Vooremaa
Teisipäev, 3. oktoober 2000. a.

Paunveres peeti ülemaalist väljanäitust

Möödunudlaupäevasel suurel Paunvere väljanäitusel ja laadal näisid olevat koos kõik eestimaalased, kellel vähegi millegagi kaubelda oli, või kel mõnigi kroon taskus, et midagi osta.

Kui palju inimesi laadaplatsil, nunnunäituse telgis, käsitöönäitusel, klaasikojas, muuseumis ja mujal Palamuse vahel ringi saalis, jääbki teadmata, sest kümnekroonise pääsme pidid ostma vaid need, kes loteriil osaleda tahtsid. Kes pakkus osalenute arvuks kahtkümmend tuhandet, kes enamatki. Teadmata jääb seegi, kui suur hulk kroone laadaplatsil omanikku vahetas. Igal juhul oli see väga suur hulk, sest osta sai peaaegu kõike nööpnõelast külmkapini, nööbist ülikonnani ja puulusikast hiigeltünnini.

Peale inimeste võis laadaplatsil kohata igasugu loomi. Äksi aiandustalunik Arno Korb oli kohale toonud paar kitsekest, küülikut ja hane, keda lapsed käega katsuda said, Vaike Mikker Visustist näitas aga villakhiiri ehk tšintšiljasid. Ühel pullmullikal oli veidi kehvemini läinud: tema sattus laadale postuumselt. Palamuse Lionsklubi liikmete poolt vardasse aetud, müüdi ta viilakate kaupa maha. Koos leiva või kapsasupiga.

Supipaja vahetus läheduses seisnud inimskelett viis mõtted sellele, et ega supi sees äkki... Tegelikult pidi nimetatud luukere — vana ja mittekomplektne — rahvast sööma innustama, sest laadal teenitud tulu annetavad lõviklubilased Palamuse Gümnaasiumile uue luukere soetamiseks.


Rootsi värv ja punsli õli

Laada esitlusplatsil keetis punt Ilmajoe põllumajanduskooli kaugõppeosakonnas agronoomiat õppivaid soomlasi rootsi värvi. "Paljud vanemad inimesed on öelnud, et enne sõda oli rootsipunane Eestiski väga levinud, aga pärast sõda tulid nö moodsamad värvid peale," ütles soomlaste eesti keelt rääkiv "pealik", Ikaalisest pärit talunik Esko Tapiainen. "Aga see värv tasub uuesti au sisse tõstmist: rootsipunane on teistest värvidest odavam ja ka vastupidavusel pole sellele vastast."

Politseimehed näitasid esitlusplatsil oma tehnikat ja abivahendeid. Eriliselt palju oli miskipärast neid, kes tahtsid alkomeetritorusse puhuda — täiesti vabatahtlikult sealjuures. Üks Palamuse mees kurtis, et võtnud apteegis punnsuutäie punsli õli ja lidunud siis jooksuga politseimeeste juurde, et ära proovida, kui kange kraam see ikkagi on, aga kui puhumisjärg pärast pooletunnist sabasseismist lõpuks temani jõudis, ei näidanud riist enam midagi, puhu või silmad kukla taha.


Viieline võlgu

Suud tuli laadal pruukida paljudel, kõige rohkem aga kindlasti päevajuht Reet Linnal ja oksjonipidaja Samuel Golombil. Golomb tegi laadaoksjonist lausa etenduse ja suutis suurema osa kraami ka kasudega maha müüa. 10 000-kroonise šoti poni mahaparseldamiseks jäi muidugi ka tema lõugadest väheks,

aga Avinurme puutöömeistrite välja pandud saunakibust, kulbist ja seebist koosneva komplekti nullkroonine alghind 310 krooni peale üles kruvida oli tema käes käkitegu.

Ühtekokku andis oksjon tulu umbes 8000 krooni, mis läheb laadakorralduskulude katteks.

Laadaloterii kujunes natuke vähem lõbusaks, kuna väljaloositud numbritega pääsmete omanikud olid üldjuhul juba uttu tõmmanud. Välja arvatud Jõgeva proua Vaili Vask, kes sai kümnekilose ämbritäie Vivacolori valge värvi omanikuks. "Kodus ongi just remont pooleli," oli loteriivõitja õnnelik. Kui Maaleht loterii võidunumbrid avaldab, leiavad ehk omaniku ka teised võidud.

Kui väljanäituse parimatele kiituse kirjad ja Paunvere viierublased välja olid jagatud, arvasid Paunvere väljanäituse "ristiisad" Georg Pelisaar ja Olev Jaksi, kes seekord tootsid telepilti Kanal 2 le, et kuigi laadaliste arv kerkib nagu pärmitainas, saavad palamuslased selle massi ohjamisega aasta-aastalt üha paremini hakkama.

"Laadaaeg on õigesti valitud. Palamusel viibinud põllumajandusminister Ivari Padargi rõhutas, et põllumehel on just nüüd, kui saak salves, paras hinge tõmmata ja laadal lustida," ütles Jaksi. "Aga kuni Palamusel on veel kas või üks pere, kes laadast kasu ei saa, on üritusel veel kasvuruumi," arvas Pelisaar.

Ja Palamuse kiriku kassasse olevat laadakorraldajad Jaksi ja Pelisaare meelest võlgu vähemalt ühe kuldse viierublase: septembri lõpu kohta tavatult sooja ja päikeselise ilma eest.

RIINA MÄGI


Maarja õpetajatele ei jätku palgaraha

Tabivere vallavolikogu hariduskomisjon arutas, kuidas kindlustada õpetajate töötasu Maarja Keskkoolis, kus seoses õpilaste arvu vähenemisega napib palgaraha.

"Möödunud õppeaastal õppis Maarja Keskkoolis 182 õpilast. Praeguseks on õpilaste arv aga vähenenud 165ni. Mõned lapsevanemad on Maarjast eelkõige tõsise tööpuuduse tõttu ära kolinud ja nende lapsed õpivad nüüd Tabivere Keskkoolis või Tartu koolides," rääkis Maarja Keskkooli direktori kohusetäitja Liidia Lobareva.

"Seoses õpilaste arvu vähenemisega ei jätku tänavuse aasta lõpuni palgafondi Maarja õpetajatele töötasu maksmiseks. Arutasime hariduskomisjoni nõupidamisel, kuidas kulusid kokku hoida, et õpetajatele saaks palka maksta. Üks võimalus väljapääsuks oleks liitklassi moodustamine esimese ja teise klassi õpilastest," märkis Tabivere vallavanem Aare Aunap.

"Maarja õpetajate palgaprobleeme arutatakse ka oktoobrikuisel Tabivere vallavolikogu istungil, kus on päevakorras teisedki haridusküsimused," lisas ta.

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Torma lasteaias Linnutaja peeti 25.—29. septembrini mihklinädalat, mis lõppes mihklilaadaga. Eile kohtusid Sadala kooli õpetajad ja vanemate klasside õpilased Riigikogu saadiku Villu Reiljaniga. Homme viib MTÜ Hea Algus koolitaja Taimi Schmidt lasteaias Linnutaja läbi valla koolieelikute vanematele seminari teemal "Kuidas väike laps mõtleb ja õpib". Neljapäeval on Sadala kooli algklasside õpilaste ekskursioon Kalevipojaga seotud paikadesse, giid on Asta Paeveer. Õpetajate päeva puhul on neljapäeval Demose baaris vallavanema vastuvõtt lasteaia Linnutaja pedagoogidele. Reedel korraldab Torma kooli üheksas klass koolis traditsioonilise õpetajate päeva. Õhtul toimub koolimajas disko. Reedel on Torma, Laiuse ja Sadala kooli õpetajate ühine õpetajatepäeva tähistamine matkaga looduse õpperadadele ning kohtumine kirjanik Kati Murutariga.


Tabivere vald

Sotsiaalkeskuses alustas möödunud nädalal uut hooaega beebikool. Homme tähistatakse Elistvere loomapargis loomade kaitse päeva. Viljandi Kultuurikolled¾i rahvamuusikaansambel annab homme kontserdi Maarja Keskkoolis.


Saare vald

Reedel peeti mihklipäevaüritust Saare koduloomaaias koos loomaomanikega. Saare aktiviseerimiskeskuses lõppesid möödunud nädalaga kaks nädalat kestnud saemotoristide kursused. Valla rahvamajades alustavad sellel nädalal

tegevust isetegevusringid.


