Vooremaa
Ameeriklaste ja eestlaste kohtumine Põltsamaa jõel
Üleeile avati Pajusi ja Koeru valla piiril Jõekülas üle Põltsamaa jõe sild. 35 meetri pikkuse ja 4,2 m laiuse silla ehitasid rahvusvahelise pioneeriõppuse Cornerstone 2000 raames Eesti ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelased.
Kuigi Tapikult Järvamaa Koeru valda viival teel olid veel üleeile enne Jõeküa üleval tupikut hoiatavad teemärgid ning sildidki, mis keelasid kõrvalistel isikutel sillal viibimise, oli silla juurde sõitnud ligemale poolsada autot.
Piduliku avatseremoonia ajaks oli sild lähedalt ja kaugemalt saabunud rahvast
täis. Oleks veel rohkemgi mahtunud, on ju teraskonstruktsiooniga silla kandevõime 60 tonni. Hommikul olid Pajusi vallavanem Heldur Lääne ja Koeru vallavanem Jaago Kuriks avatava silla luudadega üle käinud, et liiv ja ehituspraht ei jääks jalgu.
Valdu ja maakondi lähendavast suursündmusest võtsid osa vallavalitsuste ja linnade juhid, kohalik rahvas ning Eesti Kaitseväe, Kaitseliidu ja Ameerika Ühendriikide mereväe esindajad. Enne lindi läbilõikamist ja šampanjapudelite avamist peeti pidukõnesid ning tänati asjaosalisi. Rohkesti sai kiita Pajusi vallavanem Heldur Lääne, kellele oli see mõne aasta jooksul juba teine silla ehitamine.
“Jõekülla silla ehitamine oli meil vargsi mõttes juba enne Pajusi—Adavere vahelise silla valmimist kolm aastat tagasi. Juba siis olid meil ka teise silla metallkonstruktsioonid olemas, kuid polnud ettekujutust, kust ehitamiseks raha saada. Olime juba koos Koeru vallavalitsusega valmis selleks raha välja panema, kui saabus hea võimalus, et ameeriklased on nõus meile oma kulul silda ehitama. Nüüd on see valmis ja vald tükiks ajaks uute sildade ehitamisega ühel pool. Varsti peab hakkama mõtlema Rutikvere vana silla remondile,” rääkis vallavanem Lääne.
Ta on kindel, et sedagi silda kasutatakse pidevalt ja kasvab turistide huvi ka Tapiku mõisa ja selle neljahektarise pargi vastu. “Esimene puusild ehitati siia 1927. aastal. Kui see ära mädanes tehti teine, aga sõja alguses lasksid Vene väed selle õhku. Kuuskümmend aastat pidime ilma sillata läbi ajama. Oli vaid purdeke, millest sai ka jalgratast üle lükata. Käisin Tapikul koolis, üle jõe pääsesin paadiga. Vahepeal oli ka parv, siis sai end üle vedada. Eks ilma sillata
jäi meil elu soiku, praeguseks ongi Jõekülasse jäänud vaid üks talu. See, mis nüüd tehti, on ikka üks väga vägev sild,” arvas 85-aastane Leida Põldmaa, kelle sünnikodu Võlingi talu asub Põltsamaa jõe kaldal.
“Loodan, et siia hakkab tulema tohutult palju loodushuvilisi. Looduskaitseala valve ja päästetööd lähevad palju kiiremaks, senini tuli ju üle jõe pääsemiseks teha üle kolmekümne kilomeetrine ring,” tundis Endla looduskaitseala direktor Ärni Kuusik uuest sillast heameelt.
“Mehed ja naised Ameerika laevastikust ja merejalaväest tänavad teid võimaluse eest, et nad said selle silla ehitamisel oma oskusi proovile panna,” lausus kolonel Stephen Armstrong oma sõnavõtus. Silla keskel lõigati lint läbi ning kahte maakonda aastakümneid eraldanud piir katkes.
ARDI KIVIMETS
Üleeile pärastlõunal oli Tartu—Jõgeva—Aravete maanteel liiklus mitu tundi häiritud. Kassinurme ja Kalevi vahelisel teelõigul oli järelhaagisega veoauto külili ning teel turvas laiali.
Endla rabast Kaareperre pressturvast vedanud Kamaz koos haagisega paiskus Tolga kurvis külili. Liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud, auto vajab aga remonti. Et karta oli auto ja laadungi süttimist, sõitis sündmuskohale Palamuse päästekomando. Veoki ratastele tõstmiseks kulus paar tundi, sellal pääsesid Tartu ja Jõgeva poole sõitvad autod edasi läbi karjamaa ja Kassinurme. Õhtuks jõuti teele ja kraavi pudenenud turvas kokku korjata ning Kaarepere Soojus sai tellitud kütte kätte.
“Kurvis tundsin, et haagis hakkab vibama ja kohe olingi külili. See oli ülimalt õnnelik õnnetus, et sellel momendil keegi vastu või mööda ei sõitnud ning ma ise suurt viga ei saanud. Ainult jalg veidi valutab, on tunne, nagu oleksin peksa saanud. Auto ja haagise kõpitsemisega tuleb nüüd mõni aeg vaeva näha,” ütles 15 aastat autojuhina töötanud Kalle Leppik.
Liikluspolitsei andmetel juhtus avarii seetõttu, et juht ei arvestanud teeolusid ega koorma iseärasust. Autojuht K. Leppik omab vastava kategooria sõiduki juhiluba ning oli kaine.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Narva Elektrijaamade müügi arutamiseks erakorralisele istungjärgule kogunenud Riigikogu liikmete laudadel oli oodatust vähem materjali.
Laual oli vaid majandusministeeriumi lühiülevaade ASiga Narva Elektrijaamad seonduvate lepingute põhitingimuste vastavusest Vabariigi Valitsuse 27. juuni 2000. a otsusele, valitsuse põhiseisukohad energeetikasektori restruktureerimisel (1998. aastast) ja välisministri kiri, kus ta väidab, et ei oska hinnata NRGtehingu tingimusi ja seletab, et lepingu kõigi elementide Euroopa Liidu nõuetele vastavuse analüüs olevat väga mahukas töö ja veel pealegi aeganõudev (vähemalt pool aastat) ning et hinnangu lepingule saavat anda ainult Euroopa Kohus.
