Vooremaa 04.11.2000

Vooremaa
4. november 2000. a.
Sisukord

Aivar Lumi sai Jõgeva linnapea ametist priiks

Linnapea ametist lahkunud Aivar Lumist saab taas Jõgeva linnavolikogu liige. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Jõgeva linnavolikogu neljapäevasel istungil rahuldati linnapea Aivar Lumi ametist lahkumise avaldus. Arutlusel ja kaalumisel oli ka variant, milles linnapeale oleks umbusaldust avaldatud.

Jõgeva linnapea Aivar Lumile otsustasid möödunud nädalal umbusaldust avaldada linnavolikogu fraktsioonide Oma Linn ja Reformierakond liikmed. Samas oli volikogule laekunud ka linnapea Aivar Lumi avaldus ametist vabastamiseks. Istungile kogunenud 20 volikogu liiget pidid otsustama, kumba küsimust arutama hakatakse.

Linnavolikogu sõltumatu liige Olavi Annuk luges ette avalduse, milles ta ise ning Oma Linna saadikud Vello Mäesepp, Kaido Lehtla, Raul Kull, Aleksander Ventšikov ja Jüri Alandi ning Jaan Kabin fraktsioonist Isamaaliit tegid ettepaneku muuta umbusaldusavaldust kajastav päevakorrapunkt punktiks, milles arutatakse linnapea lahkumisavaldust.

Umbusaldus või lahkumisavaldus

Fraktsiooni Rahva Liit esimees Toomas Vahur teatas, et selle neli liiget pole umbusaldusele alla kirjutanud. Rene Alberi Isamaaliidust

avaldas isiklikku arvamust, olles linnapea lahkumisavalduse läbivaatamise poolt, sest linnapea tööd ja tegemised ei anna põhjust umbusalduseks.

Kalle Pint Reformierakonnast ütles, et ükskõik, millist avaldust arutama hakatakse, ei muuda see umbusalduskavatsust kui ajaloolist fakti. Reformierakonna fraktsiooni esimees Andi Einaste arvas, et linnavolikogu koalitsioonis ei ole kõik korras. "Perekonnatülid tuleks lahendada perekonnasiseselt," lausus ta. Sõltumatu saadik Olavi Annuk teatas, et puudused olid ja neid arutati. Lahkumisavalduse esitamisega linnapea sisuliselt tunnistas neid.

Reformierakond ja Rahvaliit hääletasid ühtemoodi

Esimesena pandi hääletusele umbusalduse avalda mise päevakorda võtmine. Selle poolt anti seitse ja vastu 12 häält. Umbusaldusavalduse arutamist pooldasid Rahvaliidu ja Reformierakonna fraktsioonid.

"Meie arvates oli umbusaldusavaldus põhjendamatu. Kui pole fakte, mis tekitanuks vajaduse linnapea umbusaldamiseks, tulnuks see avaldus protseduuriliselt maha võtta, sest leidsime, et linnapea Aivar Lumi võiks tööd jätkata. Peagi on ees uue eelarve arutelu ja vastuvõtmine, võimuvahetus raskendab seda tööd," ütles Vooremaale Rahvaliidu fraktsiooni esimees Toomas Vahur. Reformierakonna fraktsioon soovis umbusalduse avaldamist selleks, et linnapea Lumi läbi selle ametist vabastataks.

Linnapea Aivar Lumi lahkumisavalduse päevakorda võtmist toetati 12 häälega. Rahvaliidu ja Reformierakonna fraktsiooni saadikud ei võtnud sellest hääletamisest osa. Samuti ei osalenud nad neljapäevase istungi ülejäänud hääletustel.

Koalitsioon säilis

Oma lühikeses sõnavõtus tunnistas Aivar Lumi õigeks talle esitatud pretensioonid. "Leidsin, et momendil ei ole võimalik jätkata ja esitasin ise lahkumisavalduse," lausus linnapea. 12 poolthäälega vabastatigi linnapea ametist.

Alates 3. novembrist kuni uue linnapea valimiseni on linnapea asendajaks abilinnapea Viktor Svjatõšev. Endisel linnapeal tuleb tema kätte usaldatud vara ja asjaajamine üle anda hiljemalt 10. novembriks.

"Linnavolikogu üleeilse istungi tagajärjel jäi püsima Isamaaliidu ja Oma Linna koalitsioon. Koalitsioon hääletas ühehäälselt ka Aivar Lumi lahkumisavalduse rahuldamise poolt," võttis arutelude tulemused kokku Oma Linna fraktsiooni esimees Kaido Lehtla.

Linnavolikogu istungil juhtus ka päevakorra väline intsident. Mai Treial avaldas arvamust, et volikogu istungil peaks kõik liikmed kained olema. Hiljem esitas ta volikogu esimees Vello Mäesepale kirja ja palus selle ette lugemist. Kirjas avaldas Treial arvamust, et ebakaines olekus on volikogu aseesimees Taisto Liivandi. Taisto Liivandi teatas, et on kaine, kuid taandas end volikogu istungil osalemisest.