Põltsamaa vald

Eile alustati Vaibla puhkebaasi katuse remondiga. Kamaris oli eile koos Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatus. Lustivere Põhikoolis oli eile hoolekogu koosolek. Täna on Lustivere kooli I—IV klassid õppematkal Alatskivil ja V—IX klassid traditsioonilisel õppeekskursioonil Pandivere kõrgustikul. Neljapäeval korraldab kooli õpilaste omavalitsus õpetajate päeva tähistamise. Reedel organiseerib koolis õpetajate päeva tähistamist Adavere kooli õpilaste omavalitsus. Esku lasteaed-algkoolis on ülekooliline olümpiaalane viktoriin.


Põltsamaa linn

Eilsest kuni reedeni on Põltsamaa Ühisgümnaasiumis muusikanädal, mille raames korraldatakse iga päev kontserte ja kohtumisi. Eile arutati Põltsamaa linnavalitsuses koos Pajusi valla ning Põltsamaa linna ja valla esindajatega raamatukogude jaoks välja ehitatud ühiselt kasutatavate internetiühenduse seadmete haldamist. Kohal oli maavalitsuse infosüsteemide talituse juhataja Liisa Ukrainski. Eile oli linnavalitsuse istung. Lasteaed-algkoolis Tõruke oli külas Erika Salumäe, kes andis üle spordinädalal võidetud diplomeid. Homme peetakse Tõrukeses töötajate üldkoosolekut ametiühingu loomise küsimuses. Kultuurikeskuses avatakse homme Jelena Kesa isiknäitus "Esimesed katsetused".

Neljapäeval on lasteaed-algkoolis Tõruke juhataja vastuvõtt maja teenindavale personalile õpetajate päeva puhul. Reedel on samas traditsiooniline õpetajate päeva üritus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste abiga. Lossi restoranis on samal päeval linnapea vastuvõtt koolide õpetajatele.


Puurmani vald

Neljapäeval oli vallavolikogu istung, mille põhjal saadeti maavanemale ka vallarahva seas läbi viidud küsitluse tulemusena seisukoht haldusreformist. Täna on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on maaga seotud küsimused. Ühtlasi valitakse valla ettevõttele OÜ Puurmani OV uued juhatuse liikmed.


Pala vald

Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli ka uue vallavanema valimine.


Palamuse vald

Laupäeval peeti Palamusel suurt Paunvere väljanäitust ja laata. Neljapäeval tähistatakse õpetajate päeva Luua Algkoolis. Pühapäeval on Palamuse rahvamajas Eesti Draamateatri etendus "Kunst".


Pajusi vald

Reedel peeti Aidu LasteaedAlgkoolis mihklipäevapidu. Laupäeval sõidavad Pajusi jalgpallipoisid võistlema Kehrasse.


Mustvee linn

Reedest kuni pühapäevani korraldati Mustvee linna spordihoones rahvusvaheline korvpalliturniir Mustvee Cup 2000. Eile pidas töökoosolekut linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Neljapäeval tuleb kokku eelarvekomisjon. Samal päeval korraldatakse linnas avalikud mõttetalgud linna arengukavast. Homme on kultuurikeskuses leivanädala puhul lasteteatri Reky etendus "Kakuke". Laupäeval on kultuurikeskuses disko.


Kasepää vald

Möödunud pühapäeval külastas valla piires asuvaid kalatööstusi edasiste projektide asjus Jovhen Ramus Saksamaalt, kes tegutseb maa- ja veeliitude konsultandina Eestis.


Jõgeva vald

Nädalavahetusel viibisid Lätimaal Ada¾is, Riias ja Siguldas sõprusturniiridel Laiuse spordiklubi Contra ja Jõgeva valla ning linna spordiklubi Forte korvpallipoiste ühisvõistkond ning nende treenerid Ergo Prave ja Arvo Sakjas. Koos nendega oli Lätimaal Jõgeva valla kultuuri-, spordi- ning haridusnõunik Marika Prave, kes kohtus kohalike valdade sotsiaal- ja haridusala töötajatega edasise koostöö asjus. Eile pidas koosolekut vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjon. Täna on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on eelarve küsimused jm. Homme peetakse Kuremaa Algkoolis loomakaitsepäeva.

Vaimastveres on homme laste jooksu seeriavõistluse III etapp. Neljapäeval korraldab Kuremaa Algkool pahupidi päeva. Laiuse pastoraadis on neljapäeval valla lasteaedade ja koolide õpetajatele pidulik kontsertkoosviibimine. Reedel korraldatakse Laiuse koolis II Nupula viktoriin. Eeloleval pühapäeval on Laiuse pastoraadi saali talvekirikuks pühitsemine. Sellel nädalal on oodata internetiühenduse sisseviimist Siimusti ja Kuremaa raamatukogusse. Alates oktoobrikuust on Kuremaa ja Ellakvere piirkonnas uue sotsiaalhooldustöötajana ametis Silvi Kerb.


Jõgeva linn

Eile oli maavalitsuses nõupidamine ühistranspordi korraldamisest maakonnas. Täna on maavalitsuse saalis Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja asutamiskoosolek. Jõgeva kultuurikeskuses on täna iganädalane ehitusnõupidamine. Neljapäeval jätkatakse nädal tagasi pooleli jäänud linnavolikogu istungit. Jõgeva Gümnaasiumis kohtuvad koolide direktorid linna haridus- ja kultuurinõunikuga.



ARVAMUS

KIRJAD

Selge jutt

Eesti ajalehed toovad ikka ja jälle ära meie pensionäride ja nende kiiresti (poliitiliselt) kosuvate eestkostjate — vaadake, kui kaalukalt on nad Riigikogus esindatud! — kurtmisi, ilma, et oleks tehtud ühtki konkreetset ettepanekut pensioni tõstmiseks vajaliku raha leidmiseks.

Nüüd on hr Aleksander Kõrgesaar asunud 28. septembri Vooremaas jõuliselt seda probleemi lahendama: milleks maksta olümpiavõistlejatele võidupreemiaid, sest hr Kõrgesaar neid ei tunne!

Viimaks ometi on üks konkreetne ettepanek pensionäride elujärje parandamiseks! Loodetavasti ei jää see hr Kõrgesaarel viimaseks, kui ta just ise ei hakka järgmiseks olümpiaks valmistuma: "Kellel on tahet ja viitsimist, see jõuab võistlustel kolmandast kohast allapoole, kas või kuuendaks, aga siis on ka mingisugune rahasumma teenitud. Kui aga juhuslikult saavutatakse koht esimese kolme hulgas, on kopsakas rahasumma…"

Minul isiklikult ei ole midagi selle vastu, et hr Aleksander Kõrgesaar saaks kasvõi miljonilise preemia olümpiavõidu eest! Hoiame talle siis üheskoos pöialt.

MART AROLD,

pensionieelik


Üleskutse haldusreformi kohta

Haldusreformist on räägitud nii ja teisiti. Kohalikel omavalitsustel on olnud võimalus ühineda ja selle eest riigilt toetustki saada. Küsigem nüüd nende arvamust, kes on ühinenud.

23. septembri ajalehes Koit kirjutas Maris S. Kaasik artikli "Reform tehakse piitsa ja präänikuga", milles kajastatakse Viljandi lähedal toimunud ajakirjanike kokkusaamist peaminister M. Laari ja siseminister T. Loodusega.

Samas artiklis on ära toodud ka peaministri ja siseministri vastused küsimusele "Milleks seda reformi üldse vaja on?". Härra Laar vastab, et "reform on vajalik omavalitsuste pakutavate avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmiseks". Härra Loodus täiendab: "Tulevikus asendab ametiasutustes käimist internet. Riik funktsioneerib 24 tundi ööpäevas." Võibolla???

25. septembri Postimehes annab intervjuu ekssiseminister Olari Taal, kes hoiatab, et haldusreformiga venitades töötab aeg koalitsiooni kahjuks (!!!) ja kutsub peaminister Mart Laari võtma haldusreformi toetuspunktiks regionaalminister Toivo Asmeri pakutud 15+5 mudeli.