Midagi müügilepingus sisalduvate tingimuste kohta ei olnud lisada ka Riigikogu ees põhiettekandega esinenud majanduskomisjoni esimehel Andres Lipstokil. Kodukord näeb ette, et riiklikult tähtsa küsimuse arutelu puhul ei pea komisjon pakkuma välja otsuse eelnõu. Kavalasti tehtud — 21 Riigikogu liiget paluvad erakorralise istungjärgu kokku kutsuda, asjaosalised küsimuse arutelul on komisjoni esimees kui põhiettekandja, kaasettekandjateks valitsuse juht ning minister — ja otsuse eelnõu polegi vaja.
Siit saab järeldada vaid seda, et tegelikult koalitsioonisaadikud mingit arutelu Riigikogus ei soovi nudki, taheti lihtsalt “auru välja lasta”. Majanduskomisjoni esimees tänas istungjärgu kokku kutsunuid ja andis jutujärje informatsiooni jagamiseks nendele, “kellel on õigus omada informatsiooni”.
Kes on teadjad? Kes vastutab?
Peaminister peatus põhjalikult energeetikasektori ümberkujundamise ajaloolisel ülevaatel. Hoopiski kidakeelseks jäi ta Narva Elektrijaamade müügi ja lepingu tingimusi käsitledes, soovitades riigikogujatel interneti kaudu informatsiooni otsida — seal pidavat “esimene ots” lepingutingimustest juba isegi kättesaadav olema. Osava sõnaseadjana oskas valitsusjuht küsimustele vastates jääda ümmarguse ja ebakonkreetse jutu tasemele.
Majandusminister Pärnoja pidavat palju teadma, vihjas Laar. Peaminister ei osanud välja tuua, milles seisneb tehingu julgeolekupoliitiline kasu, kuigi just sellele oli ta varem oma esinemistes viidanud. Riik ei võtvat endale mingit vastutust ja ei tagavat tehingut mingil moel.
Kuidas lepingud tagavad tööhõive tootmise mahust sõltumata? Milline on Narva Elektrijaamade töötajate ja piirkonna sotsiaalprogramm? Milline mõju on sellel tehingul riigi tasakaalustatud arengule ning ühiskonnas süvenevale vaesusprotsessile? Need minu küsimused peaministrile jäidki konkreetse vastuseta.
Majandusminister Mihkel Pärnoja teatas, et tema võtab vastutuse Narva Elektrijaamade erastamise tehingu eest enda peale. Kuidas saab seda teha ainuisikuliselt — ta on ju Vabariigi Valitsuse liige? Kes siis ikkagi vastutab?
NRG-tehingu üle peab otsustama Riigikogu
Valitsus on rikkunud Asi Narva Elektrijaamad 49%lise aktsiate müügi taotlustega Riigikogu 16. detsembri 1998. a otsust nr 28, millega AS Narva Elektrijaamad on kantud riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja.
Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kinnitab ja teeb sellessevajadusel muudatusi Riigikogu. Otsuse ASi Narva Elektrijaamad aktsiate müügi kohta võib teha ainult siis, kui Riigikogu on andud selleks oma nõusoleku.
Valitsus peab avalikustama lepingu tingimused. Praeguseks avalikustatud tingimused on riigile majanduslikult kahjulikud. Miks valitsus kardab NRG Energyga sõlmitava Narva Elektrijaamade müügilepingu avalikustamist? Kas valitsus kardab oma rahvast, kelle teener ta on?
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
Eelmisel aastal tegid Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liikmed augustisseptembris ringsõidu läbi Eesti kõigi maakondade. Meil on kindel plaan need sõidud traditsiooniliseks muuta.
Mõõdukad peavad oma sõna ja on taas maakondades. Tänavuse otsa tegime lahti KaguEestis, seejärel käisime saartel, Läänemaal ja eelmisel nädalal IdaVirumaal. Nüüd siis oleme Jõgevamaal.
Mullu käisime üsna mitmes kunagises majandikeskuses, millest paljusid kütavad tsentraalkatlamajad. Veendusime, et esialgne kava käibemaksustada soojus kohe täismahus võib kaasa tuua nii soojaettevõtete pankroti kui ka sotsiaalse katastroofi. See andis meile jõudu võidelda käibemaksu laugema sisseseadmise eest.
Tänavused esimesed ringsõidud Kagu- ja Lääne-Eestis näitasid, et 99,9% omavalitsus ja koolijuhtidest peab ennatlikuks plaani anda valdadele-linnadele vastutus õpetajatele palga maksmise eest. Nad olid seda meelt, et õpetajate palgatõusu ei tagaks seegi, kui omavalitsustele antaks üle 66% vallaslinnas laekuvast üksikisiku tulumaksust senise 56% asemel.
Kuna ka meie olime pidanud uut kava ennatlikuks ja segaseks, vahendasime selle arvamuse koalitsioonikaaslasteni ja meil on hea meel, et sellest loobuti. Asemele on pakutud tunduvalt realistlikum üleminekuvariant.
Ma loodan, et jõuame Jõgevamaalgi millegi konkreetseni. Olen kindel, et suudame siinsete inimesteni vahendada olulist teavet Tallinnas tehtavast. Kas või sellest, milliseid uusi võimalusi avab meie põllumajandusele SAPARDi programmi oodatav käivitamine (sealt on maaelu edendamiseks loota umbes 200 miljonit krooni aastas) või Euroopa Liidu suvine otsus lubada oma turule senisest rohkem Eesti põllumajandussaadusi.
Loomulikult ei pääse me mööda haldusreformist. Kuigi teame, et selle põhisisu pole valdade või maakondade liitmine, tahame kuulda omavalitsusjuhtide arvamust ka sellest. Ja kindlasti huvitume inimeste suhtumisest meie arvamusse, et esmatähtis pole pelk maksukoormuse vähendamine, vaid sellise riigi loomine, mis suudaks makse kokku kogudes senisest paremini hoolitseda näiteks üleminekuajal raskustesse sattunud inimeste, haridus ja tervishoiusüsteemi, vallateede jms eest. Usun, et Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni ringsõit on kasulik nii jõgevamaalastele kui ka Toompea poliitikutele.