Elav mõttevahetus tekkis järgmise volikogu istungi toimumise aja määramise suhtes: kas 9. või 16. november. Aeg olenes päevakorda võetavatest küsimustest. 10. novembriks peab Jõgeva linn esitama Jõgeva maavanemale seisukoha haldusreformi küsimuses. Volikogu kantselei juhataja Jaan Järv informeeris saadikuid, et maavanem on rahul volikogu esimehe Vello Mäesepa saadetud vastavasisulise kirjaga.

Mai Treial teatas, et kuna haldusreformi temaatika on nii oluline ja puudutab kõiki inimesi, siis tuleks ikkagi välja töötada ühine seisukoht. Pärast 16. novembrit maavalitsusele saadetud haldusreformialast kirja ei pruugita aga arvesse võtta, sest vastamise tähtpäev on 10. november.

Elava arutelu eestvedajateks olid Mai Treial ja Vello Mäesepp. Arutelu tulemusena leiti, et vaja oleks ikkagi volikogu seisukohta. 9. novembril toimuvale volikogu istungile otsustati kutsuda maavalitsuse ja lähivaldade (Jõgeva, Palamuse) esindajad ning arutada ühiselt haldusreformiga seonduvat.

Samal istungil valitakse ka uus linnapea.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Pedjas jäi kaks meest rongi alla

Kolmapäeval sai Pedja jaamas rööpal istunud ja suitsu teinud mees rongilt riivata ja üliraskeid kehavigastusi. Neljapäeval kilomeeter Pedja jaamast Jõgeva poole rongi alla jäänud mees suri kohapeal. Jõgevamaal oli see tänavu seitsmes inimohvriga õnnetus raudteel.

Kolmapäeva õhtul istus töötu ja ilma kindla koduta 1939. aastal sündinud Anatoli Pedja raudteejaama peatee rööpal ja tegi suitsu. Kell 17.30 lähenes jaama raudteel remonditöid teostav kahe kraanaga mitmevaguniline rong. Vedurijuht andis signaale ja tegi kiirpidurduse. Vedurijuhi ja pealtnägijate seletuste kohaselt olla rööbastel olnud mees tahtnud rongi eest küll ära minna, kuid ei jõudnud, kuna oli ebakainena selleks liiga nõrk. Kiirabi viis mõlemast jalast traumeeritud mehe Jõgeva haiglasse.

Päev hiljem jäi Pedja jaamast Jõgevale väljunud kuue palgivaguniga rongi alla raudteetööline Lembit (47) ning sai surma.

"Sõitsime kiirusega 65-70 kilomeetrit tunnis. Kell 15.10 oli juba kaugelt näha, et rööbastel istub oranžis tööriietuses mees. Andsime signaali, tema istus edasi, kapuuts üle pea ja pani käed kõrvadele. Tegime ekstreempidurduse, kuid otsasõitu ei suutnud vältida," seletasid rongi nr 3412 masinist ja rongiga kaasa sõitnud peakonduktor.

ARDI KIVIMETS

Ringkonnakohus mõistis Jõgeva tollipunkti juhataja Jüri Kärema õigeks

17. oktoobril koos olnud Tartu Ringkonnakohtu kolleegium tühistas Jõgeva Maakohtu 10. augusti 2000. aasta kohtuotsuse ja mõistis Jüri Kärema talle esitatud süüdistustes kriminaalkoodeksi § 161 (ametiseisundi kuritarvitamine) õigeks.

Otsus jõustus 31. oktoobril. Prokuröril on õigus alates 1. novembrist kuu aja jooksul Riigikohtule kassatsioonikorras edasi kaevata.

RAIVO SIHVER

TÄPSUSTUS

19. augusti Voorema esiküljel ilmunud artikkel "Jõgeva tollipunkti juhatajat süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises" oli informatiivse iseloomuga. Seal tutvustati Jõgeva Maakohtu otsust 10. augustist 2000. a. Kirjatükk lõpeb sõnadega: "Asja lahendab lõplikult Tartu Ringkonnakohus." Nüüd on see olemas.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

ÜKS KÜSIMUS

Taisto Liivandi, kuidas kommenteerite eilses Postimehes avaldatud süüdistust, et olite neljapäevasel volikogu istungil purjuspäi sõimelnud?

"Mul on tõesti väga kahju ja piinlik, et volikogu liikmetel võis minust ebaadekvaatne mulje jääda. Pean tunnistama, et viimane nädal on olnud minu jaoks väga pingeline, olen pidanud raskeid läbirääkimisi koalitsioonipartneriga ning julgustanud erakonnakaaslasi. Kui aus olla, siis tegelikult polnud ma kaks ööpäeva enne volikogu istungit tundigi maganud. Tagantjärele mõeldes poleks ma magamata ning närvilises olekus üldse pidanud volikogusse ilmuma, kuid arutluse all olnud küsimus oli liialt kaalukas ning pidasin oma kohuseks siiski kohale tulla.