Mind ajendaski kirjutama see, et lollusi on Eestimaal ja mujalgi ennegi tehtud, kuid oleks aeg hakata vigu tunnistama ja nendest ükskord õppima, ka teiste vigadest. Eestimaa inimesed on muutunud apaatseks ja ükskõikseks, on pettunud ja löövad käega kõigele, et "loodusõnnetuste vastu ei saa".

Olen üks nendest omavalitsusametnikest, kes võib jääda haldusreformi tulemusel ilma oma ametikohast, kuid ma ei karda seda. Olen ka töötu leiba maitsnud ja elan veel. Kolisin Värskasse selle aasta alguses ja mulle öeldi sõnaselgelt, et olen napakas, et vahetan oma suhteliselt soodsa elukoha ääremaa vastu. Ja ma ei saa salata, eks hirm oli ikkagi. Aga kui jätta kõrvale paar ebameeldivat intsidenti, siis on mind hästi vastu võetud ning minagi olen selle piirkonna inimesed ja nende mured omaks võtnud ja nende moraalset toetustki juba tunda saanud.

Probleeme on ääremaal palju. Raha ja tööd napib, teed on viletsad, bussiliiklus vilets jne. Noored lähevad linnadesse ja välismaale. Vähesed liiguvad vastassuunas.

Ma ei ole põhimõtteliselt haldusreformi vastu, kuid see tuleb siiski arukalt ja targalt läbi viia ning elanike arvamusi arvestada. Linnaametnikud peaksid käima rohkem maapiirkondades oma eesmärke ja plaane rahvale tutvustamas ning selgitusi jagamas.

Seetõttu kutsungi kõiki Eestimaa elanikke, eelkõige maaelanikke, üles oma sõna sekka ütlema. Minge oma valla ja linnavalitsustesse ning öelge välja, mida te asjast arvate. Haldusreform puudutab ju lõpptulemusena ikkagi elanikkonnale pakutava teenuse kättesaadavust, seega meid kõiki. See, et päris palju inimesi võib jääda tööta, käib asja juurde, kuid kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või milline see eesmärk tegelikult on, see, mida kõvasti välja ei öelda?

Kui valitsus otsustab haldusreformi läbiviimiseks võtta aluseks 15+5 mudeli, siis on see kõike muud, kui arvestamine oma rahvaga. Noorte äravool maalt suureneb siis veelgi ja maale jääb suhteliselt eakas elanikkond. Hiljuti kirjutasid lehed, et paljud maakauplused ei vasta euronõuetele ja suletakse. Paneme vallamajad, rahvamajad, lasteaiad ja koolid ka kinni, sest sinna ei jätku varsti inimesi.

On suur vahe, kas minna leiba ostma kohalikust külapoest ja asju ajada kohalikus vallamajas, või sõita maakonnakeskusesse. Vaevalt, et need üksikud ametnikud, kes siis ametisse jäävad, kõiki asjatoimetusi ajama hakkavad. Juba puht füüsiliselt käib see üle jõu.

Ja väita, et internet tulevikus ametiasutustes käimist asendama hakkab, on veelgi eluvõõram. Kui just valitsusel ei ole plaanis haldusreformi käigus igasse maaperesse tasuta arvuti kinkida, sest vaevalt pensionärid jõuavad infotehnoloogia arenguga kaasas käia. Ka USAs ei ole kaugeltki igas majapidamises arvutit.

Minu isa sai omal ajal 25+5, ja see 15+5, antagu mulle andeks, kõlab kõrvus umbes samuti, küll veidi teises valguses, kuid ehk tulebki siia võrdusmärk vahele panna? Siis on küll nii, et "Jumal kõrgel, keiser kaugel" ja "Uppuja päästmine on uppuja enda asi".

Kui 1949. aastal mu isa koduküla, kus oli 110 majapidamist, peaaegu kõik Siberi avarustega tutvuma saadeti, siis tagasi nii paljud ei tulnud. Ja neil, kes tulid, polnud kuhugi tullagi, sest talud olid kellegi teise valdustes. Tänaseks on kogu tolleaegne küla inimtühi, mitte ühtegi "suitsu", ainult metsloomad uitavad segamatult ringi. Siinkohal tahan tõmmata veel ühe võrdusmärgi, aga kuhu, seda ma ei ütle. See jäägu igaühele enda mõelda. See võib olla Eesti saatus tulevikus.

Noored läinud, vanad surnud, talud tühjad, põllud söötis — ainult tuulte tallermaa! Paar päeva tagasi käisin ühes Võrumaa majapidamises, kus elab kaks pensionäri. Nende suhtumine Eesti riiki oli väga halb. "See ei ole selline Eesti Vabariik, mida me igatsesime ja ootasime kui "valget laeva"." See eelmine, sotsialistlik kord, oli nende silmis rohkem hinnas, sest siis jagus inimestel vähemalt tööd. Väga murelikud olid nad Eesti tuleviku pärast ja see pole ainus pere, kes nõndaviisi mõtleb.

Tahan rõhuda valitsuse südametunnistusele, kui neile selline tunnistus üldse on antud, vanasõnaga "Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika". Kutsun veelkord kõiki Eestimaa elanikke üles oma arvamust avaldama. Tehke seda, pärast on hilja kiruda. Omavalitsuste ametnikud ja rahvaesindajad, kes te olete ju ellu kutsutud just oma rahvast teenindama, mõelge rohkem oma elanikkonna peale ja kuulake nende arvamusi, enne kui oma lõpliku seisukoha välja ütlete. Veel ei ole pöördumatult hilja.

Leian, et väikevallad võiksid tõepoolest ühineda, kuid see peaks olema ikkagi arukalt ja hoolikalt läbi mõeldud. Pole mõtet teha uusi omavalitsusi, mis on kunstlikult moodustatud või territoriaalselt liiga pikaks venitatud. Siseministeeriumi poolt kunagi välja pakutud 110 valda on veel arusaadav, kuid see 15+5 on minu jaoks küll täiesti vastuvõtmatu.

Aga öelgu igaüks ise, mis ta sellest haldusreformist arvab.

LAINE MÄNNIK,

Värska vallasekretär


JUHTKIRI

Kas hinnatõus on paratamatu

Tänast Eesti majanduselu iseloomustab peaaegu totaalne hinnatõus, mis paljudel inimestel ka vererõhu tõusma ja tuju langema paneb.

1. oktoobrist suurendas Eesti Telefon kohalike kõnede maksumust. Uuest aastast kallinevad ka elektritariifid. Et iga ettevõte tahab turul vee peal püsida, toimib majanduses sageli hindade ahelreaktsioon. Kui ühes valdkonnas hinnad tõusevad, juhtub sama ka teistes majandusharudes.

Hindade tõusu võib kiruda, kuid sageli kipub selline nurin jääma hüüdjaks hääleks kõrbes. Firmadele (Eesti Telefon, Eesti Energia) on esmatähtsad majanduslikud huvid ning pealegi soovivad nende töötajad head palka ja hoones eurotasemel sisustust. Huvitav, millised tagajärjed oleksid hinnapoliitikal siis, kui inimesed hakkaksid massiliselt omamoodi protestiaktsioonina minimaalselt elektrit tarbima ja telefoni kasutama. Võib aga arvata, et igapäevase elu ja töö tõttu ei saa paljud sellise hammaste näitamisega kaasa minna.

Samas sunnib hinnatõus inimesi ökonoomsemalt mõtlema. Küllap peab paljudes kodudes ja töökohtadeski enam arvestama selliseid aabitsatõdesid, et asjata ei maksa toas elektripirni põletad ning et telefon on asjaliku jutu ajamiseks, mitte lobisemiseks. Kindlasti on ökonoomsemateks eluviisideks kavalamaidki nippe. Ehk vajaksid inimesed rohkem õpetusi ja nõuandeid, kuidas kohaneda muutlike majandusoludega, et mitte eluraskustele alla jääda. Teemakohaseid õpetusi võiks jagada ajakirjanduses ning miks mitte ka spetsiaalsetel täiendus ja nõustamiskursustel.

Ühtlasi vajavad inimesed psühholoogilisi nõuandeid, kuidas seoses hinnatõusuga muuta oma harjumusi. Selliseid kursusi võiksid näiteks korraldada kohalikud omavalitsused, kelle kohustus oleks huvi tunda, kas ühe või teise piirkonna inimesed suudavad oma eluga toime tulla.

