Vooremaa
Neljapäev, 03.02.2000. a.
Esikülg
Sammuke Jõgeva bussijaama poole
Teisipäeval avati Jõgeva kesklinna bussipeatuse juures Estakaadi tn 4 bussikeskus, kus on reisijatele ooteruum, WC ja liinibussiga pakivedu korraldava osaühingu Cargobus teeninduspunkt.
Teatavasti on Jõgeva ainuke bussijaamata maakonnakeskus Eestis ja võibolla koguni terves Euroopas. “Nõnda leplikke inimesi nagu Jõgeval pole vist kusagil mujal. Nad on olnud juba mitmendat aastat nõus külma käes bussi ootama ning ilma kemmerguta läbi ajama. Pikka aega valitses siin kummaline olukord, et osa busse väljus raudteejaamast, osa kesklinnast. Minu teada
on linnavalitsus arvamusel, et bussijaama ehitamine on maavalitsuse asi, nemad peavad seda jälle rohkem linna mureks,” nentis Asi Marsruut juhataja Aavo Möllits.
Pärnus asuval Marsruudil on Jõgeval filiaal, mis annab tööd kolmekümnele bussijuhile ja remondimehele. Firma 36st Volvo Scania bussist asub 14 Jõgeval.
Möllits ongi üks bussikeskusesse ruumide laiendamise idee autoritest. “Sellega tahame omavalitsusele märku anda, et Jõgeval oleks juba aeg ehitada korralik bussijaam,” lausus ta bussikeskuse avamisel.
Soe koht
“Valus oli vaadata, kuidas inimesed külmetavad. Nüüd on reisijatel koht, kuhu saab sooja tulla ja bussiliikluse kohta vajalikku infot saada. Kui seinal olevast infost jääb väheseks, võib bussikeskuse klienditeenindajate poole pöörduda,” tutvustas bussikeskuse juhataja Liia Saatre
vastremonditud ruume. Kuna keskuse raamatupidamine ja juhataja said endale teised tööruumid, siis seati va banenud tuba ootesaaliks, kus on paarkümmend istekohta. Ja mis üllatus — võimalik on kasutada korralikku tualettruumi. Selle eest tuleb küll kaks krooni loovutada, kuid ega sedagi teenust saa päris ilma osutada. Esimesed bussikeskuse külastajad kiitsidki eriti just seda ruumikest ning olid tänulikud.
Jõgevalt väljub ööpäevas 96 bussi ja loenduse andmetel kasutab neid keskmiselt 800—1200 reisijat. Rohkem saabutakse Jõgevale reedeti, lahkutakse aga esmaspäeval.
Bussikeskust olid tulnud avama ja sellele edu soovima Cargobusi turundusjuht Katrin Aasmäe ja logistik Mati Relvik. Nad tundsid rõõmu, et Jõgeval on leitud võimalus ja astutud kuldaväärt samm
klientide parema teenindamise poole. Samas nenditi, et see reisijatetuba on vaid olukorra ajutine leevendamine, ning loodeti uue bussijaama peatsele valmimisele.
Liinibussid veavad kaupa
“Jõgeva on Cargobusi teenindusvõrgus küllaltki olulisel kohal. Keskmiselt saadetakse siit kuu jooksul 400 kilo ja väljastatakse 1200 kilo pakke. Nüüd hakkab bussiga saadetavaid pakke saatma ja välja andma bussikeskus. Kuna keskusel on ekspediitorid, siis saame kohale toimetada varasemast poole raskemaid — kuni 40 kilo kaaluvaid pakke. Kaubaveoks on nüüd rohkem ja tihedamalt busse. Samuti pikenes teeninduspunkti lahtiolekuaeg,” tutvustas Mati Relvik.
Jõgeva Bussikeskus on avatud esmaspäevast laupäevani kella 8—17. Teid teenindavad infotöötajad Eda Joost ja Veera Aganitš.
ARDI KIVIMETS
Pajusi vallavolikogu võttis vastu eelarve
Pajusi vallavolikogu istungil võeti reedel vastu valla 2000. aasta eelarve. Kaalukaim osa eelarvest on vallas ette nähtud haridusele.
“Haridusele oleme tänavuse aasta eelarves ette näinud 44 protsenti. Kulutusi planeerime nii valla kahe kooli, Pisisaare ja Aidu algkooli ülalpidamiseks kui ka laste jaoks, kes käivad meie vallast teistes koolides. 250 000 krooni on eelarves ette nähtud koolilõunaks,” ütles vallavanem Heldur Lääne.
Vallavanema sõnul üritatakse vallas kultuuritegevust uuesti ellu äratada ning plaanis on tööle võtta kutseline kultuuritöötaja.
VAIKE KÄOSAAR
Juhtkiri
Pakutakse infotehnoloogilist bürokraatiat
Lõhkist eelarvet kartev valitsus ei kohku tagasi millestki, et kulusid kokku hoida. Nüüd on riigiametnikud endale pähe võtnud, et tavaline paberkujul bürokraatia neile enam ei sobi, olevat liiga aeglane, kulutab palju postmarke ning mahitab vihmametsade hävimist. Selle asemel on märksa operatiivsem ja keskkonnasõbralikum anda kirjavahetus pliiatsi ja paberi käest bittide ja baitide kanda. Isegi tavakodaniku elu peaks lihtsamaks muutuma: asjaajamiseks vajalikud dokumendid on internetis pidevalt saadaval, asju võib ajada 24 tundi ööpäevas ning ametnike endiga on üha vähem põhjust kokku puutuda.
