Vooremaa
Teisipäev,
5. detsember 2000. a.
SISUKORD
Paar kilomeetrit uusi torusid enne reoveepuhastit
Puhastuskemikaalide
mahuti vundamenti asetati silinder, kuhu jäi tulevastele
põlvedele infot objekti ehitajatest, ajalehed Vooremaa ja
Postimees, kümnekroonine ja sente ning Jõgeva postkaarte.
Kelluga viskasid mörti ehitaja esindaja Peep Siitam, linnapea
Ants Paju, keskkonnaminister Heiki Kranich, Riigikogu liige Villu
Reiljan ja linnavolikogu esimees Vello Mäesepp. FOTO: ANATOLI
MAKAREVIT©
Eelmisel reedel, kui Jõgeva uue reoveepuhasti valmimiseni oli jäänud neli kuud, pandi rajatisele pidulikult nurgakivi. Ainulaadse puhastustehnoloogiaga rajatis läheb maksma 30 miljonit krooni, millest 13 miljoni eest on juba ehitustöid tehtud. Kuni puhasti valmimiseni jookseb linna reovesi endiselt otse Pedja jõkke.
Keskpäevaks oli Toominga tänavale rajatava puhastusseadme ehitusplatsile kogunenud kenake hulk rahvast: linna- ja vallavalitsuse esindajad, riigikogulased Mai Treial ja Villu Reiljan, projekteerijad, ehitajad ning teised kutsutud ja ka kutsumata külalised. Puhkpilliorkester mängis mõne lustaka loo, ja kui platsile saabus keskkonnaminister Heiki Kranich, alustati tseremooniaga.
Sõna võtnud Ants Paju, kellele see oli esimene avalik esinemine linnapeana, minister Heiki Kranich, Riigikogu liige, eksminister Villu
Reiljan, linnavolikogu esimees Vello Mäesepp ja ehituse peatöövõtja ASi Merko Ehitus tootmisdirektor Peep Siitam rõhutasid puhastusseadmete vajalikkust, senini küllaltki ladusalt kulgenud ehitustöid ning lootsid, et peagi saab Pedjas ilma reostushirmu tundmata supelda. Pikki kõnesid ei peetud, kiidusõnad asjaosalistele jäeti aprilliks - lindilõikamise ajaks.
Poliitiline võitlus solki ei puhasta
"Nurgakivi panek mõni kuu enne avamist on muidugi tähelepanuväärne sündmus," ei jätnud Villu Reiljan talle omase sõnaseadmisoskusega rõhutamata ajalukku jäävat päeva ning meenutas selleks ehituseks raha saamise lugu. "Kunagi otsustati Varssavis, et üks Ida-Virumaa jõgede põhja uurimise ja puhastamise projekt jääb ära ja see raha investeeritakse Jõgeva puhastusseadmete rajamiseks. See on Jõgeva suunas järjekordne regionaalpoliitiline kummardus, mida jätkab praegune valitsus. Kas reovett puhastatakse keemiliselt, mehaaniliselt või bioloogiliselt, pole kuigi tähtis. Peaasi, et seda ei hakataks puhastama poliitiliselt, siis läheb asi hukka," arvas endine keskkonnaminister Reiljan.
"On palju ehitusi, mida alustatakse suure pidulikkusega, kuid mis jäävad pooleli või päris ehitamata. Tahtsime näidata, et oleme ausalt ja sihtotstarbeliselt kasutanud Euroopa Liidu ja Eesti riigi antud raha, selles võite ise veenduda. Seetõttu saame õigustatult küsida objekti lõpetamiseks riigi käest raha ka järgmisel aastal," põhjendas nurgakivi panekuga viivitamist abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev.
Alustati jaanuaris
Jõgeva linna heitvete puhastamiseks tehti eeluuringuid juba 1996. aastal. Tunamullu selgus, et puhastusseadmete ehitamiseks on võimalik saada välisabi ning mullu alustas AS Eesti Projekt rajatise projekteerimist. Euroopa Liidu Phare programmist saadakse 9,6 miljonit ja riigilt üle 17 miljoni krooni. Ülejäänud kulu kaetakse linna eelarvest.
Reoveepuhasti rajamiseks löödi kopp maasse selle aasta 26. jaanuaril. Senini on jõutud rajada Suvila tänava uus pumbajaam koos 220 meetri pikkuse torustikuga ja 1100 meetrit survetrassi kuni Turu tänavani. Esialgse plaani väliselt pandi 650 meetrit uut torustikku ka piki Toominga tänavat, sest videouuringud näitasid, vana trass on muutunud kasutamiskõlbmatuks.
Puhastusseade koosneb kaheksast alaobjektist (eelpuhasti, setiti, mudatihendid jm), millest mõned, nagu olmehoone ja laboratoorium, ongi juba peaaegu valmis.
Puhastusvõimsust jagub ka vallale
"Ehitusgraafiku kohaselt peaks linna reovesi läbima pumplat juba veebruari lõpus ja jõe reostumine hakkab tasapisi vähenema. Senini jookseb heitvesi mööda 2,5 kilomeetri pikkust kraavi puhastamata kujul jõkke. Aprillis algab puhastusseadme häälestamine, mis on küllaltki aeganõudev toiming," selgitas Jõgeva Linnavara veemajanduse spetsialist Vello Ründva.
Jõgeval tekib ööpäevas ligikaudu 1200 kantmeetrit heitvett, suurte vihmasadude korral aga tunduvalt rohkem. Pärast lõplikku valmimist on uus puhastusseade suuteline vastu võtma umbes 3000 kuupmeetrit reovett. On arvestatud, et tulevikus ollakse võimelised puhastama ka Jõgeva ja Siimusti alevikust ning, miks mitte, ka Painkülast tulevat reovett.
ASi Merko Ehitus alltöövõtjatena ehitavad uusi puhastusseadmeid aktsiaseltsid Siimel, Cobra Grupp, Jõgeva Vesi, Jõgeva Elamu jt Jõgeva maakonna ettevõtted.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Sadala koolis on see nädal keeltenädal, mille käigus korraldatakse konkursse ja olümpiaade. Neljapäeval lähevad Sadala kooli algklasside õpilased ekskursioonile Jõgeva lasteraamatukogusse. Reedel kohtuvad Sadala koolis Laiuse, Torma ja Sadala kooli kolmandate klasside õpilased. Pühapäeval annab Vaiatu rahvamajas jõulukontserdi RAMi kuninglik kvartett. Sadala rahvamajas on pühapäeval teise advendiküünla süütamine. Jõulumuusikat esitavad Avinurme naiskvartett ja naiskoor.
Neljapäeval esinevad Maarja Keskkoolis etendusega "Minu komplimendid kõigile, kes mind tunnevad" Margus Jaanovits, Pille Taniloo ja Lande Lampe-Kits. Reedel alustavad Elistveres tegevust päkapikud. Laupäeval on Tabivere rahvamajas Tabivere lasteteatri etendus "Lõvi Lõrri jõulushow", kaasa teeb Tabivere lastekapell Liidi Vaino juhatusel.
Möödunud pühapäeval korraldatud advendihommikul Saare rahvamajas õpiti meisterdama uksepärgi ja päkapikkusid, eeloleval pühapäeval jätkatakse jõulukaartide valmistamisega. Neljapäeval saavad Saare rahvamajas järjekordselt kokku seltsi Kullaketrajad liikmed, et meisterdada jõulukingitusi. Reedel on Saare rahvamajas noortedisko.
Täna osalevad ehitusnõunik Raivo Lehiste ja maanõunik Ain Valu Tallinna Tehnikaülikoolis toimuval täienduskoolitusel, mis käsitleb kohalike omavalitsuste osa keskkonnamõjude hindamise protsessis. Reedel lähevad Adavere kooli õpilased Tallinna noorte infomessile "Teeviit" ning tutvuvad Pimedate Ööde Filmifestivaliga.