Riik, eriti siis, kui võimul on parempoolne koalitsioon, hindasid tavaliselt ei reguleeri. Küll võib aga turumajanduslikus ühiskonnas aidata hindasid inimsõbralikuks muuta konkurents. Nii võidaksid kindlasti tarbijad, kui Eestis hakkaksid telefoniteenuseid pakkuma ja elektrienergiat müüma erinevad firmad. Monopoolsus paneb aga inimesed tihti sundolukorda ning võib kergesti viletsasse seisu jätta ka teenuste ja kaupade kvaliteedi.

3. oktoober 2000


Nool soosingus

Vooremaa küsis 26. ja 28. septembril inimestelt: "Kas teil on Eesti olümpiakoondises keegi eriline lemmik või olete hoidnud kõigile võrdselt pöialt?"

Vastas inimesi Jõgevalt (14%), Põltsamaalt ja Mustveest (8%), Voorelt (4%), Vaimastverest, Siimustist, Sordist, Viruverest, Alaverest, Vaiatust, Tabiverest, Laiuselt, Raaduverest, Õunalt, Sulustverest, Piibumäelt, Pakastelt, Valgmast, Rannalt, Aidust, Umbusist, Maarjast, Väägost, Ovanurmest, Kudinalt, Kaareperest, Tapikult, Pauastverest, Liikatkult, Jürikülast, Luualt, Iraverest, Kaudest, Kamarist, Teilmast, Pikkjärvelt (2%). 2% olid teismelised, 8% 20ndates, 16% 30ndates, 22% 40ndates, 16% 50ndates, 30% 60ndates, 6% 70ndates eluaastates. 42% olid mehed.

12% ei toetanud kedagi, sest ei jälginud olümpiamänge oluliselt. Kõiki Eesti olümpialasi toetas 38%. 1% toetus oli maadluskoondisel, 2% erilist toetust oli vendadel Tõnistetel, Jõgevamaalt pärit jalgratturitel, Indrek Pertelsonil ja Jüri Jaansonil. 43% toetus kuulus Erki Noolele.

Huvitav fakt on see, et Noole fännide arv oli teisel küsitluspäeval, st pärast tema võitu, väiksem kui esimesel, enne võistlust. Esimese 20 hulgas oli Noole tuliseid austajaid 60%.

MARGUS KIIS



MAJANDUS

Ka Jõgevamaal liigub võltskaupa

Jõgevamaal liigub võltskaupa nii Mustvees, Põltsamaal kui ka Jõgeval. Turgudel müüakse Adidase, Nike’i ja Reeboki kaubamärgiga sarnast kaupa.

Müüjate seletuste järgi on nad tooted ostnud Leedust ja Poolast. Eesti piiril neil kaubaga probleeme ei tekkinud. Kuna teoreetiliselt peaks võltskaup selguma piiril, siis ei osanud paljud vahelejääjad kauba ehtsuses kahelda.

Kohus jäi aga teisele seisukohale. Eeltoodud kaubamärgiga toodete maailmaturuhinnad on teada. Originaaltoodete ostmisel välismaalt ja kodus kasumiga edasimüümisel ei saa hind olla oluliselt odavam üldteada hinnatasemest. Kontrollimiste tulemusena ära võetud kaupadel see nii aga oli.

Visuaalsel vaatlemisel tuvastavad kontrollijad võltskauba mitme tunnuse põhjal: kaubamärk ei vasta nõuetele või siis kasutatakse mitut kaubamärki koos. Toote küljes peab olema tootja firma pandud kvaliteedinäitajaid sisaldav paber, seda koos toote tunnustega, alates kasutatavast materjalist kuni eseme suuruseni välja. Materjali ja õmbluste kvaliteet ei pruugi võltskaubal vastata originaaltoodete omadele jne.

Reeboki kaubamärgiga varustatud toote tunnussildis peab olema tunnusriba nagu rahalgi. Adidas ja Nike on välja töötanud vastavad tunnuspaberid. Võltsitud toodetel on need teistsugused või puuduvad üldse.


Võltskauba müüjad kohtusse

Kontrollimiste tulemusena toimus Jõgeva Maakohtus viis kohtuistungit nelja müüja üle. Nii oli 6. juunil Eda K-le kuuluvas Põltsamaa bussijaama müügikioskis müügil 14 paari Nike’i kaubamärgiga sarnaselt tähistatud spordijalatseid. Toodete kvaliteet ei vastanud kaubamärkide omanike kehtestatud nõuetele. Kontrollimisel märgitud spordijalatsid oli müüja toonud Poolast.

9. juunil kauples füüsilisest isikust ettevõtja Eha T Mustvee linna kioskis võltsitud Nike’i (12 eset) ja Adidase (19 eset) kaubamärgiga varustatud riiete ning jalanõudega. Kauba oli ta toonud kaks aastat tagasi Leedust. Müügile pani esemed seetõttu, et tahtis kaubast lahti saada.

16. juunil avastas politsei füüsilisest isikust ettevõtjale Jelena Š-le kuuluvast Jõgeva turuplatsi müügikioskist võltsitud Nike’i (101 toodet), Adidase (72 toodet) ja Reeboki (1 toode) kaubamärgiga tooteid. Kauba oli ta toonud Leedust. Eesti piiri ületamisel kauba osas probleeme ei olnud.

22. juunil kontrollis politsei Mustvee turul Olga S müüdavat kaupa. Kontrolli käigus avastati kolm paari Adidase kaubamärgiga sarnase markeeringuga spordidresse. Müüja tunnistas, et oli dressid ostnud mõni aeg tagasi oma pereliikmete tarbeks. Kuna keegi neid kanda ei soovinud, siis otsustas ta need maha müüa hinnaga 50 krooni paar.

22. juunil müüs töötu Valeri L Mustvee turul ühte paari Nike’i kaubamärgi sarnase markeeringuga jalatseid.

16. juunil Mustvee linna turuplatsil läbi viidud kontrolli tulemusena avastati Eha T-le kuuluvast müügikioskist viis paari Nike’i kaubamärgiga sarnase markeeringuga varustatud spordijalatseid.


Kaubast ja rahast ilma

Kohus tuvastas, et kõigil juhtudel oli tegu võltsitud kaubaga, mis kuulus konfiskeerimisele ja hävitamisele. Müües võltsitud kaupa, on müüjad rikkunud tarbijakaitseseadust. Valeri L puhul lõpetati menetlus tähtaja möödumise tõttu.

1. augustil toimunud kohus otsustas Eda K-lt ASi AB Tibar & Partnerid kasuks välja nõuda õigusabi kulud summas 2360 krooni. 7. augustil toimunud kohus määras Eha T-le rahatrahvi 30 päevapalga ulatuses ehk 1380 krooni. Kohus mõistis kannatanute, Adidas International B V ja Nike International Ltd kasuks välja õigusabi kulud kokku summas 4390 krooni. 18. augustil toimunud kohus määras Eha T-le teistkordse juhtumi eest rahatrahvi 10 päevapalga ehk 460 krooni ulatuses. Ühtlasi mõisteti kannatanu ASi AB Tibar & Partnerid kasuks välja õigusabi kulud summas 1770 krooni.

1. augustil toimunud kohus määras Jelena Š-le rahatrahvi 100 päevapalga ehk 4600 krooni ulatuses. Kannatanute ASi AB Heta ja ASi AB Tibar & Partnerid kasuks mõistis kohus välja õigusabi kulud kokku summas 8191 krooni.

24. augustil toimunud kohus mõistis Olga Slt kannatanu ASi AB Heta kasuks õigusabi kulud summas 2478 krooni.

RAIVO SIHVER


Jõgeva linna veemajandusele 25 miljonit krooni

Tänavu ehitatakse Jõgeva linnas 30 miljoni kroonise ehitusmaksumusega reoveepuhastit, mis peaks valmis saama järgmise aasta aprillis. Suund on aga võetud juba uue projekti käivitamisele, millega tahetakse oluliselt parandada Jõgeva linna vee ja kanalisatsiooni olukorda. Tööde kogumaksumuseks on esialgu kavandatud 25 miljonit krooni.

Nii võib Jõgeva linn saada kolme aastaga ligi 55 miljoni krooni ulatuses investeeringuid.

Eeluuringutega ja projektide koostamisega alustatakse järgmisel aastal ning aastal 2002 loodetakse tööd kokkulepitud mahus ka teha. Seejuures toetutakse Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programmile (rahvakeeli 17 linna programm), mille kogumaksumuseks on 600 miljonit krooni. Programmi raames loodetakse parandada 17 linna veemajanduse olukorda.