Tunnistan, et minust ei olnud härrasmehelik solvuda Mai Treiali peale, kes volikogu istungil minu tervislikule seisundile tähelepanu juhtis, ning tahaksin juhust kasutades tema ees veelkord siiralt vabandada. Samuti tahan vabandada oma kolleegide ja kaaskodanike ees, kuna leian, et oma viimaste jõuvarude najal avalikkuse ees esinemine tähendas tõesti nende kannatlikkuse ja heasoovlikkuse proovilepanekut.

Ilmselt tuleb mul edaspidi oma tervisliku seisundi eest paremini hoolt kanda."

AARE KIRNA

KÜSITLUS

Kelle heaks töötavad ametnikud?

Aare, ettevõtja:

"Tundub, et rohkem ikka enda jaoks. Paraku on ametnike otsustusvõime veidi pärsitud ja nad ei julge otsuseid vastu võtta. Ei tea, kas see on poliitiliselt tingitud, et ei taheta vastutust enda peale võtta. Ametnikud saavad mõistlikku, mitte ülemäära suurt palka. Tippametnik peab olema pädev, siis võiks osa tema nõunike ja abiliste ametikohti ära kaotada ja selle arvelt maksta juhile veidi rohkem."

Endel, talunik:

"Ametnikud, need on omakasu peal väljas ja meie jaoks nad küll ei tööta. Alamale rahvale peaksid nad rohkem tähelepanu pöörama. Praegu pole oma muredest kellelegi rääkida. Kui tahad, võid rasket elu kurta vaid oma naisele, kuid temal ju samasugused mured. Olen Pätsi-aegne mees, siis olid vallas vaid vallavanem, sekretär ja kasakas. Nüüd on kaks majatäit ametnikke, aga asju aetud ei saa."

Herbert, pensionär:

"Ju nad ikka rahva heaks töötavad. Neid on seal suur hulk, kuid mida nad kõik teevad, seda eriti ei avalikustata. Ametiasutuses on palju igasuguseid nõunikke, spetsialiste ja vanemspetsialiste, aga kas neid on ikka nii palju vaja? Ajaleht võiks uusi ametnikke ja nende tegevust tutvustada. Jõgeva sai vanasti kolme inimesega juhitud ja linn elas ära."

Elmar, tarbijakaitsja:

"Peaksid töötama rahva heaks, aga praegused ametnikud on rahvast irdunud. Ei arvesta lihtrahva soovide ja ettepanekutega, nendest vaadatakse kõrgelt üle. Võtame või raudtee ja elektrijaama välismaalastele mahamüümise: sajad tuhanded inimesed olid selle vastu, kuid ametnikud teevad seda ikkagi. Mis siin rohkem rääkida - praegu on meie ühiskond korrumpeerunud."

Hilja, taluperenaine:

"Bürokraatia läheb kogu aeg suuremaks. Ametnike suhtumine võiks parem olla. Neid on nii palju, et veel ei tunneta vallandamishirmu. Et tema asemele tuleb uus ja lahkem. Lõpmatuseni ei tohi ametnike arv suureneda: Vene ajal see pidevalt suurenes, kuid riik kukkus kokku. Külajuttu ei tasu küll levitada, kuid olen kuulnud, et mõnda asjaajamist aitab kiirendada altkäemaks."

Tarvo, teenistuja:

"Enamik ametnikke, kellega olen kokku puutunud, on üldiselt vastutulelikud. Siiski tundub, et mõne tööaeg kulub oma ametitoolist kinnihoidmisele ning püüdmisele olla alati õiges kohas, et tema jutt ja nägu oleks pidevalt tähelepanu keskpunktis ja meedias.

Paistab, nagu poleks Jõgeval eelmistest valimistest saati midagi muutunud. Lepiku tänava rahvas tegi jälle kirja, et tee ja selle ümbrus saaks korda. Saime jälle mingi umbluuvastuse: arutame, püüame aidata, ehk ise."

Ruth, Raely ema:

"Inimene peab kuidagi leiba teenima. Ametnikke on parasjagu, kui just mitte palju. Lihtametnike palk on küllaltki kasin, kuid rohkem kui töötul või lapsega kodus olles. See pole õige, et mõned Tallinna tegelased saavad paarkümmend tuhat krooni kuus palka ja nõuavad rohkemgi. Kas nad veelgi suurema palga eest suudavad rohkem ja paremini töötada? Jõgeva ametnike suhtumine on muutunud: sind ei visata enam välja, kui pääsed mõni minut enne lõunat nende jutule."