Tõsi, asjal on ka omad varjuküljed. Infotehnoloogia maksab, ja mitte vähe. Raha, mis hoitakse kokku paberi, markide ja pastakate pealt, kulub täies ja veel suuremaski ulatuses riistvarale, sidele, hooldusele ning personali väljaõppele. Peale selle tunnevad paljud vanema põlvkonna bürokraadid, lihtkodanikest rääkimata, arvuti ees suisa surmahirmu, nii et vaja läheb veel psühholoogide, nõustajate ning reklaamispetside teenuseid.
Kuid kui vaadelda näiteks elektroonilise panganduse võidukäiku, pole ka elektroonilises bürokraatias midagi võimatut. Lõppkokkuvõttes tuleb aga kõik infotehnoloogiasse mahutatud raha mitmekordselt tagasi, lisaks jääb elanikkonnale mõnu kiirest, täpsest ja mugavast teenindamisest. Seega on mõte loobuda paberlikust asjaajamisest elektroonilise kasuks igati tervitatav.
Ka Vooremaa tahab olla oma lugejaile kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Alates eilsest saab Vooremaad juba ilmumise eelse päeva õhtul internetist lugeda. Meie kodulehekülg asub aadressil
www.vooremaa.ee ning seda uuendatakse samaaegselt järjekordse paberkandjal ajalehe väljatulekuga. Olgem infotehnoloogilised!
AARE KIRNA
Arvamus
KIRJAD
Mida seal ikkagi ehitatakse?
Jõgeva renoveeritavast kultuurikeskusest mööda jalutades märkasin hoone postkontoripoolsel küljel kummalist ehituskonstruktsiooni. Olen kunagi ka ise ehitusasjandusega tegelnud, kuid minu teadmistest ei piisanud konst ruktsiooni otstarbe selgitamiseks. Appi tuli võtta fantaasia, mis pakkus välja kolm varianti.
1. Kindlasti on tegemist lifti ehitamisega. Kuuldavasti ehitatakse kultuurimaja saalile rahva soovidele vastu tulles juurde rõdu, lift aga ehitatakse selleks, et rõdule pääseda. Iseenesest hea idee: tuled autost, astud lifti ning oled kohe kohal. Hea ülevalt alla vaadata, pole rahva seas trügimist, riidehoiumuret ega muud jagamist. Pealegi on sellega päri ka tuletõrje, sest täiendav evakuatsioonitee on tulekahju korral igale ühiskondlikule objektile ainult kasuks.
2. Tualett. Kahekorruseline. Euronõuetele vastav. Nimelt on Jõgeva linnas just sellistest asutustest suur puudus. Kahju ainult, et Eesti riigis pole firmat, kes toodaks või tooks mujalt sisse
kahekorruselisi euronõuetele vastavaid WCsid. Olukord on sama mis autoapteekidega: seadus nõuab varbalahaseid ja ninatugesid, kuid pole ettevõtet, kes neid muretseks.
3. Tunneli sissekäik. Nimelt kavatsetakse ehitada tunnel marsruudil kultuurimaja— kaubamaja, et ühendada vaimsus rahaga. Linna maa kesklinnas on uue generaalplaaniga nii ära plaanitud, et autode, koerte ning kasside kõrvale lihtsalt ei jää ruumi ja hädavajalik ühendustee tuleb ehitada maa alla. Võiks ju ehitada ka estakaadi, kuid see rikub linnaisade vaadet kultuuritemplile
ning segab jõulukuuse püstitamist.
Jõgeva elanik
TOOMAS
PS. Vestlusest objekti kõpitsevate ehitusmeestega selgus, et tegemist pidavat olema kultuurimaja välistrepiga. No ütle nüüd, kuidas inimene võib eksida!
Euroga või eurota — vahet pole
Meie valitsusjuhi Brüsselis avaldatud mõte, et Eestis võiks juba üsna pea euro kasutusele võtta, kutsus esile ironiseerimiseni ulatunud poliitilise kiheluse juba enne peaministri koju tagasi jõudmist.
Täiesti ilmaasjata. Meie mandri tulevase ühisraha otstarbekuse üle vaieldakse mitte ainult Euroopa poliitilistes, vaid ka kõrgetes akadeemilistes ringkondades tänini, kusjuures arvamused
ulatuvad nö seinast seina. Vaidluse jätkumine osutab faktile, et kummagi seisukoha fännidel pole piisavalt argumente vastaspoole põrmustamiseks. Ei saagi ilmselt olla, sest muidu oleksime juba ammu kuul nud sellest, et mingis maailma regioonis on mõned riigid ametlikult ühisraha kehtestanud. Mõnes kandis poleks isegi raha nime vaja muuta.
Küll tean aga sellessinatses maailmas regioone, kus naaberriikides saab hakkama sama rahaga, ilma et see oleks riiklikult kokku lepitud. Lihtsalt nii on inimestele mugav. Ärimaailm on selle “meetodi” ammu juurutanud, regiooni usaldusväärne valuuta on igapäevatoimingutes “võimu” enda kätte võtnud. USA dollariga maksmisel pole aga ka territoriaalne eristatus suutnud tõkkeks
olla. Arenguriikides on see viinud kohati isegi selleni, et ametlikus kõnepruugiski piirdutakse dollariga, unustades, et riigi ametlik raha on näiteks rubla.
Euro juurutamisel Eestis enne seda, kui Euroopa Liit selle paari aasta pärast ainsana kasutusele jätab, pole mingit põhimõttelist raskust. Nagu pole ka mingit erilist põhjust selle sammuga kiirustada. Saab nii ja saab naa. Täpselt samuti saaks ka EL hakkama küll nii, küll naa. Kui keegi emotsionaalselt väidab, et euro juurutamisest tõuseb kosutav tulu, siis ta on lihtsalt vulgaarmaterialist, tema äge vastane aga võibolla näiteks primitiivne rahvuslane.