MEELIS PAAVEL,
Riigikogu liige, Mõõdukad
KIRJAD
Turistid tahavad suveniire osta
Suveniiridel on hea minek eriti turismihooajal, aga neid ostetakse heameelega ka mistahes paika külastades. Hiljem on hea vaadata ja käidud paigad tulevad
elavalt silme ette. Eriti hea, kui on sellele kohale midagi iseloomulikku ja ainuomast. Olgu või tühine ja lihtne asjake, peaasi, et kannab mingit mõtet.
Jõgevamaal käinud turistidel pole olnud midagi märkimisväärset kaasa osta, vähemasti seda, mis siinseid paiku hiljem meenutada lubaks. Ometi on ekskursioonid, eriti lastegrupid, suveniiridest alati huvitatud olnud. Meistrimehi peaks siinkandis jätkuma ja ideedest ei peaks ju ka puudu tulema.
Eks ole ju Jõgevamaal näiteks rohkesti Kalevipojaga seotud paiku. Vooremaa ekskursioonidel kõnelevad giidid legende Kalevipoja mõõga kaotamisest Kääpa jõkke, silmapesukausist Kassinurmes, kus rohkesti käiakse ja rituaale läbi viiakse. Võiks ju mõni nupumees hakata tegema kas või väiksemaid ja suuremaid Kalevipoja mõõkasid, silmapesukausikesi jms, olgu need siis puust või millest tahes, ostetakse päris kindlasti.
Päris tore oleks ehk ka Elistvere loomapargi külastajatel osta kaasa mõni puust voolitud loomakene, mille valmistamine ei peaks eriliselt suuri oskusi nõudmagi.
Hiljuti ilmusid aga müügile uued Jõgeva postkaardid, millel sellele paigale iseloomulikku peaaegu polegi, kui välja arvata Betti Alveri mälestusmärk ja mõnes mõttes ka jõgi, kuigi seesugust jõekallast võib mujalgi kohata. Kaks ülejäänud fotot puudest ja tänavasillutisest kahjuks mingit sõnumit Jõgevast kui sellisest ilmselt ei kanna. Vahest oleks hea tahtmise korral olnud leida muudki, Jõgeva on ju ikkagi pürgimas raudteesõlmest kultuurilinnaks.
KALEV VOORE
Kaugeltki mitte iga uudis ei leia ajakirjanduses kajastamist, sest see ei ületa nn uudisekünnist. Kui omadega sõna otseses mõttes rappa läinud Olavi muljub mudasse temale heauskselt appi rutanud Raivo, siis võib arvata, et see küll vaevalt lehelugejat üldse huvitab. Ka ei huvita teda enam meie valla ja riigiisade välisreisid.
Nii näiteks on Saare vallavanem Jüri Morozov sel aastal ainult kahel korral oma tööajast Saksamaal käinud. Ka selles pole midagi erilist, sest aasta lõpuni on veel aega. Küll jõuab…
Välismaal käivad ka maavanemad. Kurjad keeled teavad rääkida, et ühes Eesti
maakonnas on tööle võetud koguni pressiesindaja, kelle pea ainsaks tööülesandeks ongi niisuguste “õppereiside” kajastamine. Et ta ka seda tööd hästi teha ei oska ega viitsi, see antavat millegipärast alati lahkelt andeks… (Vaesed riigid nagu seda on näiteks USA, ei saa küll endale niisugust elementaarset luksust lubada.)
Neil päevil aga kuulsin ma küll raadiost midagi niisugust, mis ületas minu kujutlusvõime. Nimelt teatati, et Tartu abilinnapea Jüri Kõre olevat läinud õppekäigule… Tallinna linnavalitsusse!
Ehk tõesti saab Eesti Vabariigist asja!
MART AROLD
JUHTKIRI
September muudab elu kuidagi stabiilsemaks ja paiksemaks. Suvega mõneti hajevile läinud elukorralduses hakkab kõik justkui oma õigesse paika minema. Metsas on sügise lõhnad ja värvid, tont on juba ammu põõsas, see tähendab, et ilmad lähevad õhtuti õige varakult pimedaks ning juba on öökülmadki endast märku andnud. On omamoodi lõpetatuse ja korrastatuse tunne nagu sügisel ikka. Inimesed on justkui asjalikumad ja asisemad ning tulemistel ja minemistel on enamasti rohkem sihti ja eesmärki.
Rahvakalender ütleb, et 8. september on teada ussimaarjapäevana. Sellest päevast pidavat ussid urgu minema. Polegi enam pikalt, kui suur sügis on oma täies elujõus kohal. Üheskoos sügiseste tööde ja toimetuste, marjakorjamiste, panipaikapanemiste ja korrastustega tulevad kokku kõikvõimalikud otsustajad ja seadustetegijadki, et hakata tegema eluliselt tähtsaid otsuseid.
Meid kõiki on ilmselt koos jälle rohkem igal pool. Suhtleme, kõneleme tihedamini, käime ehk ka üksteisele rohkem närvidele. Järelikult vajab igaüks meist töiste askelduste ja asjalike sekelduste vahel hädasti ka iseendaga olemise ja hingetõmbeaega.
Lõõgastuseks kulub ära kas või pisike heatahtlik nöökimine, sest pingeid tekitavaid olukordi ja teravaid ütlemisi on niigi kogu ümbruskond täis ja tuleb aina kutsumata juurdegi. Mina igatahes avastasin üsna hiljaaegu enda arvates Eestimaa parima humoristi, kelle kildudest ja elunähtuste üldistustest lausa kosutust võib leida. Selleks on vanainimeste arstina tuntud Viktor Vassiljev, kelle regulaarsed jutud vähemalt televisioonilehes on küll kõike muud kui vanainimesele mõeldud kõnelused. Eluterve ja tabav huumor on justkui mahe tuulehoog keset vohavaid teravusi ja üksteise kõrval üksteisest mööda rääkimisi.
VAIKE KÄOSAAR
MAJANDUS
Kuidas kolm Antsu teravilja koristavad
Nisu ja rukis on paljudelt Jõgevamaa põldudelt tänaseks koristatud. Nii mürisevad kombainid praegu kõige sagedamini odrapõldudel. Tuleval nädalal kavatsetakse aga mitmeski paigas alustada kaera koristamist.
