Üleeilne pilt pärast kuuse mahasadamist. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Jõgeva linn sai jõulukuuse teisel katsel
Üleeilne
pilt pärast kuuse mahasadamist. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Eile kõrvaldati Jõgeva kesklinnas jõulukuuse ümbert lindid ning avati liiklus. Kraanajuht Veljo Raava ja jõulukuuse ülespanemise eest vastutav ASi Market Transport juhataja Maido Mägi võisid kergemalt hingata - seekord õnnetust ei juhtunud.
Neljapäev oli kuuse toojate jaoks õnnetu päev. Kuusk ei allunud tõstjate kontrollile, kraana nool läks tagurpidi, puu prantsatas maha ja latv murdus.
Mõlemad kuused muretses AS Market Transport Aidu kandi eramaaomanikelt. Esimene jõulukuusk oli ligi 18 meetrit kõrge ja võralaiusega 6-7 meetrit, teine kuusk 17 meetrit kõrge ja 5,5 meetrit lai.
Kas õnnetusjuhtum?
Neljapäeval kella 12-13 vahel hakkas AS Market Transport kuuske üles panema. Töö oli juba tuttav, sest ka varasematel aastatel paigaldas firma Jõgeva kesklinna jõulukuuske. Ometi ei läinud töö libedalt. Ühe pealtnägija sõnul asus kraana vale nurga all ja trosside kinnitus liiga ladva pool. Tüvepoolne osa jäi liiga raskeks. Kuusk oli suure võraga ja liiga lai, et mahuks tänava ääres oleva kahe puu vahelt läbi. Ka oli puude võra suvega suuremaks kasvanud ning nendevaheline ava vähenenud.
Jõulupuud hakkas tõstma autole MAZ paigaldatud kraana kandejõuga kuus tonni. Puu ise kaalus 2-3 tonni. MAZ kraana seisis risti kõnniteega puude tagusel pargialal, ninaga tee poole. Jõulupuu kaldus aga tõstes tänavapuule selga. Kraana tahtis jõulupuud kasvava puu haardest vabastada ning hakkas edasi tõstma. "Ja oligi matsakas käes. Kraana nool läks tagurpidi ning jõulupuu kukkus pikku teed. Kostus raginat ja latv oligi läinud. Hea, et teine kraana kaugemal oli, muidu oleks võinud teisele masinale otsa sadada," kommenteeris pealtnägija.
Paljud pealtnägijad süüdistavad kraanajuhti, justkui oleks kraana seisnud vale nurga all ja selle nool tõusnud lubatust kõrgemale. Firma juhataja Maido Mägi kraanajuhti süüdlaseks ei pea. Tema andmetel oli neljapäevase kuuse võra liiga lai ja avaus, kust kuusk läbi pidi tulema, väike. Püsti pandud kuusevõra on 1-1,5 meetri jagu eelmisest kitsam. Ka suurendati puudevahelist avaust.
Teise jõulukuuse paigaldanud kauaaegne kraanajuht Veljo Raava ütles, et eks see on üks komplitseeritud asi. Ülespaneku koht on puudest ümbritsetud, ei ole ruumi ja tõsteruum on liiga kitsas. Selleks pidi kraana sõitma haljasalale. Maa on külmumata, mistõttu jäid jäljed maakamarale.
Koht ei ole hea
Linnaaedniku Taivo Paeveeri sõnul on kuusele ka uut kohta otsitud. Tulevane täpne asukoht määratakse linna detailplaneeringuga. On kaalutud linnavalitsuse ees asuva haljasala kasutamist.
Põltsamaa linn kasutab jõulukuusena elavat kuuske. Ka Jõgeva kultuurikeskuse ees kasvab mõnede arvates igati sobilik kuusk. Taivo Paeveeri andmetel on ka seda varianti kaalutud. Selleks on uuritud Jõgeva Teedevalitsuse ees paiknevat jõuludeks kaunistatud ja valgustatud hõbekuuski. Neil on aga kahjustusi avastatud. "Elavale kuusele ei tahaks kahju teha," lausus linnaaednik.
Kahjudest ei räägita
Kuusk rõõmustab linnarahvast kuni 15. jaanuarini. Siis selgub, kui suurt kahju kuuse toonud AS Market Transport sai. "See on tema kahjum," ütles Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide.
Nii töö tellija kui ka paigaldaja keeldusid täpseid kulutusi nimetamast. Heino Puide sõnul maksavad nad lepingu järgi pärast kuuse mahavõtmist. Kulutused kokku, alates kuuse valimisest, paigaldamisest kuni mahavõtmise ning äraviimiseni, ulatuvad 12 000 kroonini.
RAIVO SIHVER
ASi Jõgeva Elamu aktsiate müügi avalik enampakkumine nurjus, kuna tähtajaks ei olnud laekunud ühtki pakkumist.