Euro kasutuselevõtt on ELi tasemel lihtsalt üks paljudest teemadest, mille üle saab liidu läbirääkimislaudade taga arutleda. Selleks ELi süsteem ju loodigi, et me ei istuks khakivärvi mundreid kandes järjekordset sõja lõppu märkivate rahuläbirääkimiste laudade taga, vaid istuksime seal tsivilistidena enne võimalikku sõda, seda just sõja ärahoidmiseks, vahetades mõtteid näiteks ka euro üle… On ju lihtne? Niisama lihtne nagu seegi, et inimlik lollus tuleb kõikjal kallilt kätte.
VELLO SAATPALU
Vanemad jõgevamaalased ei taha kodukohast lahkuda
31. jaanuaril küsis Vooremaa oma telefoniküsitluses jõgevamaalastelt, kus nad tahaksid elada.
Vastajaid oli Põltsamaalt ja Mustveest (10%), Aidust, Vägarist, Tabiverest, Navalt, Jõgevalt, Voorelt, Puurmanist, Vaiatust, Luualt, Võisikult, Kokanurgast, Jaamast, Tuulaverest, Jõgeva alevikust, Siimustist, Pedassaarest. Teismelisi oli vastanute hulgas 10%, 20ndates aastates inimesi 5%, 30ndates 20%, 40ndates 15%, 50ndates 30%, 60ndates 15%, 70ndates 5%. Naisi oli 70% 55% vastanutest tahaks jääda oma kodukohta, 15% läheks Tallinna, 10% Tartusse, 5% Tartumaale, teist sama palju kuhugi mere äärde. 10% ei osanud vastata.
Ettearvatult jääksid keskealised ja vanemad inimesed praegusesse kodukohta. Ainult üks alla 33aastane inimene soovis ka edaspidi oma kodukülas elada. Teismelised tahaksid kindlasti Tallinna minna, vanemad lepiksid ka Tartuga.
MARGUS KIIS
Mitme linna- ja vallavalitsuse volitused on küsitavad
Enne volikogude esimeste istungite toimumist korraldas Jõgeva maavalitsus õppepäeva, tänu millele on enamikus valdades ja linnades suudetud olulisi seaduserikkumisi vältida. Seda kinnitas Jõgeva maavalitsuse järelevalve õigusaktide üle.
Kuna volikogu liikmed ei osalenud õppepäeval, siis on volikogud teinud vigu, mille eest õppepäeval hoiatati (isikuvalimised ei toimunud salaja, päevakorda võeti küsimusi, milleks polnud volitusi jne). Mitmel juhul kinnitati vallavalitsuse liikmete arv üksikaktiga (otsusega), kuigi sisuliselt on tegemist üldaktiga, milleks on volikogu määrus.
Samuti esines rikkumisi seoses volikogu asendusliikmete volituste algusega: asendusliige määrati juba enne valitsuse kinnitamist või jäeti pärast valitsuse kinnitamist määramata. Seaduse järgi võisid eelmise valitsuse liikmed osaleda volikogu koosseisus kuni uue valitsuse kinnitamiseni.
Jätkub volikogu otsuste jõustamine vastuvõtmise momendist, kuigi ei suudeta tagada, et selleks ajaks on otsusele ja volikogu vastava istungi protokollile alla kirjutatud. Volikogu komisjonide koosseisude kinnitamisel ei lähtuta sageli komisjoni esimehe ettepanekust, kuigi seadus näeb ette, et teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise järgi. Üksikasjalikum analüüs saadeti igale linnale ja vallale. Kõik materjalid (protokollid ja õigusaktid) on linnades ja valdades kättesaadavad.
JÜRI GINTER,
Jõgeva maavalitsuse
vanemjurist
Majandus
Jõgeva linn müüb oma vara
Jõgeva Linnavaral on arvel mitu hoonet ja korterit, mis tahetakse enampakkumise korras võõrandada või rendile anda. Eelmisel nädalal otsustas linnavolikogu lubada müüki neli hoonet.
Eelmisel aastal üritati võõrandada 8 hoonet, vaid pooltest saadi küllaltki edukalt lahti. Uue omaniku said polikliiniku kõrval asuv apteegihoone, Roosi tn 1 maja, raudteejaama vana veetorn
ja Mustvee maantee ääres asuv hokiväljak.
“Tühjalt seisvate hoonete ja korterite hooldus ning küttekulu, lisaks veel vandaalide poolt katki pekstud aknaklaasid ja uksed — see kõik tühjendab linna rahakotti. Seepärast püüamegi leida sellele varale võimalikult kiiresti ja soodsalt uue peremehe. Mullu läks varade võõrandamine küllalt hästi: hoonete müügist planeeriti saada linna eelarvesse 545 000, laekus aga 777 700 krooni,” teavitas Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide.
Odavad majad
Tänavu lähevad müüki 1907. aastal ehitatud hoone Jaama tn 5 (kunagine miilitsamaja), 1938. a valminud koolimaja (viimati asus seal noorte huvikeskus) Mustvee mnt 2, mõtteline osa Turu tn 2 hoonest (1974. a turuhooneks ehitatud majaosa) ja Mustvee mnt 1b asuv hoone (ehitatud 1975. a), mille on 2010. aastani rentinud osaühing NAMPA. Need objektid olid müüginimekirjas ka eelmisel aastal. Tänavu loodetakse neile siiski uus omanik leida, juba ongi mitu soovijat hoonete vastu huvi tundnud ja endast märku andnud. Volikogu otsustas seekord mõne hoone, näiteks vana koolimaja müümisel alghinda veidi alandada. Nelja linnamaja müügist tahetakse saada kokku vähemalt 305 000 krooni.