Kultuurikeskuse galeriis on kuni 14. detsembrini üleval graafik Tiina Reinsalu näitus "Alien". Kiriklas on kuni 16. detsembrini võimalik vaadata Jõgeva Kunstikooli I lennu lõputööde näitust "Diplomitööd 2000". Eile külastas Lasteaed-Algkooli Tõruke ajakirja "Loomad ja maailm" toimetaja Toomas Pranstibel. Lasteaias Mari süüdati eile esimene advendiküünal ja avati lapsevanema Jelena Kesa talvepilt ning külla tulid esimesed päkapikud. Põltsamaa raamatukogus avati raamatunäitus "Eesti eksliibris ja raamatugraafika", mis on pühendatud Eesti eksliibrise 100. aastapäevale. Täna on spordikooli maletoas piirkonna saskuturniiri järjekordne etapp.
Kultuurikeskuses etendab Pärnu teater Endla Mihkel Ulmani näidendit "Imede torn". Homme korraldatakse kultuurikeskuses piirkonna mälumänguturniiri "Uute teadmistega uude sajandisse" esimene etapp. Laupäeval on kultuurikeskuses III käsitöölaatjõululaat. Esinevad piirkonna isetegevuslased.
Spordihoones korraldatakse laupäeval Tallinna ning Tartu, Viljandi ja Jõgevamaa spordiveteranide võistlused võrkpallis naistele ja meestele. Pühapäeval tähistatakse kontserdiga kirikus II adventi. Esinevad kultuurikeskuse topeltkvartett, puhkpilliorkester ja koguduse segakoor.
Möödunud reedel ja laupäeval oli Puurmani Keskkoolis Puurmani ja Rõngu lastekoori ühine traditsiooniline laululaager. Homme ja ülehomme on Tammemäe turismitalus maakondliku terviseedenduse projekti seminar teemal "Paikkondlik areng". Eeloleval laupäeval on Puurmani kultuurimajas noortedisko, muusika on Reola kultuurimaja diskoritelt.
Eile pidas koosolekut vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjon. Luua klubis etendatakse homme kava Mozarti kirjadest ja muusikast "Minu komplimendid kõigile, kes mind tunnevad". Homme külastavad vallavolikogu ja valitsuse liikmed Riigikogu, valitsust ja presidendilossi. Neljapäeval arutab vallavolikogu eelarve ja majanduskomisjon eelarve projekti. Reedel on vallavolikogu istung, mille päevakorras on Vooremaa looduspargi kaitseeeskirja eelnõu läbiarutamine jne.
Täna on Pala raamatukogus kohtumine Tartu linna keskraamatukogu väliseesti kirjanduse osakonna juhataja Inna Tarikuga. Reedel on kultuurimajas lastele jõuluetendus "Oh, seda
va rebast!".
Täna korraldab keskkonnaministeerium Mustvee kultuurikeskuses veekaitse teabepäeva. Spordihoones on täna ja homme EKSL Cklassi poiste korvpalli meistrivõistlused Nike’i auhindadele. Neljapäeval avatakse Mustvee 1. Keskkoolis päkapikutöökoda, mis hakkab tegutsema detsembrikuu igal neljapäeval. Reedel süüdatakse linna jõulukuusel pidulikult tuled. Mustvee 1. Keskkoolis süüdatakse reedel advendiküünlad. Samal päeval annab kultuurikeskuses etenduse Sankt Peterburgi tsirkus. Pühapäeval annab kultuurikeskuses kontserdi Tartu advendikoguduse noorteansambel.
Möödunud nädalal alustas Mait Kalmuse eestvõtmisel vallas tegevust tarkvarafirma, eesmärgiga õpetada valla noortele programmeerimist. Eile pandi vallakeskuses püsti jõulukuusk.
Neljapäeval on volikogu haridus ja kultuurikomisjoni koosolek ning kokku tuleb ka spordinõukogu. Valla koolide hoolekogude liikmetele on neljapäeval koolituspäev KEAs. Samal päeval on vallavalitsuse saalis 3+3 koostööprojekti kokkuvõtete tegemine. Reedel sõidavad valla kultuuri, haridus- ja sporditöötajad jt külla Toila valda kogemuste vahetamise eesmärgil. Pühapäeval korraldatakse Kuremaal Ako Kaarti 80. sünniaastapäeva puhul tema nimelised mälestusvõistlused tõstmises.
Eile kaunistati linna suurt jõulukuuske. Maavalitsuse majandusosakonnas oli eile nõupidamine bussikeskuse teemal. Täna selgitatakse videovalvesüsteemi I etapi tööde teostamise pakkumiste võitja Jõgeva linnas. Kunstikoolis saavad täna kokku linna koolide direktorid. Kultuurikeskuses on täna pensionäride jututuba elektri teemal. Homme on linnavalitsuses Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek. Neljapäeval on linnavolikogu istung, mille päevakorras on linna põhimääruse vastuvõtmine jm. Samal päeval on linna reoveepuhasti laiendatud nõupidamine objektil.
Muusikakoolis on neljapäeval kontsert Eesti Kontserdilt "Uinuvate tuubade kvartett". Reedel vaatab kultuurikeskuse renoveerimise ehitustööd üle tehniline komisjon. Samal päeval võetakse vastu spordihoone Virtus maadluse- ja aeroobikasaali katusele paigaldatud uue bituumenikatte tööd. Betti Alveri sünnimajas lõpetatakse reedeks konserveerimistööd.
Kultuurikeskuses on reedel lindyhop’i seminar, mille viib läbi Piret Torm-Kriis. Laupäeval tähistab oma 20. juubelisünnipäeva segarahvatantsurühm Kaaratsim (kutsetega külalistele). Pühapäeval jätkub kultuurikeskuses peotantsukursus, õpetaja on Jaan Siilak.
ARVAMUS
KIRJAD
Lugesin huviga 30. novembri Vooremaast, et Jõgeva maakonna teedehool dajad on talveks valmis. Võibolla selleks talveks ollaksegi valmis, kuid sügis on Jõgevamaa mõnesse teelõiku tulnud ikka ja järjepannu ootamatult.
Sõidan väga sageli Aovere-Kallaste-Mustvee maanteed mööda ikka hommikul ühes suunas, õhtul teisele poole ning võin ilma teeviitu vaatamata öelda, millal algab Jõgevamaa ja lõpeb Tartumaa ning vastupidi. Kodaverest alates Tartumaa poole peal on maanteel kenasti teekattemärgistus maas, hea julge sõita pimedas ja vihmase ilmaga.
Viimase kolme aasta jooksul ei mäleta aga aega, mil Kodaverest Mustvee poole ühte kriipsugi oleks maha veetud. Võibolla ei näe normid ette sinna neid joonistada ja ehk on Tartumaal teised normid.
Ja ega talvelgi ole raske aru saada, millise maakonna teel sõidad. Kui korralikult liivatatud Tartumaa poole poolt hooga tulla, võib talvel esimest korda sõitjal sõit kergelt viimaseks jääda. Kodaverest Mustvee suunas on igal talvel liuväli. Liivast ja soolast pole küll haisugi olnud. Hea, et tee lahtigi lükatud on, mis siis, et jällegi tunduvalt hiljem kui Tartu meestel.
Nii et ei tea, kas on ikka kõik valmis.
UNO AINSOO
Tulemas on pensionide pidev tõus
Toompea lossi suures saalis läbis hiljuti esimese lugemise riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu 533 SE. Ajakirjanduses on see paraku jäänud veel erilise tähelepanuta, kuigi sisaldab muutuse, mida sotsiaalminister Eiki Nestor nimetas revolutsioonilise tähtsusega sündmuseks.
Jutt käib Mõõdukate fraktsiooni aseesimehe Tõnu Kõivu parandusettepanekust, kus ta sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatult teeb ettepaneku minna üle pensionide indekseerimisele. "Kord aastas alates 1. aprillist korrutatakse käesoleva seaduse alusel arvutatud riiklikud pensionid läbi indeksiga, mille väärtuseks on aritmeetiline keskmine tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise kasvust," kõlab juriidiline tekst.