Jõgeva linnavalitsuse majandusspetsialisti Aime Ründva andmetel võtsid pakkumiskutsed välja kaks Tallinna ja kaks Tartu firmat. Eile kella 14ks aga ei olnud linnavalitsusse laekunud ühtki pakkumist. Ainukesena saatis kirjaliku vastuse AS SAB, teatades, et peab 2,5miljonilist alghinda liiga kõrgeks ning on valmis tegema oma pakkumise juhul, kui hinda alla lastakse.
Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõ¹evi sõnul tunnistab linnavalitsus oma esmaspäevasel istungil pakkumise nurjunuks ning Jõgeva Elamu aktsiate võõrandamise edasine kulg on juba volikogu otsustada.
AARE KIRNA
Eile pandi Jõgeva reoveepuhastile nurgakivi
Kavakohaselt valmib Jõgeva reoveepuhasti järgmise aasta
aprillis. Eile keskpäeval pandi 30 miljonit krooni maksvale
rajatisele pidulikult nurgakivi.
Jõgeval tekib aastas ligi 300 000 kuupmeetrit reovett, mis on senini voolanud puhastamata otse Pedja jõkke. Puhastusseadme rajamiseks saadakse raha Euroopa Liidu Phare programmist, riigieelarvest ja omavalitsusest.
Ainulaadsele rajatisele panid nurgakivi keskkonnaminister Heiki Kranich, Riigikogu liige Villu Reiljan, Jõgeva linnapea Ants Paju, volikogu esimees Vello Mäesepp, projekteerija Peeter Hirve ja ehituse peatöövõtja ASi Merco Ehitus esindaja Peep Siitam.
Jõgeva reoveepuhasti hakkab pärast lõplikku valmimist puhastama reovett rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavalt.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KÜSITLUS
Eha, töötuks jäänud müüja:
"Olen siiamaani kõiksugused talved üle elanud. Lumi võib vahel ootamatult tulla, kuid talv saabub igal aastal, ja selleks tuleb ettevalmistusi teha. Toaaknad on meil juba ammu topitud ja isegi kiled ette pandud - need on alati aidanud sooja hoida. Talveks valmistumine läheb küllaltki kulukaks: vaja puid ja briketti osta. Jõukohane on osta lepahalge, kuigi kask annaks ahjusooja kõige rohkem."
Alla ja Asser, kaasad:
"Oleme kõigeks, ka talveks valmis. Nii kõva külma kui tunamullu oli, ei taha, kuid talvel võiks veidi tuisku ja pakast olla - mis talv see muidu oleks. Et külm ära ei võtaks, tuleb hästi lähedale teineteise kaissu pugeda. Lund võiks ka veidi rohkem kui natuke tulla. Siis on vaja lumelabidat liigutada ja jälle saab sooja. Meil on valikuvõimalus: teises korteris on pliit ja ahjud sees."
Ilme, vanaema:
"Mul on küttepuud, põhiliselt pinnad, mis taskukohased, talveks varutud. Aknad toppisin juba varakult ära, sest arvasin varajast talve tulekut. Talvel saab sukavardad kätte võtta, raamatut lugeda ja stressi vähendada. Jõuluvana kingikotti on vaja käpikuid, sokke, salle teha. Hea, et meile humanitaarabi tuleb, mis hoiab vaesema rahva püsti ja paneb küllaltki moodsalt riide."
Maige, kirjakandja abi:
"Ikka elaksin - mis mul siin häda on. Külm mind ära ei võta: kuivad puud on kuuris ja kütan pliiti nii palju kui vaja. Nüüd on akende tihendamine lihtne, selle jaoks on igasuguseid kilesid ja muid vahendeid saada. Sooja eest hoolitseb ka hea vanaema. Tema varustab lambavillase lõngaga, mina võtan vardad kätte ja koon. Tulgu talv milline tuleb, kuni 20 kraadi pakast on normaalne."
Jaak, teetööline:
"Mul on puuküttega korter ja pole hullu midagi. Aknad on tugevad, hru¹t¹ovkaaegsed, mitte sellised tänapäevased, kust tuul puhub läbi. Mis neist akendest talveks kinni kleepida, seisavad ilmagi ees. Igatsetakse vanu euroaknaid, mida siia küllaltki odavalt sisse tuuakse. No kui nad seal ei kõlba, siis miks peaksime meie neid tahtma? Kütte hind on nii kõrgeks kasvanud, et karmil talvel võib nii
mõnigi hingusele minna. Siimusti, Laiuse, Palamuse kalmistu võtab need vastu."
Ain, põllumees:
"Tulgu talv ükskõik kui karm, kindlasti elan pakase üle. Talv poleks talv, kui see külm ei oleks. Selle peale peab juba suvel mõtlema ning küttepuud valmis tegema. Keskküttega kivimajja, kus sai 20 aastat tagasi elatud ja vahel ka külmas oldud, enam tagasi minna ei tahaks. Puumaja peab sooja ja mul pole mingit vajadust aknaid kilega katta. Kuidas karm talv üle elada, on igaühe enese mure. Pead ise hoolas olema, keegi teine ei tule sulle aknaid toppima ega paksemaid riideid selga panema."
