Vooremaa
Teisipäev,
4. aprill
Eesti Post näeb tulevikku mobiilsetes postipunktides
Maavanem Margus Oro kohtus eelmisel nädalal aktsiaseltsi Eesti Post Tartu postkontori tegevdirektori Jaan Ojaste ja Jõgevamaa Postkontori tootmisdirektori Kaie Poolakessiga, et vahetada mõtteid postiside ümberkorraldamise üle Jõgevamaal. Kohtumise kaudseks ajendiks olid viimasel ajal maavanemani jõudnud kaebused maapostkontorite sulgemise kohta.
Sajad tuhanded kokkuhoidu
Jaan Ojaste märkis, et majanduslikult head ajad, mis kaasnesid tariifide tõusuga 90ndatel aastatel, on Eesti Posti jaoks möödas. Riik on postituru sisuliselt vabaks andnud, võimaldades riikliku ettevõtte kõrval turul vabalt tegutseda ka teistel postifirmadel, kes koondavad oma tegevuse põhiliselt linnadesse.
Maal, kus posti kättetoimetamine on kallim, ei soovi keegi Eesti Postiga konkureerida ja see seab riikliku postiettevõtte ebasoodsasse olukorda. Kirja saatmise hind Tallinnast naabertänava majja ja Eesti teise otsa on saatjale ühesugune, kohaletoimetajale aga mitu korda erinev.
“Nii peamegi kulusid kokku tõmbama, et Eesti Posti ei tabaks rahahädas Eesti Televisiooni või koguni Eesti Bussi saatus — seal viisid ebaselged rahastamisskeemid pankrotini,” ütles Ojaste.
2000. aasta veebruarist on Jõgevamaa sidejaoskonnad järkjärgult liitunud Tartu postkontoriga. 1. aprillist läksid Tartu alla viimased Jõgevamaa sidejaoskonnad. Jõgevale jääb postiteenuste osutamist koordineeriv sõlmjaoskond. Jaan Ojaste sõnul on ümberkorralduste efektiivsus mõõdetav sadade tuhandete kroonidega.
Postiljon tuleb autoga
Muudatused toovad kaasa mitme Jõgevamaa postkontori sulgemise. Põltsamaa piirkonnas on Aristvere sidejaoskond juba uksed sulgenud. Veel sellel aastal võivad uksed kinni panna Saare, Lümati, Aidu, Kudina, Rääbise, Kamari, Tapiku ja Umbusi postipunkt.
Ümberkorraldused vähendavad ka postiljonide arvu, teeninduskvaliteet peaks Ojaste sõnul samas paranema. Paiksete postiasutuste asemel tahab Eesti Post kasutusele võtta mobiilsed postkontorid, kus seni jalgsi liikunud kirjakandjat asendab motoriseeritud postiljon, kes ei ole Eesti Posti palgal olev töötaja, vaid iseseisev ettevõtja. Postiring võiks ettevõtjal olla varasemast mitu korda pikem ja autoga liikudes võiks ta pakkuda kogu postiteenuste sortimenti. Jaan Ojaste sõnul on Tartumaal selline postikorraldus katseliselt päris hästi toimima hakanud. Postiettevõte loodab senisest tõhusamale koostööle teistegi maapiirkondade ettevõtjate — talunike ja väikepoodnikega.
Tänavu remonditakse kindlasti Eesti Posti Põltsamaa postkontorit. Ka Jõgeva postimaja uuendamine on lähitulevikus võimalik, kuigi esialgu on otsustamata, kas
remonti alustatakse Jõgeval või hoopis ühes Tartu postkontoris.
Jaan Ojaste sõnul on Eesti Postil Jõgeval pinda üleliia. “Kvaliteetseks teenindamiseks piisaks praeguse 800 m2 asemel täiesti paarisajast ruutmeetrist,” märkis Ojaste.
Üha rohkem tavalisi ümbrikusaadetisi asendavad e-kirjad ei tee postitöötajaid rahutuks. “Kogu maailmas valitseb tendents, et arvutiajastul on postisaadetiste arv üha suurenenud. Kui sekretär kasutab kirjutusmasina asemel arvutit, trükib ta sageli ühe kirja asemel mitu koopiat, mis saadetakse ümbrikuga eri adressaatidele. Ka internetist tellitud kaup tuleb ju kohale toimetada,” märkis Jaan Ojaste.
Maavanem Margus Oro rõhutas jutuajamises postijuhtidega, et elanike teenindamine ei tohi ümberkorraldustega halveneda.
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud nädalal kohtusid linnavalitsuse esindajad linna ettevõtetega ning linna teenindavate perearstidega. Lasteaed Karikakar tähistas reedel oma 15. sünnipäeva. Jõgeva Gümnaasiumis algavad tervisekuu üritused terviseedendusliku projekti “Tee tervise juurde” raames. Eile oli linnavalitsuse istung. Maavalitsuses kohtusid maavanema juures maakonna tootjate liidu, maksuameti ja ettevõtjate esindajad. Homme ja ülehomme on lasteaias Karikakar lahtiste uste päevad ning väljas on näitus laste töödest. Neljapäeval avatakse Virtuses üldkasutatav saun linnarahvale. Reedel on linnaraamatukogus kohtumine Villu Tammega.
Laupäeval oli ülekooliline perepäev Laiuse koolis. Eile peeti Kurista lasteaias Karukell naljapäeva. Siimusti algkoolis algas eilsest poiste ja tüdrukute nädal. Täna on lahtiste uste päev ja naljapäev Jõgeva aleviku lasteaias. Homme saab Jõgeva vallavalitsuse saalis kokku maakonna nõustajate ühendus. Reedel on Laiuse koolis koos pisikeste perenaiste klubi. Pühapäeval korraldatakse Kuremaa ujulas valla lasteaedade perepäev. Samal päeval on Kuremaa lossis valla memmetaadi kevadpidu. Kassinurmes korraldatakse pühapäeval lihavõttepühade õppepäev lastele.
Eile oli vallavolikogu istung, kus oli arutusel valla arengukava, valla päeva korraldamine jne. Reedel tuleb Kasepääl kokku valla eakate klubi Pilliroog.
Kultuurikeskuses oli reedel kohvikklubi õhtu ning laupäeval naljaõhtu noortele. Eile peeti naljapäeva Mustvee 1. keskkoolis. Linna spordihoones peetakse homme 1. ja 2. keskkooli klassidevahelised võistlused korvpallis. Neljapäeval on linnavolikogu istung, kus arutatakse politsei möödunud aasta tööd ning reformijärgset tegevust. Laupäeval korraldatakse spordihoones IdaVirumaa ja Jõgevamaa vahelised võrkpallivõistlused, kus osaleb 11 võistkonda. Pühapäeval on spordihoones maakonna võrkpalli meistrivõistluste finaalmängud naistele ja meestele.