Torma vallas asuvas Rääbise põllumajandusosaühingus on teraviljapõldu 332 hektarit. Sel nädalal jätkub selles põllumajandusettevõttes odrakoristus. “Me kasvatame 141 hektaril otra “Anni”, mille saagi plaanitseme kasutada söödaviljaks,” ütles osaühingu juhataja Ants Kaljumäe.
“Koristustöödel peame läbi ajama ainult kolme kombainiga: üheteistaastase Doni ja kahe veelgi vanema Nivaga. Augustis esimesel viljakoristuspäeval läks Don rivist välja, sest mootor “jooksis kokku”. Kombaini tegi töökorda meie põllumajandusosaühingu mehhanisaator Allan Pruus, kellel selleks kümme päeva aega kulus. Tartu firmas läinuks aga kombaini remont märksa kallimaks maksma. Uusi kombaine ei õnnestu meil vähemalt teraviljamüügist laekuva rahaga osta,” ütles Kaljumäe.
Järgmisel nädalal kavatsetakse Rääbise põllumajandusosaühingus hakata 74 hektarilt kaera “Alo” koristama. Ants Kaljumäe arvates võib saada üsnagi korraliku kaerasaagi.
Põllumajandusjuht rääkis ka nendest saakidest, mis Rääbisel juba koristatud: “45 hektarilt koristasime rukkisaagi. Tänavu kippus aga rukis palju lamanduma. Nii ei sobi rukkisaak kehvavõitu kvaliteedi tõttu toiduviljaks, küll aga saame seda kasutada söödaviljana. Samuti on võimalus rukist jõusööda vastu vahetada. Kõige korralikuma saagi oleme aga tänavu saanud 77 hektaril kasvanud nisust “Tjalve”. Hea nisusaak on tingitud viljakatest maadest ja arvatavasti ka õigeaegselt tehtud umbrohutõrjest,” lausus Kaljumäe.
Nigelad turustamisvõimalused
Palamusel ja selle lähistel osaühingus Puidukaubandus hõlmavad teravilja ja rüpsi põllud kokku 1300 hektarit. “Tänaseks on nende põllukultuuride saagist koristatud üle poole. Rukist, mille seeme tänavu vihma tõttu peenikeseks jäi, saime ligi 30 tsentnerit hektari kohta. Praegu töötavad aga kombainid odrapõllul, kus koristustöid raskendab teraviljast läbi kasvanud orashein. Tegime küll umbrohutõrjet, kuid umbrohi on teadagi visa,” kurtis osaühingu juhataja Ants Teder.
Tema sõnul on teravilja turustamiseks tänavu üsnagi ebasoodsad võimalused. “Nii kipub langemisarv sageli jääma alla 90. Müümiseks vajalik langemisarvu standard on aga 120. Pealegi pakutakse teravilja eest liiga madalat hinda, mis teeb meele murelikuks ka seetõttu, et kütus pidevalt kallineb. Näiteks rukkitonni eest ollakse valmis maksma 1500 krooni. Madalama hinnaga kui see ei tasu aga rukist üldsegi müüa,” arutles Teder.
Selle nädala lõpus või järgmise algul alustatakse osaühingus Puidukaubandus
kaera koristamist.
Oder salves
Põltsamaa vallas Väike-Kamaris paiknevas Küti talus on koristustööd juba lõppenud. “Mul on 50 hektarit haritavat maad, kus kasvatan otra. Aidakaalus sain tänavu saagiks kolm tonni hektari kohta, mida võib üsnagi normaalseks koguseks lugeda. Eriti hästi laabus viljakoristus viiel viimasel augustikuu päeval, kui põllutööde jaoks lausa kuldaväärt ilmad olid,” ütles peremees Ants Oja.
“Varem kasvatasin ka õlikultuure. Rapsi kokkuostuhinnad on aga nii maailmaturul kui ka Eestis sedavõrd madalad, et selle kasvatamisel pole praegu mõtet,” lisas ta.
JAAN LUKAS
Rüpsikoristusega ollakse poole peal
Ilusad ilmad on võimaldanud algust teha õlikultuuride koristamisega. Suuremad rüpsikasvatajad AS Sadala Agro, AS Adavere Agro ja Puurmani PÜ on jõudnud koristamisega poole peale. ASi Werol Tehased saabub päevas üle 150 tonni seemet.
Möödunud aastal kasvatati vabariigis õlikultuure 24 000 hektaril. Tänavune kasvupind on suurem, ligi 29 000 hektarit, sest tööd alustas AS Werol Tehased.
Kevade seisuga (vt Vooremaa nr 50) oli tööstus õlikultuuride kasvatajatega sõlminud otselepinguid 9000 tonni rapsi ja rüpsi ostmiseks. Esmaspäeval teatas AS Werol Tehased seemneostujuht Tiiu Koll maakonnalehele, et sügishooajal loodetakse varuda rüpsi ja rapsiseemet 25 000 tonni ümber.
Septembris tuleb tehasesse päevas üle 150 tonni seemet. Esimesed uue saagi koormad saabusid juba 14. augustil. Esialgu tuuakse rüpsi. Tiiu Kolli sõnul jääb varajaste külvide saak alla keskmise (1,5 tonni hektarilt).
ASi Sadala Agro peaagronoomi kt Ahti Kalde sõnul on seeme peenike ja õlisisaldus väga hea ei ole. Ka Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink kurtis, et tera on peenike. ASi Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt mainis, et tänavune rüpsisaak on üle keskmise, ligi kaks tonni hektarilt.
Nii Tiiu Koll kui ka suuremad õlikultuuride kasvatajad loodavad, et rapsist, mis on hilisema valmimisega, saab head saaki. Palju oleneb ilmast. “Raps tundub olevat ilusam kui rüps. Bioloogiline saak peaks olema hea,” kommenteeris Ahti Kalde. ASi Werol Tehased seemneostujuht Tiiu Koll arvas, et nädala lõpus peaks vabariigi mõnedes piirkondades rapsikoristamisega algust tehtama.
