAN ROHIOJA


Kreizy küsitlus

Kuhu lähevad hinged pärast surma?

K. A.



SPORT

Parimad ergomeetrisõudjad on selgunud

RIINA MÄGI


Spordi lühiridu

PAUL UIBOLEHT



MITMESUGUST

Puurmanis krahve ja krahvinnasid kahelt maalt

VAIKE KÄOSAAR


Eelmisel nädalal põles kaks elumaja

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Postkastidest varastatakse lehti

Võisiku hoolealune röövis kauplust

Vendi kahtlustatakse kaablivarguses

Varastati mootorsaag ja bensiini

Jõgeval varastati jalgvärav

Varastati 30 mastivahet elektriliini

Vargad läksid majja läbi köögiakna

Bensiin muutub varaste lemmikuks