Programmi nõukogus on igast linnast üks esindaja. Raha tuleb Põhjamaade laenust, Riiklike Investeeringute Programmist (RIP), Euroopa Liidu abist. Vajalik on omavalitsuste ja vee-ettevõtete 10%line osalus (Jõgeva linnas ligi 2,3 miljonit krooni).

Tööde teostamise aluseks on 1998. aastal firma SWECO International koostatud Jõgeva linna veemajanduse eeluuring. Tegutsetakse linna volikogu 17. juuni 1999. a otsuse alusel. Praegu on nimekirjas 12 objekti. Lõplik valik tehakse oktoobrikuu jooksul.

Kõige suuremahulisem töö, mis koosneb omakorda allobjektidest, tehakse raudtee ja Pedja jõe vahelisel alal (näiteks Kalda, Aamisepa). Eeldatav maksumus võib ületada 6 miljonit krooni.

Järgmine suurem reovee kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja lahkvoolseks ehitamise objekt algab Suurelt tänavalt suunaga Suvila tänavale. Maksumuseks hinnatakse ligi 5,7 miljonit krooni.

Koostöös Jõgeva vallaga kavatsetakse projekteerida ja rajada reoveesurvetrass Jõgeva alevikust linna kanalisatsioonisüsteemi. Viiakse läbi eeluuring, mille käigus tehakse kindlaks, kas vana trassi saab kasutada või mitte. Kuna kanalisatsioonitrass oli varem valmis, kui ehitati raudteeviadukt, siis võib viaduktialune osa trassist olla kõige rohkem kannatada saanud. Kasutamiskõlbmatuse korral projekteeritakse ja ehitatakse välja uus trass.

Jõgeva linna veemajandusspetsialisti Vello Ründva sõnul on eeldused projekti käivitumiseks olemas. Selleks, et asjad läheksid nii nagu kavandatud, on vaja veel teha eeltööd ja vastu võtta ka vastavasisulisi otsuseid.

RAIVO SIHVER


Mustvee linn kavatseb osta kommunaalteenust eraettevõttelt

22. septembril toimunud Mustvee linnavolikogu istungil arutati, kuidas likvideerida linna asutuse Mustvee Kommunaal võlad riigile.

Mustvee linnavolikogu andis linnapea Pavel Kostrominile volitused kirjutada alla maksegraafikule Mustvee Kommunaali võlgade likvideerimiseks. "Volikogu istungil arutati ka võimalust leida tulevikus eraettevõte, kellelt linn ostaks kommunaalteenust," ütles volikogu esimees Kulno Pajula.

Volikogu istungil oli kõneaineks ka haldusreform. "Volikogu liikmete arvates võiks tulevases haldusjaotuses Jõgevamaal olla kolm valda Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee ümbruses. Üle-eestiliselt välja pakutud haldusreformi kavad tunduvad meile aga liiga pinnapealsed ja puudulike põhjendustega," märkis Kulno Pajula.

Linnavolikogu istungil kinnitati ka sadama ala detailplaneering ja kuulati informatsiooni arengukava koostamise käigust ning Riiklike Investeeringute Programmi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest laekunud raha kasutamisest vee ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamisel.

Volikogu uueks revisjonikomisjoni esimeheks valiti kalurifirma OÜ Omedu Rand juhataja Jüri Vooder, sest senine esimees Ignati Aganitš palus ennast ametist vabastada pingelise töö tõttu. Ignati Aganitš jätkab tööd revisjonikomisjoni liikmena ka edaspidi.

JAAN LUKAS


Kuremaal peeti õppurite künnivõistlust

Olümpiamängude viimasel nädalal peeti Kuremaa põllumajandustehnikumi

õppemajandi põldudel üleriigilised kutseõppeasutuste õppurite künnivõistlused. Võõrustajad pidid leppima neljanda kohaga.

Kahel päeval võistles rohumaa ja kõrrekünnis 14 noort. Üldkokkuvõttes tulid esikohale Valga Kutseõppekeskuse noorkündjad, järgnesid Tihemetsa Põllutöökool ning Türi Teenindus- ja majanduskool. Kuremaa tehnikumi esindajad Tiit Bock, kellele see oli kolmas koolidevaheline võistlus, ja esmakursuslane Üllar Kukk tulid seitsme võistkonna seas neljandaks. Individuaalarvestuses jõudis esikohale Valga KÕKi õpilane Jaanus Zarubin; Tiit Bock oli seitsmes, Üllar Kukk üheteistkümnes.

ARDI KIVIMETS


Jõgevamaal võidakse hakata optimeerima bussiliine

Esmaspäeval Jõgeva maavalitsuses toimunud ühistranspordiprobleeme käsitleval nõupidamisel olid kõneaineks ka võimalikud muudatused bussiliikluses seoses kütuse hindade tõusuga.

Arutelul, mida juhtis maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, leiti, et kütuse hinna tõus võib põhjustada vajaduse teatud liinide optimeerimiseks. "See tähendab kas liinide ühendamist, suuremate busside kasutusele võtmist või halvemal juhul liinide likvideerimist," ütles Aiaots Vooremaale.

"Igas Jõgevamaa piirkonnas leidub bussiliine, mille sõitudelt laekub raha alla krooni ühe liinikilomeetri kohta," lausus osaühingu Jõgeva bussikeskus juhataja Liia Saatre.

Bussiliikluse reguleerimine seoses kütuse hinna tõusuga on arutlusel ka tuleval nädalal toimuval Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul.

JAAN LUKAS



NOORTELISA

Veni, vidi, vici Sydneys

"Te pidage kõik meeles, et Austraalia on saar, me järgmise olümpia siis teeme Saaremaal…" laulab Eesti pulabänd N-Euro.

Pula pulaks, aga pärast Eesti Vabariigi mitteametlikku ümbernimetamist Eesti Juudoriigiks ei tundunudki see mõte paljudele nii absurdsena. Vanemad panid

oma võsukesed varem plaanitud kunsti- või muusikakooli asemel juudotrenni ja ajakirjandus tuli lagedale ideega a’ la kui riikide edukust olümpial määrataks elanikkonna arvukuse ja võidetud medalite suhtarvuga, paneks Eesti teistele pika puuga ära.

Eelmainitud aspektist lähtudes oli meie armsal maakonnal samuti võimalus pika puuga ära panna. Teistele Eesti maakondadele nimelt. Kahjuks Jõgeval ööklubis Carmen aset leidnud jalgratturite matka ühisvaatamine vaid sekundeeris samas asutuses toimunud Eurovisiooni ülelinnalisele jälgimisele. Sekundeeris, kuna Eurovisioonil saadud 5. koht ajas tagasihoidlike eestlaste emotsioonid kõrgemale, kui olümpial viie ratturi peale kogutud 18. asetus.

Osa inimesispordifanaatikuid pühendusid aga puhtalt kümnevõistluse ootuses

vegeteerimisele ega pööranud "soojendusaladele" suuremat tähelepanu. Õnnetuseks osutus ka teleriekraanile tähelepanu pööramine suhteliselt keeruliseks, kuna Austraalia on teadupärast selline veider maa, kus magatakse päeval ja sporditakse öösel. Seega polnud midagi imestada, kui kõige tulisemad erkifännid keset püha kümnevõistlust end teleri ees Une-Matiga vestlemas leidsid. Kauaks seda letargiat igatahes polnud.

Hiljemalt seitsmenda ala — kettaheite — lõpuminutiteks äratas kommentaator Uba hüsteeriline kisa: "PUNANE LIPP!! PUNANE LIPP!!!" ka surnud üles. Unesegaste tugitoolisportlaste esimene kartus oli, et kommunistid on taas Eestimaa anastanud, aga ei… Asi hullem — Nool sai kettas nulli. Asi parem — Nool protestis. Asi veel parem — protest rahuldati (brittide, tšehhide, ameeriklaste ja sakslaste kobinast hoolimata).

Asja lõplik tagajärg (kui keegi tagantjärele apelleerida ei kavatse): Erki reserveeris KULLA ja nõrganärvilised võisid tagumisest reast, kuhu Räägu Tiit neil minna soovitas, jälle välja tulla.