Elita, kunstiõpetaja:

"Selleks, et kedagi hinnata, arvustada, süüdistada või õigeks pidada, tuleb seda valdkonda tunda. Ma ei näe, et mul oleks õigus midagi ametnike kohta öelda. Ju nad püüavad oma tööd teha: kui uskuda statistikat ja meediat, siis elatustase on viimastel aastatel tõusnud. Heaks ametnikuks saamiseks peab olema eeldusi, haridust ning tahet juhtida."

Jõgeval küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ

KIRJAD

Arutati sotsiaalprobleeme

Jõgeva kultuurikeskuse pensionäride jututoa avaüritus 1. novembril oli erakordselt rahvarohke - ruum suutis osavõtjaid vaevu mahutada. Pensionäridega olid vestlema tulnud Jõgevamaalt Riigikogu liikmed Mai Treial ja Villu Reiljan.

Mai Treial, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, andis ülevaate komisjonis menetlusel olevatest seaduse eelnõudest. Tähtsaim neist on töö ja puhkeaja seaduse eelnõu. Sellega seonduvatest probleemidest on Mai Treial Vooremaas kirjutanud. Ta pidas seaduse vastuvõtmist enneaegseks. Enne tuleks paika panna palgasuhted.

Ettevalmistamisel on ka palju vaidlusi tekitanud tervishoiukorralduse seadus. Mai Treial ei kiitnud heaks kavatsust Jõgeval haiglaravi likvideerida ja siia pikaravihaigla luua. Jõgeva haiglal on väga head ruumid ja tingimused raviks, haigla on ka arvestatav tööandja siinsetele inimestele.

2001. aasta eelarve projektist rääkides tõdes Mai Treial, et selles vaadatakse mööda tõsistest sotsiaalprobleemidest. Pensionide tõstmiseks pole ette nähtud sentigi, endiseks kavatsetakse jätta toimetulekupiir ja töötu abiraha.

Pensione tõsteti viimati 1999. aasta jaanuaris. Siis moodustas pension keskmisest palgast 45%, nüüd on see 40% ja tuleval aastal langeb eeldatavalt veelgi 3,7% võrra.

Mai Treial ütles, et saatis peaministrile kirja, milles palus selgitada, kuidas on võimalik ära elada 500 krooniga kuus, mis on praegune toimetulekupiir. Kohalolijad palusid tal pärast vastuse saamist ka neid peaministri retseptiga tutvustada.

Mai Treial ei olnud nõus valitsuse väitega, et olukorra parandamist takistab rahapuudus. Pensionifondi võiks ju eraldada ka erastamisest saadavat raha, mõeldav on selleks laenu võtmine. Seda aga ei tehta ja pigistatakse majanduse kasvuga uhkeldades kasvava vaesuse ees silmad kinni.

Ka Villu Reiljan ütles, et edukad majandusnäitajad ei tähenda kaugeltki rahva heaolu kasvu. Hoopis vastupidi, suurema osa inimeste elujärg läheb üha viletsamaks. Valitsus pole olnud siin tasakaalustajaks, pole hoolitsenud, et majanduskasv tooks midagi kogu rahvale.

Opositsioon ei ole suutnud palju ära teha. Õnnestus vähendada kütuselt võetavat käibemaksu viie protsendini. Nüüd on esitatud seaduse eelnõu, et viieprotsendiline käibemaks jääks kehtima kuni 2005. aastani. Välja on astutud elektrijaamade ja raudtee välismaalastele mahamüümise vastu, rahvas on neid aktsioone toetanud. Ka valitsusel tuleks seda kuulda võtta. Kahjuks praegu võimulolev koalitsioon rahva arvamusest suurt ei pea.

Mai Treial ja Villu Reiljan vastasid ka pensionäride küsimustele.

HERBERT SÖÖDE

JUHTKIRI

Poliitilised mängud Jõgeval

Milliste kompromisside ning vastastikuste lubaduste najal Jõgeva võimukoalitsioon püsima jäi, teavad ainult asjaosalised ise ning Allah taevas. Peale Jõgeva Rahva Liidu, kes Aivar Lumi umbusaldamise katse peale arusaamatult õlgu kehitas, arendasid palavikulist tegevust kõik volikogus esindatud poliitilised jõud.

Aasta tagasi valimised võitnud Isamaaliit oli kahemõttelises olukorras - ühelt poolt kangastus oht jääda volikogu suurimaks opositsioonijõuks, teiselt poolt aga oli koalitsioonipartner nende linnapea umbusaldamiseks allkirju kogunud, pakkudes siiski Isamaaliidule võimalust oma linnapea viisakalt välja vahetada. Oma Linna seisukord oli veelgi raskem - peale linnapea isiksuslike omaduste koalitsioonipartneritele midagi ette heita ei olnud, samas aga ei võinud nad sugugi kindlad olla, et kui umbusalduseks vajalikud hääled kokku saadakse, jäävad samad hääled ka uue koalitsiooni moodustamiseks kehtima. Reformierakond seevastu nägi tekkinud olukorras šanssi heastada aasta tagasi Isamaaliiduga läbirääkimistelt minemamarssimisega tehtud viga ning luua uus koalitsioon vabal valikul kas Isamaaliidu või Oma Linnaga.