Tagasihoidliku sõnastuse varjus peitub tõepoolest väga olulisi asju. Esmalt juhin tähelepanu sõnadele "kord aastas". Äraseletatult tähendab see, et pensionide tõus muutub pidevaks ja hakkab toimuma igal aastal sõltumata sellest, milline poliitiline jõud Toompeal võimul on. Seni pole see sugugi nii olnud.
Poliitikute suva või pidev süsteem
Eesti taasiseseisvus juba üheksa aastat tagasi, kuid senini pole ükski valitsus suutnud välja mõelda pensionide pideva kasvu süsteemi. Jah, pensione on küll tõstetud, kuid vägagi suvaliselt. Umbes nii, nagu Hru¹t¹ov kõikjal üle liidu maisikasvatust edendas.
Eelkõige on pensionitõus olnud seotud valimistega, sest poliitikud on seda tehes lootnud "tänulike valijate häältele". Nii oli ka eelmise pensionitõusuga, mille Riigikogu sätestas 1998. aasta viimastel päevadel vastu võetud riigieelarvega.
Paraku ei arvestatud Eesti pensionisüsteemist tuleneva tegelikkusega. Teadupärast makstakse meil kõigi töölkäijate eest 33% sotsiaalmaksu (20% pensioni ja 13% haigekassasse). Seega on pensioni suurus otsesõltuvuses ametlikult tööl käijatele ametlikult makstud palgast.
Ent nagu mujalgi Euroopas, halveneb ka Eestis rahvastiku struktuur pidevalt. 1992. aastal tasusid tööandjad sotsiaalmaksu 760 115 inimese pealt. Kuna pensionäre oli 380 011, võis iga vanaduspuhkusel olija arvestada kahe töötava inimese sotsiaalmaksuga. 1998. aastaks oli töölkäijaid vaid 613 832 (mõjusid rahvastiku vananemine, 1997. a majanduskriis), pensionäre 376 430. Nii sai iga pensionär arvestada vaid 1,63 töötegija sotsiaalmaksuga, mida veelgi vähendasid maksuvabad ümbrikupalgad.
Toonast valitsusliitu pensioni tõstmine 1999. aasta märtsivalimistel ei aidanud. Veelgi hullem oli, et arvudega mitte arvestanud pensionitõus tekitas 1999. aastal pensionikassasse 749 miljoni kroonise augu, sest eelarvega lubatud pensionitõus tuli välja maksta, kuid seda raha ülalmainitud põhjustel pensionikassasse ei laekunud.
Tegelikult komistas too valitsusliit samale rehale juba teist korda. Ka 1996., kohalike valimiste aastal, tõsteti pensione tegelikkust arvestamata. Õnneks oli auk siis väiksem, vaid 150 miljonit. 1999. aasta hoopi põeb pensionikassa siiani, veel mõni nädal tagasi oli miinus 82 miljonit ning kuna ainult võlgu võttes (ükskõik, kas stabiliseerimisreservist või riigieelarvest) elada ei saa, polnud ka võimalik tänavu pensione suurendada. Kõige selle tulemusel oligi keskmine pension tänavu II kvartalis vaid 1512 krooni.
Jah, see ületab mõnesaja krooniga arvestusliku elatusmiinimumi (II kvartalis 1214 krooni), kuid normaalseks elamiseks on seda loomulikult vähe. Pensionäride rahulolematus on igati õigustatud. Olukorra muutmiseks kavatsebki valitsusliit rakendada pensionide pidevat indekseerimist.
Indeks koosneb kahest osast
On mõistetav, miks selle üheks aluseks võeti tarbijahinnaindeks. Hindade tõus ei tohi vanaduspuhkusel olijaid jalust lüüa. Sama loogiline on, et kuna pensionid sõltuvad sotsiaalmaksust, arvestatakse ka selle laekumise muutusi. Nii et kui mingil aastal kallinevad hinnad näiteks kuus protsenti ja sotsiaalmaksu laekub kahel eelmisel aastal neli protsenti rohkem, kui aasta varem, liidetakse need kuus ja neli. Saadud summa ehk meie näites kümme jagatakse kahega. Järgmisel aastal tõusevadki pensionid automaatselt viie protsendi võrra.
Samaaegselt teeb valitsusliit ettevalmistusi pensionireformi II samba ehk mujal maailmas levinud riikliku kogumispensioni käivitamiseks neile, kel vanaduspuhkuseni veel aega. Ka see vajadus tuleneb rahvastikustruktuuri jätkuvast halvenemisest. Kui iga töölkäija kohta tuleb üha rohkem pensionäre - aga just seda näitab sündide statistika -, ei suuda nad kümnekonna aasta pärast vanaduspuhkusele jäävatele inimestele pakkuda sellistki riiklikku pensioni, nagu praegu on. Asemele peaks tulema riiklik kogumispension, kus iga mees maksab oma palgast ise teatud protsendi oma eluõhtute kindlustamisse. Muuseas aitab see ka praegusi pensionäre, sest kui inimene teab, et tema enda vanadus sõltub ta ametlikust palgast, on tal vähem soovi ümbrikupalka vastu võtta. See suurendab maksulaekumisi ning võimaldab ka pensione rohkem tõsta.
Ümbrikupalkade osatähtsuse vähendamiseks on Mõõdukad välja pakkunud muudki. Mainin vaid tasutud tulumaksu avalikustamist ja alampalga tõusu. Ainult kõiki neid abinõusid kasutades saab inimeste väljateenitud vanaduspuhkust helgemaks muuta. Muidu aga jätkub see, kui mõni noor nuriseb koos oma vanematega, et riik ei tõsta pensioni, kuid samas uhkustab sellega, kui vähe ta makse maksab.
MEELIS PAAVEL,
Riigikogu liige,
Mõõdukad
Jõgevamaa maarahva hulgas on populaarsed Postimees ja Vooremaa
Inspireerituna teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja vihjest, et riik on väsinud Sexerite ja Maajade maarahvale tassimisest, otsustas Vooremaa ise järgi uurida, kuidas siis Jõgevamaa külarahvas end porno ja muu ajakirjandusega posti teel varustab.
Küsitleti inimesi Kalmest, Kodaverest, Laiuselt, Palalt, Maarjast, Koogilt, Pällult, Võtikverest, Kõnnust, Toomalt, Painkülast, Pilult, Kalanast, Kaurust, Aidust, Kuristalt, Murrult, Kudinalt, Kardist, Voorelt, Paluperest, Taadikverest, Lustiverest, Õunalt, Levalast, Jaamalt, Tõikverest, Laiuseväljalt, Alaverest, Adaverest, Paduverest, Sirguverest, Pedjast, Nõmmelt, Kassemalt, Kursist, Tuulaverest, Näduverest, Neanurmest, Kantkülast, Vaidaverest. 32% olid mehed. 10% olid teismelised, 5% 20ndates, 12% 30ndates, 10% 40ndates, 20% 50ndates, 5% 60ndates, 18% 70ndates, 2% 80ndates eluaastates.
Postimeest tellib 45%, sama paljud ka Vooremaad. 12% tellib Kroonikat ja Maalehte, 8% SL Õhtulehte, Vali Uudiseid, Kodukirja, Kodu & Aeda, Eesti Naist, 5% Stiili, Seltskonda, Telelehte. Mainiti veel ära Eesti Ekspress, Meie Meel, Saladused, Tulu, Eesti Loodus, Videvik, Kodukolle. 10% ei tellinud midagi.
Nagu näha, porno eriti välja ei paistnud.
PS. Kuigi teile helistab koju tüütu ajakirjanik, oleks soovitav hoida kõrva taga natuke viisakust. Elate kauem.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Elagu kapitalistliku töö eesrindlased!