Jõgevamaa 13 suuremat ühistut kasvatavad õlikultuure ligi 1600 hektaril. Rapsi kasvatatakse vähemal pinnal kui rüpsi. Viimase koristamisega ollakse poole peal. Suuremad rüpsikasvatajad on AS Sadala Agro (250 ha), AS Adavere Agro (üle 200 ha) ja Puurmani PÜ (156 ha).
Täpset statistikat õlikultuuride kasvupinna kohta maakonnas ei ole. Kevadiste
andmete järgi oli AS Werol Tehased sõlminud Jõgevamaa õlikultuuride kasvatajatega lepinguid 800 hektaril kasvava saagi kokkuostuks. Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu on vabariigi ulatuses sõlminud lepinguid Werolisse realiseerimiseks 108 kasvatajaga 6900 tonni ulatuses. Esimene tuhat tonni on tehasesse juba saadetud.
Tegevesimehe Ülo Väljaotsa sõnul algab Soome mineva seemnelaeva, kuhu kavatsetakse realiseerida üle 2000 tonni, laadimine oktoobri algul. Peale selle varuvad õlikultuure veel Eesti Seemnevilja ja Õlikultuuride Ühistu ning Eesti Õlikultuuride Ühistu.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Põltsamaa juustuga Hollandis filmifestivalil
Vaatamata kõlalisele sarnasusele pole lühendil UNICA mingit pistmist Eesti vanasõidukiteklubiga Unic, vaid see tähistab hoopis mitteprofessionaalsete kinematografistide maailmaliitu, mis augusti teisel poolel Hollandis Roermondis oma kongressi ja festivali pidas. Filmipeol osales ka kolm Põltsamaa meest.
“Põltsamaa esindus polnud sugugi kõige väiksem esindus 35 maa esinduste hulgas,” viskasid tulpidemaal käinud Rein Viru, Ellar Sügiste ja Väino Valdmann nalja. Kuigi tegelikult kuulusid kuningalinna filmimehed muidugi üheksaliikmelise Eesti delegatsiooni koosseisu. Põhjuse üleilmset filmiüritust kaema minna andis meestele see, et kõik kolm on arvatud tuleval aastal Tallinnas toimuva UNICA festivali korraldustoimkonda.
Filme seinast seina
Festivali peeti 18.—27. augustini Roermondi Theater Hotel De Oranjerie’s, uhke teatri ja kinosaaliga hotellikompleksis. Filmiprogrammid (ühtekokku vaadati ära 29 riigi autorite 116 filmi) kestsid hommikust õhtuni.
“Esiotsa polnud meil plaaniski päevad otsa kinosaalis passida, aga asi kiskus nii põnevaks, et ei raatsinud suurt midagi vaatamata jätta,” ütles Rein Viru. “Kuigi filme oli muidugi seinast seina, st väga erinevatel teemadel ja erineva tasemega. Iga maa programmi järel oli avalik arutelu, mille käigus filmiproffidest koosnev ˛ürii nähtule hinnangu andis ning auhindadele kandideerijad välja valis. Sõelale jäeti ainult umbes kolmandik filmidest.”
Kõrge hindajatekogu ja Põltsamaa filmimeeste arvamused polnud kaugeltki alati kokku langenud. Kuue ˛üriiliikme häälega ühe festivali kuldmedalitest pälvinud itaalia film “Pianissimo”, mis oli üles võetud kunagistele tippmuusikutele mõeldud vanadekodus, jättis aga ka põltsamaalastele sügava mulje. Eesti filmidest jõudis hääletusvooru tallinlase Karmo Kaasiku “Loot(d)us sureb viimasena”. Medalist jäi see Põltsamaa meeste arvates põhiliselt sellepärast ilma, et mitmetähenduslikku pealkirja polnud võimalik adekvaatselt inglise keelde tõlkida.
Nelisada pitsi
Viiendal festivalipäeval esitles Eesti delegatsioon publikule tuleva-aastast UNICA festivali toimumispaika Tallinna. Eesti Filmi amatööride Liidu juhatuse esimees Jaak Järvine luges ette Tallinna linnapea Jüri Mõisa tervituse, näidati linna tutvustavat filmi ja Ellar Sügistel oli au neljasajasse pitsi välja valada kaasa võetud kaksteist pudelit “Vana Tallinna”, mille juurde pakuti E-Piima Põltsamaa Meiereis valmistatud Eesti juustu.
“Meie juust tekitas tohutut furoori ja juustumaal Hollandis ei saa sellega hakkama arvatavasti mitte iga juust,” arvas Rein Viru.
Kuigi Jaak Järvine olla algul kartnud, kas vähetuntud Eesti niisugust hulka filmisõpru kokku meelitab kui Holland tänavu, kõnelnud osavõtubuklettide haaramise aktiivsus esitlusel pigem sellest, et 63. UNICA festival 2.—10. augustini 2001 Tallinnas Sakala keskuses tuleb veelgi osavõtjaterohkem.
“Neil, kes mäletavad veel 1986 Tallinnas toimunud UNICA festivali, on muidugi asja vastu eriline huvi: nad tahavad näha, kuivõrd erineb iseseisva riigi pealinn Tallinn kunagise Nõukogude Liidu liiduvabariigi pealinnast Tallinnast. Ning nüüd on juba päris kindel, et ühe päeva veedavad kõigist maailmajagudest kohale saabuvad festivalikülalised huvimatkal Põltsamaal ja mujal Jõgeva maakonnas,” ütles Rein Viru.
Tänavuse UNICA festivali korraldajad pühendasid eestlasi kui teatepulga ülevõtjaid lahkesti ürituse köögipoolde. Festivali lõpetamisel andis aga UNICA president Max Hänsli Eesti esinduse kätte hoiule UNICA lipu. Eestimaale tõi selle Jõgeva hooldekodu väikebuss, millega eesti filmiamatöörid Hollandis käisidki.
RIINA MÄGI
Põltsamaal toimub üle-eestiline raamatuaasta konverents
Täna toimub Põltsamaal raamatuaasta konverents “Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad”.
