Vooremaa
Neljapäev, 02.03.2000
Torma valla piimatootjad ei saa raha kätte
15. veebruaril pidasid Torma vallavanema Mati Kepi juures nõu väikepiimatootjad Siiri Hansen, Viljar Kalm ja Taimo Kruus. Piimatööstusettevõtete omanikke esindas aktsiaseltsi Eesti Taluvõi direktor Juri
Tšetšulin, töötlejaid esindasid Jõgeva piimakombinaadi direktor Matti Mehide ja Heljo Lõns Visusi piimapunktist.
Raha asemel naturaaltasu
Olukord on keeruline: osale tootjatest ollakse võlgu isegi eelmise aasta juulikuust. Matti Mehide sõnul on piimatootjatele pakutud vastutasuks oma toodangut ja juustu. Viimast ise ei toodeta, vaid ostetakse aktsiaseltsilt Võru Juust. Praegu pakutakse Leedu juustu, sest Võru kombinaat on remondis. Mehide andis ka mõista, et ilma omaniku loata ta võlast ei räägi.
“Raha liigub meilgi väga aeglaselt. Mõned kauplused ja hulgimüügifirmad on meile üle aasta võlgu,” teatas omanike esindaja Juri Tšetšulin.
Leedu juustu ei taheta
Vaiatu talunik Viljar Kalm on piimaraha asemel pakutava juustu vastu võtnud. “Eelmisel aastal varutud piima eest on praeguseks toodangu näol tasutud. Kombinaadis kõigub juustu hind vahemikus 45—47 kr/kg, edasi müües peab aga hinna tavaliselt 2—5 krooni võrra alla laskma. Kui kombinaat oleks tasunud rahas (suvel oli hind 1.30 ja praegu 2.60 krooni liiter), oleksin saanud rohkem tulu,” ütles Kalm.
“Eelmiste aastatega võrreldes on sissetulek piima hinna kõikumise tõttu vähenenud 2—2,5 korda. Samal ajal on kütuse hind tõusnud. Kõik muudkui kallineb, aga piim mitte. Kui sellegi sandikopika korralikult kätte saaks!” kurtis Siiri Hansen.
“Siiani võtsin juustu, kuid Leedu juustu ei tahtnud, sest sellest on raske lahti saada. Suurt juustukogust — sada kilogrammi — on väga raske maha müüa.”
Väiketootjad peaksid koonduma
Mati Kepi sõnul lubas Eesti Taluvõi direktor Juri Tšetšulin veebruaris ja märtsis eelmise aasta võlad ära maksta. “See, et ta piimatootjatega kohtuma tuli, oli hea märk. Kuna Jõgeva piimakombinaadil on meie kandi tootjate hulgas olemas konkurent ASi Jõhvi Piim näol, siis ei ole kombinaadil kuigi palju mänguruumi,” ütles vallavanem ja arvas, et väiketootjad peaksid koonduma. “Ükshaaval tegutsedes pannakse nö sõrmed sahtli vahele. On pakutud võimalust koonduda põllumeeste seltsi, kuid seni pole sellest asja saanud: eestlastele on paraku omane, et tahetakse ikka omaette olla.”
Raske seisu piimanduses on põhjustanud probleemide sasipundar. Kauplused ja hulgiostjad on võlgu töötlejale, see omakorda tootjale. Valitsus ei ole selget seisukohta võtnud. Osa probleeme tuleneb ilmselt sellestki, et lehmapidajad ei ole suutnud töötlejatele võrdväärseks partneriks saada. Võta siis kinni, kes olukorda dikteerib ja kasu lõikab.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
KIRJAD
Linnapea pensionäride jututoas
Esmaspäeval oli Jõgeva kultuurikeskuses pensionäride jututoas külaliseks linnapea Aivar Lumi. Mõttevahetus keerles linna elu oluliste küsimuste ümber. Näiteks leiti, et linna põhjapiirile tuleks luua roheline tsoon kaitseks külmade põhjatuulte ja liiklusreostuse eest. Silma riivavad lagunevad majad, mõned neist isegi linna omanduses. Aivar Lumi avaldas tänu asjalike ettepanekute eest ja lootis ka edaspidistele kontaktidele. Lepitigi kokku, et 8. märtsil on pensionärid omakorda linnavalitsuses külas.
HERBERT SÖÖDE
Vabariigi aastapäeva eelses Vooremaas vastas kaheksa inimest küsimusele, kas nad igatsevad nõukogude võimu tagasi. Vastustes pakub huvi kaks momenti. Esiteks ei osatud nõukogude võimu kohta õieti midagi arvata, sest nooruse tõttu puudub isiklik kogemus. Niisugused vastused näitavad, et kool ei ole täitnud oma ülesandeid ei õpetamisel ega kasvatamisel. Nõukogude aja kohta on ilmunud viimase kümne aasta jooksul tohutu palju kirjandust, kuid nähtavasti ei ole see väiksemates kohtades kättesaadav. Kuid üks raamat — A. Solženitsõni “Gulagi arhipelaag” — peaks küll igal pool kättesaadav olema. See ilmus tohutu suures tiraažis.