Detsembrikuu märgusõnaks on lisaks jõulumeeleolule ja elevusele ka raha. Kauplustes müüakseostetakse jõulukaupu. Valitsus, Riigikogu ja kohalikud omavalitsused valmistuvad tuleva aasta eelarvete koostamiseks. Erinevates asutustes ja ettevõtetes kaalutakse ka võimalusi jõulupreemiate ja toetuste maksmiseks. Inimeste majanduslikuks stimuleerimiseks sobib aasta lõpp kui kokkuvõtete tegemise aeg igati hästi. Premeerimine ei tohiks aga kulgeda pinnapealselt ning kampaania korras. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul peab iga valitsusasutuse juht ise otsustama, millised ametnikud on preemia ära teeninud.
"Mõisariigi" Tallinna linnavalitsus maksab oma töötajatele tänavu jõulupreemiateks 11 miljonit krooni. Pealinna luksust ja pillavust ei saa endale aga kõik lubada. Võimalik, et mõnedes väikelinnade ja maapiirkondade kohalikes omavalitsustes jõulupreemia rahapuuduse tõttu hoopiski maksmata jääb. Seal, kus premeerimine siiski võimalik on, võiks näiteks volikogu otsustada, keda täitevvõimu esindajatest jõulurahaga stimuleerida. Veel demokraatlikum oleks ehk asi siis, kui selliste tublide ametnike selgitamiseks korraldataks rahvaküsitlus. Aega selle küsitluse läbiviimiseks peaks ju veel olema. Preemia saanud ametnike nimed võiks koos preemiaraha suurusega avalikustada linnade ja valdade infolehtedes või interneti kodulehekülgedel.
Arvatavasti on jõulupreemia maksmine erasektoris mõneti problemaatilisem. Firmade omanikud ja juhid mõtlevad kokkuhoidlikkusele ja investeeringutele. Turumajanduslikus kontekstis tuleb sellist mõtteviisi mõista. Usutavasti tasuks aga eraettevõtjatel leida siiski võimalusi jõulupreemiate maksmiseks. Töövõtja ergutamine mõjutaks positiivses suunas firma käekäiku. Erasektoriski vajaks preemia maksmine individuaalset lähenemist. Preemia maksmine ja selle suurus peaksid sõltuma konkreetse töö tulemustest ning seda mõjutavatest isikuomadustest: distsipliinist, algatusvõimest, vastupidavusest jne.
Sotsialismi ajal räägiti sageli tööeesrindlastest. Tööeesrindlaseks saadi aga tihti juhuslikult või propagandistlikel eesmärkidel. Samas vajab ka turumajanduslik ettevõte edukaid töötajaid, kes oma igapäevatööga firma käekäiku parandavad ning kaastöötajatele eeskujuks on. Eriti oleks selliseid inimesi tarvis praktilise töö tegijate osas, sest ettevõtted kurdavad heade oskustööliste puudust. Nii et elagu kapitalistliku töö eesrindlased!
5. detsember 2000
MAJANDUS
AS Jõgeva Rõivas vaatab lootusrikkalt tulevikku
ASis Jõgeva Rõivas õmmeldakse nii ameti, töö kui ka vabaajarõivaid, põhiliselt siiski jopesid, pükse ja särke.
Firma annab praegu tööd 47 inimesele, sh ainult kahele mehele. Käesoleva aasta käibe maht tuleb üle kahe miljoni krooni. Ligi 100% toodangust eksporditakse Soome. Sealt tarnitakse pooltoodetena valmislõigatud detaile, mis Jõgeval kokku õmmeldakse. Valmivad tooted peavad vastama ISO 9002 nõuetele.
ASi Jõgeva Rõivas tegevdirektori Evi Randorgi sõnul katsetasid nad aasta alguses omatoodanguga ja valmistasid kahele Jõgeva firmale väikepartiidena töörõivaid.
Tormidest tuldi tervena välja
Uude, vastvalminud majja tuli Evi Randorg 2. detsembril 15 aastat tagasi. Algul sai joostud kahe maja vahet. 1986. aasta jaanuarist alates aga töötatakse aadressil Piiri 9.
Tollases, õmblusvabriku Sangar Jõgeva tsehhis valmistati peamiselt meeste päevasärke. Pärast õmblusvabriku Sangar erastamist jäädi lühikeseks ajaks omapäi. 1994. aasta algul moodustati AS Jõgeva Rõivas, omanikuks AS Klementi. 1997. aastast kuulub firma Soome Hämeenlinna VPU Pukutehdas’ele. Emafirmal on Soome suuremates linnades 11 kauplust, mille kaudu Jõgeval õmmeldud riideid turustatakse.
Segastest aegadest on tervena välja tuldud. Seetõttu usutakse eneste võimetesse ja vaadatakse lootusrikkalt tulevikku. Ka järgmise aasta alguseks on vabrik end tööga kindlustanud, lepingud on sõlmitud ja tellimused olemas.
Ametiühing ja tootmisvõimlemine
Ametiühing tegutseb vabrikus juba alates õmblusvabriku Sangar aegadest ja see töö ei ole hetkekski katkenud. Uus omanik on ametiühingut tunnistanud. Kuulutakse Eesti Kergetööstustöötajate Ametiühingute Liitu. Vabrikus on usaldusisikuks Annika Paavel ja liikmeid on ametiühingul 26. Ametiühingu ja omaniku vahel sõlmitakse igal aastal kollektiivleping, millega pannakse paika palgasüsteem, töö- ja puhkeaeg, ohutustehnika ning töökaitse alased ülesanded. Jõudumööda makstakse ka toetusi.
Mõeldakse ka puhkeaja sisustamise peale. Näiteks korraldas ametiühing sel aastal Peipsi ääres kolmepäevase laagri, kus tegeldi spordiga, veedeti vaba aega ning peeti lõkkeõhtuid. Majas asub köök ja söögiruum, mis vastab täielikult uue töötervishoiuseadusega kehtestatud nõuetele.
"Oleme nõudnud, et söödaks ainult selleks ette nähtud ruumides, mitte aga masinate peal," lausus Annika Paavel.
"Novembri algusest oleme sisse viinud 5-10minutilise tootmisvõimlemise, siis saavad inimesed endid sirutada," ütles tegevdirektor Evi Randorg.
Kolm kohalikku keelt
Omanikuga tuleb suhelda soome keeles. Kuid peale eestlaste töötab vabrikus palju vene keelt kõnelevaid naisi. Osa töötab vabrikus juba vanast Sangari ajast alates. Aga juurde on tulnud ka uusi töötajaid, näiteks noori naisi Ukrainast, kellel on tööload olemas.
Töötajaskond on noorenenud. Pidevalt on lapsepuhkusel 15-20 naist. Noori õmblejaid saadakse Rakvere ja Valga kutsekoolist, aga ka Jõgeva linnast ja nad õpetatakse välja kohapeal.
RAIVO SIHVER
Jõgeva postkontorit juhatab Ülle Teder
Tartu postkontorile alluva Jõgeva postkontori juhatajana töötab alates 20. oktoobrist Ülle Teder, kes varem oli ametis Eesti Telefonis.
Pidevalt Jõgeval elanud Ülle Teder (sündinud 1956) on hariduselt sideettevõtete planeerija ning töötas varem Jõgeval ja Tartus Eesti Telefoni eraklienditeeninduse ökonomistina. "Minu konkureerimine Jõgeva postkontori juhatajaks oli mõneti tingitud asjaolude kokkusattumisest. Struktuurimuutuste tõttu Eesti Telefonis koondati minu ametikoht. Parajasti otsiti Jõgeva postkontorile uut juhatajat ja ma otsustasin konkureerida sellesse ametisse. Mitme kandidaadi hulgast mind välja valiti, pole mulle teada," ütles Ülle Teder Vooremaale.
Jõgeva postkontoris on praegu 46 töötajat ning asutus haldab 10 sidejaoskonda. "Tunnen nüüdseid kaastöötajaid sellest ajast, kui olin ametis Jõgeva rajooni sidesõlmes, milles posti ja telefonitöötajad koos töötasid," lausus Teder.