Kolmapäeval korraldab Pala kultuurimajas kontserdi Eesti Kontsert. Esinevad Ivo Sillamaa ja Meelis Punder. Neljapäeval kohtuvad vallavanem ja vallavolikogu esimees Alatskivil haldusreformi küsimustes Alatskivi valla esindajatega.
Neljapäeval kinnitati vallavolikogu istungil valla põhimääruse uus redaktsioon. Nädalavahetusel korraldati Palamusel maakonna näitemängupidustused. Eile oli raamatukogu saalis Palamuse äriklubi esimene kokkusaamine. Neljapäeval on Palamuse Gümnaasiumis playbox paaridele, kus laval saavad kuulsate staaridena üles astuda kõik soovijad alates esimesest klassist. Reedel on Luua Kõrgema Metsakooli ruumides maakonna omavalitsusjuhtide nõupäev haldusreformist. Laupäeval tulevad Palamuse naisseltsile külalised Rootsist.
Möödunud teisipäeval oli vallavalitsuse ruumides ökotalunike õppepäev. Reedel tähistab Puurmani lasteaed 40. aastapäeva.
Kolmapäeval avati Põltsamaa kultuurikeskuses Jõgeva kunstikooli õpilastööde näitus. Neljapäeval korraldati kultuurimajas tüdrukute päev. Reedel andsid lasteaed-algkoolis Tõruke naljaetenduse oma maja õpetajad. Nädalavahetusel toimusid Lustivere kultuurimajas ja endise Põltsamaa EPT ruumides Eesti spordiveteranide meistrivõistlused bridžis paaridele ja nelikutele. Alates eilsest on keskraamatukogus raamatuaasta alguse puhul avatud raamatunäitus “Eesti raamatu lugu”. Eile oli linnavalitsuse istung. Lasteaias Mari korraldati eile naljapäev. Linnavalitsuses oli eile Põltsamaa lossi taastamisfondi taasloomise koosolek. Täna toimub linnavalitsuses narkoprobleemide alane koosolek. Homme on lasteaed-algkoolis Tõruke majasisesed kabemale meistrivõistlused. Lasteaias Mari on muusikaõpetajatele jätkukoolituse õppepäev “Töö rütmipillidega”. Homme on kultuurikeskuses ülemaakonnaline lasteraamatu päev “Raamatuga rahvaluule radadel” ning õpilaste mälumängu maakonnavoor. Neljapäeval on kultuurikeskuses Eesti Looduskaitse Seltsi Põltsamaa piirkonna koosolek. Puhu-Risti söögimajas korraldatakse mälumängusarja “Siin ei ole kaotajaid” viimane voor. Reedest kuni esmaspäevani on kultuurikeskuse suures saalis üleval Põltsamaa käsitööseltsi aastanäitus, mille teemaks on seekord lauatekstiilid. Linnas on reedest kuni nädala lõpuni külas rootslased Solleftea kommuunist. Laupäeval on kultuurikeskuses sariüritus “Põltsamaa kroonika” III. Näidatakse videofilme linna suurüritustest.
Täna on Lustivere põhikooli hoolekogu koosolek. Homme on vallavalitsuses kohtumine Ameerika Rahukorpuse esindajaga.
Möödunud neljapäeval ja reedel kohtusid Voore külalistemajas nõupäeval Kesk ja LõunaEesti turismiteenust pakkuvad ettevõtjad. Reedel toimus Saarel eelolevate Vooremaa päevade avaürituse korraldamise arutelu. Neljapäeval lähevad Voore põhikooli VII—IX klassi õpilased tutvuma Riigikoguga. Reedel on vallavolikogu erakorraline istung maakorralduspiirkonnaga seonduvates küsimustes.
Eeloleval reedel on lasteaia saalis kohaliku noorteühingu asutamise koosolek. Laupäeval on mälumäng Tabivere Kilb.
Neljapäeval on Sadala rahvamajas külavanemate koosolek. Reedel annab Torma rahvamajas etenduse Pala näitering lustmänguga “Vana Aadam”.
Põltsamaa kultuurimaja lava saab uue eesriide
Maakondlik kultuurkapitali ekspertkomisjon otsustas toetada Põltsamaa kultuurimaja lavaeesriide kujundamist ja valmistamist 2000. aasta igas kvartalis 15 000 krooniga. 60 000 kroonisele maakondliku kultuurkapitali toetusele lisandub veel 3000 krooni riikliku kultuurkapitali toetust. Seega võivad Põltsamaa kultuurimaja lavaeesriide valmistamistööd alata.
Jõgeva maavalitsuse kultuurispetsialisti Arne Tegelmanni sõnul sooviti lisaks väiksemate ürituste finantseerimisele toetada ühte suuremat projekti. Kokku on kultuurkapitali maakondlikul ekspertgrupil tänavu jagada 461 500 krooni. Laekunud projektide finantseerimist otsustatakse igas kvartalis.
Projekte oodatakse 31. maiks, 31. augustiks ja 30. novembriks. Maakondliku kultuurkapitali vahenditest toetuse taotlemise vormid on saadaval internetis aadressil http://www.jogevamv. ee alajaotuses uudised.
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
KÜSITLUS
Milline oli parim aprillinali?
Aleksander, katlakütja:
“Kõige rohkem nalja tegi lapselaps: käskis mul värvipritsmetes näo puhtaks pesta. Ise püüdsin ka nalja teha, aga need ei tulnud välja ja kedagi haneks ei tõmmanud. Tavaliselt saab nalja töökaaslastega, sõbralikust naljast pean lugu.”
Licettey, õpilane:
“Seekord istusime sünnipäevalauas ja pereringis nalja ei teinud. Anekdoote ma ikka loen ja ennast väga tõsiseks inimeseks ei pea. Praegu ei tule küll aprillinaljad meelde, kuid vanad naljad, et vaata, siga lendab, mulle ei meeldi.”
Mati, majandusjuhataja:
“Hommikul ütles naine, et jänesed on aias õunapuid närimas. Õnneks oli see nali. Varsti teatas ta tütre saabumisest, et sõitku ma talle Jõgevale vastu. Sain aru, et kaks aprilli! ühe hommiku kohta on paljuvõitu.”
Annes, õppemajandi juhataja:
“Tuttavad püüdsid küll nalja teha, aga ma ei läinud õnge. Ise tegin ka kaks nalja, aga kumbagi ei saa avaldada. Vooremaas ilmunud Jõgeva vallavolikogu lugu pani küll muigama, sest tean, et nemad hoiavad oma kohti küllaltki kõvasti kinni.”