Raamatuaasta teine üle-eestiline konverents on jätkuks aprillis Tartus toimunud raamatuaasta avakonverentsile “Raamatu osa Eesti arengus” ning see algab mälestustahvli avamisega kunagisele Põltsamaa pastorile ja Eestimaa uurimisele aluse panijale A. W. Hupelile Põltsamaa kirikus. Samas peetakse ka konverentsi põhiettekanded. Need on Toomas Paulilt (“Religioon, eetika ja kasvatus”), Hando Runnelilt (“”Eesti mõtteloo” tegemine”), Arnold Everausilt (“Olulisemat Eesti trükikodade ajaloost”), Krista Arult (“Raamatuloolise Eesti püsimine”) ja Jaan Eilartilt (“Eestimaa tundmise allikad”).
Konverentsi teine osa, äsjailmunud uurimistööde kogumikku analüüsiv ja kommenteeriv arutlusistung, toimub kultuurikeskuses. Nimetatud kogumiku kaasautoriteks on lisaks eelnimetatutele Herbert Kuurme, Olavi Granö, Helgi Vihma, Liivi Aarma, Eva Maaring, Signe Tammar, Malle Kolnes, Laivi Kaljas, Laine Linnus, Andrus Ristkok, Anto Raukas, Jüri Jagomägi, Lembit Odres, Kalle Kasemaa, Reet Krusten, Kuno Thomasson, Ülo Matjus, Kaupo Deemant ja Ants Viidalepp ning see kästileb raamatuid ja raamatukogusid, muuseume, loodust, kartograafiat ja pagulaseestlaste kodu-Eesti tundmist.
Raamatusõpru toovad Põltsamaale Tallinnast, Tartust, Põlvast ja Võrust väljuvad eribussid. Raamatuaasta maakonnatoimkonna ja Jõgeva maavalitsuse koostöös pannakse eribuss käiku ka meie maakonna koduuurijate, raamatukogutöötajate ja teiste huviliste tarbeks.
RIINA MÄGI
Augustis, enne kooliaasta algust viis Jõgevamaa Punase Risti Selts viisteist Jõgeva linna esimesse klassi minevat last Tartusse ekskursioonile ja kinkis neile koolikotid.
Koolikotte on Eesti Punase Risti maakonnaorganisatsioonid vähekindlustatud perede esimesse klassi minevatele lastele kinkinud juba neljal aastal. Tänavu kandis üritus nime “Ranits igale lapsele!”.
“Kui esimesel aastal püüdsime koolikotiaktsiooniga hõlmata tervet maakonda, siis hiljem oleme sellest loobunud ja piirdunud vaid Jõgeva linnaga, kes meie organisatsiooniga ikka tõhusat koostööd on teinud,” ütles Jõgevamaa Punase Risti Seltsi sekretär Anneli Lääne.
Viisteist last, kelle valisid välja linnavalitsuse sotsiaaltöötajad, viidi Jõgeva hooldekodu väikebussiga Tartusse, kus külastati ülikooli zooloogiamuuseumi ning lõunatati MacDonaldsis. Jõgevale tagasi jõudes saadi kätte ka kauaoodatud koolikotid, milles sees esmased koolitarbed ning habahari ja pasta. Peale Punase Risti rahastasid koolikotiüritust linnavalitsus ja mõned sponsorfirmad. MacDonaldski tegi Jõgeva laste pidulõunale omapoolse hinnasoodustuse ning lastele tutvustati ka restorani köögipoolt.
“Osa koolikotiaktsiooni korraldamise rahast — umbes poolteist tuhat krooni — kogusid Punase Risti aktivistid juuli lõpus Põltsamaa lossihoovis toimunud motosummeril. Lahkemateks annetajateks olid just motomatkajad. Eesti inimestele on heategevus kui niisugune paraku siiski veel üsna võõras nähtus ning korjanduskarbiga ringi käivatesse lastesse kiputakse suhtuma kui kerjajatesse. Olen oma noortele abilistele küll öelnud, et ärgu võtku südamesse, kui neile halvasti öeldakse, aga ega neil kerge ole. Koolikotiüritust õnneks tänu mitmeaastasele kogemusele juba teatakse ning tänu sellele ollakse vastutulelikumad,” ütles Anneli Lääne.
Lääne sõnul tekkisid Jõgevamaa Punasel Ristil tänu motosummerile head sidemed Põltsamaa linnavalituse ja sealse noorteühendusega Juventus ning arvatavasti korraldatakse tuleval aastal koolikotiüritus ka Põltsamaa lastele.
RIINA MÄGI
Voorel püstitatakse kõigile Eestimaa küüditatutele mälestusrist
Põhiosa vene ajal küüditatutest on ammugi Eestis tagasi. Veel väga palju on meie seas neid, kes pidid oma lapsepõlve Siberis mööda saatma, et nende vanematekodudesse võiksid asuda uued peremehed, et oleks võimalik luua kolhoose.
On väga iseloomulik, et 1949. aasta märtsiküüditamise materjalid olid parteiarhiivis talletatud ENSV kollektiviseerimist käsitlevatesse fondidesse. Ainuüksi selle küüditamise käigus saadeti külmale ja vaenulikule Siberimaalse 4507 meeset, 10 274 naist ja 5717 last. Nagu näitavad ajaloolaste uuringud, küüditati ükshaaval inimesi ühtekokku veelgi enam. Nii püüti meie rahva vaimu jäädavalt murda. Nagu me nüüd näeme, on see küll veel haige, kuid mitte murtud.
Kuni mälestame oma ajalugu ja oskame sealt õppida, niikaua võime ka elada eestlastena eestlaste maal. Ikka ja jälle oleme me ammutanud uut hingejõudu vanade mälestusmärkide taastamisest ja uute püstitamisest.
Eelseisval nädalavahetusel 10 septembril kell 14 püstitatakse rahvaalgatuse korras Voorel Eestimaa kõige idapoolsema voore nõlval mälestusrist kõigile Eesti küüditatutele. Just Voore vald, kust saadeti Sarmaatia avarustele 205 inimest, so iga kaheksas, on küüditatute suhtarvu poolest kõige enam kannatanud vald Eestis.
Hea inimene, palun tule kohale ja aseta oma küünal või lillekimp selle kõrge raudristi jalamile meie kõikide ühiste kannatuste mälestuseks.