Näib, et just aasta tagasi Reformierakonna võetud jäik positsioon ei ahvatlenud Isamaaliitu ka seekord nendega läbirääkimistesse astuma, Oma Linn aga eelistas juba tuntud koalitsioonipartnerit ning kindlat enamust volikogus. Seega jäi Jõgeva võimukoalitsioon püsima ning tõenäoliselt kõige rohkem kasu saavad sellest otsustusvõimelise volikogu ning stabiilsema linnavalitsuse näol Jõgeva linnakodanikud.

4. november 2000

ELU JA INIMENE

Esku Nokiaks on lüpsikari ja lõõtspillimäng

Põltsamaalt mõned kilomeetrid Võhma poole jääb Esku küla. Selle üsnagi tüüpilise maakoha eeliseks on linnalähedus ja kohalike elanike oskus tõsiselt tööd teha ning pidada lugu haridus- ja kultuurielust. Konkreetsed näited tõestavad, et Eskus elades ja töötades on võimalus saada ka maakonna tippjuhiks või Eestimaa populaarseimaks lõõtspillimeheks.

Praegu 452 elanikuga Esku olevat nime saanud Esku talu järgi. Lähiminevikus asus selles paigas Adavere näidissovhoosi osakond, millest hiljem sai iseseisev Esku riigimajand. Suurtootmisest tingituna rajati siia seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel

aastatel agrolinnak.

Eskus oli ka piisavalt palju lapsi, et üheksakümnendate aastate algul siia lasteaed-algkool ehitada. Kooli ehitamise mõtte üheks käimalükkajaks oli Esku riigimajandi direktor, nüüdne maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, keda eskulased tänaseni oma kodupaiga patrooniks peavad. Algul oli Esku Lasteaed-Algkool nelja-, nüüd kuueklassiline.

"Esku külale on suureks plussiks Põltsamaa lähedus, sest inimestel on võimalus linnas tööl käia. Küllap võiksid Esku lapsed alustada kooliteed kohe Põltsamaal. Senini on aga kõik poisid ja tüdrukud kuni kuuenda klassini õppinud lasteaed-algkoolis. Kodulähedasse kooli on vanematel lapsi julge ja turvaline saata," rääkis Esku Lasteaed-Algkooli juhataja Malle Tuhkur, kes asus koolijuhi ametisse kuus aastat tagasi pärast seda, kui Esku kooli esimesest juhatajast Margus Orost sai maavalitsuse haridusosakonna juhataja.

Sugulussidemete järgi on Malle Tuhkur Margus Oro ämm.

Kool ja lasteaed ühes majas

Praegu on lasteaed-algkoolis 33 lasteaia- ja 105 koolilast. Tuleval aastal võib laste arv väheneda, sellist kahanemist, mis võiks kooli eksisteerimise küsimärgi alla panna, karta aga pole. Malle Tuhkur arutles: "Lasteaed-algkool on suurepärane variant hariduselu korraldamiseks maakohas. Mõnedele esimese klassi lastele põhjustab kooliminek hirmu. Eskus seda ei juhtu, sest väikesed poisid ja tüdrukud on koolikeskkonnaga maast-madalast harjunud. Meil on ka tavaks, et klassijuhataja, kellel lõpetab kuues klass, saab lasteaiast tulnud esimese klassi laste klassijuhatajaks."

Koolijuhataja sõnul saavad lasteaia- ja koolilapsed hästi läbi, kusjuures juhuseid, kus suuremad väiksematele liiga teeksid, pole pedagoogid täheldanud.

"Hea, et meie väikeses kodupaigas oma kool on. Eskus ei tarvitse tunda igavust ka pärast õppetunde, sest vaba aega on võimalus veeta näiteks aeroobika- ja jalgpallitreeningutel," ütlesid kuuenda klassi tüdrukud Irina, Kati ja Marili. Esku koolilaste julgust ja originaalsust tõestab seegi, et Vooremaa külaskäigu päeval palusid tüdrukud ja poisid ajakirjanikel päevikusse või käele autogrammi kirjutada.

Malle Tuhkur näitas ringkäigul koolimajas õppeasutusele osaks saanud suurimat tunnustust - fuajee seinal rippuvat peaminister Mart Laari allkirjaga tänukirja, mille Esku Lasteaed-Algkool sai kodukaunistamiskonkursi võitmise eest.

Õnnelik Õnne talu

Kunagises Esku kultuurimajas asub praegu õmblusettevõte Ponte õmblus, mis valmistab toodangut põhiliselt välisriikidesse. Eskus on ka Põltsamaa majandusühistu kauplus ning oma juuksur.