Ekslinnapea korter müüki
Jõgeva Linnavaral on hallata 8 korterit üldpinnaga 230 ruutmeetrit. Neljas korteris on üürnikud veel sees, seetõttu on neid praegu üsna raske müüa. Teadagi on Jõgeval hoonete ja korterite hinnad võrreldes hindadega mõnes suuremas linnas väga madalad, seepärast vajab Jõgeva vara müümine Puide arvates põhjalikku kaalumist, sest mõne objekti rendile andmine võib tuua linnale rohkem kasu kui müümine.
Märtsiks tahab Linnavara esitada volikogule nelja korteri võõranmiskava. Selleks ajaks peaks selguma ka Tähe tn 8—48 neljatoalise korteri saatus. Teatavasti tehti seal linna raha eest mõni aasta tagasi põhjalik, ligi 100 000 krooni maksma läinud euroremont. Munitsipaalomandis olev korter tehti korda eelmise linnapea eluasemeks. Mõnda aega seisis korter tühjana ning pole kuigi raske välja rehkendada, kui palju tuli linnal ainuüksi asustamata korteri sooja eest maksta.
Tõenäoliselt lisandub Jõgeva Linnavara haldusesse tänavu veel vähemalt kolmneli korterit, mis on jäänud mingil põhjusel omanikuta.
ARDI KIVIMETS
Õlikultuuride kasvatamine on endiselt populaarne
Möödunud nädala kolmapäeval räägiti Adaveres toimunud õppepäeval õlikultuuride kasvatamisest.
1993. aastast tänaseni on rüpsi ja rapsi külvipind Eestis suurenenud 1000 hektarilt 24 000 hektarile. Põhilised õlikultuuride kasvatajad on KeskEesti Õlikultuuride Ühistusse, Eesti Õlikultuuride Ühistusse ning Eesti Seemnevilja ja Õlikultuuride Ühistusse kuuluvad põllumajandusettevõtjad ning talunikud.
Jõgevamaal on suuremad õlikultuuride põllud aktsiaseltsil Adavere Agro, osaühingutel Härjanurme Mõis ja Hansukartul, Sadala põllumajandusühistul, Göran Rausi Vidriku talus Vägeval ja Aivo Liivi majapidamises Visustis. Kokku oli KeskEesti Õlikultuuride Ühistusse liitunud Jõgevamaa põllumeestel mullu 3257 hektarit rapsipõlde.
Teabepäeva juhtinud KeskEesti Õlikultuuride Ühistu juhatuse esimehe Mart Toominga arvates võib õlikultuuride külvipind sellel aastal Eestis suureneda vähemalt 30 000 hektarini.
“Rapsi ja rüpsi kasvatamist soodustavad head turustamisvõimalused. Senini läks suurem osa õlikultuuride seemnest ekspordiks, nüüd aga saavad Eesti tootjad sõlmida ostumüügilepinguid ASi Werol Tehased toiduõlitehasega,” lausus ta.
Eesti Maaviljeluse Instituudi teadlane Karl Kaarli jagas praktilisi nõuandeid õlikultuuride kasvatamiseks. “Raps on vahekultuur, mida tuleks 4—5 aasta tagant külvikorras viljelda. Kui rapsi kasvatada põhikultuurina, kipuvad levima taimehaigused,” selgitas ta.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Andres Oopkaup andis õppepäeval ülevaate riigi suhtumisest õlikultuuride kasvatamisse. “Õlikultuuride kasvatamise ja töötlemise programmist eraldati möödunud aastal 1,4 miljonit krooni, mis jagati põllumeestele eeskätt seemnekatsete tegemiseks ja keskkonnaohutu tehnoloogia rakendamiseks. Säästueelarves kärbiti programmi raha kõigest 30 000 krooni võrra,” märkis ta.
KeskEesti Õlikultuuride Ühistu juhatuse esimehe Mart Toominga sõnul teeb rapsikasvatajatele muret hinnalangus maailmaturul: “1997. a. maksis tonn rapsi 420 Saksa marka ehk üle 3360 Eesti krooni. Praegu on aga Pariisi börsil hinnaks 2700—2800 krooni tonnieest.”
JAAN LUKAS
Veiste märgistamise uuest korrast
Eestis on veiseid kõrvamärgiga märgistatud juba 1994. a. kevadest. Käesoleva aastani kasutati Põllumajanduse Registrite ja Informatsioonikeskuse Jõgeva ning Tartumaa zootehniku Ranne Jäme sõnul plastikust kõrvamärki, millel on kümnekohaline number. Senine kord ei vastanud aga Euroopa Liidu nõuetele.
Loomatauditõrjeseadus (RT I 1999. a. 57, 598) ning uus põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise kord näevad ette, et 1. jaanuarist 2000 tuleb käesoleval aastal sündinud üle 20 päeva vanused veised märgistada uute kõrvamärkidega, mis kinnitatakse mõlemasse kõrva. Märgid kannavad ühte ja sama numbrit.
Ranne Jäme sõnul lubatakse vanu numbrimärke paigaldada sel aastal sündinud pullvasikatele maikuu lõpuni. Vanu loomi ümber ei märgistata. Kui alla 20 päeva vanune vasikas müüakse teisele omanikule, siis peab ta kindlasti märgistatud olema. Põllumajanduse Registrite ja Informatsioonikeskust tuleb informeerida ka siis, kui veised liiguvad ühest karjast teise või tapetakse. Kasutusele võetakse ka uued kõrvatangid, mille saab vanade tangide tagastamisel informatsioonikeskusest tasuta.