Igale inimesele, kes selle raamatu läbi loeb, saab täiesti selgeks, mis see nõukogude võim oli. Teine huvipakkuv moment vastustes on teatav nostalgia. “Paljud kaubad olid siis märksa odavamad...” “Nõukogude Eestis jätkus palgast vabalt igapäevaeluks...” NSV Liidu majandus ei põhinenud mitte inimeste tublil tööl, vaid tohutute maavarade röövkasutamisel ja kümnete miljonite vangide tasuta tööl. Tervelt 1/6 kogu planeedi varadest oli nõukogude võimu käes ja isegi niisuguse määratu rikkuse juures osati riik pankrotti ajada.
Mõned inimesed tuletavad meelde ühe või teise asja odavust nõukogude võimu ajal. Vaadakem seda odavust ligemalt. Võtame näiteks kivisöe. Paar aastat tagasi tähistati Vorkuta kaevanduste 75. aastapäeva. 75 aasta jooksul käis Vorkuta kaevandustest läbi 3 miljonit vangi, öeldi raadiojaamas Majak. Kahjuks ei öeldud, kui paljud nendest oma elu jätsid, kuid kindlasti oli neid sadu tuhandeid.
Peterburist põhja poole viivate raudteede kohta on öeldud, et iga liipri all on laip. Neid raudteid sõjaväes remontinud mehed rääkisid, et tõepoolest oli raudteetamm täis inimluid. Aga need raudteed ehitati “odavalt” ja neid mööda veetakse “odavat” kivisütt, apatiiti, niklit jne. Kõigil sellel, mis mõnele inimesele võis tunduda odav, oli tegelikult vere hind.
Eesti iseseisvus, mille meie esivanemad Vabadussõjas kätte võitsid, on omamoodi ime. Oma iseseisvuse hoidmiseks peab meil olema niisugune kindlus, et ka tükkideks raiutuna ütleks see tükk, mille küljes on suu: “Ei taha nõukogude võimu tagasi!”
AAREN PILLESAAR
Riigikogu saadikud arutasid Saksamaale ümberasunutele vara tagastamist
Maavalitsuse infotunnis osalenud Riigikogu saadikute esinemise põhiteemaks kujunes veebruari keskel parlamendi töö halvanud seaduseelnõu, mis näeb ette 1940. aastal Saksamaale ümberasunutele vara tagastamise.
Reformierakondlase Ignar Fjuki sõnul tegeles Koonderakonna ja Keskerakonna poolt juhitud Tallinna linnavõim aastatel 1993—1999 vara massilise tagastamisega ümberasunutele, kelle seadusemuudatus peaks alles omandireformi õigustatud subjektiks tegema. Justiitsministeerium on neid tagastamisi uurima asunud. Fjuk lisas, et omandireformi õigustatud subjektide loetelust jäävad ka pärast seadusemuudatust välja need, kes lahkusid Eestist Molotov—Ribbentropi paktile järgnenud Hitleri kutse alusel 1939. aasta lõpus või 1940. aasta alguses ja polnud Eesti kodanikud 16. juunil 1940: “Täiendavaid tagastamisavaldusi võtma ei hakata. See piirab isikute ringi, kes võivad vara tagasi saada.”
“Ümberasunutele vara tagastamise seadustamine on eluliselt vajalik, kui tahame pikale veninud omandireformi ükskord lõpule viia,” märkis Mõõdukate saadik Meelis Paavel. Mai Treial, Riigikogu liige opositsiooni poolelt, oli aga hoopis vastupidisel seisukohal. Pensionäride ja Perede Erakonna esinaine märkis, et ei saa nõustuda koalitsiooni arvamusega, nagu ei läheks seaduse rakendamine midagi maksma. Selgusetu on, kui paljud inimesed on juba kompensatsiooni saanud ja kui paljud seda taotlevad. “Iga seaduseelnõu peab olema varustatud arvestustega, kui palju selle rakendamine maksma läheb,” ütles Treial.
PEEP LILLEMÄGI
(Vt ka “Bensiinijaamu on liiga palju” 17. veebruari ja “Bensiinijaam sobib raudtee äärde” 29. veebruari Vooremaas).
Jõgevale veel ühe bensiinijaama ehitamise poleemika on paljuski kummaline. Püüdmata hetkekski kahtluse alla seada mõne kütusefirma õigust siin kandis äri ajada, tahaks teada, kas ei mõjuta tema antud raha auväärseid linnavõime detailplaneeringu otsustamisel. Linn ei kuluta ju sentigi.