Vaike, puhkepalgal õpetaja:
“Kõige naljakam oli mõni aasta tagasi, kui lapselaps teatas, et meie pargis olev ööpäevaringselt lahti olnud viinaputka on ära viidud. See oli meeldiv uudis, kuigi oleks parem, kui see olnuks tõsi. Ega üksnes 1. aprillil nalja saa: kord tõi mulle õpilane koolist puudumise põhjendamiseks haigustõendi, millel oli veterinaarvelskri allkiri ja tempel.”
Lauri, naljamees:
“Lapsed oskavad vahel head nalja teha. Nendega on palju jama, aga lastega saab palju nalja kah. Hommikul tuli minu mobiili ekraanile ette tekst “Aprill!” Ei tea, kas oli see minu telefoni väike viga või Radiolinja nali. Kui väikevend autokella õigeks keeras, ütlesin kellaajaks 15.62. Poisinaaskel keeras ja keeras, alles siis sai lollitamisest aru.”
Valjo, töötu:
“Meenub lugu, kui nokastanud noormees küsis minu käest, et millist head ja odavat kärakat osta. Soovitasin odavat Rissot, et hea riisiviin. Mees läkski õnge ja proovis. Hiljem ta enam kuigi vihane polnud, et saab kaua aega kartuleid praadida. Hea, et ajalehed pole enam kuivad, neis on nalju rohkem. Vahel on naljakad ja tobedad mõned Tallinnas vastu võetud otsused.”
Linda, õpilane:
“1. aprill oli nagu tavaline päev. Istusin üksinda ühikas ja mis nalja sa endale ikka teha saad. Ma pole suur naljamees, ja keegi ei teinud minulegi nalja. Vahel loen ajalehtedest naljanurka.”
Kuremaal küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVITŠ
JUHTKIRI
Inimestele reeglina ei meeldi, kui neilt midagi ära võetakse. Kallid kaaskodanikud võivad küll päevade kaupa urgitseda, et millega need maa või vallavalitsuse kõrgeltmakstud ametnikud seal päevad läbi tegelevad (kohvijoomisega niikuinii!), kuid kui valitsus hõikab välja maakonna kaotamise või valdade ühteliitmise idee, tõuseb rahvas kui üks mees kalliksmuutunud haldusüksuse kaitsele.
Vanasti kehtis haldusjaotuse suuruse määramisel põhimõte, et igast valla nurgast pidi ühe päeva jooksul saama hobusega valla keskuses ära käia. Võib küll rääkida tarka juttu tehnikasajandist ning muutunud transpordioludest, kuid hõrenenud bussiliiklus ning lakkekerkinud bensiiniaktsiis on nimetatud põhimõtte taas päevakorda kergitanud. Omavalitsus on ikkagi see esmane tasand, mille kaudu riik suhtleb kodanikuga, ning kui kodanik ühe tööpäeva piires omavalitsuskeskuses jalgrattaga ära käia ei jõua, muutub see kodanik riigi jaoks olematuks.
Jõgeva maakond on ilmselt üks esimesi, mis haldusreformi haamri alla satub. Tükk aega räägiti, et maakond kaob kõige täiega, viimastel andmetel jäävat maakond siiski võibolla alles, kuid umbes pooled vallad liidetakse suurematega, osa külasid läheb mõne teise maakonna alla ning mõned maa-alad tulevad mujalt juurde. Veel on käibel selline haldusreformi variant, mille kohaselt vallad kaovad üldse ning maavalitsus võtab nende funktsioonid sujuvalt üle.
Ehkki haldusreform ise ei ole veel käivitunud, on juba erinevad haldusreformi kavad tekitanud piisavalt paksu verd. Siiski kinnitatakse iga haldusreformi kava juures pühalikult, et sealjuures ei tohi langeda avaliku teenuse kvaliteet. Milliste avalike teenuste osutamist ja kui suures mahus riik silmas peab, selgub aga alles pärast haldusreformi.
AARE KIRNA
KIRJAD
Jõgevamaa Suurte Perede Ühendus
Möödunud aasta 30. jaanuarist tegutseb Jõgevamaa Suurte Perede Ühendus. Asutajaliikmed olid seitsmest perest. Koostati mittetulundusühingu põhikiri, kus on märgitud, et ühingu liikmeks võivad astuda kõik pered, kus kasvab neli või enam alla 18aastast last ja üksikvanemad, kes kasvatavad vähemalt kolme alla 18 aastast last. Aasta jooksul on ühendusse astunud 55 peret ja lapsi kuulub ühendusse vähemalt neli korda rohkem.
Koos on käidud mitmeid kordi: on peetud perepäev Palamusel ja Kuremaa ujulas, on valitud aasta tublim pere ja koos on oodatud jõuluvanalt kommikotte. 15. aprillil on tulemas suur sportlik perepäev Jõgeva spordihoones Virtus.
Eesti Lasterikaste Perede Liitu kuulub ühendusi kümnest maakonnast. Jõgevamaa SPÜ võeti liitu vastu 1999. aasta aprillis. Igal aastal viiakse läbi ülevabariigiline ELPLi suvelaager, mis toimub kolmel päeval. Sellel suvel on see suur ja vastutusrikas üritus Jõgevamaa korraldada. Ligi 850 osavõtjaga VII suvepäevad toimuvad 28.—30. juulini Peipsi ääres Rannal. Suvepäevade eesmärgiks on aktiviseerida Eestimaa suuri peresid, et ise teha oma elu huvitavaks, tutvuda eakaaslastega, sportida ja mõnusalt aega veeta.
Kuna laagri korraldamine on suur ja mahukas töö, ootame toetusi ka omavalitsustelt, kus on meie ettevõtmistesse alati hästi suhtutud ja võimalusel ka transpordi ja rahaga toetatud. Teretulnud on igasugune abi ettevõtetelt ja firmadelt, kes soovivad suurte perede liikumist toetada.
Kellel tekkis huvi Jõgevamaa Suurte Perede Ühenduse vastu, võib informatsiooni saada juhatuse esimehelt Ain Vaherilt (tel. 21 953) või juhatuse aseesimehelt Mairi Püvilt (tel. 51 744).
MAIRE NOORMÄGI,
viie lapse ema Puurmanist
Ülemöödunud nädala alguses tekkis Jõgevale Kivi tänava majade nr 3 ja 5 vahele uus elanik: pikakarvaline pruunimustakirju noor emane koer, kes tundub pärit olevat heast kodust. Tal on kaelas neetide ja ogadega korralik kaelarihm. Eriti meeldib talle laste järel joosta. Juba teist nädalat ööbib ta muruplatsil majade vahel. Kui ta päeval kusagil ringi käib, tuleb ta õhtuks ikkagi sama koha peale tagasi. Algul näis ta toitu valivat, nüüd on juba nõus igasuguse toiduga.