MART AROLD
SPORT
Spordihoone Virtus vajab pool miljonit krooni
Alates 1. juunist töötab Jõgeva spordihoone Virtus juhatajana Toomas Klaarman, keda üldsus teab eelkõige spordiklubi Jõgeva Tähe saalibändi- ja jalgpallitreenerina.
Toomas Klaarman (s. 1966) võitis Jõgeva linnavalitsuse korraldatud konkursi Virtuse juhataja leidmiseks. “Olen aastaid olnud nii tegevsportlane kui ka treener. Tänavuse aasta algusest töötasin ka Jõgeva linna spordinõunikuna. Saades tuttavamaks Jõgeva spordielu ja selle probleemidega, otsustasingi kandideerida Virtuse juhatajaks,” rääkis Klaarman.
“Praegu saab Virtuses mängida korvpalli, võrkpalli, lauatennist ja sulgpalli, tegeleda maadluse, enesekaitse, jõuharjutuste ja aeroobikaga. Leian, et Virtuses peakski aastaringselt aktiivne sporditegevus käima. Viimasel ajal on meilt üürinud saale nii üksikisikud kui ka firmad, kes soovivad, et nende töötajatel hea tervis oleks. Ettevõtetele peaks Virtuse saalid pakkuma ka head võimalust reklaampindade kasutamiseks. Minu arvates peaks Virtus hästi sobima nii maakondlike kui ka üle-eestiliste spordivõistluste korraldamiseks. Praeguseks oleme kokku leppinud Eesti Korvpalli Assotsiatsiooniga, et käesoleval hooajal toimuvad meie spordihoones kaks Eesti meistrivõistluste mängu. Analoogilisi läbirääkimisi peame ka Eesti Võrkpalliföderatsiooniga. Virtuses peetakse ka saalibändi võistlusi. Kavakohaselt saab siin teoks üleeestiline sumomaadlejate laager,” rääkis Toomas Klaarman.
Spordihoone Virtus renoveerimistööd lõppesid möödunud aasta novembris. Äsja avati Virtuses ka üldkasutatav saun linnarahvale. Maja uue peremehe sõnul peaks aga hoone kaasajastamiseks veel otsima investeerimisvõimalusi.
“Lähiajal plaanitseme uuendada jõusaali. Uuendamist vajaks ka meie majas asuv hotell, mis on praegu ainus hotell Jõgeva linnas. Tulevikus peaks spordihoone katust remontima, sest praegune kipub aegajalt läbi sadama,” märkis Toomas Klaarman. “Minu prognooside kohaselt kuluks spordihoone kaasajastamiseks veel ligi 500 000 krooni,” lisas ta.
Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev ütles Vooremaale: “Spordihoone Virtus on isemajandav asutus, mis tuleks linnavolikogu Isamaaliidu ja Oma linna koalitsiooni arvates võimalikult atraktiivselt tööle rakendada, et maakonna suurim spordirajatis leiaks pidevat kasutamist nii spordi kui ka ajaviitekeskusena.”
Lisaks juhataja Toomas Klaarmanile töötab spordihoones Virtus kaks administraatorit, komandant ja kolm koristajat.
JAAN LUKAS
Põltsamaalt pärit profirattur Janek Tombak pälvis teisipäeval esikoha Tour de l'Aveniri kuuendal etapil. 189 kilomeetri pikkusel etapil saavutatud võit on tema seniseks parimaks tulemuseks kutselise ratturina.
1976. aastal sündinud ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õppinud Janek Tombak alustas jalgrattatreeningutega 12 aastat tagasi. Ta kuulus kolm aastat Prantsusmaal amatööride klubisse Vendee-U ning treenib kolmandat aastat profiklubis Cofidise.
Janek Tomabki esimene treener Mallor Türna ütles Vooremaale: “Hiljuti tehti Janekile mitu jalaoperatsiooni vereringe reguleerimiseks, mistõttu ta võistlustel võrdlemisi harva osales. Võit Tour de l'Aveniri kuuendal etapil annab Janekile kindlasti piisavalt enesekindlust enne Sydney olümpiamänge.”
Mallor Türna arutles ka Janek Tombaki võimalike tulemuste üle olümpiamängudel. “Kuidas Tombakil Sydneys läheb, on raske prognoosida. Kui näiteks kümnevõistluses konkureerib ühele medalile 25, siis jalgrattasõidus 250 sportlast,” märkis ta.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
POLITSEIKROONIKA
Esmaspäeval lõuna ajal varastati Jõgeva vallas Vana-Jõgeva külas pargitud sõiduautost Nissan Primera 150 000 krooni. OÜle Timer EST kuulunud raha varguses kahtlustatav on politseile teada.
Aknalaualt kadus raha, autost taskutelefon
Põltsamaalt teatati, et Tartu mnt 3 ühe korteri aknalaual olnud rahakotist on varastatud 500-kroonine rahatäht.
Jõgeval Tähe tn 11 maja hoovis on sõiduautost BMW varastatud ASile Jõgeva Vesi kuuluv mobiiltelefon Nokia 5110. Kahju 1200 krooni.
Esmaspäeval veidi enne südaööd lärmasid purjus noormehed Lustiveres varjupaiga kinnisel territooriumil. Teisipäeva öösel kell kolm pidi politsei kahte Jõgeval Aia tänaval kakerdavat ja lärmavat meest korrale kutsuma. Tõnu, üks öörahu rikkujatest, toimetati politseiprefektuuri kainenema.
Kodanik A. K. tegi politseile avalduse selle kohta, et Tartu kesklinnas peol varastati temalt teksapükste tagataskust juhiload ja 30 krooni raha. Avaldaja hindab temale tekitatud kahju suuruseks 410 krooni.
Eelmisel laupäeval veidi enne südaööd püüti Puurmani alevikus siseneda Jõgeva Majandusühistu kauplusesse. Elektrikilbist lülitati vool välja ning poodi püüti sisse murda tagaukse kaudu. Varastel poodi ei pääseda ei õnnestunud.
Tartu—Jõgeva maantee 22,7 kilomeetril põrkas sõiduauto Honda kokku metsloomaga. Naisautojuht ja kaasreisijad viga ei saanud. ASile Balti Auto Liising kuuluval sõidukil said vigastada auto esistange ja radiaator.