Heino, pensionär:
"Olen selle kommunaalkütte peal ja see oleneb neist, kuidas ma talve üle elan. Senini pole talve olnudki ja tuba on soe ja ma ei nurise. Käreda külmaga pole minul, meesterahval, midagi hullu. Külma suhtes pole ma kuigi tundlik ja pikka aluspesu ei kanna. Ilmad on olnud senini head ja aknad on mul küll pestud, kuid veel toppimata ja kinni kleepimata. Ega uue maja aknad suurt tuult peagi, aga kleepimata ei saa. Vahede kinnipanekust on teinegi kasu: õuest ei kostu tuppa enam naiste juttu."
Veste, Madleeni ema:
"Elame suures majas ja peame leppima katlamajast kallilt antud soojaga. Aknad on topitud, talveriided välja toodud. Olen küllaltki külmakartlik ning tuule ja tuisu ajal tahan soojas toas olla. Ootame lund, siis on puhtam ja värskem tunne ning saame kelgutada ja lumememme teha. Üle kümne kraadi külma ei tahaks, sest soojema ilmaga kulub küttele vähem raha."
Palamusel küsitles ja pildistas
ARDI KIVIMETS
Viimasel ajal on hakanud tunduma, et nii Eesti riigi praegusel valitsusel kui ka näiteks Tallinna linnavalitsusel on nö pohhui. Ei huvita neid see, mida teised arvavad. Nad teevad, mida tahavad.
Mõned viimase aja ütlemised on seda tunnet süvendanud. Valitsus kavatseb kõvasti kärpida tellitud ajakirjanduse kojukandmise dotatsiooni, mis paneb päris kõva põraka just maainimeste rahakoti
pihta. Selle asemel, et veeretada ümmargust juttu raha vähesusest jms, lajatas teede ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav, et riik ei peagi toetama Rootsi ajakirjanduskontserne (Postimees, Eesti Päevaleht), poliitilist ajakirjandust (Kesknädal), ristsõnade vorpijaid ning pornograafiat (Sexer, Maaja). Sellise lahmimise teevad räigeks ajuvabaduseks muidugi asjaolud, et Sexer ei ilmu enam ammu ning Maaja tellijaid on kümmekond iga maakonna peale.
Käesoleval valitsusel on muidugi eriti pressiesindajatega "vedanud", Kaarel Andrese poeg on sellel alal ju tõeline "korüfee". Endast lugu pidav valitsus oleks juba ammu sellistele kuldsuudele hundipassi andnud. Kuid asjaolu, et nad ikka veel oma postide otsas istuvad, näitab muidugi seda, et valitsus tegelikult suurt ei hooli sellest, mis neist arvatakse (Mart Laar muidugi teeb seda, aga tema on erand). Ei liigutanud võimureid ka see, et pea pool Eesti rahvast viimaste küsitluste järgi ei usalda neid ja vaid napi kolmandiku seas on nad veel suhteliselt heas kirjas.
Hämmastav ignorantsus? Tegelikult võivad aga praegused peamehed järgmiste valimiste suhtes ikkagi üsna rahulikud olla. Miks? Sest et Eesti poliitiline seis on hakanud vaikselt kivistuma. Osad parteid on muutumas nö kultuserakondadeks, millel on kindel toetajaskond, kes suurt ei hooli sellest, millega nende esindajad hakkama saavad. Tavaliselt soodustab seda ränkade vastuseisude olemasolu ja seda meil muidugi leidub.
Kindlad kultusparteid on praegu Isamaaliit ja Keskerakond. Reformierakond ja Mõõdukad on veel "kristalliseerumata", kuid lootust neil on. Koonderakonnal jälle pole ja see on saanudki neile saatuslikuks, sama oht on Rahvaliidul.
Eelnevat lõiku illustreerib ka asjaolu, et küsitluste järgi pole suuremate erakondade toetused aja jooksul eriti muutunud. Nii on valitsuserakonnad vahepeal ämbreid kolistanud, mis hirmus, aga suuremat kahju pole sellest neile sündinud. Ainult valitsuse reiting on langenud.
Samas tundub, et ministrid ja ko on muutunud nagu omaette erakonnaks, kinniseks klubiks, mille sees kehtivad oma reeglid, mis ei sõltu moodustatud parteidest ega ka millestki muust. Selle näiteks on asjaolu, et Mõõdukad on järjest rohkem valitsuse tegevusega rahulolematud, kuid samas Mõõdukatest ministrid pole küll mingit ärevust üles näidanud.