Lapsevanematel on tekkinud mure, et kui koera kõht väga tühjaks läheb, võib ta agressiivseks muutuda. Seni on ta olnud väga sõbralik ja andnud küsimise peale isegi käppa.
Et omanikule tema koera asukohast teada anda, avaldasime möödunud nädalal Vooremaas kuulutuse, aga ühendust pole keegi võtnud. Juhuslikult sattus koerake isegi 30. märtsi Vooremaa esiküljel olnud naabrivalve teemalisele pildile, nii et omanik oleks võinud ta sealtki ära tunda. Proovisime koera ka ühte peresse ära anda, kuid ta tuli samal ööl tagasi.
Koeraomanikud! Olge head ja vaadake üle, kas teie neljajalgne sõber ikka on veel rihma otsas, mille teine ots teie käes on, või on ta vahepeal kaotsi läinud. Ilmselt oleks koerake väga rõõmus, kui tema peremees ta üles leiaks või kui leiduks keegi, keda ta võiks hakata omaks pidama.
Murelik majaelanik
MAJANDUS
AS Jõgeva Vesi kaebab kohtuotsuse edasi
Jõgeva Maakohus arutas 13. märtsil avalikul kohtuistungil AS Jõgeva Vesi kaebust Riigi Tarbijakaitseameti peainspektori Aino Lillemägi ettekirjutuse tühistamise kohta.
Jõgeval käib juba pikka aega vaidlus tarbitud veekoguste mõõtmise üle. Kas tugineda ainult veemõõtjate näitudele või on võimalikud ka teised mõõtmisvariandid?
Tarbijakaitse ning AS Jõgeva Vesi vaheline vaidlus jõudis linna tarbijakaitsekomisjoni ning sealt kohtusse, sest vee-ettevõte vaidlustas tarbijakaitse
ettekirjutuse 20. jaanuarist 2000, millega tehti ettepanek lõpetada juurdekirjutused
veearvetele ning hüvitada tarbijatele tekitatud kahju.
Erinevad seisukohad
Tarbijakaitseameti arvates on AS Jõgeva Vesi valesti rakendanud Jõgeva linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning lisanud arvetele põhjendamatult veekoguseid (nn maja kulu). Vee-ettevõte leiab omakorda, et tarbijad ei teata alati tegelikku elanikke arvu korterites ning seetõttu ei pruugi normatiivide alusel (norm inimese kohta korrutatud elanike arvuga) arvestatud kulu tegelikkusega klappida.
Kohus nõustus ASi Jõgeva Vesi esindaja väitega, et vee-ettevõtte töötajad ei saa käia mööda kortereid ja uurida, kas neile teatatud inimeste arv ikka peab paika. Majaelanikud peaksid ise ühistu või majavanema kaudu selles küsimuses initsiatiivi üles näitama.
Maja või korteri veemõõtja?
Jõgeva Maakohus konstateeris, et mõõtmise aluseks on kehtivate seaduste kohaselt maja veemõõtja, korterites on aga nn täiendavad veemõõtjad. Seetõttu leidis kohus, et kui maja kõikidel korteritel on veemõõtjad ja kui nende tarbitud veekoguse näidud on kokku väiksemad maja veemõõtja näidust, siis on Asil Jõgeva Vesi õigus enam tarbitud veekogus korterite vahel ära jagada.
Küll aga ei nõustunud kohus sellega, et veetarbimist saab mõõta normatiivide järgi. Kohus leidis, et kui kõikides korterites ei ole paigaldatud veemõõtureid, siis ei saa ülekulu nimetada maja üldkuluks, sest ei ole kindlaks tehtud ülekulu põhjused (torude leke, vee omavoliline kasutamine vm). Siin said õiguse tarbijakaitsjad. AS Jõgeva Vesi ei ole otsusega nõus ja lubas kohtuotsuse edasi kaevata.
ASi Jõgeva Vesi juhatuse esimehe Lembit Kabrali sõnul toetub veefirma oma tegevuses eelmisel aastal kehtima hakanud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusele. Selle §16 lõike 2 järgi tohib müüdavaid veekoguseid arvestada 2001. a. 31. detsembrini ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi.
Kohus ei leidnud, et tarbijatele on tekitatud kahju, sest ei ole kindlaks tehtud konkreetset kahjusummat ega tarbijaid, kellele kahju tekitati. Kui inimene pole arvet vaidlustanud, siis ei saa juriidilises mõttes kahjust rääkida. Nii tühistas Jõgeva Maakohus tarbijakaitseameti ettekirjutuse osa, mis puudutab kahjude hüvitamist.
Kumbki pool ei saavutanud võitu, seetõttu jagatakse kohtukulud protsessis osalejate vahel.
RAIVO SIHVER
Tarbijakaitsjad kutsuvad ettevõtjad kohvile
Möödunud neljapäeval Jõgeva linnavalitsuses toimunud tarbijakaitsjate ühiskoosolekul hinnati tehtut ja omavahelist koostööd hindega hea. Tõdeti, et enam rikkumisi esineb just uute ettevõtete osas ja kaubanduses.
Kuulati ära Riigi Tarbijakaitseameti Jõgeva talituse peainspektori ja Jõgeva linna volikogu tarbijakaitsekomisjoni liikme Aino Lillemägi ettekanne tarbijakaitse seaduse rakendamisest Jõgeva linnas. Lillemägi peatus lühidalt kaubanduse (jalatsite, rõivaste märgistamise), sh toidukaupade, kütusemüügi, teeninduse, korteriomandi seadmise ja vee hinnaga seonduvatel probleemidel.
Paljudes kauplustes puudub nõuetele vastav kassaaparaat. Jõgeva linna Keskuse kaupluses rikutakse kiiresti riknevate kaupade müügi eeskirju. Uno X tanklas sai klient hinnaga petta. Kuna omavaheline vaidlus ei lahenenud kliendile positiivselt, siis oli ta sunnitud pöörduma abi saamiseks tarbijakaitseametisse.
Tarbijaühingu esimees Elmar Sepp puudutas kaasettekandes kauplustes taara paigutamist. Taarat peaks hoitama kinnistes ruumides, mitte aga korratult tänaval.
Tehti linnavalitsusele ettepanek töötada välja linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eeskirja täiendus, mis lahendaks maja üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate vahel tekkiva vahe arvestamise. Täiendus tuleks vastuvõtmiseks esitada tarbijakaitsekomisjonile ja linnavolikogule.
Võeti vastu otsus, et edaspidi kutsutakse suuremad rikkujad tarbijakaitsekomisjoni ette aru andma. Taotletakse esitada arupärimine linnavalitsusele AS Jõgeva Elamu käsutuses oleva remondiraha kulutamise kohta, tehes eelnevalt kindlaks laekunud pretensioonide paikapidavuse.