"Kõige olulisemaks pean klientide kiiret ja täpset teenindamist. Üheks meie töömureks on postiljonide tervis. Pingelise töö ja külmade ilmade tõttu kipuvad postiljonid kergesti haigestuma. Sel põhjusel tekivad häired meie igapäevatöö korraldamisel," selgitas Jõgeva uus postiülem.
"Järgmisel aastal on plaanis remontida Jõgeva postkontori teenindussaali. Mis puutub kavatsusse vähendada postiteeninduse doteerimist maapiirkondades, siis usun, et seda ebaõiglast plaani täide ei viida," arvas ta.
JAAN LUKAS
Omavalitsusjuhid propageerivad Piibe maanteed
Tartust ja samuti Jõgevalt Tallinnasse võib sõita kahte teed mööda. Pealinna pääseb nii mööda üsnagi üheülbalist üldtuntud Tallinna-Tartu maanteed kui ka huvitavat ja vaheldusrikast Piibe maanteed pidi.
Erinevate maakondade omavalitsusjuhid peavad otstarbekaks propageerida Piibe maantee kasutamist eelkõige suveteena, mis tooks majanduslikku tulu ka seda maanteed ümbritsevatele piirkondadele.
Piibe maantee algab Harjumaalt Jõelähtme Ristist ja lõpeb Tartus. Tänavu 13. mail kuulutati see 186 kilomeetri pikkune tee regionaalministri, teede- ja sideministri, Harju maavanema, Järva maavanema ja Muinsuskaitseinspektsiooni otsusega suveteeks.
Novembris arutasid Tartumaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Harjumaa omavalitsusjuhid Koeru vallavalitsuses projektiga "Piibe maantee suveteeks" seonduvat. Piibe maantee suveteeks kuulutamise algataja, Jäneda muuseumi direktor Georg Särekonno ütles Vooremaale:
"Küllap jääb pealinna sõitmisel ka tulevikus äriteeks-kiirteeks planeeritud üldteada Tallinna-Tartu maantee. Sel teel on aga aknast välja vaatamiseks üsnagi vähe huvitavat. Seevastu Piibe maantee peaks olema üks parimaid variante vaheldusrikka ja mitmekesise tee nautimiseks. Sõidetavust raskendab küll käänulisus, mis aga ühtlasi teele omajagu võlu annab. Piibe maanteel leidub ka palju ajaloo- ja kultuurimälestisi, mistõttu on eeldusi, et see tee kujuneb rahvusvaheliselt tunnustatud turismiteeks. Et Piibe maantee on riigitee, peaks selle tee korrashoiu ja vajalike remonditööde eest hoolitsema eelkõige riik."
Jõelähtme, Anija, Aegviidu, Lehtse, Ambla, Järva-Jaani ja Koeru vallavalitsus ongi koostanud teede- ja sideministrile Toivo Jürgensonile ühisavalduse, kus muuhulgas toonitatakse, et suhteliselt heas korras trassi üksikutel lõikudel vajalike remonditööde tegemine ja kogu maantee viimine ühe kategooria alla tõstaks tunduvalt maantee kasutamist.
Koerus toimunud arutelul osalenud Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev leiab, et kui Piibe maanteest saab üldkasutatav suve- ja turismitee, suureneb ka selle maantee äärsete omavalitsuste tulude baas, sest reisijad hakkavad kasutama ümberkaudsete piirkondade teenuseid. "Arvestades seda on Piibe maantee areng igati oluline Jõgeva linna majanduselu vaatevinklist. Ühtlasi saaksid
omavalitsused hoolitseda selle eest, et Piibe maantee ääres oleksid täpsed ja kaasaegsed teeviidad," lausus ta.
"Projekt "Piibe maantee suveteeks" on huvitav idee. Välisturistide reise Tallinnast Tartusse võiks tulevikus hakata korraldama selliselt, et kas sinna või tagasisõidul läbitakse kindlasti seda maanteed," arutles Palamuse vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Tiiu Lind, kes samuti osales nõupidamisel Koerus.
Jõgevamaalased kasutavad Piibe maanteed praegugi ametisõitudeks. "Piibe maantee on vaheldusrikas ja turvaline tee, kus pole liigset kihutamist," ütles osaühingu Vaimastvere Agro tegevdirektor Enn Siska. "Mööda Piibe maanteed sõidab mõnikord Tallinnasse meie autojuht Ants Jaasna," teatas Jõgeva maavalitsuse haldustalituse juhataja kohusetäitja Maie Preis.
"Mööda Piibe maanteed Tallinnasse sõites ei muutu teekond igavaks. Paraku saab seda teed praegu kasutada enamasti vaid suvel," arutles müügimees Andrus Jõgevalt.
JAAN LUKAS
Linnamäe talus kasvavad vaarikad
Jõgeva vallas Kurista külas asuva Linnamäe talu tuluallikaks on marjakasvatus.
Linnamäe talu rajas 1923. aastal Vabadussõjas osalenud Aleksander Kruuleht. Nüüdne peremees, tema pojapoeg Heino Kruuleht alustas talutootmist 1990. aasta algul. Heino Kruuleht on lõpetanud Luua Metsanduskooli metsnikuna ja töötanud Jõgeva Riigimajandi metsavahina. Perenaine Erika sai nüüdses Viljandi Kultuurikolled¾is klubitöötaja-näitejuhi diplomi, kuid oli ametis Jõgeva autobaasis. Tütar Kristel õpib Tallinnas kokk-pagariks, poeg Aivo aga Kuremaa tehnikumis kaubandustärindust.
Linnamäe talu põhitegevuseks on marjakasvatus. Nii kasvatatakse kolmel hektaril vaarikaid ja 0,4 hektaril maasikaid. Veel on pererahvas istutanud 300 mustsõstrapõõsast, mis varsti saaki andma hakkavad. Linnamäe talus on ka neli mesitaru. Mett kasutatakse eelkõige pere toidulaual. Haritavat maad on talus 22 hektarit. Põllutöömasinatest on Kruulehtede majapidamises traktor T40, ader ja kultivaator.
"Talutootmisega hakkasime tegelema suuresti sel põhjusel, et vanaisa talu ei tohi ka tänapäeval tühjaks jääda," ütles Heino Kruuleht.
Taluniku nõuanne
"Sageli arvatakse, et talus peaks kindlasti piima või sealiha tootma ja teravilja kasvatama. Põllumajandusettevõtluseks saaks kasutada ka alternatiivseid võimalusi. Nii tasuks väiksemates majapidamistes näiteks vaarikaid või maasikaid kasvatada," arvas Heino Kruuleht.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Kreizy otsustas selgitada, kui palju Jõgevamaa juhtivad poliitikud meie maakonnakeskusega seonduvast teavad ja mis nad üldse Jõgeva linnast arvavad. Ühesõnaga - kuus küsimust, kuus vastust, üks prominent.
Küsimused on sellised:
1. MATEMAATIKAKÜSIMUS: Kumb kool on õpilaste arvu poolest suurem – kas Jõgeva Gümnaasium või Jõgeva Ühisgümnaasium? (Jõgeva Gümnaasium)
2. AJALOOKÜSIMUS: Jõgeva poetessi Betti Alveri üheks tuntumaks luuletuseks on "Korallid …jões". Millisest jõest on jutt? (Emajõgi)
3.ÜHISKONNAKÜSIMUS: Kas Jõgeval on mõni avalik (st maksustatud) tualett? Kui on, siis kus? (Kaubahallis - 1 kroon. Peale selle lastakse hädaline ka Bussikeskusesse ning nutikamad kasutavad võimalust baarides jm)
4. KOMMUNIKATSIOONIKÜSIMUS: Milline on kõige varasem ja milline kõige hilisem võimalus bussiga Jõgevalt Tartusse sõitmiseks? (5.50 ja 19.45)
5. KULTUURIKÜSIMUS: Mis on Saast? (Jõgeva tuntuim punkbänd)
6. TÕSINE KÜSIMUS: Mis on teie jaoks Jõgeval kõige meeldivam ja millega te meie maakonnakeskuses kõige vähem rahul olete? (Õige vastus jääb vastaja hingele)
Ja vastused on sellised:
a) Ants Paju, Jõgeva linnapea (äärmiselt vastutulelik ja noortemeelne prominent):
1. Arvan, et see Taisto Liivandi kool. Mis see oligi? Gümnaasium.
2. Ahhaa… Muidu võiks öelda, et Pedja, aga seal pole ju koralle…
3. …jah, on kurb vastata, kui elad Jõgeval, aga käid siin ainult kaks korda nädalas… Aga Bussikeskuses on vist ja äkki Kaubahallis ka võiks olla? Ma nüüd blufin, ega ma täpselt ei tea.