Loomatauditõrjeseaduse kohaselt vastutab loomaomanik veise märgistamise ja registreerimise eest. Trahvid ulatuvad 50 000 kroonini. Informatsiooni saab Jõgevamaal telefonil 277 22 294, 251
16 875.
RAIVO SIHVER
Kultuur
Vaiatus meenutati Paul Aristet
Torma vallast Rääbiselt pärit Paul Ariste saanuks täna 95 aastat vanaks. Eile aga möödus kümme aastat tema surmast. Laupäeval korraldati Vaiatu klubis Paul Ariste mälestuspäev.
Et Paul Ariste mälestust just tema sünni ja lapsepõlvemail kalliks peetakse, selle üle olnuks Aristel endal eriliselt hea meel. Vaatamata sellele, et enamiku oma elust elas siit kandist pärit suurmees mujal, armastas ta end ikka tormalaseks nimetada ja aegajalt lapsepõlvepaikasid vaatamas käia. Kohaliku koduuurija Toivo Õunapuu algatatud mõte leidis õnneks vallavalitsuses soodsa pinnase ja nii sai ettevõtmine teoks.
Tartu ei saanud hakkama
Laupäeval saabus Vaiatu klubisse ettekandekoosolekule kolm tartlast, Paul Ariste kunagist õpilast: Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor, Emakeele Seltsi abiesimees TiitRein Viitso, ülikooli eesti keele õppetooli raamatukogu juhataja ja Emakeele Seltsi teadussekretär Tõnu Tender ning ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap. Nagu nad kõik kinnitasid, olnuks mälestuspäeva korraldamine just ülikooli ja Tartu kohustus. Et Tartus ei suudetud sellist päeva korraldada, oli tormalaste ettevõtmine seda tänuväärsem. Haruldaseks pidasid Paul Aristega lähemalt seotud inimesed ka väljas olnud näitust, mille oli kokku pannud Toivo Õunapuu.
Peale tartlaste kõnelesid Paul Aristest koduuurijad Eino Veskis ja Toivo Õunapuu.
Oma läkituse oli selleks päevaks saatnud professor Juhan Peegel. “Kui räägime oma ülikooli rahvusvaheliselt tunnustatud mainest, siis on see lahutamatult seotud Paul Ariste nimega, kellega
on seotud kogu meie rahvusteaduse ajalugu,” seisis selles kirjas.
Torma vallavanem Mati Kepp ütles, et seekordne ettevõtmine on ilmselt ettevalmistus Paul Ariste 100. sünniaastapäevaks, mida on plaanis tähistada juba koos ülikooliga: “Loodame järgmiseks juubeliks avada ka mälestuskivi ning Paul Ariste sünnimaja korda saada.”
Ajast ees
TiitRein Viitso kõneles Paul Ariste keeleuurimuslikust tegevusest, rõhutades tema teadusliku tegevuse erilist mitmekülgsust. Teatavasti uuris Ariste oma peamise uurimisala — vadja keele — kõrval isuri, liivi, karjala ja vepsa keelt, aga ka mustlaskeelt, jidišit, esperantot jt. Märkimist väärib Ariste tegevus rahvaluule ja eesti keele foneetika, läänemeresoome keelte võrdleva grammatika ja keelekontaktide alal. Paul Ariste olevat puhtalt kõnelnud 15 keelt ja rääkida mõistnud 17 keelt, nagu ta ise kunagi tunnistas.
Ago Künnap rääkis kujukalt Aristest kui teadlasest ja õpetajast, kes oli alati oma ajast ees. “Ariste oli kontaktide mees, suhete ja mõjude uurija,” märkis Künnap. Ta leidis, et kui Ariste veel elaks, haaraks ta esimesena kinni igast uuest ideest. “Praegu oleks ta mitte ainult meiega kaasas, vaid meist ees,” on Ago Künnap kindel.
Eino Veskis meenutas Paul Aristet oma üliõpilasajast nii õppejõuna kui ka kursusekaaslase Marju isana. Hilisem elu viis ta Aristega kokku seoses koduuurimusliku tegevusega.
Seekordne päev lõpetati ühise käiguga Paul Aristelapsepõlvemaadele.
VAIKE KÄOSAAR
Üks mees seitsmes rollis
Luua mõisas tehti esmaspäeva õhtul lugemisteatrit: Vanemuise teatri näitleja Aivar Tommingas esitas Vanemuise seltsi ja Jõgevamaa metsaseltsi rahvale August von Kotzebue ühevaatuselise jandi “Uus aastasada”.
Tartus tegutsev Vanemuise selts ja Jõgevamaa metsaselts on mõlemad 19liikmelise Eesti Kultuuriseltside Ühenduse asutajaliikmed. Esmaspäevane oli nende esimene, aga loodetavasti mitte viimane ühisüritus.
Nagu Vanemuise seltsi president, Vanemuise kauaaegne kirjandusala juhataja Evald Kampus oma sissejuhatuses märkis, oli hea tüki oma seiklusrikkast elust Eestimaal elanud August von Kotzebue (1761—1819) omal ajal Euroopas mängitavam näitekirjanik kui Goethe ja Shakespeare. Paraku sai tema hiilgeaeg paarikümne aastaga läbi ja nüüdseks on tema kümnete kaupa vorbitud
komöödiad, jandid, draamad ja kurbmängud enamasti unustatud.
Esmaspäeval ette kantud “Uus aastasada”, mille Vanemuise seltsi palvel oli saksa keelest tõlkinud teoloogiamagistrand Aira Võsa ja mida Tommingas oli etendanud enne jõule ka Tartu Linnakodaniku Majas, oli üliaktuaalne: selle tegevus toimus nimelt jõuka kaupmehe kodus 1799. aasta viimasel päeval ning kogu tants käis selle ümber, kas südaööl astutakse uude sajandisse või on selle saabumiseni veel terve aasta aega. Ei ole midagi uut siin päikese all!