Jõgeva linn
StenMarcus Liblik 16.07
Artur Raudsepp 24.07
Ragnar Tšernook 4.08
Toomas Tolmatšov 8.08
Elis Paluoja 10.08
Manuela Lõhmus 12.08
Claudia Osila 12.08
Lisett Isotamm 13.08
Jõgeva vald
Kristi Atonov 16.07
Johanna Kalme 22.08
Mustvee linn
Aljona Kostromina 24.08
Pajusi vald
Gerli Mäeots 27.07
Pala vald
Sergo Kittask 3.08
Puurmani vald
Liis Mölter 12.07
Tanel Hontszar 17.08
Põltsamaa linn
Iloona Kipper 9.08
Taavi Kukk 20.08
Põltsamaa vald
Annemari Koller 31.07
Sthelia Listra 8.08
Sten Miljand 8.08
Tomi Linde 9.08
Jürgen Paan 13.08
Mairo Moora 18.08
Kätrin Tarkusep 20.08
Reljo Vasar 24.08
Helena Eglit 25.08
Saare vald
Kaiver Veedler 21.08
Tabivere vald
Hanna Otsus 30.07
AnneMai Priks 22.08
Torma vald
Joel Roomet Raud 17.07
Jennifer Jõerand 1.08
Raneli Sau 10.08
Airiin Ojala 14.08
Mihkel Tamm ja Larissa ·ivolupova 2.08
Sergei Andrejev ja Tatjana Lambink 8.08
Ärni Mägi ja Marika Raudsepp 11.08
Riivo Piirson ja Kelli Kass 11.08
Tambet Valdma ja Signe Saarmann 11.08
Aare Ander ja Marina Zelenskaja 16.08
Rene Einmann ja Annely Saharenko 26.08
Leino Juhkam ja Kristiina Sirelpuu 26.08
Viktor Proškin ja Irina Gu˛ 26.08
Eimar Kärt ja Kairit Kinsigo 26.08
Igor Udentsov ja Tatjana Demtšenko 26.08
Aleksander Andrejev ja Tatjana Resik 26.08
Dimitri Saveljev ja Kavsaria Dusmetova 29.08
Jõgeva linn
Hilja Naber Tallinnast 13.02.1921 — 27.08.2000
Ralar Hanst 15.07.1991 — 29.08.2000
Jõgeva vald
Hildegard Kuusik Jõgeva alevikust 11.03.1918 — 15.08.2000
Mart Mägi Palupera külast 9.11.1955 — 25.08.2000
Ülo Remmelg Lemuvere külast 23.12.1941 — 28.08.2000
Kasepää vald
Mati Mägi Omedu külast 4.11.1945 — 3.08.2000
Mustvee linn
Vadim Baškirov 19.01.1964 — 28.07.2000
Jevdokia Puškina 12.08.1923 — 4.08.2000
Ivan ·ulin 4.09.1928 — 28.08.2000
Pala vald
Leida Kasemägi Tagumaa külast 3.08.1915 — 7.08.2000
Palamuse vald
Selma Paavel Vaidavere külast 14.06.1948 — 6.08.2000
Vello Pajuste Palamuse alevikust 19.06.1947 — 20.08.2000
Kalle Kaarepere Tallinnast 22.01.1961 — 21.08.2000
Leopold Randoja Toovere külast 14.09.1911 — 27.08.2000
Aleksander Brik Varbevere külast 25.08.1921 — 26.08.2000
Põltsamaa linn
Erich Kuik 13.11.1917 — 1.08.2000
Jaan Martinson 21.11.1930 — 7.08.2000
Ilmar Sandel 1.02.1928 — 10.08.2000
Endel Raukas 14.04.1928 — 12.08.2000
Anna Vomm 15.11.1937 — 22.08.2000
Martin Tara 27.03.1908 — 24.08.2000
Põltsamaa vald
Maria Kaupa Alastvere külast 5.08.1918 — 2.08.2000
Aarne Lepperk Kamari külast 11.04.1937 — 2.08.2000
Maimu Hermann Võisiku külast 18.01.1922 — 3.08.2000
Johannes Annuk Neanurme külast 3.08.1949 — 4.08.2000
Andor Kirsimaa Umbusi külast 15.09.1973 — 13.08.2000
Anatoli Savotškin Nõmavere külast 1.08.1940 — 13.08.2000
Anita Sõber Mõhküla külast 30.12.1924 — 16.08.2000
Ants Alles Räsna külast 2.01.1943 — 14.08.2000
Maimu Kivisikk Lustivere külast 28.09.1929 — 19.08.2000
Saare vald
Elmu Sirel Pällu külast 10.01.1938 — 14.08.2000
Tabivere vald
Juhan Ostrat Maarja külast 20.05.1930 — 2.08.2000
Lehte Prinken Kõrenduse külast 9.10.1911 — 30.08.2000
Torma vald
Aino Vasenko Torma alevist 31.12.1924 — 31.07.2000
Aleksander Maninen Vanamõisa külast 4.05.1952 — 31.07.2000
Eha Pärt Vanamõisa külast 22.06.1927 — 16.08.2000
Valdek Teder Kõnnu külast 13.10.1932 — 16.08.2000
Valter Sibrik Vanamõisa külast 24.07.1929 — 21.08.2000
Arnold Janno Kõnnu külast 1.10.1930 — 23.08.2000
Neljapäev, 9. september 2000. a.
Ameeriklaste ja eestlaste kohtumine Põltsamaa jõel
ARDI KIVIMETS
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
MEELIS PAAVEL,
Riigikogu liige, Mõõdukad
KIRJAD
Turistid tahavad suveniire osta
KALEV VOORE
MART AROLD
JUHTKIRI
VAIKE KÄOSAAR
MAJANDUS
Kuidas kolm Antsu teravilja koristavad
JAAN LUKAS
Rüpsikoristusega ollakse poole peal
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Põltsamaa juustuga Hollandis filmifestivalil
RIINA MÄGI
Põltsamaal toimub üle-eestiline raamatuaasta konverents
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Voorel püstitatakse kõigile Eestimaa küüditatutele mälestusrist
MART AROLD
SPORT
Spordihoone Virtus vajab pool miljonit krooni
JAAN LUKAS
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
POLITSEIKROONIKA
Aknalaualt kadus raha, autost taskutelefon