Linnakodanikele korraldatakse 11. aprillil kell 17 Jõgeva kultuurikeskuses veemajandusalane teabepäev. Lektoriks on Tallinna Tarbijakaitsenõuandla juhataja Aado Luik.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kuidas me esimesel aprillil tünga saime
Laupäeva hommikul läksime me naabrimuti juurde hommikusööki kerjama nagu alati. Uudu lasi uksekella. Uks avanes ja kostis VIUH! PLÄRTS! HÖHÖHÖÖÖ! Paks naabrimutt irvitas Uudu koogisesse näkku. ”Aprill, aprill!” hõiskas ta.
Kui Uudu maitses kooki, mille ta juba oma näost lahti kraapinud oli, levis üle tema näo rahulolev muie. Ta ütles naabrimutile, et too võib iga päev talle öelda, mis kuupäev parajasti on, kui vaid koogid edaspidigi teda hommikuti tervitavad. Naabrimutt avaldas arvamust, et Uudu on loll. Ma nõustusin pikema arutluseta ja küsisin, millal mina koogiga näkku saada võin. Naabrimutt pööritas silmi ja lausus, et kui ma tahan, siis eilsest on ühepajatoitu järel. Talle olevat suurim rõõm see minu idioodinäkku kinni lüüa.
Seadsin sammud köögi poole. Kui ma potikaane üles tõstsin, nägin ainult kahte täispuginud nägudega hiirt üksteist mööda potipõhja ringi veeretamas, endil sellised näod peas, et kohekohe hakkavad ropsima.
Virutasin potile kaane peale ja kuulasin rahuldusega, kuidas kõlas järjest kaks väikest PHUHUUÖÖÖÄÄÄK i. Lootsin, et naabrimutt keedab just selles potis oma magustoite ja lahkusin, tirides Uudut kaasa.
Kuna nälg mind endiselt näpistas, otsustasime linna peale siirduda. Uudu lehvitas mu nina ees kahekümneviiekat, mille ta muti juurest pänna oli pannud. Olime just kaubahalli sisenemas, kui järsku ilmus eikuskilt välja turske politseinik. Uudu hakkas võbisema nagu sült siis värises, kui ta veel siga kirve all oli ja üritas kahekümneviiekat mulle püksi toppida. Politseinik heitis juhusliku pilgu mu pükstele.
Uudu käsi oli tardunud mu püksiluku alla ning paksude sulejopede tõttu polnud seda näha. Politseinik tegi kurja näo pähe ja haaras kabuurist püstoli, mille sihtis Uudu pihta. Uudule tulid lihaskrambid peale ja ta surus oma vasaku käe kohutava jõuga rusikasse. Ma oleksin sel hetkel vabalt koloratuursopranit laulnud. Uudu oli kontaktivõimetu. Siis ütles politseinik karmil häälel: ”Käed üles!” Olin juba kergendatult ohkamas, aga Uudu vasak käsi tõusis rusikas! Ma lasin kuuldavale seeria ülivõimsaid ultrahelipiikse, tekitades vaateaknasse märgatavad praod.
Uudu vabastas järsult mu isaduse. Politseinik vajutas päästikule, kostis pauk ja Uudu karjatas. Politseinik irvitas. ”Aprill, aprill! Täna on kõigil politseinikel paukpadrunid salves!”
Uudu vaatas mulle hädise pilguga otsa ja haises vaikselt. Seejärel karjus ta politseinikule, et on ka valutumaid ja vähem alandavaid viise, teatamaks, mis kuu parajasti on. Politseinik jalutas nina kinni pigistades minema. Uudu sülitas talle vihaselt järele ja ütles, et tegi oma püksid täis. Ta lubas, et nii see asi ei jää.
Järgmisel päeval olime samal ajal samas kohas. Kui Uudu nägi sama politseinikku ümber nurga tulemas, manas ta näole saatanliku irve ja tormas politseiniku suunas. Too ei märganud midagi, kuni Uudu haaras ta kabuurist püstoli, suunas selle võmmile, karjus: “Aprill, aprill on praegu!” ja vajutas päästikule. Kostis kõva pauk ja võmm vajus verd pritsides maha, korisedes Uudule näkku: “Aprillisigaaa...”
UUDU ja AADU
1. aprill—krooniliste kurvameelsete & igipõliste masendusesolijate, stressinautijate hirmupäev. Pidu nalja, vembu, & muidumeeste tänaval. Harukordne võimalus inimesi naeratamas & naljatamas näha… Jah, kunagi hallil ajal võis see ju tõesti nii olla. Kuid tänapäeva kiires võidurabelemis maailmas enam sageli mitte. Pahatihti juhtub hoopis nii, et naljapäev möödub nagu iga teinegi. Või aetakse naljategemine ning vimkaviskamine käki keeramisega segamini. Julmad naljad on “moodi läinud”…
Eriti noorte seas. Nojah, kasvulava on ju ka vastav. “Vana aja” inimesena võin öelda —vaat, kus vanasti olid multikatel nimed —ikka Naljatilk & Naerupall &… Aga nüüd — kõiksugu Tommid & Jerrid, Actionmännid & Ämblikmehed, kes muuga ei paistagi tegelevat, kui üksteise või “pahade” õhku laskmise ning muude julmade & suhteliselt ebanaljakate asjadega. Kuid meie, inimesed, võiks ju ometi teisiti, multikakangelastest erinevalt käituda, sest elu pole ei teleka ega kinoekraan, kus keegi haiget ei saa…
Ja siis on veel need inimesed, kes naljale pihta ei saa — huumorivaesed või lihtsalt pikkade juhtmetega & kergeusklikud. Agaramad naljamehed on enda ego ning populaarsuse upitamise nimel neist, vähem naljast aru saajatest, ilma mingite süümepiinadeta naljanumbreid tegema. Ja oleks siis veel, et 1 kord — terve naljapäev (loe: osade jaoks lollikstegemise päev) eraldatud…
Tihti kipub olema nii, et lapsi kaitstakse ainult lastekaitsepäeval, teatrile mõeldakse ainult teatripäeval, nalja tehakse ainult naljapäeval… Tegelikult võiks ju organiseerida nii, et iga päev oleks naljapäev, kas või ainult iseenda jaoks. Ei pea ju alati peale õnnestunud vempu — aprill! hõikama?! Saab ka lihtsalt sõbraliku naeruga enda & oma lähedaste argipäevatuimust & rutiini täis päevadesse elevust tuua. Naeratusel & naerul on tervendav jõud.
Meedikuna kirjutan kõigile lugejaile välja kohustuslikud vitamiinid & ettekirjutuse vähemalt tund aega päevas südamest naerda (kui päeva naerukillud kokku liita) — & see on kõigest miinimumkogus. Nii lastele kui täiskasvanutele. Ja stress ning kevadväsimus ei julge oma nina teie lähedalegi pista.