Ma ei jaga linnaarhitekt Anne Ördi vaimustust bussi, raudtee ja bensiinijaama nö ühte hunnikusse ehitamise üle. Autokütus on üsna plahvatusohtlik kaup ja Jõgeva ei ole nii suur asula, et plahvatusohtlikku kraami ei võiks müüa elamutest ja elutähtsatest liiklussõlmedest pisut eemal. Vähe sellest, et me võime ühel hetkel ilma jääda kesklinna bensiinijaamast koos bussi ja raudteejaamaga. Kardan, et ohutsooni jääb ka kohtu- ja politseimaja.
Vello Keppart saab linnavalitsuse esindajalt sarjata väite eest, et Jõgeval on liiga palju bensiinijaamu. Küsiksin vastu: kas neid ei jätku? Kui haldusreformi käigus kaob Jõgevalt terve maavalitsusetäis kohalikes oludes vägagi maksevõimelisi tarbijaid ja maalt sõidetakse ametnikega asju ajama mitte Jõgevale, vaid uude halduskeskusse, ei suurenda see kütusemüüki siin kandis sugugi.
Pomme pannakse salaja. See, et planeeringu internetti panek pole võimalik, on pigem linnavalitsuse arvutispetside kui huviliste arvutitarkvara nõrga ettevalmistuse probleem. Häda korral saaks plaanikese avaldada kasvõi paberil ja ajalehes. Maksumaksjatel on rumal komme tööl käia ja nad ei saa töö ajal linnavalitsusse presentatsioonidele minna. Küsimuses, kas nad peavad magama bensiinimahuti kõrval, võiks neil siiski olla sõnake kaasa öelda.
MIHKEL VANARI
JUHTKIRI
Räpased mängud maksumaksja rahaga
Millest see tuleb, et näiteks valitsuse residentsi sisustamiseks on ilmtingimata vaja 40 000 krooni maksvaid toole ning 20 000 krooni maksvaid lampe? Tavamõistus kipub muidugi kohe süüdistama ametnikke, kes kasutavad maksumaksja raha oma isikliku edevuse rahuldamiseks. Kuid kas ikka on alati tegemist lihtlabase eputamisega?
Loomulikult teevad arhitektid, disainerid ja muud käegakatsuta Ja materiaalse väärtusega taieste loojad koostööd konkreetsete tarnijatega, kes reeglina ei keeldu neile rasvase tellimuse pealt ka teatud komisjonitasu maksmast. Eraettevõtja jaoks pole komisjonitasus midagi häbiväärset ning mujal maailmas kuulutab iga disainer avalikult, millise hankijaga ta koostööd teeb ning kui palju selle pealt tulumaksu maksab. Meil ollakse selles suhtes tagasihoidlikum, sest maksumaksja, kelle raha eest eksklusiivset sisustust ja autosid muretsetakse, kipub niisugust vahendustegevust lihtlabaseks altkäemaksuks pidama.
Mida teeb ärimees, kes soovib erastada mõnd munitsipaalettevõtet, näiteks aktsiaseltsi Jõgeva Soojus? Üks võimalus on maksta hind, mida ettevõte tegelikult väärt on, ning hakata mõistliku tasuvusperioodi vältel raha tagasi teenima. Teine võimalus on näidata ettevõtet tegelikust viletsamana, puhuda selle ümber üles mõni skandaal, lüüa aktsiate väärtus alla ning need siis hiljem odavalt kokku osta. Soodsalt soetatud monopoolses seisundis munitsipaalettevõte teeb kelle tahes hetkega miljonäriks. Miks siis mitte maksta ka näiteks skandaali ülespuhujaile väikest komisjonitasu?
Kahetsusväärsel kombel tundub, et ka Jõgeva linnas tehakse palehigis tööd linna munitsipaalettevõtete hinna allalöömiseks. Iseenesest on see täiesti tavaline, kui keegi klassikalisi börsivõtteid kasutades oma esimest või teist miljonit teenib. Kuid linna maksumaksjad selle üle küll kindlasti ei rõõmusta.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Jõgevamaa edukaim ettevõte ehitab sakslastele aiamaju
Maakonna ettevõtluskonkursi võitnud Jõgeva aktsiaseltsi Valmeco põhitoodanguks on eri tüüpi freesprussmajad, mida turustatakse Saksamaal. Eelmisel aastal valmistati ligi 1600 sellist maja. Hästi aiamajaks sobivate majade ehitamise ja eeltöödega tegelevad nii kogenud puidutööspetsialistid kui ka need, kes on ameti firmas selgeks õppinud.
Kraanajuht saekaatrisse
AS-i Valmeco tootmiskompleks paikneb endise Jõgeva MEK-i territooriumil. “Paar aastat tagasi ehitasime siia tootmishooned. Valmis ka kaasaegne puidukuivati, mida on käidud vaatamas Eesti eri paikadest,” ütles firma ehitusspetsialist Valto Alas.