4. Ahhaa. Mina sõidan hommikuti viis läbi Tallinnasse, nii et poole kuue paiku võiks Tartusse saada minu arvates. Õhtul… rong läheb kell seitse umbes, ei usu, et buss samale ajale pandud on… Pakun, et võiks olla vahemikus 18.30-19.30.
5. Saast? Jõgeval? Suure tähega? Ei oska öelda. Mõni firma laadne asi äkki? Ah, et noortebänd… No ma viin end nende asjadega esimeste linnapeaks olemise kuude jooksul kurssi.
6. Oi, sa pagan. Jaa. Ee… kõige meeldivam on mingi omapärane, võiks öelda esimesel hetkel kirjeldamatu õhustik. Kuningas Magnuse kunagiste alade ja vanaveneusuliste puutepunktis on tekkinud uus ökotüüp, aura… Sellest samast aurast tulenevalt on jäänud Jõgevale siiski pisut agulimentaalsust. Ma mõtlen agulit kui hingelist seisundit või nii. Et kui inimesel ei ole elamiseks piisavalt nüansse ja tema peahuviks kujuneb näiteks viin. Niiviisi…
b) Toivo Ilves, Jõgeva vallavanem (varahommikust häirimist mitte pahaks panev prominent):
1. Gümnaasium.
2. Pedja ei ole või? Siis ma ei tea.
3. Ähh… Nii, ütleme kusagil kesklinnas vist on. Seal R-kioski lähedal… Ühes kaubamajas. AGs?
4. Kõige varasem… Ohohhoo, hea küsimus. Ma nüüd blufin. Arvan, et hommikul seitsme ajal ja õhtul vast kuskil… mingi 19.00 või 19.30.
5. Saast? Mis asi? Saast? Suure tähega? No ma seda küll ei tea.
6. Kõige meeldivam… No, ma arvan et… Mis koolist te ise olete? Gümnaasiumist? No siis see, et Jõgeva Gümnaasiumi tase on nii hea. Millega ma kõige vähem rahul olen… Sellega, et pole noortele neid õigeid ajaviitmiskohti.
c) Margus Oro, Jõgeva maavanem (ülimalt hõivatud prominent, vastuseid temalt lehe trükkimineku ajaks ei telefonitsi ega ka meili teel igatahes saada ei õnnestunud).
HIIE PAAS
Kolmapäeval, 29. novembril toimus Jõgeva Gümnaasiumis järjekordne turvaseksi teabepäev. Kaks Aidsi Ennetuskeskuse noort töötajat, Meelis ja Kristina selgitasid õpilastele HI viiruse levimisviise ja ohte.
Nagu nad ise ütlesid: "Viirust ei leidu ainult ahvidel ja homodel (nagu varem oli üldine arvamus), vaid selle võib saada ükskõik, kelle käest."
Aidsi võib seega nakatuda peamiselt neljal viisil: kaitsmata vahekorrast, nõeltega, verega ning laps HIV-positiivselt emalt. Ka tuletasid nad meelde aidsi seoseid narkootikumidega ning viisid õpilasi kurssi Eesti halva seisuga HIVi kiirel levikul just süstijate seas.
Kurb fakt on see, et positiivseid on meie riigis selle aasta jooksul avastatud rohkem kui varasematel aastatel (alates 1988. aastast) kokku. Noorim viirusekandja on 13-aastane. Kui suheldakse HIV-positiivsega, ei soovitata olla temaga vahekorras ja mitte väga palju suudelda, sest tegelikult on imeväike võimalus nakatuda ka süljega. Aga kurvastada ei tasu - oma kiindumust võib väljendada ju teisitigi.
Küll aga kinnitasid Meelis ja Kristina, et nad ei tulnud õpilasi keelitama seksuaalelust loobuma, vaid seda just propageerima. Aga ainult turvaseksi!
KADI A.
28. novembri Kreizy artiklisse "Betti tähetund" oli sattunud äärmiselt kahetsusväärne viga.
Nimelt kirjutasid kaks lolli Kreizy ajakirjanikku, et laureaaditiitel, mille Jõgeva Gümnaasiumi näitetrupp tänavustel luulepäevadel pälvis, on sel konkursil nende parim saavutus läbi aegade. Tegelikkuses see siiski nii ei ole – Liblikapüüdja on varem Betti Alveri päevadel koguni peapreemia ehk Grand Prix’ võitnud.
Palume liblikapüüdjatelt vabandust ja lubame edaspidi oma infoallikaid hoolikamalt kontrollida.
HIIE PAAS
Kes on Jõgeva linnapea, maavanem, vallavanem?
Peeter (17): "Ja, linnapea oli vist Paju. Las ma mõtlen nüüd… mingi tegelane on vist Mäesepp ka, üks venelane ka – imelik nimi oli veel. Kes muidu maavanem on ? Margus Oro? K…t küll, teda ma muidugi tean!"
Roosa (39): "Paju Ants, teisi ei tea."
Marje (17): "Linnapea on Paju Ants, maavanem… oot-oot, Oro! Vallavanemat ei tea."
Kadari (22): "Ei tea, ei ole kursis."
Erta (78): "Lumi oli, aga nüüd on vist Paju Ants. Kas maavanem ei ole Oro? Vallavanem on see - kas Ilves ei ole? Ma eesnime enam ei mäleta."
Nele (16): "Linnapea on Paju. Vallavanemat ja maavanemat ei oska öelda."
Martin (13): "Linnapea tuli just uus - Ants Paju. Maavanem oli kunagi Paavel, enam ei ole. Teisi ei tea."
K. A.
LAST KID PICKED - muusika a la Blind, tekstid kristlikud. www.lkponline.com
NukleoN - 80ndate süntesaatoripop, a la varane Depeche Mode ja New Order. Väga lahe. Los Angeleses, ees Dan The Burke.
D.P.A - Iisraeli väga karm punkbänd. Kaks lauljat: Dakta ja Sahsa Mon.
ABNEY PARK - karm gootirocki bänd USAs. Vinge kodukas www.abneypark.com. Ees laulja Robert H. Brown.
Jared Walnum - veider psühhedeelne kristlik rock.
VEGA 78 - varasema David Bowie jäljendajad Itaaliast. Selline huvitavam rock.
The GOOD SQUAD - Indianapolise tavaline koolipoiste punkbänd. Eestis on selliseid hästi palju. Dr Love laulab, Nasty kidral jne. Sait: goodsquad.8m.com
MARGUS KIIS
SPORT
Spordiklubi Forte jõuluturniiri võitsid Läti korvpallurid
Möödunud laupäeval ja pühapäeval spordihoones Virtus toimunud Jõgeva linna ja valla spordiklubi Forte korraldatud jõuluturniiril osales kuus 12-aastastest poistest koosnevat võistkonda. Forte ja Laiuse spordiklubi Contra ühisvõistkond pälvis turniiril kolmanda koha, mis on üheks kaalukamaks saavutuseks selle võistkonna spordipoistele.
Esmakordselt toimunud Forte jõuluturniiri avasid Jõgeva linnapea Ants Paju ja Jõgeva vallavanem Toivo Ilves. Omavalitsusjuhtidelt olid ka auhinnad parimale korvpallurile ja treenerile.
Lisaks spordiklubile Forte-Contra olid Eestist võistlustele osalema tulnud Tallinna Kalevi esimene ja teine võistkond ning Narva spordiklubi Energia esimene ja teine võistkond. Lätist oli mängimas võistkond BC Sigulda.