Pealtnäha on seis ülemvõimurite jaoks soodne, mingi avalikkuse paha vesi neid ei hirmuta. Kas see jääb ka paari aasta pärast nii, veel ei tea.
MARGUS KIIS
Kodanikupäev Utsali väljaõppekeskuses
Tähistamaks lähenevat kodanikupäeva, kogunesid laupäeval Puurmani vallas Utsali väljaõppekeskusesse maavalitsuse ametnikud ning Jõgevamaa omavalitsusjuhid.
Tutvuti õppepaikadega ning prooviti täpsust nii automaadist kui ka püstolist tulistamises.
Pärast maitsvat sõdurilõunat kohalolijatele kõnelnud Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik kapten Ants Nurk tõdes, et suhted Kaitseliidu ja omavalitsuste vahel on Jõgevamaal olnud head. Hästi on sujunud ka koostöö politsei ning päästeametiga.
"Kaitseliidu koht meie ühiskonnas on tänaseks selge. Organisatsiooni ülesandeks on tagada turvatunne nii külades kui ka kogu riigis," ütles kapten Nurk lisades, et Kaitseliit on perekeskne organisatsioon, kus lisaks täismehi koondavale põhiorganisatsioonile on veel Naiskodukaitse, Noorkotkaste ja Kodutütarde haruorganisatsioonid.
"Eesti seadused näevad nii riigiametnikke kui ka omavalitsustegelasi osana kodanikukaitse süsteemist nii sõja kui ka
rahuajal. Nende ülesannete täitmiseks tuleb meil valmis olla," märkis malevapealiku esinemise järel sõna võtnud maavanem Margus Oro.
Utsali väljaõppekeskusest lahkuti teadmisega, et Kaitseliidu ning maakonna juhtstruktuuride sidemed võiksid edaspidi olla veelgi regulaarsemad.
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
Jõulupuu murdis kraana ja vaim sai võimu
Viimasel nädalal juhtus kaks jõgevalasi erutanud sündmust. Neljapäeval kella ühe paiku päeval murdus ülespanekul Jõgeva linna suur keskjõulukuusk. Päev hiljem pandi ametisse Ants Paju.
Jõulukuusk murdus - jube! Halb enne! "Kui linna jõulukuusk ülespanekul katki läheb, siis maakond kaob kaardi pealt!" (Hädaste). "Kui ikke joulokoosk tõstmisel keskelt katke prõksab, siis tema permees aasta lõppe e nää" (Jubevere).
Linnapeaks sai Ants Paju. Mees, kelle pärast võib Tartu Jõgevale kade olla. Neil on mingi müütiline Tartu Vaim, keda mõnikord kehastavad kordamööda markantsemad veiniuimas boheemlased. Aga Jõgeval on lihast (mida on päris palju), luust (mis on jämedad) ja verest (mille rõhk on vahel päris kõrge) Jõgeva Vaim. Vaatad ja kuulad, ja mõistatad, kust ta kõik need mõtted võtab, kas sajandite kogemusest.
Jõulukuusk murdus, vana valgevene kraanaloks pingutas sõna otseses mõttes üle. Milline sümboolika!!! Jõuludevastane nõukogude võim ehitas kraana, mis nüüd jõulukuuske üles sikutades katki läks. Säh teile, okupandid ja kagebeshnikud.
"Küll siis Pajuants Jaguva valitsejaks saab, inimestele rohkelt õnne vaeb!" ütleb iidne (19. sajand) eepos. Toivo Asmer ütles, et see linn, mis ei suuda endale jõulukuuske üles ajada, võiks parem juba küla olla.
Järgmine aasta ei aja me üles enam mingit rabedat kuuske, vaid istutame selle asemel ühe sitke paju, et ta edaspidi oleks Jõgevale jõulupuu.
2. detsember 2000
ELU JA INIMENE
Kõrvuti asetsevad külad Nurga ja Sopimetsa lasevad arvata, nagu oleks see kant muust maailmast eraldatud või vähemalt ääremaa. Nurga pole küll kaugeltki mitte noorenev ja kasvav küla, aga mingi nurgatagune ka mitte. Pigem selline nagu peaaegu kõik tänapäeva külad, kust enamasti noored ära kipuvad minema ja aja jooksul tühje kodusid juurde tekib. Nurga külale lisavad eripära veel aga tööstused.
ASi Nurga korsten hakkab silma juba eemalt, kohe selle vastas märkab tulija veel üht tööstuslikku ettevõtet, betoonplokkide, kaevurakete ja muu sellisega. TÜ Nurbet on perekond Kukke omandus. Halli sügisesse lisavad mõningast värvi ümbruskonnast paistvad elumajad.