Laiema silmaringiga spordihuviliste elamused ei piirdunud siiski vaid käputäie eestlaste turismireisi jälgimisega. Kontsentreerituma süvenemise tulemusena märkasid nad peale kodukandi rahva ka mõningaid võõrleegionäre ning sisustasid oma öid Jonesidele, Johnsonitele ja Edwardsitele kaasa elamisega. Ainult et Jonesi ja Co esinemises oli üks suur viga — nende medalid olid juba ette sama hästi kui kindlustatud, mis asja just liigselt põnevaks ei teinud.

Sydneys, nagu ka kõigil varasematel olümpiatel, jagati peale kaelariputatavate

metallitükkide ka rahvuskangelaste ja rahvavaenlaste aunimetusi. Austraallastel endil tekkis rahvuskangelasi (eesotsas ujuja Ian Thorpe’i ja aborigeentulesüütaja Cathy Freemaniga) kui seeni pärast vihma. Suurimaks rahvavaenlaseks oma pöidlahoidjate jaoks osutus aga juba kolmandat olümpiat järjest teivashüppes nulli saanud Sergei Bubka.

Nelja aasta pärast siis jälle. Uued kangelased ja uued kõrbejad. Vahest ka uued kaasaelajad, kui viimase paari nädala aktiivsed tugitoolisportlased oma kaotatud närvirakke selleks ajaks taastada ei jõua…

HIIE PAAS


Mmmm, kummikud!

Siiani on veel tänavused terroristid ehk paduvihmad tulemata, kuid tulevad needki, kus nad pääsevad.

Siis hakkavad juhtuma igasugu koledad asjad. Kõige hullem on kindlasti see, et kõikjal on pori ja lombid. Pärast väikest jalutuskäiku näeb su tennis välja nagu lapp, millega koristajatädi kooli peseb, ning varbakesed on kenasti lillakad ja krimpsus. Kipuvad sarnanema su vanavanaema omadega. See muutub juba nagu massimoeks.

Eestlastel (teadupärast kuuluvad nende hulka ka jõgevamaalased) on selle moega nagu ta on, aga üks kummaline valehäbi on küll. Nimelt kiputakse kenasid kummist jalavarje häbenema. No see on küll üks asi, millest üle peaks saama. Kuna praegu veel veits kuiva annab, on tagumine aeg poed läbi kammida ja kummikule au anda. Leidub neid ju igale maitsele. On punaseid, kollaseid, siniseid, lillasid… Mõned on isegi sooja voodriga, mida saab ülevalt kummiga kenasti kokku tõmmata. Ja mis peamine: tõredad arstitädid jäävad ka kaugele, kaugele. Kui sul vähegi isikupära leidub, siis anna minna, sest kummik tagab sulle kogu sügiseks puhtama, kuivema ja muretuma tunde!

GETTER SCHASMIN


Linnapea takistab pääsemist Euroopa Liitu

Nagu selgub Vooremaa noortelisast, ei pane meie linnapea kartuleid maha ega võta ka üles.

Asi on kahtlane, sest sellest järeldub otsekohe, et meie linnapea ei söö kartuleid. Mida ta siis sööb? On lausa ilmne, et riisi. Usaldusväärsetest allikatest on teada, et linnapead on nähtud kauplustes ostmas muude toiduainete kõrval ka hulgaliselt riisi, tangu, mannat ja kruupe. Millele see viitab? Ei millelegi muule, kui Hiina või Jaapani ehk siis oriendi mõjudele. Ja seda ajal, mil meie kõik pürgime Euroopa Liitu ehk siis läände.

Näiteks lubas meie auväärt peaminister oma kunagises valimisprogrammis, et sööb iga päev viis kilo toorest, ühe kilo keedu- ning poolteist kilo praekartuleid. Ja seda lihtsalt puhtast kohusetundest oma rahva Euroopasse viimisel. Mida teeb samal ajal Jõgeva linnapea? Tema sööb riisi. Teda kartul ei huvita. Tean kindlasti, et meie linnapea on oma elu jooksul vähemalt korra öelnud "tsink plekk pang", mis pole ju muud kui selge hiina keel. Asi on enam kui kahtlane. Palun ajakirjandusel asja tõsiselt uurida ning meetmed tarvitusele võtta.


Hai nahk

Seekordsetel olümpiamängudel lubati esmakordselt kasutada ujujatel ujumisülikonda, mis teadlaste sõnul peaks tõstma ujujate kiirust kuni kolme protsenti.

Mais andis Austraalia loa kanda oma olümpiamängudel ujumisülikonda, kuid jättis lahti "akna" 48 tunniks, et ujujad saaksid anda protesti ujumisülikondade kasutamise vastu.

Lubadus lubaduseks, et ujumisülikond tõstab ujumise tõhusust, kuid statistika näitas midagi muud. 980 ujuja kohta võideti ujumises 32 kuldmedalit, kuid ainult üks ujuja mainis täiskomplekti kasutamist ja tema ei võitnud ühtegi medalit. Teatavaks tegi selle tõsiasja Olympic News Service.

Ujujad kandsid kiirust parandavast materjalist nii põlvepikkuseid ujumispükse kui ka täispikkuses ujumispükse ilma varrukateta ülaosaga (naisujujatele meeldivad need eriti). (internet: www.olympic.com)

KRISTJAN ROHIOJA



SPORT

Olümpiakommentaar

Erki Nool on olümpiavõitja!

Pärast esimest kümnevõistluse päeva oli meie mehel hea tulemus. Kuna olin seda võistlust jälginud terve öö, siis järgnevalt otsustasin vaadata esialgu ainult tõkkejooksu.

Kõik läks normaalselt ja heitsin magama. Ärkasin küllaltki vara, et kõik järgnevad ärevad sündmused läbi elada. Noolel oli varemgi probleeme, et kettaheitel ja isegi kuulitõukel ringi püsima jääda. Samas valitses ta oma keha suurepäraselt tehniliselt keerulisel alal teivashüppes.

Mis siis juhtus? Nool oli kahel katsel visanud ketta kogu jõuga vastu kaitseposti. Kolmas katse küll õnnestus, kuid tõusis punane lipp. Noole seletuse peale kohtunik muutis otsuse ja tulemus mõõdeti, nähtavasti ei olnud temagi oma esialgses otsuses kindel. Nüüd sekkus konkurent Dvorak, kes püüdis kohtunikule selgeks teha, et heide ei olnud määruspärane.

Peakohtunik andis õiguse Noolele, kuid heidet suurelt tabloolt jälginud asjamehed USAst, Tšehhist ja Inglismaalt esitasid protesti. Noole tulemus ei ilmunud tabloole. Tekkis pikk, närviline paus. Pärast paaritunnist ootamist (kohtunikud sõid lõunat) ja mitme videokaameraga eri nurga all tehtud filmide uurimist selgus, et heide oli õige.

Spordikohtunikul on suur võim, kuid suureks abiks on tänapäeval tehnika. Meenus apellatsioonikohtunikuna tegutsenud eestlase jutustus Moskva OMi ajal toimunud episoodist, kus Austraalia sportlane tegi kolmikhüppes pika hüppe, mida kohtunik ei lugenud. Hüppe ajal olevat teine jalg riivanud maad. Tulemust ei mõõdetud ja protest summutati koheselt.

Need paar tundi olid ärevad spordisõpradele, kuid eriti kannatas Erki Nool. Kuigi algkõrguse teivashüppes ületas ta suure varuga, jäi see tema laeks. Ainus ebaõnnestunud ala.

Tekkis veel üks kõhe moment, kui ta odaviske teisel katsel üle astus. Viimane katse õnnestus ja ka konkurendid ei olnud tasemel. Nüüd pidi viimane ala, 1500 m jooks otsustama kõik. Aastaid on Erki Nool sellele alale vähe tähelepanu pööranud (kartes kaotada kiiruslikud võimed), kuid olümpiaks siiski korralikult harjutanud.

Erki püstitas isikliku rekordi ja tuli olümpiavõitjaks. Täitus Erki Noole unistus

sooritada võitja auring olümpiastaadionil sinimustvalge lipuga. Nüüd ootab teda tormiline ja väärikas vastuvõtt kodumaal.

***

Veel Eesti sportlastest. Indrek Kaseoru ainus saavutus oli Soome kunagise kuulsuse ja oma vormi samuti minetanud Hämelaineni edestamine. Kuu aega varem Austraaliasse saabunud, apaatselt ja tujutult võistelnud Imre Tiidemanni esinemine jäi kahvatuks.