Töötajate arvult suurim Esku ettevõte, Õnne piimakarjatalu täisühing loodi 1993. aastal riigimajandi reformimisel. Tööd jätkub siin praegu ligi kuuekümnele inimesele.

"1976. aastal Adavere majandi päevil ehitatud tootmishooneid uuendatakse pidevalt, investeeringuteks kulutame igal aastal orienteeruvalt kaks miljonit krooni. Tänavu suvel paigaldasime firma Alfa Laval 28-kohalise paralleellüpsiplatsi, mis on mõeldud kuuesajale lehmale. Sellel platsil saab lüpsta vähemalt sada lehma tunnis. Lehmi on meie põllumajandusettevõttes 730-750, piima turustame aktsiaseltsile Võru Juust," rääkis Õnne piimakarjatalu täisosanik Toivo Ojalill. Õnne piimakarjatalu täisühingu kasutuses on kokku ligi 1200 hektarit haritavat maad.

"Esku on üsnagi tavaline küla. Hea, et siin põllumajandustootmine säilinud on. Nime Õnne talu panid meie firmale naistöötajad. Küllap meil on ka õnne olnud, sest pankrotti pole me igatahes läinud," lausus Toivo Ojalill.

Põllumajandusettevõtetest on Esku ümbruses ka Rõstla sigala osaühing ja Vitsjärve Peekon. Pankrotistunud teraviljaühistu Heimar uueks omanikuks sai osaühing Viraito.

Ettevõtja Vello Vatter korraldab Eskus bensiinimüüki, remonditöid ja õpilaste koolivedu. Kommunaalteenuseid pakub osaühing Esku Soojus.

Eestimaa parim lõõtsamees

Mõned aastad elas Eskus kirjanik Henn-Kaarel Hellat, kes praegu elab Põltsamaal. Esku on kodupaigaks ka ühele Eestimaa tuntumale rahvamuusikule, lõõtspillimängijale Aare Koppelile. Populaarne muusik töötab ise universaalse meistrimehena füüsilisest isikust ettevõtja Vello Vatteri firmas.

"Olin 14-aastane, kui kuulsin raadiost Teppo lõõtspilli mängimas. Muusika hakkas sedavõrd meeldima, et otsustasin ka endale samalaadse pilli muretseda. Selleks tuli raha teenida, mistõttu pilli ostmine õnnestus 1987. aastal, kui olin 23-aastane. Nii hakkasin iseseisvalt pillimängu õppima, harjutades iga päev paar tundi. Lõõtspillimängu suudab arvatavasti iga asjahuviline selgeks õppida, kuid selleks on püsivust tarvis," rääkis Aare Koppel, kelle repertuaaris on praegu üle 150 loo.

Pillimees Koppel oli mitu aastat rahvamuusika õppejõuks Viljandi kultuurikolledžis. Pilli mängima on teda kutsutud erinevatesse Eestimaa paikadesse, kahel korral ka laulupeotule teekonnale.

"Aeg-ajalt on tulnud esineda ka välismaalaste seltskondadele. Siis olen ikka mänginud lugu viisil "Kalle-Kusta", mida kuuldes kohe laulma hakatakse," jutustas Aare Koppel, kes kolmel korral on pälvinud Eesti parima lõõtspillimängija tiitli.

Osavate kätega töömees ja andekas pillimees arutles oma suhetest kodukülaga nii. "Olen sündinud Tallinnas ning üles kasvanud Harjumaal Riisiperes. Nüüd elan Eskus ega kavatse siit vähemalt lähiajal ära kolida. Olen selles mõttes kinnine inimene, et naljalt elukohta ei vaheta," ütles Aare Koppel.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Savonlinlased pakkusid Põltsamaale katust

Savonlinna on juulikuus üks Soome ja kogu Põhja-Euroopa kuumimaid paiku - seal toimuva ooperifestivali tõttu. Oktoobri viimasel nädalal, kui Põltsamaa neljaliikmeline delegatsioon kuulsat ooperilinna külastas, oli seal seevastu üsna vaikne.

Savonlinna mineku idee hakkas idanema pärast aasta alguses kultuuriministeeriumis toimunud arupidamist, millele olid kutsutud vabaõhuooperietendusi korraldanud linnade Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ja Põltsamaa - esindajad. Seal käidi välja mõte, et Eestiski võiks toimuda Savonlinna-laadne festival. Festivali toimumiskoha suhtes öeldi: kes ees, see mees. Kuna Põltsamaal oli ennegi ooperifestivali üle mõtteid mõlgutatud, mindigi Savonlinna ideid saama.