Forte-Contra võistkond koosseisus: Margus Zavatski, Janar Kriiska, Kuldar Kuld, Tanel Orumaa, Marten Saarva, Mario Mägi, Mario Lillemägi, Siim Jallai, Tauno Valgmäe, Taavi Valgmäe ja Margo Lõoke kaotas esimesel võistluspäeval võistkonnale BC Sigulada 37:56.
"Nüüd jäi meil vaheks 19 punkti, kuid suvisel sõpruskohtumisel kaotasime samale võistkonnale 40 punktiga," teatas kapten Margus Zavatski.
Seitsme punktiga jäi Forte-Contra võistkond alla tänavusele Eesti karikavõistluse finalistile 1988. aastal sündinud poiste arvestuses, Narva Energia esimesele võistkonnale. Pingelises konkurentsis alistati aga Narva Energia teine võistkond 59:58.
Poisid kuulasid treenerit
Pühapäeval võitis Forte-Contra Tallinna Kalevi teist võistkonda 44:18. Kolmanda-neljanda koha mängus kohtuti Kalevi esimese võistkonnaga. Esimese poolaja lõpus juhtis Forte-Contra 15 punktiga. Seejärel nurjus aga Jõgevamaa korvpalluritel mitu rünnakut. Nii tekkis teatud ärevus. Treener Ergo Prave selgitas poistele, et kiirustada ei tasu, vaja on kiiret söötu saada, mis võimaldab palli korvi visata. Spordipoisid täitsid täpselt treeneri juhiseid ja Forte-Contra võitis vastast 38:33.
"Kõige olulisemaks pidasimegi mängu laiali tõmmata ja sööt käima panna," lausus kapten Margus Zavatski. Teda, Kuldar Kulda, Mario Mägi ja Mario Lillemägi peab Ergo Prave võimekamateks ja osavamateks korvpalluriteks jõuluturniiril.
"Spordiklubi Forte-Contra ühisvõistkonnas mängib kuus poissi Laiuselt ja viis Jõgevalt. Mängime üheskoos üle-eestilistel võistlustel, kokkumäng hakkab meil juba laabuma," ütles SK Contra treener Arvo Sakjas.
Lätlased esmakordselt Jõgevamaal
Esikoha võitis jõuluvõistlustel võistkond BC Sigulda. Lõunanaabrite võistkonna treener Evalds Tuki¹s, kes tunnistati võistluste parimaks treeneriks, rääkis Vooremaale: "Meie võistkond osales Jõgeval toimuval korvpalliturniiril esmakordselt. Mõte Jõgevale mängima tulla sai alguse sellest, et suvel osalesid Läti lapsed Kuremaal rahvusvahelises lastelaagris, kus kohtusime ka korvpallitreeneri Ergo Pravega."
Evalds Tuki¹se poeg Einars sai turniiri parima mängija auhinna. Teiseks tuli Narva Energia esimene võistkond, kolmandaks Forte-Contra, neljandaks Narva Energia teine võistkond, viiendaks Tallina
Kalevi esimene ja kuuendaks Tallina Kalevi teine võistkond.
15. detsembril sõidavad spordiklubi Forte kolm võistkonda Soome Espoo rahvusvahelisele korvpalliturniirile. 19. jaanuaril hakkab Forte-Contra 1988. aastal sündinud poiste võistkond mängima Siguldas viie riigi korvpalliturniiril.
JAAN LUKAS
Maakonna meistrid sangpommi mitmevõistluses selgitati Virtuses.
Kehakaalus kuni 65 kg tõukas Heino Põldoja 24 kg pomme 6 ja rebis mõlema käega 78 korda. Kuni 70 kg kaaluvate meeste seas oli parim esmakordselt võistelnud Margus Jõesaar 44 punktiga (12 + 32). Kuni 75 kg kaalus oli võitja Ain Kurs 111 punktiga (21 + 90). Kuni 80 kg kaalus tõukas Raino Poll kahepuudaseid pomme 13 ja rebis isiklikuks rekordiks 31 korda ning sai 88 punktiga esikoha 50 punkti kogunud 1986. a Eesti meistri Mati Kasemetsa ees.
Kehakaalus kuni 90 kg käis põnev heitlus selle aasta Eesti veteranide meistri Ülo Kuuse ja meeste teise koha omaniku Andres Metjeri vahel, mõlemad võistlesid 24 kg kaaluvate pommidega. 66 korda tõuganud Metjer edestas Kuuske 20 tõstekorraga, kuid vanameister ei tunnistanud end võidetuks, vaid rebis uueks isiklikuks ja Eesti rekordiks 112 korda ning tuli 158 punktiga kindlalt võitjaks.
Metjer suutis rebimises vastata 72 korraga ja sai 138 punktiga teise koha. Kolmanda koha sai siin Raimond Poll, kes tõukas 32 kg pomme 15 ja rebis 45 korda, sellega parandas ta Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha toonud tulemust kogusummas viie korra võrra.
Üle 90 kg kaaluvatest meestest tõukas Tõnis Metjer kahepuudaseid pomme 5 ja rebis 24 korda. Kogutud punktisumma jagamisel võistleja kehakaaluga saadava koefitsiendi alusel olid võistlusõhtu parimad Ülo Kuusk, Andres Metjer ja Ain Kurs.
VALDU WELTBACH
MITMESUGUST
Luukere eest ja narkootikumide vastu
Palamuse Lions-klubi jätkas möödunud reedel korraldatud tuluõhtuga Palamuse Gümnaasiumile uue luukere ostmiseks raha kogumise aktsiooni.
Rahakogumist alustati septembri lõpus peetud suurel Paunvere väljanäitusel ja laadal. Laadalistele omakeedetud kapsasuppi ja vardas küpsetatud vasikaliha müües teeniti üle 3000 krooni. Tuluõhtu, millele lõviklubilased nii Palamusel kui ka Jõgeval 25-krooniseid pääsmeid müüsid, lisas sellele summale veel umbes kaks ja pool tuhat krooni. Osa raha laekus baarist, kus "lõviemandate" küpsetatud kooke ning kohvi ja muud joodavat müüdi. Palamuse "lõvide" luukereostu kampaaniale pani heatahtlikult õla alla Elva kammerkoor Solemne, kes tuluõhtul dirigent Meelis Roosaare käe all muusikalist külakosti pakkus.
Ent tegemist polnud mitte ainult laulu-, vaid ka jutuõhtuga, kus jagati teavet heategeva Lions-liikumise ja heategevuse kohta üldse. Palamuse väga noore lõviklubi (registreerimisdokumentide üleandmise pidu ehk charternight toimus alles tänavu mais) senisest tegevusest andis ülevaate klubi asepresident Märt Jallakas. Õhtu põhiesinejateks olid aga Tallinna Vanalinna Lions-klubi liikmed Liis ja Matti Klaar.
Pole kerjamine
"Heategevus pole kerjamine, vaid teiste aitamine, seepärast tuleb seda teha püstipäi," ütles Tallinna Lastehaigla toetusfondi juhina tuntuks saanud ja nüüd ka Pelgulinna Sünnitusmaja toetusfondi juhtiv Riigikogu liige Liis Klaar, kes enne ka heksa aastat tagasi Eestisse tulekut elas Rootsis, ©veitsis ja Kanadas. Liis Klaari sõnul on heategevus üks demokraatliku ühiskonna tunnuseid ja nagu mujal maailmaski, toetavad ka Eesti heategevusorganisatsioonid eelkõige sotsiaal- ja tervishoiusfääri.
"Mida läbipaistvam on heategevusorganisatsiooni tegevus, seda rohkem teda usaldatakse ning seda lihtsam on tal leida toetajaid. Iga lastehaigla toetusfondi annetatud krooni kohta – aga aasta jooksul on meie fondist läbi käinud tervelt kaks ja pool miljonit - saame näiteks täpselt öelda, kuhu see on läinud ning fondi aastaaruanded esitame peale maksuameti ka suurematele toetajatele," ütles Liis Klaar.