Mingi uudisasi pole ka lugemisteatri vorm. Näitemängu peeti möödunud (või nüüd siis juba ülemöödunud?) sajandil nii kõlvatuks tegevuseks, et Tartu linnavõimud hoidsid seda tudengite kõlbluse huvides 1812—1867 sootuks keelu all. Alternatiiv leitigi lugemisteatri vormis, kusjuures naistel pidi vooruslikkuse tõenduseks ka sel juhul näputöö kaasas olema.
Aivar Tomminga esitus oli tõeliselt nauditav ja Luua mõis vanale loole heaks taustaks.
RIINA MÄGI
Sport
Naabervallad kohtusid Palal
Laupäeval kohtusid Pala spordiradadel ja kooli võimlas vallavolikogude ja valitsuste liikmed ning \ametnikud naabervaldadest.
Omavahel võrreldi võimeid nii võrkpallis, korvpallis, suusatamises kui ka uudsemal alal indiaca’s. Peale kohaliku Pala valla võistlesid Alatskivi ja Saare valla esindajad. Osaleda oli lubanud ka Kallaste linn, aga selle esindajad jäid seekord siiski tulemata. Naabervaldade rahvas kiitis Pala suusaradasid ja sportimisvõimalusi kooli uues võimlas. Kolmekilomeetrine matk suusarajal oli seekord kõigile kohustuseks. Kes soovis, võis sõita pikema distantsi.
Üldvõit kuulus kõikide alade kokkuvõttes Alatskivile, teisel ja kolmandal kohal järgnesid Pala ning Saare. Et kohal ei olnud kaugeltki vaid sportlased, väärib märkimist juba ainuüksi kõikidel aladel kaasategeminegi. Peale sportliku tegevuse ajasid naabervaldade esindajad omavahel tööjuttu ja vahetasid kasulikke kogemusi.
VAIKE KÄOSAAR
Tabiveres valiti kultuurija sporditöö korraldaja
Möödunud nädala kolmapäeval valiti Tabivere vallas kultuurija sporditööd koordineerima Tiina Teder Tabivere raamatukogust.
Valla kahe kooli, Tabivere ja Maarja huvijuhid, Tabivere ja Maarja kultuurimaja ning Elistvere, Maarja ja Tabivere raamatukogu töötajad valisid vallavalitsuses peetud nõupidamisel endi seast vallas kultuuri ja sporditööd koordineerima Tiina Tederi Tabivere raamatukogust. Tiina Teder jääb sellealast tegevust üle valla koordineerima, esindama ja vahendama ühiskondlikus korras.
“Et ülevallaline kultuuri ja sporditegevus oleks kompaktsem, on vaja kedagi, kes seda korraldaks. Loodame, et ühiselt on parem midagi korda saata,” arvas Tiina Teder.
VAIKE KÄOSAAR
Jõgevamaa mälumängurid Eesti Maakilva poolfinaali
Möödunud laupäeval toimus Tabivere rahvamajas mälumängusarja Eesti Maakilb Viru Järva regiooni kolmas mäng, mis selgitas sellest regioonist poolfinaali pääsejad.
Jõgevamaa mälumängureid esindavad Eesti Mälumänguliidu sel hooajal käivitatud valdade ja väikelinnade mälumängusarjas Jõgeva, Pajusi ja Tabivere valla ning Põltsamaa linna neljaliikmelised võistkonnad. ViruJärva regioon on neljast regioonist tugevaim ja 20 võistkonnaga üksiti arvukaim. Sellele vaatamata on meie maakonna neli esindajat edukalt konkurentsis püsinud. Naabrid Põltsamaa linn ja Pajusi vald on tegutsenud ka mälumängusarjas kui paarisrakendis: mõlemad kogusid kolme regioonisisese mänguga ühtekokku 140 punkti ning jäid üldjärjestuses jagama 6.—7. kohta. Jõgeva vald sai punkti enam ja tuli viiendaks. Tabivere võistkond oli veel kraadi võrra kangem: 152 punkti tagas kolmanda koha võrdselt 169 punkti kogunud Kadrina ja Vinni I (mõlemad LääneVirumaa) järel. Seega olid kõik neli Jõgevamaa esindust kaheksa kindla poolfinaali pääseja hulgas. Ent kuna tegemist oli tugevaima regiooniga, saab sealt punktidega poolfinaali veel tervelt seitse võistkonda.
ViruJärva ja HarjuLääne regiooni paremad kohtuvad nn Eestimaa poolfinaalis 26. veebruaril Märjamaal. Seal alustavad 24 poolfinalisti võitlust kaheksa finaalikoha eest nullist peale. Puhjas toimub samal päeval nn Liivimaa poolfinaal, milles kohtuvad SaareSakala ja Ugandi regiooni paremad. Finaaliheitlus toimub 11. märtsil SuureJaanis.
RIINA MÄGI
Liikumisharrastus elustiiliks
Eesti Tervisespordi Ühenduse üldkoosolekule Tallinna olid kutsutud ka Jõgevamaa spordiklubid.
Põhiolemuselt on tervisesport mittevõistkondlik liikumisharrastus, mille eesmärk on tervise hoidmine ja tugevdamine. Peamiste spordialadena harrastatakse jooksmist, käimist, suusatamist, jalgrattasõitu, võimlemist, ujumist, uisutamist ja orienteerumist. Tervisesportlasele mõeldud nõuandeid sisaldab Eesti Tervisespordi Ühenduse välja antud raamat “Liikumisharrastus elustiiliks”.