Ühtlasi soovitan: Naeratage & te näete, kuidas maailm teile vastu naeratab! Ilusat kevadet & palju päikest!!!
Tervitab Kreisy psühholoog ANTI DEPRESSANT
Põltsamaal toimunud üleriigilisel amatöörfilmijate festivalil 24.—26. märtsini peatati Saasta & teiste toodetud filmi “Pauk august” (mis kajastas veebruaris Tartus toimunud minipungifestivali) demonstreerimine.
Muidu päris haesti ja huvitavalt korraldatud messil oli käes kolmas päev ja asi hakkas juba maha käima. Eriti nürilt ülbas kohal Eesti Amatöörfilmitegijate Liidu läbi aastate konstantne ja keskealistest ning pensionieelikutest koosnev nn. žürii, kes muutus kõige närvihaigemaks just kolmandal päeval. Kui varem lasti vabalt joosta mingitel Tallinna filmigrafomaanide jural, kus näiteks pöörles mingi spiraal või uneles mingi tüdruk, siis 3. päeval ei lastud kedagi, kes “ei vastanud žürii eetilistele tõekspidamistele” (nende endi pressiteade), pikalt oma pidmisi esitada. Kui filmis “Pauk…” hakkasid möllama ja ropendama pungimehed, siis tehti vanade tavade kohaselt plõks.
“Ei tea, miks SEE hea oli!?” oli ValeDmitri nõutu.
MAGUS KISS
See ei tohiks küll nüüd kellelegi uudis olla… ja tegelikult võib ju ka väita, et iga naine ongi ilus. Esimesel pilgul ei pruugi see lihtsalt silma hakata. Midagi erilist on igas naises peidus. Tähtis on seda olulist rõhutada osata. Kui inimeses kaasasündinud stiilivaist puudub, on võimalik seda arendada.
Selleks tuleb teda koolitada — eri võimalustest teada anda, õigele teele suunata, õpetada. Lisaks sellele, et naine peab teadma, millist osa endast rõhutada, oleks vaja teada ka, kuidas ja millega seda teha.
26. märtsil toimus Jõgeva kultuurikeskuse uues peegleid täis kammersaalis ilu tähtsustamise üritus. Kohal olid juuksur Lea Metsmees ning Oriflame´i kosmeetik, kes tegid soovijatele näidissoengu ja meigi. Reklaamiti hoogsalt Oriflame´i kosmeetikat (looduslik, kvaliteetne, moodne, mis iganes). Mingid tüübid müüsid ühes nurgas sukki jmt. Naiselikku träni… Oriflame´i toodetega sai tutvuda, proovida, nuusutada, osta jne. Need, kellel seda üritust kõige rohkem vaja läheks, olid paraku ikka kodus ja tegelesid aktiivselt koledaks ja ebastiilseks olemisega. Kohale tulnutel olid vähemalt mingid alusteadmised olemas.
Kui soeng peas ja meik näos, pidi sellega ju midagi peale hakkama. Õhtul toimus all saalis ürituse teine osa nimega naistemaarjapäev, naistest ja naistele. Esitleti maarjapäeva kuningannasid, kes olid juba varem valitud ja kellega aeti juttu nii iseendast kui maailma asjadest.
Suure naistekarja sekka oli ka mõni mees ära eksinud, kes kohe vahele võeti, ometi ei tahtnud nad suurt midagi rääkida. Meelelahutuseks tantsisid India tantsijad ja Jõgevahe pere põhjamaised jalakeerutajad. Õhtu naelaks osutus Hillar Laane, kes kuningannadele serenaadi laulis. Kusjuures igaühele eraldi. Ainus asi, mis serenaadi esitamist segas, oli kohutav helikvaliteet — laul kõlas nagu mägedes, kaja oli võimas. Huvitav, kas kultuurikeskus endale uut helitehnikut ei tahaks palgata? Nägime ka professionaalset kava võistlustantsijate Kristiina Tennokese ja Rainar Soosalu esituses. Peo lõpul pakuti osavõtnutele pokaal veini ja paar viinamarja põske. Oli huvitav. Kes ei tulnud, siis nüüd teab, millest ilma jäi.
MISS MARY OF SWEDEN
SPORT
Spordikongress tõi selgust Jõgevamaa spordiellu
Möödunud kolmapäeval Jõgeva kultuurikeskuses toimunud spordikongressi üheks olulisemaks otsuseks oli Jõgevamaal eelisarendatavate spordialade kindlaksmääramine. Delegaatide pöördumises juhiti tähelepanu spordielu valuküsimustele ning tehti ettepanekuid meie maakonna sportimis- ja puhkamisvõimaluste paremaks kasutamiseks.
Jõgevamaa spordikongressile valitud enam kui kuuskümmend delegaati esindasid spordiklubisid, koole ning omavalitsusi. Nõupidamist juhtisid maavanem Margus Oro ning spordiliidu Kalju president, Jõgeva vallavanem Toivo Ilves. Kongressil osalesid kultuuriministeeriumi asekantsler Henn Vallimäe, Eesti Spordi Keskliidu peasekretär Toomas Tõnise ja spordiühingu Jõud peasekretär Ants Saar.
Spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets andis ülevaate spordistatistikast. Ta keskendus oma ettekandes koolispordile. “6300 Jõgevamaa õpilasest kuuluvad 1417 koolide spordisektsioonidesse, kusjuures kõige rohkem koolinoori (379) harrastab korvpalli. Spordiga tegelejad on ülekaalus Põltsamaa lasteaed-algkoolis Tõruke (76%), Lustivere põhikoolis (68%) ning Adavere põhikoolis (61%). Jõgeva ja Põltsamaa gümnaasiumides on koolisisene hõivatus spordiga tagasihoidlikum. Seevastu on nende koolide õpilasi rohkem spordiklubides. Üldse on Jõgevamaa spordiklubides 803 liiget ning Põltsamaa spordikoolis õpib sada last,” ütles Uno Valdmets.
Üheksa enamsoositud spordiala
Võimalused kulutada raha meistrivõistluste ja teiste suuremate spordiürituste korraldamiseks on piiratud. “Spordi toetamisest on räägitud ka Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul. Ühisürituste läbiviimiseks mõeldud 1,6 miljonist kroonist on omavalitsusliidul tänavu planeeritud spordi huvides kasutada 270 000 krooni. Lisaks on riigieelarvest laekuv tervisespordiraha, mille jagamist koordineerib maavanem,” selgitas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Ilves.