Linnapea Margi Eina, linnavalitsuse haridusja kultuurinõuniku Ülle Koppeli, muusikakooli direktori Anne Kausi ja kultuurikeskuse direktori Aleksander Parmani võõrustajaks oli mittetulundusühingu Savonlinna Ooperifestival peadirektor Paavo Suokko, kes andis põhjaliku ülevaate festivali hästiõlitatud toimemehhanismist, millel on aega kujuneda olnud 1967. aastast, mil festival järjepidevalt toimunud on.

141 lisamiljonit

Savonlinna festival kestab terve kuu, kusjuures näidatakse viitkuut lavastust, millest enamik on nö omatoodang ja üks-kaks sisse ostetud. Pidevalt palgal on ainult ooperikoor, mis festivalidevahelisel ajal käib koos korra kuus. Solistid ja orkestrandid palgatakse kogu maailmast ainult proovide ja etenduste ajaks. Esinejaid palkab ning restorane, hotelle ja ooperiklubi haldab tulundusühing, mis toetab rahaliselt mittetulundusühingut.

Korralduspoolel on aastaringselt tööl kaheksa inimest, festivalipäevil aga tuhande ringis. Festivalietendusi külastab iga aasta 60 000 inimest, kellest 20% on välismaalased. Kuigi piletid on meie mõistes röögatu hinnaga: 400-500 marka, ostetakse need ära peaaegu kohe, kui piletimüük eelmisel sügisel algab.

Ent piletitulu katab vaid 61% festivali 35-miljonilisest eelarvest. Ülejäänu tuleb sponsoritelt, kultuuriministeeriumilt, linnavalitsuselt ja mujalt. Samas toob festival vastavalt uuringutele 28 000 elanikuga piirkonda juurde 141 miljonit marka aastas. Niisama suurt tulu annaks näiteks aastaringselt töötav 350 inimesega ettevõte.

Savonlinlane on kade

Kuulnud põltsamaalastelt siinsete olude kohta, tundnud härra Suokko väikest kadedustki: sealne Olavinlinna kindlus, kus festivalietendused toimuvad, on Põltsamaa lossihoovist neli korda väiksem, nii et üle 2200 inimese ei mahuta sinna kuidagi, ning kuna kindlus asub saarel, mida ühendab maismaaga vaid jalakäijate sild, tuleb kõik etenduste toimumiseks ja publiku teenindamiseks vajaminev käsitsi kohale vedada. Ent samas suudetakse Olavinlinnas statsionaarse teatrisaaliga enam-vähem võrdseid mugavusi pakkuda: seljatugedega toolid paigaldatakse tõusvale astmestikule ja kindluseõu kaetakse teisaldatava katusega.

Kuna tulevaks aastaks kavatsetakse uus katus muretseda, pakuti Põltsamaa linnale senise katuse suhteliselt odavalt ja järelmaksuga äraostmise võimalust. Katuse joonised toodigi kaasa, uurimaks, kas see Põltsamaal pruukimiseks sobib.

"Katust on igal juhul vaja, muidu jääte igavesti taevasse vahtima," ütles põltsamaalastele härra Suokko, pannes neile üksiti südamele, et nad mingil juhul oma üritust korraldades külapeo tasemele ei jääks, vaid kohe kõrged ja kauged eesmärgid seaksid.

Kuna savonlinlaste kogemused näitavad, et kultuuriturist on üksiti loodusesõber, tasuvat ooperiürituse korraldajail kindlasti tähelepanu pöörata ümberkaudsete loodusobjektide heakorrale. Ning otse hämmastavalt tugev seos valitsevat süvamuusika ja golfimängu vahel, mistõttu härra Suokko soovitas Põltsamaa lähedale - üldse mitte naljatamisi golfiväljaku rajada.

"Kui me ka festivali korraldamiseni ei küüni, siis mittetulundusühing

tuleb meil oma suvesümfooniate ja vabaõhuooperite korraldamiseks nii või teisiti luua, sest linnavalitsusele hakkab nende projektide vedamine üle jõu käima: me pole lõppude lõpuks kontserdiorganisatsioon. Ent ühingu etteotsa on vaja tõelist fanaatikut, soovitavalt muusikat armastavat majandusinimest," ütles Savonlinnast naasnud Ülle Koppel.

RIINA MÄGI

Helikunstinäitus-workshop Jõgeva Muusikakoolis

Kolmapäeval, 8. novembril on Jõgeva Muusikakoolis võimalus kohtuda kahe huvitava interpreediga.

Üks neist, Ants Laig, on pärit Jõgevalt. Teda peetakse üheks omanäolisemaks jazzkitarristiks Eestis ja vabakutselise muusikuna on ta erinevates muusikalistes kooslustes esinenud juba üle kahekümne aasta.

Meelis Vind on lõpetanud Tallinna ja Peterburi Konservatooriumi, ent enim on teda ta enda sõnul siiski mõjutanud koostöö Ants Laigiga, kes on muusikas täielik iseõppija. Alates 1981. aastast töötab Vind ERSOs. Viimastel aastatel on ta teinud tihedat koostööd ka nüüdismuusikat viljeleva NYYD Ensembleiga. Viimastest ülesastumistest tasub märkida meie külaliste kontserti Tallinna Raemuusika päevadel, mis publiku poolt erilise soojusega vastu võeti.