Justkui suvilarajoonis
Erich Valksaar on Nurga elanik olnud peaaegu 45 aastat, millest 41aastat on olnud seotud metskonnaga. Pajusi metskonda, mille keskus asus Nurga küla ühes ääres, viimastel aastatel enam ei ole ning kauaaegne metsaülem Erich Valksaar käib Nurgalt tööle Vägarisse, kus ta on praegu veel eksisteeriva OÜ Vägari Elamu juhataja.
"Praegu võib Nurgal kokku lugeda 28 majapidamist, kadunud on nende aastate jooksul, kui mina Nurgal olen elanud, üksteist. Seitse kodu on jäänud ainult ühe inimesega. Ega peale kolme metskonna ehitatud maja ei ole külasse selle aja jooksul elumajugi ehitatud. Ainult et alguses ei olnud jälle ühtegi tööstust, need on küll hiljem tulnud," räägib Erich Valksaar. Tema on olnud nii omal ajal külanõukogu saadik kui ka vallavolikogu liige ja niimoodi saanud Nurga küla elu näha nii selle sees kui ka eemalt.
"Paljud majad on külas jäänud juba ainult suvekodudeks, sest noori pole eriti juurde tulemas, kohalikud on peamiselt vanemad põlised inimesed. Viimane laps sündis külla seitse aastat tagasi ja seegi läks sügisel linna kooli. Viimasel ajal ongi juba selline tunne, et elad nagu suvilarajoonis. Eks maaelu tulevik vist rohkem selliseks kujunebki. Nurgalt on küll alati Kalanasse ja Kütimäele käidud, mõlemasse on neli kilomeetrit ja seal on ikka suuremad keskused ja kultuurikolded olnud," selgitab Erich Valksaar.
Valge Daam sai seltsiks Mõisahärra
ASi Nurga kuueteistkümnest töötajast pooled käivad tööle linnast, see tähendab Põltsamaalt, ülejäänud on kohalikud inimesed. 1968.
aastast tegutsema hakanud tööstus annab rahvale endistviisi tööd ja Eestimaale tärklist ning naturaalset veini kodumaistest marjadest.
Kui kaua veel, seda ei julge praegune juhataja Margus Kivikangur küll kindlalt öelda. Kuigi Nurga peaks olema praegu ainus Eesti tärklisetootja, pole siinset tärklist eriti kuhugi panna, sest tärklist veetakse Eestisse suurel hulgal sisse Hiinast, Saksamaalt, Lätist, Hollandist, Soomest ja mujaltki. Veinitootjate rohkuse ja samuti välismaalt sissetoodu tõttu läheb ka veinide müümine järjest raskemaks.
Väiketootjate kahjuks seab praegune riigikord millegipärast veel erinevaid tõkkeid, alustades litsentsitasust ja lõpetades kõikvõimalike muude uute rahanõudmistega. Kui enamiku eksisteerimisaja jooksul on olnud nõudlus siinse toodangu järele ikka tootmisest suurem, siis on viimasel 6-7 aastal olnud tarvis ametisse palgata müügijuhte, kellel nii tärklise kui ka veini müümisega on tulnud päris palju vaeva näha. Ja mis seal salata, müügijuhid kipuvad tihti vahetuma ning väga paljudel juhtudel on saanud probleemiks just teatava tooteliigi eripära.
"Nüüd otsime sellele kohale naisterahvaid, on ehk usaldusväärsemad," märgib Margus Kivikangur.
Muidu moodustavad veini- ja tärklisetootjad Nurgal suhteliselt püsiva kaadri, enamikus pärit sellest ajast, kui juhataja oli veel Paul Reha, siinse tootmise käimalükkaja ja alusepanija. Algusest peale on ametis praegu tehnoloog Eve Mandra. Tema on olnud ka uute sortide väljatöötaja.
Praegu toodetakse Nurgal kokku kaheksat sorti naturaalveini, millest kaks on tulnud juurde tänavu. Enne "Valge Daam", millele juba paarkolm nädalat on seltsiks "Mõisahärra", uus punane vein. "Kui jõuame, laseme jõuludeks välja ka hõõgveini," lubas juhataja.
Täie vaartiga käib praegu tärklise tegemine, mis läheb poole-, ühe- ja kahekümne viie kilostesse pakkidesse. "Tärklise tegemine on umbes poole peal. Tänavune kartul oli vihmase suve pärast võrdlemisi madala tärklisesisaldusega. Nagu alati, teeme järjest valmis terve koguse ning uuesti alustame alles järgmise sügise kartuliga. Kartuli ostame ümbruskonna inimestelt kokku. Ka veinide
jaoks saame marjad enamasti lähemalt ümbrusest, peamiselt Põltsamaa aiapidajatelt," selgitas ASi Nurga juhataja.
Betoonimeistritest loomapidajad
Perekond Kukke elamine on väike ja tagasihoidlik ning kaob suurte betooniplokkide ja kaevurakete varju peaaegu ära. Hoopiski mõistatuseks jääb aga see, kus on kokku 15-pealise loomakarja, lisaks veel sigade ja kanade asukoht. Ära aga mahuvad kõik ja hooldatud on nii inimesed kui ka loomad. Ehituseks vaja mineva materjali müümiseks pole olnud perekond Kukkel vaja erilist reklaami tehagi, sest kes siit viinud, viib ka edaspidi.