Et nappi raha ratsionaalsemalt kasutada, esitas spordiliidu Kalju juhatus kongressile arutamiseks ja hääletamiseks valiku Jõgevamaal eelisarendatavatest spordialadest, mida kokku pakuti välja üheksa. Individuaalaladest tunnistati prioriteetideks kergejõustik 50, jalgrattasport 46, suusatamine 44, maadlus 42 ja ujumine 27 häälega. Adavere põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Anar Treiman soovitas eelisarendada ka võimlemist kui ühte naiselikumat spordiala, kuid sel ettepanekul polnud piisavalt toetajaid.
Sportmängudest pidasid kongressi delegaadid vajalikuks eelisarendada korvpalli, võrkpalli, jalgpalli ja saalibändit. Ühtlasi jäi kõlama mõte, et eelkõige on tarvis soosida kooli ja noortesporti. Margus Oro sõnul on ta kistanud noortespordis tipptulemuste saavutamist ka asjaolu, et treenerite ja heade kehalise kasvatuse õpetajate kaader ei täiene iga aastaga, kuigi seda vaja oleks.
Jalgratturid Tabiverre, tervisesportlased Kuremaale
Nõupidamisel osalejad pidasid otstarbekaks, et spordiliit Kalju koordineerib ka tulevikus Jõgevamaa spordielu. “Viimati toimus Jõgevamaal spordikongress 11 aastat tagasi, mil abimaavanemana seda arutelu korraldasin. Tollal ühendati meie maakonnas esimesena spordikomitee ning maaspordiühing Jõud, mille tagajärjel loodi spordiliit Kalju,” märkis Vooremaale Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp. “Ka Jõgeva linnas on roheline tee noortespordil,” lisas ta.
Kongressi delegaadid võtsid vastu ka pöördumise. “Tegime Riigikogule ettepaneku tervisespordi edendamiseks mõeldud rahasummade suurendamiseks. Leiame, et see raha peaks olema vähemalt 1998. aasta tasemel, kui kogu Eestis toetati tervisesporti 9,3 miljoni krooniga. Tänavuses riigieelarves on tervisespordile planeeritud vaid 6,3 miljonit krooni.
Samuti on pöördumises soovitus avada Tabivere keskkoolis Eesti Spordigümnaasiumi jalgrattaspordiosakond ja ehitada Kuremaale välja Kesk-Eesti tervisespordikeskus, mis pakuks võimalust tegeleda erinevate spordialadega ning võimaldaks majutamis ja toitlustamisteenust,” rääkis Vooremaale spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, käimise mitmekordse meistersportlase Mart Järviste arvates peaks Jõgevamaal olema ka täismõõtmetega
kergejõustikustaadion.
JAAN LUKAS
Spordiklubi Jõgeva Tähe esindusvõistkond osales möödunud laupäeval ja pühapäeval võidukalt Eesti saalibändi meistrivõistluste playoff mängudel ning valmistub nüüd finaaliks.
Vastavalt mängureeglitele oli Jõgeva Tähe vastaseks playoff mängudel meistrivõistluste seniste etappide paremuselt neljas meeskond Nõmme saalibändiklubi.
Laupäeval võitsid Jõgeva saalibändimehed Nõmme SBKd 8:3. Selles mängus lõi Andrus Tõruke kolm väravat ja palli said väravasse ka Marko Saksing, Jüri Narits, Ivo Lehtmets ning Kaido Ingver.
“Nõmme võistkonna sportlased olid poolfinaaliks hästi valmistunud, kuid pärast seda, kui asusime juhtima 4:0, ei suutnud nad enam edukalt mängida,” ütles Vooremaale Jõgeva Tähe kapten Marko Saksing.
Pühapäeval alistas Jõgeva Tähe Nõmme saalibändiklubi 12:4. Ka selles mängus oli suurepärases sportlikus vormis Andrus Tõruke, kes tabas viis väravat. Samuti lõid palli väravasse Marko Saksing, Rainer Võsaste, Alari Pagi, Raul Kivi, Rein Kivi, Andro Sõber ja Kaido Ingver. Mõlemas mängus kaitses Jõgeva Tähe väravat Veiko Raudsepp.
Tänavuste meistrivõistluste finaalmängudes, mis toimuvad 29. aprillil spordihoones Virtus ja 30. aprillil Tallinnas, on Jõgeva Tähe esindusmeeskonna vastaseks Tartu Ülikooli Spordiklubi võistkond.
Tähe esindusmeeskond oli eelmisel nädalavahetusel ka Tallinnas treeninglaagris Oslosse maailmameistrivõistlustele sõitvatele Eesti koondise kandidaatidele.
“Maailmameistrivõistlustel osaleva Eesti koondise treeneriks on Lasse Erikson Soomest, kes 22.—23. aprillini ja 6.—7. maini korraldab treeninguid ka Jõgeval. 6. ja 7. mail toimub Virtuses Jõgeva Tähe kontrollmäng Soome meeskonnaga,” ütles esindusmeeskonna treener Toomas Klaarman.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Jõgeva kunstikool ja Põltsamaa kunstiselts vahetasid näitusi
Jõgeva kunstikool ja Põltsamaa kunstiselts vahetasid sel nädalal näitusi: kunstikool saatis Põltsamaale oma kursusetööde näituse ja sai vastu St. Vincenti saarelt pärit kunstniku Raphael Caswal Samueli maalinäituse “Kariibi värvid”, mis oli kuu aega üleval Põltsamaa kultuurikeskuses.
Kolmel kevadel valminud kursusetöödest ajendas kunstikooli õpetajaid näitust kokku panema asjaolu, et tänavused lõpetajad on esimesed, kes on kogu õppetsükli läbinud kunstikooli staatusega (st vastavate ainekavade alusel tegutsevas) huviharidusasutuses ning teevad kooli lõpetamise puhul ka diplomitöö. Diplomandide mõttetegevuse ergutamiseks pandigi kokku näitus varasematest kursusetöödest: diplomitöid pole varasemast ju veel võtta.
Kursusetöö teeb iga õpilane päris oma idee järgi ja enda valitud tehnikas. Kunstikooli juhataja Anne Nurmiku arvates sai näitus sellele vaatamata meeldivalt kompaktne. Nii et peale oma kooli (seal oli näitus üleval esmaspäevani) tasub seda tõepoolest ka Põltsamaa rahvale näidata.
Jõgeva kunstikooli kursusetööde näitus avati Põltsamaa kultuurimaja galeriis kolmapäeval, Raphael Samueli näitus Jõgeva kunstikoolis (spordihoones Virtus) teisipäeval.
Uut õppeveerandit alustati Jõgeva kunstikoolis aga muljete rääkimisega: õpetajad Katrin Tamm ja Ene LuikMudist käisid koos seitsme õpilasega koolivaheajal Pariisis. Kolme kohapeal oldud päeva jooksul jõuti käia linnaekskursioonil, laevasõidul õhtusel Seine’i jõel, Eiffeli tornis, Louvre’i ja Orsay kunstimuuseumis, Montmartre’il ja uues La Defense’i linnajaos, mis meenutab väikest New Yorki, samuti Pariisi lähedal Eurodisneylandis.