Lions Quest
Üheksakümnendate aastate algul Eesti kindlustusseltse üles ehitada aidanud Matti Klaar rääkis Lions-klubide ülemaailmsest narkoennetusprogrammist Lions Quest, millega on nüüd liitunud ka Eesti "lõvid".
"Lions Quest’i käivitas aastaid tagasi ameeriklane Rick Little, kes oli ise kasvanud narkotarbijate peres. Tänu sellele on paljude maailma koolide õppekavades tunnid, mille käigus eriettevalmistuse saanud pedagoogid sisendavad lastele eneseusku ja positiivset ellusuhtumist ning õpetavad vastu seisma grupisurvele. Samasuguste tundide sisseviimist Eesti koolides on nõus toetama nii haridus- kui ka sotsiaalministeerium. Soomes, Taanis, Hollandis ja mujal on vastava koolituse saanud grupp Eesti pedagooge, kes omakorda laiemat õpetajate ringi välja õpetama hakka vad. Lions Quest’i õppematerjalide eesti keelde tõlkimiseks, meie oludega kohandamiseks – narkoprobleemil on meil ning mujal ju mõnevõrra erinev taust ja põhjused - on meil lootust saada toetust Lions-liikumise USAs asuvast peamajast," ütles Matti Klaar ning lisas, et veebruari lõpuks peaksid materjalid trükitud olema ja siis võib koolitusprogramm käivituda. On ka ülim aeg: narkotarbimine on Eestis viimasel ajal plahvatuslikult levinud.
Küllap jõuab Lions Quest tulevikus ka Palamuse kooli, ent enne jõuab sinna kohalike "lõvide" kingitusena kindlasti uus bioloogia õppevahend - luukere. See peaks juhtuma veel enne jõule.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Mees lõi poisile kirvega selga
1927. a sündinud Vassili oli end pühapäeva õhtupoolikul nii täis joonud, et ei orienteerunud õieti ei ajas ega ruumis ja pärast politseisse toomist magas veel esmaspäeval kella kümne ajal õiglast und. Öösel pärast kolme hakkas ta aga kodus mingeid võtmeid taga otsima, karjus ja räuskas ning sajatas, et tapab maha. Kui räuskajat rahustada ja keelitada püüti, äigas ta kirvega 16-aastase Ivari suunas, kes sai selga löögihaava ja viidi kiirabisse. Purjus märatseja püüdis eest ära minejaid veel kord kirvega lüüa, aga tabas õnneks vaid sulgunud ust. Kannatanul õmmeldi haav ja anti vajalikku esmaabi.
Ööl vastu esmaspäeva varastati Tabivere vallas Kaiaveres ühe majapidamise laudast tiine lehm. Tugev laudaukse lukk oli puruks murtud. Varguse avastas perenaine hommikul kella kuue ajal lauta minnes. Selgus, et lehm oli talutatud päitsete ja ketiga umbes 200 m eemal asuvasse mahajäetud lauta ning seal tapetud. Pea ja sisikond jäeti maha, lihakeha viidi minema.
Ärandatud autoga sõideti teelt välja
Laupäeva õhtul kella kaheksa paiku parkis üks Jõgeva elanik enda kasutuses oleva sõiduauto Ford Sierra 774 TBU oma elukohta Aia tänaval. Pühapäeva hommikul leiti auto kadunud olevat. Kadunud auto leiti Mõisaküla-Kivijärve tee äärest mahajäetuna. Autol oli katki parema esiratta kumm ja katki oli ka sõiduki tagumine põrkeosa. Kas tühi või sõidul purunenud rehv oli auto teelt välja viinud.
Avarii Siimusti-Härjanurme teel
Raske liiklusõnnetus juhtus laupäeval kell 23.50 Siimusti-Härjanurme tee 1,7 kilomeetril. Juhiloata ja purjus Indrek (1979) oli autot BMW 318 juhtides valinud ülemäära suure kiiruse ja kaotas seetõttu kontrolli auto juhitavuse üle. Sõiduk rullus teel üle katuse ja viga said autos kaasa sõitjad, kellel mõlemal polnud turvavööd kinnitatud. Tagaistmel olnud Triin (1984) ja juhi kõrval istunud Andrus (1980) toimetati Jõgeva haiglasse, kust noormees vigastuse tõsiduse tõttu edasi Tartusse viidi.
Kaduma jäänud mees leiti surnuna
26. novembril viibis maakorraldajaga oma talumetsas Põltsamaa vallas Lebavere külas 1925. a sündinud Edgar. Maakorraldaja lahkudes jäi Edgar oma sõnul veel metsa vaatama, koju aga ei tulnud. Metsas oli ta oma autoga, aga ka auto juurde polnud ta tulnud. Laupäeval kell 10.45 leiti kadumajäänud mees surnuna mitte kaugel kohast, kus teda viimati nähti. Väliseid vägivallatunnuseid surnukehal esialgsel vaatlusel ei täheldatud. Surma põhjuse selgitamiseks on määratud kohtuarstlik ekspertiis.
Alumiinium endiselt varaste hulgas hinnas
Kolmapäeval avaldas üks Palamuse valla Vaidavere küla maamaja omanik, et tema kuuri on laudseina lõhkumise teel sisse murtud ja sealt on varastatud alumiiniumist tarbeesemeid, aga ka alumiiniumist elektriliinijuhet.
Neljapäeva õhtul kella kuue ja poole kaheksa vahel varastati Sadalas ühe mitmekorterilise elamu trepikojast kahel inimesel alumiiniumist pressid. Avaldatud on ka elektri liinijuhtme vargusest Põltsamaa vallas Paju alajaama piirkonnas (kolm mastivahet kogupikkusega 450 m), Pudivere alajaama piirkonnas varastati koguni 23 mastivahet (metalli kogukaal üle 156 kg) ja Präga alajaama juurest 20 mastivahet.
Mustvees varastati paadimootor
Üks Narva elanik, kellel suvekodu Mustvees, on avaldanud, et sinna on sisse murtud. Viimati käis ta suvilat vaatamas 11. novembril, kui kõik korras oli. Laupäeval leidis avaldaja, et lõhutud oli suvilal aknaklaas ja hoones käinud kurikael oli minema viinud paadimootori Neptun-23 tehasetähisega 4Z1190. Avaldaja hindab saadud kahju 2000 kroonile.
Teisipäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur on +3°C ... +7°C.
Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub edela- ja lõuntuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -1°C ... +4°C, päeval +2°C ... +7°C.
Teisipäev, 5. detsember 2000. a.
Paar kilomeetrit uusi torusid enne reoveepuhastit
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
KIRJAD
UNO AINSOO
Tulemas on pensionide pidev tõus
MEELIS PAAVEL,
Riigikogu liige,
Mõõdukad
Jõgevamaa maarahva hulgas on populaarsed Postimees ja Vooremaa
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Elagu kapitalistliku töö eesrindlased!
5. detsember 2000
MAJANDUS
AS Jõgeva Rõivas vaatab lootusrikkalt tulevikku
RAIVO SIHVER
Jõgeva postkontorit juhatab Ülle Teder
JAAN LUKAS
Omavalitsusjuhid propageerivad Piibe maanteed
JAAN LUKAS
Linnamäe talus kasvavad vaarikad
JAAN LUKAS
NOORTELISA
HIIE PAAS
KADI A.
HIIE PAAS
Kreizy küsitlus
Kes on Jõgeva linnapea, maavanem, vallavanem?
K. A.
MARGUS KIIS
SPORT
Spordiklubi Forte jõuluturniiri võitsid Läti korvpallurid
JAAN LUKAS
VALDU WELTBACH
MITMESUGUST
Luukere eest ja narkootikumide vastu
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Mees lõi poisile kirvega selga
Ärandatud autoga sõideti teelt välja
Avarii Siimusti-Härjanurme teel
Kaduma jäänud mees leiti surnuna
Alumiinium endiselt varaste hulgas hinnas
Mustvees varastati paadimootor