Perenaine Malle Kukke võtab tulijaid rõõmsal ja lahkel moel vastu, keelitab koer Karu vaiksemaks ja kui selgub, et tuldud on kaugemalt, paneb supigi sooja. "Ma olen niimoodi harjunud, et kui keegi sisse astub, siis pakun ikka, mis on," selgitab ta ning vabandab siis, et laudariided seljas ja ei teadnud just külalisi oodata. Isa ja poeg Juhan ja Avo Kukke parandasid just väljas lüpsiagregaati, kui olime TÜ Nurbeti tegemisi uudistama tulnud. "Astuge tuppa, ülemus on seal," juhatasid nad perenaise Malle juurde. Nagu hiljem selgub, ongi tegemist sisuliselt perefirmaga ja juhataja on ametlikult just Malle Kukke. "Betoon ja betoonitooted," seisab nimekaardil kirjas. Praegu tehakse lisaks betoonile ja betoonplokkidele kuut liiki kaevuplokke ja kahte liiki kaevurakkeid. "Kümme aastat tagasi oli siin täitsa lage maa. Sain Sulustvere Graniidis asjast aimu. Hakkasime siin tasapisi peale. Alguses oli puha käsitsitöö. Nüüd on mees ja poeg teinud kraanateed ja muudki. Auto on meil ka olemas, nii et saame ise materjalid kohale viia," räägib Malle.
Et talvel jäi natuke hingetõmbeaega, võttis Malle alguses lehma. "Tegelikult olen linnalaps, kuigi õppisin agronoomiks, aga lehmi polnud küll enne pidanud. Hakkasin lehmi kokku ostma just siis, kui teised oma loomapidamist lõpetama hakkasid. Nüüd on kokku üheksa lüpsilehma. Need kõik on hea piimaanniga, polnud mõtet mingeid kitsi osta," tutvustab Malle oma majapidamise teist poolt ning lisab, et ei betoonitööstuses ega ka muudel töödel pole nad võõrast tööjõudu kasutanud. Minia Esta on aidanud raamatupidamist teha ja omajagu abi on juba seitsmeaastastest kaksikutest, lapselastest Kärdist ja Märdist.
Malle kiidab külarahvast, kes olevat hästi ühel meelel. "Pisikeses külas on hea, kui hästi läbi saadakse. Igatahes õhk on Nurgal soe," kinnitab Malle.
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Soomerootslannast kirjaniku ja kunstniku Tove Janssoni poolt üle kuuekümne aasta tagasi loodud muumitrollid on nüüdseks saanud maailmakuulsaks. Kolmapäevast saati saab Jõgeva linnaraamatukogus Muumioru elanikega lähemat tutvust teha: seal on avatud muuminäitus.
Näitus jõudis Jõgevale Soome Instituudi vahendusel ja, võiks öelda, õnneliku juhuse läbi. Linnaraamatukogu töötaja Jaana Koppel kohtas nimelt hiljutise Põhjamaade raamatunädala aegu Tartus viibides Pertti Pyhtilät Soome Instituudi Tartu osakonnast ja küsis talt, ega instituudil mõnd näitust pakkuda pole. Pertti helistas juba järgmisel päeval raamatukogusse ja pakkus muuminäitust, mis pärast reisi läbi mitme Lääne-Virumaa kooli ja külaraamatukogu
just vabaks oli jäämas. Nii saigi Jõgeva linnaraamatukogu teha näituse näol oma väikestele lugejatele toreda kingituse advendi- ja jõuluajaks.
Lasteosakonna laenutusruum on kui Muumimaa filiaal: näha saab keraamilisi muumikujusid ja muumimaja, pehmeid kaisumuumitrolle, muumitaldrikuid ja tasse, muumipuslet ja muumipilte plakateid, aga ka hulka rootsi- ja soomekeelseid muumiraamatuid. Veel kuuluvad näitusekomplekti muumiteemalise arvutimänguga CD ja videokassett muumimultikatega.
Ühele lainele
Kuigi Tove Janssoni looming alustas oma võidukäiku maailmas üsna ühel ajal teise rootsi keeles kirjutava lastekirjanduskorüfee Astrid Lindgreni omaga, jõudsid Janssoni teosed eesti laste lugemislauale miskipärast tunduvalt hiljem kui Lindgreni omad: esimene muumiraamat ilmus eesti keeles alles 1975. aastal. Ent paljud muumilood olid eesti publikule siis juba ammu tuttavad Salme Reegi kordumatu häälega Eesti Raadios loetuna.