Ühenduse koosolekul autasustati massilisemate ja paremini korraldatud ürituste organiseerijaid. Viie parema hulka arvati Põltsamaa tervisespordipäev. Selle korraldanud spordiklubi Mix nimel võttis mälestuseseme vastu Eva Valksaar. Kümmet paremat tervisespordi organiseerijat üle Eesti
autasustati nimelise karikaga. Jõgevamaalastest sai karika Väino Treiman Põltsamaa valla spordiklubist Tervis.
Eesti Tervisespordi Ühendus organiseerib osavõttu 20.—24. juunini 2001 Austrias toimuvast tervisespordi olümpiaadist (sõit maksab 4000 krooni + oma toit). Huvilistel palutakse oma osavõtusoovist teada anda 19. märtsini 2000 kohalikele spordiklubidele või spordiliitu Kalju (tel. 251 50 477).
UNO VALDMETS
Jäähokikarikas läks Tallinna
Laupäeval mängiti Jõgeva hokiväljakul spordiklubi Pedja korraldusel viiendat korda OÜ Juta & Kaido karikaturniiri. Nelja meeskonna konkurentsis saavutas esikoha Tallinna Wikingi meeskond. Karikakaitsja Jõgeva Jõud pidi leppima viimase kohaga.
Seekordne karikaturniir pakkus sportlikku põnevust kuni viimase mänguni, mil selgus lõplik paremusjärjestus. Turniiri avamängus alistas SK Pedja noortekoondis Palamuse spordiklubi tasavägise mängu järel 4:2. Seejuures tugevdasid Palamuse meeskonna ridu mõned Põlvamaa hokimehed.
Teises mängus läksid kokku eelmise aasta võitja Jõgeva Jõud ja teine Tallinna Wiking. Tallinlased eesotsas mängiva treeneri Rein Lillaga olid jõgevlastest parasjagu üle ning võitsid teenitult 5:0. Jõgeva ei saanud esimeses kohtumises kuidagi mängu käima.
Seejärel kohtus Tallinna meeskond SK Pedjaga. Väravavõimalusi oli mõlemal, kuid skoor jäigi avamata. 0:0 viik jättis karika saatuse lahtiseks.
Üllatus sündis neljandas kohtumises. Jõud oli Palamusest esimesel mängupoolel ilmselgelt üle. Litter tabas küll väravaposte ja kollkipper Vahur Kuke uiske, aga üle väravajoone ei sattunud. Seejärel murdus hoopis Jõgeva meeskonna kaitse ja Ülo Gussil tuli litter puurist välja võtta neljal korral. 4:0 Palamuse võit.
Turniiri eelviimases mängus asus Palamuse 1:0 juhtima ka Tallinna vastu, kuid sensatsioon jäi sündimata. Tallinn võitis lõpuvileks 4:1 ja jäi ootama lahendust viimasest mängust Jõud—SK Pedja. Viimased vajasid turniirivõiduks seitsmeväravalist võitu, aga seda oli liiast loota. Noored läksid küll 2:0 juhtima, aga seitse minutit enne kohtumise lõppu juhtis juba Jõud 3:2, kes oli lõpuks leidnud väravatesoone. Võitu siiski ei saadud, sest noorte jõuvarud olid suuremad. SK Pedja võitis 5:3, kuid sellest piisas turniiril teiseks kohaks.
Turniiri paremusjärjestus kujunes selliseks:
1. Tallinna Wiking 2 1 0 5 9:1
2. SK Pedja 2 1 0 5 9:5
3. Palamuse SK 1 0 2 2 7:8
4. Jõgeva Jõud 0 0 3 0 3:14
Võitnud meeskonnas mängisid Andres Kaljuste, Kaupo Kaljuste, Fred Haas, Enn Haas, Steve Haas, Rein Lilla, Toomas Arro, Jaan Kose, Taimar Org, Tarmo Russ, Andrei Fjodorov.
Turniiri parimaks mängijaks tunnistati Illimar Mets (Palamuse) ja väravavahiks Ivo Lepik (SK Pedja).
IMRE ERIMAA
Kuldne 1500 meetrit Adaveres
Eeloleval pühapäeval, 6. veebruaril möödub 36 aastat päevast, mil Ants Antson võitis
esimese ja seni viimase Eesti talisportlasena olümpiamängudel kuldmedali. Seda Innsbruckis 1500 m kiiruisutamises. Tähelepanuväärsetpäeva tähistatakse sel pühapäeval Adaveres toimuvate võistlustega. Adavere pargis asuval kiiruisutamisrajal sõidetakse kuldne 1500 meetrit. Võistlus algab kell 12. Kohale oodatakse ka olümpiakangelast ennast.
VÄINO TREIMAN,
Adavere SK Tervis
Sportlik nädalavahetus saalibändimeistrivõistlustega
Spordiklubi Jõgeva Tähe valmistub praegu Eesti saalibändimeistrivõistluste kolmandaks etapiks, mis toimub sellel nädalavahetusel spordihoones Virtus.
Eesti saalibändimeistrivõistluste järjekordsel etapil osaleb seitse võistkonda. Jõgevamaa spordi au kaitsevad SK Tähe esindusmeeskond ja noortemeeskond. Samuti mängivad Tartu Ülikooli spordiklubi, SK Maitim, Nõmme saalibändiklubi, TDK Aeg ja Tartu Ülikooli spordiklubi Ilves.
“Eesti meistrivõistlustel on Tähe esindusmeeskonna põhirivaaliks Tartu Ülikooli spordiklubi, kellega Jõgeva spordimehed seekordsel etapil kahjuks ei kohtu. Põnevaks mänguks võib aga kujuneda meie esindusmeeskonna laupäevahommikune kohtumine SK Maitimi võistkonnaga ning samal päeval toimuv Tähe noortemeeskonna ja Ilvese mäng. Pühapäeval on Ilves Tähe esindusmeeskonna vastaseks ja nagu teada, võib sellelt konkurendilt alati üllatusi oodata.