Loomulikult oleks Pariisi sõitjaid rohkem olnud, kui sõit igaühele taskukohane oleks olnud. Neile vanematele, kel oli nii võimalust kui tahtmist noorte kunstijüngrite sõitu kunsti maailmalinna toetada, on aga õpetajad väga tänulikud.
RIINA MÄGI
Perearstid on mures tervisekaitsenõuete pärast
Viiel Jõgeva linna ja valla perearstil tuleb lähiajal kohandada ametiruumid vastavalt uutele tervisekaitsenõuetele. Meedikud loodavad renoveerimistööde rahastamisel ka omavalitsuse toetusele.
Perearstid Maie Männik, Maret Pirnipuu, Tiia Lätt, Terje Pruus ja Sirje Järvesaar teenindavad patsiente Jõgeva vallale kuuluvas polikliinikuhoones, kus renditakse pinda vallavalitsuselt.
Möödunud neljapäeval käisid arstidega kohtumas Jõgeva linnapea Aivar Lumi ja sotsiaalnõunik Terje Goroško. Arstid rääkisid, et seoses uute tervisekaitsenõuetega vajavad nende tööruumid remonti ja uuendamist. “Sellest, kas tervisekaitsetalitus meie tegevuse kooskõlastab, sõltub ka järgmise aasta lepingute sõlmimine haigekassaga,” ütles Tiia Lätt.
Perearstide hinnangul kulub renoveerimistöödeks ligi 30 000 krooni. Aivar Lumi sõnul võib sügisel tekkida võimalus remondikulude osaliseks katmiseks linnaeelarve reservfondist.
“Reservfondi kasutamine sõltub paljuski perspektiividest, mis määratakse kindlaks linna arengukavas. Perearstide probleeme tuleks aga edaspidi arutada ka Jõgeva vallavolikogu ja vallavalitsuse esindajatega,” lausus linnapea.
“Perearstidel tasuks oma tööd põhjalikumalt üldsusele tutvustada. Selleks on hea kasutada linnalehte ja Jõgeva linna kodulehekülge internetis,” märkis Terje Goroško.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Varas käis omaniku enda võtmega sees
Möödunud kolmapäeval kella 13—14 ajal murti Põltsamaal sisse ühte Pärna tänava mitmekorterilise maja korterisse. Varas leidis korteri ukse võtme postkastist ja viis ära magnetofonraadio ning televiisori puldi. Kannatanu hindab kahju 3000 kroonile.
Neljapäeval varastati Jõgeva linnavalitsusest ühest ametiruumist mobiiltelefon Nokia 2110. Mobiili omanik arvas oma sidevahendi hinnaks üle 6600 krooni. 1987. aastal sündinud vargapoiss oli parajasti toas, kui talle peale juhtuti. Mobiili vargal ei ole see esimene vargus. Ta oli tegev samasugustes näppamistes Jõgeva haiglas.
Ööl vastu laupäeva murti Puurmanis sisse kultuurimajja ja katlamaja ehitusobjektile. Lõhuti lukustus. Varastati mitmesuguseid ehitustöövahendeid: keevitusagregaat, keermepink, kaks elektritrelli jne. Firma, kes neid töövahendeid kasutas, paikneb ise Pollis ja on nende töövahendite ainus maaletooja. Seega võib arvata, et varastatud tööriistad ei ole üldlevinud ja nende uudsuse tõttu võivad nad asjatundjale silma hakata, mis aitaks kuritegu avastada. OÜ Cerbos arvabvargusega saadud kahjuks 100 000 krooni.
Üks Tabivere aleviku 19 aastane noormees oli sunnitud pöörduma politseisse, sest läinud kolmapäeva pärastlõunal tulid talle Voldis kallale kaks meest ja hakkasid peksma. Kannatanu sai peksmise tagajärjel kehavigastusi. Peksasaanu tundis mõlemat rusikakangelast. Peksmise motiiv ja kehavigastuste aste on selgitamisel.
Järelvalveta olnud majas käis varas
Ajavahemikul 18. märtsist pühapäeva 2. aprillini on Saare vallas Saarjärve külas sisse murtud Toominga tallu. Avaldaja andmeil on ära viidud hüdrofor, muruniiduk ja mitmesuguseid lauanõusid. Kahju on kannatanu andmeil umbes 10 000 krooni. Ajavahemikul tänavu jaanuarist veebruarini on sisse murtud ka Palamuse valla Nava külas Nõmme tallu. Varas on tallinlannast omaniku sõnul ära viinud mootorratta M72 kaheksa mootorisilindri kaant, mootorratta korpuse esiosa, väiksemas koguses vask ja alumiiniumtraati, aga samuti kaks tooli, ümarlaua ja elektriposti otsast elektriliini juhet.
Nagu järgnevast tabelist nähtub, on tänavu esimese kolme kuuga pandud toime 34 kuritegu rohkem kui oli kuritegusid mullu I kvartalis. Suurenemise osakaal on 17,2%. Kasv tekkis selle aasta kahel esimesel kuul. Veebruari lõpuks oli maakonnas mullusega võrreldes 41 kuritegu rohkem ja kasvu osakaal 36,3%. Märtsis kasv ei jätkunud ja tänaseks on maakonnas mullusega vargil käidud 15 juhul ehk 11,1% rohkem kui möödunud aasta samas vahemikus.
Teisipäev, 4. aprill
Eesti Post näeb tulevikku mobiilsetes postipunktides
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Põltsamaa kultuurimaja lava saab uue eesriide
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
KÜSITLUS
Milline oli parim aprillinali?
Kuremaal küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVITŠ
JUHTKIRI
AARE KIRNA
KIRJAD
Jõgevamaa Suurte Perede Ühendus
MAIRE NOORMÄGI,
viie lapse ema Puurmanist
Murelik majaelanik
MAJANDUS
AS Jõgeva Vesi kaebab kohtuotsuse edasi
RAIVO SIHVER
Tarbijakaitsjad kutsuvad ettevõtjad kohvile
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kuidas me esimesel aprillil tünga saime
UUDU ja AADU
Tervitab Kreisy psühholoog ANTI DEPRESSANT
MAGUS KISS
MISS MARY OF SWEDEN
SPORT
Spordikongress tõi selgust Jõgevamaa spordiellu
JAAN LUKAS
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Jõgeva kunstikool ja Põltsamaa kunstiselts vahetasid näitusi
RIINA MÄGI
Perearstid on mures tervisekaitsenõuete pärast
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Varas käis omaniku enda võtmega sees