Ei Lindgren ega Jansson ole kumbki mingid ninnunännutajad, vaid omamoodi filosoofid, mistõttu pelgalt lastekirjanduseks nende loomingut nimetada ei saagi. Suvel ühe omapärase seltskonnaga Turu saarestikus seigeldes sattusin näiteks õhtusöögilauas istuma ©veitsis elava arvutispetsialisti ja Turu Ülikooli soomerootslasest multimeediaprofessori vahele. Pidime järgmisel päeval Naantalisse (selle linna kuumim turismiatraktsioon on teatavasti Muumimaa-nimeline lõbustuspark) jõudma ja muumi teema viis kaks Euroopa eri nurgast pärit meest silmapilk ühele lainele, sest mõlemad olid läbi töötanud enamvähem kogu saada oleva muumilektüüri, üks rootsi, teine inglise keeles. Ega seal midagi imestada olnudki: terve
meie seltskond – ökoloogiliste, st bensiini mitte tarvitavate sõiduvahenditega matkajad - oleks õigupoolest otseteed Muumiorgu saata sobinud: on ju muumidki looduslähedase eluviisi harrastajad ning Muumiorg terviklik ja tasakaalus ökosüsteem. Mistõttu keskkonnateadlikkuse eeldatav tõus võib muumibuumile tulevikus vaid hoogu lisada.
Muumitundi!
Juba mõnda aega on eesti keeles ilmunud ka muumikoomiksiajakiri. See on muidugi iseenesest tore, ent paraku kipuvad lapsed Jaana Koppeli sõnul selle tõttu kergema vastupanu teed minema ja üksnes koomiksi vaatamisega piirdumagi. Muumiraamatut loetud väga innukalt mõni aasta tagasi, kui Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja oma vahvat Muumitrolli-ainelist lavastust mängis. Nüüd, mil näitus üleval, lähevad ehk pikemad muumiloodki jälle lugejate silmis hinda.
Aga kui mõni kooliklass või lasteaiarühm ühiselt muumitundi tulla tahab, andku endast raamatukogusse teada, siis oskavad raamatukogutöötajad aega varuda näituse tutvustamiseks, muumijutu lugemiseks ja muumifilmide näitamiseks. Muuminäitus jääb Jõgevale kolmekuningapäevani.
RIINA MÄGI
Lõuna-Eesti on innovatiivne turismipiirkond
"Lõuna-Eesti on siseturismiturul niisama tugev kaubamärk kui A. Le Coq Eesti õlleturul," ütles Turismiameti peadirektor Riina
Lõhmus möödunud reedel Luual toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsil, tõstes esile siinse piirkonna tugevat koostöövaimu.
Turismisuve kokku võtvat ja tulevikuplaane seadvat sügiskonverentsi on Lõuna-Eesti turismiarendajad pidanud juba kuuel viimasel aastal. Konverentsi korraldajaks oli Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism koostöös Turismiameti Lõuna-Eesti büroo, Jõgeva maavalitsuse ja Palamuse Turismiinfokeskusega ning sellest võtsid osa kuue Lõuna-Eesti maakonna turismiga tegelevad ametnikud, ettevõtjad ja mittetulundusühingute esindajad. Konverentsi juhtteema - turism ja innovaatika – peegeldas praegust olukorda, kus infotehnoloogia areng on hakanud tugevasti mõjutama turismiinfo levi, reisimüüki ning turismimajanduse senist väärtusahelat.
Legend müüb
"Nii, nagu kuuekümnendate tehnoloogiline revolutsioon lennunduses muutis olukorda turisminduses seeläbi, et lennureisid soojadele supelrandadele said nö laiatarbekaubaks, nii hakkab ka praegune infotehnoloogia areng kõigutama seniseid süsteeme: turismitooteid võib tulevikus osta koduse arvuti taga, viimasel hetkel, ööpäev läbi ja minimaalse komisjonitasu eest," ütles Riina Lõhmus.
Võitluses ellujäämise eest ei peaks aga eri piirkonnad, reisibürood ja turismiteenust pakkuvate internetiväravate loojad vägikaigast vedama, vaid koostööd tegema: nii võidavad kõik. Ning üleilmse standardi järgi perfektseiks, ent igavaiks treitud turismitoodete asemel on tulevik Lõhmuse sõnul põnevate legendide ning tugeva kohaliku koloriidiga kaubamärkide päralt, nagu Luts ja "Kevade", Jõgevatreff jne.
Mitmes sõnavõtus tutvustatigi põnevaid ja innovaatilisi ideid, mis juba rakendunud või rakendumas. Jõgevamaal Härjanurmes tegutseva kalatalu omanik Aarne Liiv rääkis näiteks kalakasvanduse kui ökosüsteemi kasutamisest turismiteenuse pakkumiseks, vastasutatud Eesti Seiklusturismi Assotsiatsiooni esindaja Aare Tamme Otepääle loodavast sportlike atraktsioonidega noortepargist
ning Eesti Looduse teleprogrammide vastutav väljaandja Kalle Mälberg Lämmijärve muinaslinnuse taastamise kavadest.