Kui sul on saavutusi, siis sinult oodatakse neid ka olümpial. Lootus ainult oma endistele saavutustele ja kogemustele (vennad Tõnisted) või lihtsalt taseme puudumine jätsid meie purjetajad viimastele kohtadele.

Eesti veekogud ei võimalda aastaringselt treeningut ja seetõttu peab tunnustama sõudjate ja aerutajate tahtmist sellel alal läbi lüüa. Eriti väärib märkimist veteran Jüri Jaansoni pääsemine finaali. Tubli oli meie Pavel Loskutovi südi esinemine maratonijooksus.

Eesti Televisioon tegi head tööd ja nägime-kuulsime meie sportlaste esinemisi teisel pool maakera. Meie peaks tulevikus esinema traditsioonilistel edu toonud aladel: heiteviske alad, kümnevõistlus, kergejõustik, maadlus-judo ja pakuks veel laskmine ning iluvõimlemine. Muidugi tuleb toetada üksikuid fanaatikuid ükskõik, millisel alal.

Vähemalt üks Eesti võistkond peaks kaasa tegema olümpiamängudel, võibolla saab selleks kaugemas tulevikus jalgpall.

***

Olümpiaalasid on liiga palju, olümpiamängud muutunud liiga laialivalguvaks. Minu kommentaarikillud puudutasid põhiliselt Eesti sportlaste esinemist.

Kõigi aegade parimad olümpiamängud lõppesid suurejoonelise peoga ja võimsa tulevärgiga.

TOIVO LUKATS


Peipsi pealinnast sai rahvusvaheline korvpallilinn

Möödunud reedest pühapäevani Mustvee spordihallis kestnud rahvusvahelisel korvpalliturniiril Mustvee Cup 2000 osales kaheksa võistkonda. Jõgevamaa spordiau kaitses Torma spordiklubi ja Väike-Maarja korvpalliklubi ühendvõistkond Torma/Lurich.

Teist aastat Torma spordiklubi ja Mustvee linnavalitsuse eestvedamisel toimunud rahvusvahelisel turniiril Mustvee Cup mängisid 1987. aastal sündinud poisid.

Võistlused avas Mustvee linnapea Pavel Kostromin. Eestist osalesid Torma/Lurich ja Tiit Soku korvpallikooli võistkonnad, Lätist V. Kristopansi korvpallikooli võistkond, Leedust Š. Marciulionise korvpallikooli meeskond, Peterburist kaks võistkonda, Moskvast meeskond AKSK ja Helsingist võistkond ToPo.

"Et selliseid heal tasemel meeskondi Mustveesse mängima kutsuda, on tarvis põhjalikku eeltööd," ütles Torma spordiklubi juhataja ning võistkonna Torma/Lurich üks treeneritest Raivo Tralla.


Torma/Lurichi võidud ja kaotused

Võistkond Torma/Lurich kaotas esimeses mängus Š. Marciulionise korvpallikoolile. Kuigi leedulased võitsid, näitasid ka Torma ja Väike-Maarja korvpallipoisid häid mänguoskusi. Treener Tarmo Kruubi hinnangul tegid selles mängus kõige paremat tööd kapten Märt Tralla ja ründemängija Erki Saksing.

"Küllap on tänavuse korvpalliturniiri kõige võimekamateks mängijateks Leedu ja Peterburi korvpallurid," arvas Erki Saksing.

Järgmises mängus alistas Torma/Lurich aga Moskva AKSK, kus mängivad 1988. aastal sündinud poisid, niisiis aasta nooremad, kui turniiril osalenud teistes meeskondades. Poolfinaalis jäädi aga alla Peterburi teisele võistkonnale, keda Raivo Tralla hinnangul olnuks võimalik ka võita. Kohtumine Tiit Soku korvpallikooliga lõppes aga Torma/Lurichi meeskonnale võiduga.

Enda jaoks otsustavas viienda-kuuenda koha mängus kippusid Torma ja Väike-Maarja korvpallurid väsima ning kaotasid Riias asuva V. Kristopansi korvpallikooli meeskonnale. Nii saavutati kokkuvõttes kuues koht, möödunud aastal jäädi seitsmendaks.


Esikoht Leedumaale

Kolmandaneljanda koha mängus võitis Peterburi teine võistkond Helsingi ToPo meeskonda, sest soomlased jäid kehalistelt võimetelt Piiteri poistele tugevasti alla. Finaalis olid konkurentideks turniiri kaks favoriiti: Š. Marciulionise korvpallikool ja Peterburi esimene võistkond. Mängu võitsid ülekaalukalt leedulased. Medalid ja auhinnad (käekellad) firmalt Rucanor andis võitjatele üle Jõgeva maavanem Margus Oro.

V. Kristopansi korvpallikooli treener Valdas Rekevitcius märkis usutluses Vooremaale järgmist: "Meeldiv, et väikeses linnas Mustvees nii esinduslikku turniiri korraldatakse. Lätis on korvpall üks populaarsemaid spordialasid, millega massiliselt tegeleda soovitakse," lisas ta.

"Mida rohkem Mustvees esinduslikke spordivõistlusi korraldatakse, seda parem meie linnale. Praegu peakski juba hakkama planeerima tuleva aasta spordivõistluste kava," ütles Mustvee linnapea Pavel Kostromin, kes noorusaastatel ka ise aktiivselt on korvpalli mänginud.

JAAN LUKAS


MITMESUGUST

Põõsapäev kujunes põõsanädalaks

Et laiendada ja uuendada Voore alevikku kaunistavat vana mõisaparki, on Saare vallavalitsus ja Jõgevamaa keskkonnateenistus käivitanud projekti "Voore park — sünniaastaga 2000". Ülemöödunud nädalal istutati selle projekti raames Voore parki ilupõõsaid.

Puid istutati pargi uude, kaheksat hektarit hõlmavasse ossa tänavuste Vooremaa päevade avamisel, kusjuures istutajateks olid viie Vooremaa valla külade esindajad. Põõsaid oli aga mulda panna vaja nii palju, et algselt kavandatud ühest põõsapäevast selleks ei piisanud. Nii istutasidki Voore Põhikooli õpilased põõsaid klasside kaupa terve ülemöödunud nädala.

Samal nädalal oli Voore koolis üleval ka näitus, millele õpetaja Kaie Mikko ja Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves panid välja Eestimaa enamlevinud ja haruldasemat liiki põõsastaimede oksi. Ühtekokku said õpilased sel moel tutvuda 25 põõsaliigiga.

Nädala viimasel koolipäeval andsid maakonna keskkonnateenistuse spetsialistid Ene Ilves, Tõnu Kajaste, Vello Einaru ja Roman Djomin kooli kõigis klassides loodusõpetuse tunni. Neidki tunde läbis põõsateema.

Samal päeval saabus noortele põõsaistutajatele ka täiskasvanud abiväge Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna ja Saare Mõisa Arendajate Seltsi liikmete, Luua Metsanduskooli töötajate ning teiste looduskaitseaktivistide näol. Umbes kolmekümne istutaja hulgas olid ka Saare vallavanem Jüri Morozov ja vallavolikogu esimees Raivo Reimets.

"Põõsad on need, mis noorele pargile kõige rutem pargi ilme annavad," ütles Ene Ilves Voore pargi projekti tutvustades. "Tänavu sügisel on parki istutatud üle tuhande põõsa. Uus pargiosa on vabakujuline ja maastikule orienteeritud."

Pargilaienduse projekti tööjooniste tegemist ja maa-ala mõõdistamist toetas rahaliselt hasartmängumaksu fond, istikute ostmist Luua Metsanduskooli puukoolist finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Põõsaistutustalgud lõpetati piknikuga, millel pakuti ürditeed ja pirukaid. Tähelepanuväärset aastanumbrit 2000 meenutama jääv maanteeäärne pargilaiendus pakub loodetavasti juba varsti silmarõõmu nii voorelastele kui ka möödasõitjaile.

RIINA MÄGI


Õunaussid Aidu Lasteaed-Algkoolis

Aidu LasteaedAlgkoolis peeti mihklipäeva. Lapsed olid teinud sügisandidest fantaasiarikkaid kompositsioone, emad-vanaemad aga salateid, kompotte, moose ja muud maitsvat, mis kõik näitusele pandi.