Jõgeval toimuv üritus kujutab endast workshopi, st enne loo esitamist tutvustavad mängijad selle teemat koos variatsiooniga, et kuulaja võiks mõista, et vallanduv helidevoog ei ole juhuslik kaos, vaid kindlalt struktureeritud ja kindlatele seaduspärasustele ehituv harmooniline kõlapilt. Tausta kujundab esinejatele Jõgeva kunstnik Agne Sild.

"Muusika mõiste avamisel võiks abiks olla tema kirjeldamine seoses märgisüsteemiga, mis omab iseseisvat tähendust ja vahetut mõju selle kasutajale. Selle põhjal stiilid määravad ja kujundavad inimese, mitte vastupidi. Inimesed valivad endale süsteemi, millega neil on kõige lihtsam kohaneda. Ja inimene saab stiili omandiks, sest stiil, süsteem pakub turvatunnet. Seepärast inimene esindab stiili, kaitstes ja õigustades oma arusaamu, mis lähtuvad elamisviisist ja elulaadist. Stiil peab olema inimese sisemisele keerukusele vastav ja talle mõistetav. Mittemõistetav tundub ähvardavana, selle taustal võime tahtmatult näha, tajuda endi tegelikku abitust. Igaühe kodupaik on pakkunud talle oma elulaadi, millega ollakse harjunud, selle koha pealesunnitud raskusi ollakse õppinud tundma kui elu, millega toime tulla. Samamoodi on kunsti, muusikaga: millest jõud või mõistus üle käib, see on omane ja muu meid ei huvita. Muu vastu ei saa inimene huvi tunda ka siis, kui tema elamise vaevast veel energiat üle jääb. Selle asemel pöördutakse jumala poole, kes on endile välja mõeldud, et tema taha peita see, keda pole. Ja luuakse uusi kunstlikke vajadusi (näiteid reklaamitakse TVs)," ütleb Ants Laig.

Üritust toetavad Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Jõgeva Linnavalitsus.

HELI JÄRV,

Jõgeva Kunstiühing

Kas minevik on maetud?!

Saatuse kummalisel tahtel käisin ma mõni nädal tagasi arvaJõesuus matustel, kuid keda seal siis ikkagi maeti, seda ei tea keegi. Seda ei tea vist päris kindlalt isegi Vene suursaadik hr Gluhhov vaatamata sellele, et need ammulangenud vene sõdurite matused korraldas just Vene saatkond.

Kogu lugu on selles, et Virumaal tõmmati aasta tagasi kuivale maale üks kunagi alla kukkunud lennuk, mida võisid tõepoolest juhtida just need vene rahva pojad, kelle väidetavad maised jäänused pandi tol päeval nime ja auastet kandvatena kirikulaulude saatel uuesti maamulda: ohvitser suuremas sargas ning reamees tema peale tüki maad väiksemas

Üritus tasus vaatamist: lehvis NSVL punalipp Juri Mišini kätes, esinesid töö ja sõjaveteranid, loomulikult ka Vene suursaadik jne. Suure au sees oli sõna "seltsimees".

Kõik oleks läinud väga ladusalt, kui sõna ei oleks saanud ka Andres Valme, kellel jätkus julgust isegi kõrgelt külaliselt aru pärida, kas on ikka tegemist matustega, kui ei ole vormistatud surmatunnistust ning Venemaa jaoks on tegemist ikkagi vaid "teadmata kadunud" sõduritega, kelle nimed on vaid oletuslikult paika pandud. Päris põnevaks läks asi siis, kui hr Valme hakkas oma süüdistuskõnes rääkima inimluudest valmistatavatest "meenetest". Nii maksvat koljust valmistatud vilkuvate silmaavadega telefoniaparaat 1500 krooni! Väikese sõrmeluu hinnaks olevat vaid 25 krooni.

Loomulikult ei tee Ida-Virumaa endiste sõjaväljade venelastest "meenekütid" vahet eesti, vene ega saksa sõdurite maiste jäänuste vahel. Küll aga pidavat Eesti leegioni märk maksma kümneid kordi enam kui mõni Nõukogude medal

Seega on meil tõepoolest midagi, millega saame Euroopa Liitu astudes teisi pahviks lüüa. Hurraa seltsimehed!

MART AROLD

Voorelt

Vooremaa

4. november 2000. a.

Aivar Lumi sai Jõgeva linnapea ametist priiks

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Pedjas jäi kaks meest rongi alla

ARDI KIVIMETS

Ringkonnakohus mõistis Jõgeva tollipunkti juhataja Jüri Kärema õigeks

RAIVO SIHVER