Ehtne ja huvitav
Omaette teemaks kujunes turismi seos ökoloogise mõtteviisiga. Ökoloogiaalane teadlikkus on nimelt, eriti Lääne-Euroopas, tugeval tõusuteel ning üha enam saab ka turisti jaoks määravaks mitte niivõrd see, et ta saaks kauba või teenuse odavalt, kuivõrd see, et ta saaks ökoloogiliselt puhta toote ja keskkonasõbraliku teenuse.
Ökoturismi Ühenduse esimehe Aivar Ruukeli sõnul on ühendus koostöös mitme teise turismi arendava organisatsiooniga töötanud välja tootemärgi "EHE" ehk "Ehtne ja Huvitav Eesti", millega on võimalik märgistada ökoturismi põhimõtetele vastavaid tooteid. Märgile vastavuse tingimusteks on seotus piirkonna omapära ja kohaliku majandusega, keskkonna taluvuspiiridega arvestamine jne.
Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teaduri Marek Strandbergi ettekanne ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamisest turismis oli ehk igapäevamurede küüsis vaevlevate ettevõtjate jaoks pisut kõrgelennuline, ent perspektiivide üle mõtlema ärgitav.
"Tulevikuturist ei jahi üksnes lõbu, vaid ka oma missioonitunde väljaelamise võimalusi. Keskkonnahoid on üks valdkondi, kus ta seda teha saab," ütles Strandberg.
"Turist tahab olla kindel, et raha, mille ta turismiteenuse eest välja annab, ei ohusta loodust: st et tema teenindamiseks kasutatakse võimalikult vähe fossiilseid kütuseid, et reovesi, mida ta toodab, puhastatakse ökoloogilise tehnoloogia abil jne. Kuni selleni välja, et turismi tarvis püstitatud ehitistestki eelistab ta neid, mida saab moest mineku või konjunktuuri muutumise korral loodusest vähese energiakuluga koristada."
Õigupoolest näitas juba sisuka ja ideid genereeriva konverentsi korraldaminegi Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna innovatiivsust. Ja ega Tallinnal ole tõepoolest tarvis niipalju pingutada kui meil siin: soomlased tulevad Kadaka turule ju niikuinii.
RIINA MÄGI
"Rahvamaja" väisas Jõgevamaad
Eelmisel reedel jäädvustas Jõgevamaad videolindile Eesti Televisiooni regionaalsaate "Rahvamaja" võttegrupp.
"Rahvamaja" on Eesti Televisiooni regionaalsaade, mis on alates sügisest laupäeviti eetris olnud. Igas saates käsitletakse ühe maakonnaga seonduvat probleemistikku. Eelmisel nädalal jõudis saate salvestamise järg Jõgeva maakonnani. Võttegrupp käis Adavere lihatööstuses, Werol Tehaste toiduõlivabrikus Painkülas ning uuris Palamuse vallas, millised on turismi arendamise võimalused maakonnas.
Õhtusel kõnekoosolekul Jõgeva vanas raudteejaamahoones arutleti maakonna tuleviku teemadel. Vestlusringis otsiti muu hulgas vastuseid küsimustele, mida toob Jõgevamaale haldusreform, kuidas meelitada ettevõtjaid Jõgevamaale investeerima ning milline on Jõgeva linna tulevik.
"Rahvamaja" koosseisulise saatejuhi Margus Saare kõrval juhtis diskussiooni oma lapsepõlve ning noorusaja Jõgeval veetnud nimekas uudiste- ja teleajakirjanik Ainar Ruussaar.
Jõgevamaad tutvustav saade "Rahvamaja" on Eesti Televisiooni eetris laupäeval, 16. detsembril kell 19.
PEEP LILLEMÄGI
Laupäevaks on oodata pilves selgimistega ilma. Puhub läänekaarte tuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur on +2°C ... +8°C.
Pühapäeval on pilves selgimistega il. Võib sadada vihma. Puhub edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel +1°C ... +5°C, päeval +4°C ... +7°C.
Laupäev, 2. detsember 2000. a.
Jõgeva linn sai jõulukuuse teisel katsel
RAIVO SIHVER
AARE KIRNA
Eile pandi Jõgeva reoveepuhastile nurgakivi
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KÜSITLUS
Palamusel küsitles ja pildistas
ARDI KIVIMETS
MARGUS KIIS
Kodanikupäev Utsali väljaõppekeskuses
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
Jõulupuu murdis kraana ja vaim sai võimu
2. detsember 2000
ELU JA INIMENE
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
RIINA MÄGI
Lõuna-Eesti on innovatiivne turismipiirkond
RIINA MÄGI
PEEP LILLEMÄGI