Eesti meistrivõistluste kolmanda etapi viimases mängus võistlevad Tähe esindusja noortemeeskond,” ütles SK Tähe juhatuse esimees ja esindusmeeskonna treener Toomas Klaarmann.
“Meistrivõistluste esimesel etapil võitis Tähe esindusmeeskond noortemeeskonda. Nüüd on aga nendest märksa raskem tugevam olla, sest noortemeeskonnas mängib kaasa esiviisik: Roland Songisepp, Erko Nurmoja, Lauri Hõim, Merlis Kärson ja Hannes Pagi,” lisas esindusmeeskonna kaitsemängija Rainer Võsaste.
Tema arvates tuleb esindusmeeskonnal pingutada, sest kaitsemängija Toomas Klaarmann ja ründaja Martin Karis ei saa vigastuste tõttu kaasa mängida. Ka treener Marko Saksingu sõnul on noortemeeskond heas vormis.
Tähe esindusmeeskonna väravat kaitsevad meistrivõistluste kolmandal etapil Veiko Raudsepp ja Mati Tali, noortemeeskonna väravat kaitseb Ivo Lepik. Võistkondade kaptenid on Marko Saksing ja Roland Songisepp. Toomas Klaarmanni ja Marko Saksingu sõnul on Tähel praegu väga head treenimistingimused: “Treeningud toimuvad nüüd spordihoone Virtus renoveeritud saalis. Jõgeva linna eelarveprojektis on kirjas, et Tähel võimaldatakse tänavu kolm korda nädalas Virtuses tasuta saalibänditreeninguid korraldada. Sponsoritena toetavad Jõgeva Tähet käesoleval hooajal Jõgeva linnavalitsus, Vivacolor Eesti AS, kauplus Värv, Carmeni baar ning AS Duko Ehitus. Laupäevaseidpühapäevaseid mänge Virtuses toetavad aga Eesti Gaas, Jõgeva Viljahoidla ning AS Mokter.”
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Korterivargus Põltsamaal
10. jaanuarist kolm nädalat kodust eemal viibinud põltsamaalanna leidis naastes, et tema koju oli vahepeal sisse murtud. Ukselukk oli lõhutud ja ära viidud värviteler Totanic, raadio Sanyo, triikraud Moulinex, kullast abielusõrmus ja punase kiviga kuldsõrmus, 12 ENE köidet ning aiakäru. Kannatanu arvab olevat saanud üle 6700 krooni kahju. Kui nimetatud asju kellelegi müüa pakutakse, palub politsei sellest teatada telefonil 110.
Visusti laoplatsilt varastati palke
AS Woodwell teatas politseile, et firma laoplatsilt Palamuse vallas Visustis varastati 29. jaanuaril 50 tm kasepalki ja 4 tm kuusepalki. Firma hindab kahju 40 000 kroonile. Palgivarguse kohta algatati kriminaalasi.
Mees ei maksa alimente
Jõgeva Maakohtu täitevosakonna kaudu laekus politseiprefektuurile avaldus, milles kaevatakse, et Neanurme elanik Aleksei võlgneb 12 000 krooni alimente. Kontrollimine peab selgitama, kas mees hoiab alimentide maksmisest kuritahtlikult kõrvale.
Tabiveres lõhuti auto
Esmaspäeva öösel rüüstati Tabiveres Tuuliku tn 7 maja ees sõiduautot Mercedes Benz. Lõhuti tagaukse aken, rikuti süütelukk ja signalisatsioonisüsteem. Lõhkumisega tekitati 3000 krooni kahju.
Varastati raamatuid
Ühe kriminaalasja uurimisel ilmnes, et läinud aasta kevadel varastati ühest Jõgeva korterist raamatuid. Omanik hindab raamatute väärtuseks 3000 krooni.
Purjuspäi autoroolis
Jõgevamaal peeti eelmisel nädalal kinni järgmised purjus autojuhid: Aimar Ratassepp (23.02.1976), Vladimir Makarov (7.02.1971), Erki Lepik (17.07.1978), Raimo Suviste (28.01.1972), Ülari Randmer (12.04.1971), Marko Pohlak (26.07.1980).
Kahe päeva politseikroonika
Jaanuarikuu viimasel päeval kutsuti politsei välja üheksal, 1. veebruaril kaheksal korral.
31. jaanuari öösel kell üks helistati Palamuselt, et seal lärmab noortekamp. Patrull läks kohale.
Kell 04.45 teatati Tabiverest auto ärandamise katsest.
Kell 11.45 tuli Põltsamaalt teade, et Tuleviku tänaval seisab ilmselt ärandatud Ford Sierra.
Pärastlõunal kaebas anonüümne helistaja, et Aidus müüb üks mees salaviina ja suitsu.
Kaks tundi hiljem teatati Võisiku hooldekodust, et sealt on hoolealune jalga lasknud.
Kell 19.55 kutsuti politsei Põltsamaale Alexela tanklasse purjus meest vaigistama.
1. veebruari õhtul teatati Tallinna—Tartu maanteelt, et üks auto sõitis teisel ukse küljest.
Kell 19.35 kaebas üks naine, et temalt tahetakse mobiiltelefoni ära võtta. Naine oli ostnud varastatud mobiili ja asja ära tundnud omanik tahtis seda tagasi saada.
Kell 23.30 teatati mehest, kes ähvardas end ära tappa.
Südaööl viis politsei kainenema purjus mehe, kes üritas naistuttava juurde sisse trügida.