Sügise algust käisid Aidu lapsed tervitamas metsas, mihklipäeval peeti aga tubast pidu. "Vanarahvakalendri järgi pidid selleks päevaks olema sügistööd tehtud ja naised toas," saadi mihklipäeva kombestikku, ilmaennustust, vanasõnu jm tutvustanud õpetaja Urve Minjaevilt teada. Laulud, mängud ja viktoriin olid samuti sügiseteemalised. Võisteldi kartulikoti vedamises, mugulate lusikaga korjamises, naeri tõmbamises.

Näitusel oli näha juur- ja puuviljadest tehtud kujundeid: kartulitest pardipoegi, kõrvitsatest laternaid, õuntest õunausse. Eleri Kask, Karmen ja Ketlin Kasar, Marju Seer, Lauri Sild ja teised oma kompositsioonidega rohkem vaeva näinud lapsed said kiidukaardi.

Peo lõpuks degusteeriti näitusele toodud hoidistepurgid tühjaks. Lapsed mekkisid ja kiitsid rohkem magusat, papad-mammad huvitusid soolasemast.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Varastati rahakott

Neljapäeva hommikul kella kaheksa ja poole üheksa vahel jäi Jõgeval Antima autoteeninduse juures ühel Jõgeva elanikul rahakott sõiduauto pakiruumi luugile. Kui omanikule rahakott meenus, polnud seda enam alles. Koos rahakotiga varastati juhiluba, pass, pangakaardid ja kotis olnud sularaha. Avaldaja hindab kahju 5000 kroonile.


Ebaseaduslikud püssid

Ühe mehe ebaseaduslikult omatava relva hoidmise asjaolude kontrollimisel ilmnes, et ilma politsei sellekohase loata on püssid veel kolmel mehel. Esialgseil andmeil on need kolm relva pärit ühelt Torma valla Leedi kandi mehe käest. Omedu külas võeti ühelt mehelt ära kaheraudne 12 kal jahipüss ja kaks vintpüssi padrunit. Torma vallas Reastveres võeti teiselt mehelt ära kaheraudne jahipüss. Mustvees leiti Põllu tn ühe mehe kodust vene vintpüss. Kui ekspertiis tunnistab relvad laskekõlbulikuks, ähvardab neid mehi kriminaalvastutusele võtmine.


Maja eest võeti mootorratas

Neljapäeval avaldas üks Luua elanik, et elumaja eest on ööl vastu neljapäeva ära viidud mootorratas. Ärandatud I®-Planeta oli värvitud punaseks, registrinumber on 766 AA. Mootorratast pole seni leitud. Avaldaja hindab saadud kahju 5000 kroonile.


Varastati 22 000 krooni väärtuses

Viimase aja suuremaid varguseid sooritati laupäeva õhtul Palamusel. Riina kaupluse ette pargitud sõiduautosse Mitsubishi Pajero ja selle järelhaagisesse murti ukseluku lõhkumisega sisse kella 20 ja 20.30 vahel. Autost ja haagissuvilast varastati sülearvuti Compaq, digitaalfotoaparaat Panasonic vutlariga, automakk ja kaks mobiiltelefoni. Tekitatud kahju hindab kannatanu

enam kui 22 000 kroonile.


Varastati akulaadija ja saeketid

Laupäeval avaldati, et Jõgeva vallas Paluperes on käidud vargil ühes talusaunas. Saunauks lukustatud ei olnud. Kutsumata külaline viis ära akulaadija Starter ja kaks saeketti. Kahju on 2200 krooni.


Paat viidi ära

Laupäeva õhtul avaldas üks tallinlane, kellel on paat Tabivere vallas Raigastveres järve ääres, et tema paat on varastatud. Omanik käis päeval oma vineerpaadiga järvel sõudmas. Tagasi randa jõudes lukustas ta paadi ja läks koju. Ta nägi järvel sõudmas üht võõrast ja ka rannas oli keegi võõras, kes teda

hüüdis, aga talle ei järgnenud. Sinist värvi paat maksab omaniku arvates 2000 kr.


Autopaagist varastati bensiini

Ööl vastu reedet varastati Jõgeval ühe ®iguli lukustamata bensiinipaagist kütust. Auto oli ööseks pargitud Tähe 12 maja ette. Avaldaja arvates on paagist välja ammutatud umbes 30 liitrit bensiini ja tekitatud kahju on 270 krooni.


Keldrist varastati jalgratas

Üks Siimusti aleviku elanik avaldas reedel, et tal on suurelamu keldrist varastatud punane jalgratas Orbea. Avaldaja hindab kahju 2800 kroonile.


Ei peetud jahti

Reedel helistati pimedas politseisse ja teatati, et Omedu külas metsas peetakse jahti automaadist tulistades ja pro¾ektoriga varustatud auto pealt. Kohale saadetud politseipatrull selgitas, et tegemist polnud röövjahi, vaid taktikaõppusega, mida viisid läbi Kaitseliidu Jõgeva maleva luurerühma kaitseliitlased.


Purjus mees põhjustas liiklusõnnetuse

Pühapäeval kell 19.40 juhtus liiklusõnnetus Jõhvi—Tartu mnt 97,3 km Saare vallas. Vanasaare külas elav alkoholijoobes Mati sooritas sõiduautoga GAZ24 teel tagasipööret ja keeras ette vastassuunavööndis vastusõitvale Ford Mondeole. Inimesed õnnetuses viga ei saanud.


Kodutülid

Viimasel ajal on üks levinumaid õiguserikkumisi nn kodurahu rikkumine. Laupäeval kaebas üks üürnikust naine Koogilt, et majaperemees viskas ta kell 17.41 majast välja ning ta ei saa oma last ja selle asju kätte. Politseipatrull käis kohal ja suuremaks tüliks enam ei läinud.

Pühapäeval kella 16.30 ajal paluti politsei Jõgeval Tähe 12 maja korterisse, kus mees kippuvat naisele kallale. Mees toimetati politseisse, aga varsti oli naine järel ja käsikäes mindi taas koju tagasi.

Sama päeva õhtul peale kella seitset käis patrull väljakutsel Tõikveres. Mees olevat lõhkunud televiisori ja ähvardavat mööblit lõhkuma hakata. Politseil tuli kohale minna ja mehe märatsemine lõpetada. Süüdlane sai protokolli.



Vooremaa

Teisipäev, 3. oktoober 2000. a.

Paunveres peeti ülemaalist väljanäitust

RIINA MÄGI


Maarja õpetajatele ei jätku palgaraha

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Pala vald

Palamuse vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

KIRJAD

Selge jutt

MART AROLD,

pensionieelik


Üleskutse haldusreformi kohta

LAINE MÄNNIK,

Värska vallasekretär


JUHTKIRI

Kas hinnatõus on paratamatu

3. oktoober 2000


Nool soosingus

MARGUS KIIS



MAJANDUS

Ka Jõgevamaal liigub võltskaupa

RAIVO SIHVER


Jõgeva linna veemajandusele 25 miljonit krooni

RAIVO SIHVER


Mustvee linn kavatseb osta kommunaalteenust eraettevõttelt

JAAN LUKAS


Kuremaal peeti õppurite künnivõistlust

ARDI KIVIMETS


Jõgevamaal võidakse hakata optimeerima bussiliine

JAAN LUKAS



NOORTELISA

Veni, vidi, vici Sydneys

HIIE PAAS


Mmmm, kummikud!

GETTER SCHASMIN


Linnapea takistab pääsemist Euroopa Liitu


Hai nahk

KRISTJAN ROHIOJA



SPORT

Olümpiakommentaar

Erki Nool on olümpiavõitja!

TOIVO LUKATS


Peipsi pealinnast sai rahvusvaheline korvpallilinn

JAAN LUKAS


MITMESUGUST

Põõsapäev kujunes põõsanädalaks

RIINA MÄGI


Õunaussid Aidu Lasteaed-Algkoolis

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Varastati rahakott

Ebaseaduslikud püssid

Maja eest võeti mootorratas

Varastati 22 000 krooni väärtuses

Varastati akulaadija ja saeketid

Paat viidi ära

Autopaagist varastati bensiini

Keldrist varastati jalgratas

Ei peetud jahti

Purjus mees põhjustas liiklusõnnetuse

Kodutülid