“Freesprussmaju tehakse põhiliselt Jõgevamaa elanikelt ostetud palkidest. Toormaterjali töötleme saetööstuses, kus saeme päevas 50, vahel ka 70 tihumeetrit palki,” lausus saetööstuse juhataja Kalle Truus. “Olin varem Jõgeva KEK-is kraanajuht. Pärast ehitusfirma likvideerimist tuli hakata uut töökohta otsima. Rein Mõts, kellega KEKis koos töötasime, rajas koos kaasomanikega aktsiaseltsi Valmeco. Tema ettepanekul tulingi siia saetööstuse juhatajaks. Uut töökeskkonda tuli põhjalikult tundma õppida. Peab väga täpselt jälgima, et elanikelt varutavad palgid vastaksid kvaliteedinõuetele. Saagimisel on aga äärmiselt oluline mõõtudest kinnipidamine,” rääkis ta.
Seitse tööpäeva
“ASis Valmeco tehakse tööd seitse päeva nädalas. “Saetööstuses ollakse korraga 12 tundi tööl ja siis järgneb kaks puhkepäeva. Sellise töökorraldusega, mis võimaldab piisavalt vaba aega, on mehed igati rahul,” tunnistas Kalle Truus.
Suurem osa Valmeco töötajaid elab Jõgeval ja selle ümbruses.
Kaimo Poomi kodu asub aga Sadalas. “Õppisin Põltsamaa kodu ja põllutöökoolis põlduri eriala. Paraku napib tänapäeval põllumajandustootmises tegutsemisvõimalusi. Nii tuligi uus amet selgeks õppida. Nüüd olen Valmecos pingitööline. Põhiliselt teen majadele akna- ja ukseauke ning viile, kuid sageli on vaja teha ka teisi tööoperatsioone,” rääkis noor töömees. “Päevad on meil pingelised. Sakslaste täpsuse ja korrektsuse tõttu on eriti oluline kvaliteedinõuetest
kinnipidamine,” lisas ta.
Valmeco tisler Maidu Anslan on üks neist, tänu kellele oli selles firmas võimalik alustada freesprussmajade ehitamist. Varem töötas Maidu Anslan Jõgeva leivakombinaadi puidutsehhis. Sellest ettevõttest tuli Valmecosse ka tisler Aivar Tikerperi. “Minu tööks on majade uste ning akende valmistamine. Põhiliselt on meie puidutöökojas Venemaal valmistatud masinad, mis on korraliku hooldamise korral veel üsna töökindlad,” märkis Tikerperi.
Masinate seadistamine on aktsiaseltsis Valmeco Aare Jõela hooleks. Jõgevamaa edukaimas ettevõttes pole tootmistööl mitte ainult mehed. “Tornkraana juhiks on meil Anna Jauk ja puidudefektide korrastajaks Ella Raat. Kokku on meie ettevõttes üle saja töötaja. Kõik nad on kaasa aidanud sellele, et AS Valmeco võitis Jõgevamaa ettevõtete konkursi,” lausus firmajuht Rein Mõts.
JAAN LUKAS
Torma vallavolikogu võttis vastu eelarve
Möödunud reedel oli Torma vallavolikogu istung, kus võeti vastu tänavuse aasta eelarve kogumahuga 10,5 miljonit krooni.
Eelarve võeti vastu ilma muudatuste ja probleemideta. Omajagu probleeme tõid aga eelarveküsimused kaasa komisjonide koosolekutel ning lugemise käigus. On ju selle aasta eelarve möödunud aastaga võrreldes 2,5 miljoni krooni võrra väiksem ja seega tuli igalt poolt kokku hoida. Toetatakse ennekõike sporti ja haridust. Et tänavuse aasta eelarvet võib pidada äraelamise eelarveks, ei võimalda see alustada mingeid erilisi ettevõtmisi. Küll aga leiti võimalus lülitada eelarvesse Sadala kooli juurdeehituse projekt.
Eelarvekomisjoni liige Evi Štukert: “Selleks on ette nähtud küll tagasihoidlik summa, aga see on väga vajalik ettevõtmine kogu piirkonna jaoks. Hea meel on ka selle üle, et meie vallas väärtustatakse kultuuri. Tegevustoetust on võimaldatud nii valla maanaiste seltsile kui ka põllumeeste seltsile.”
VAIKE KÄOSAAR
Arvutifirma Merit avas Jõgeval kaupluse
Teisipäeval avas infotehnoloogiafirma Merit Jõgeval Ag kaubamajas pidulikult arvutitarkvara kaupluse.
Avasõnad ütles aktsiaseltsi Merit direktor Andres Kert. Seejärel esines Jõgeva osakonna juhataja Kaivo Laumets, kes lubas, et pakub kliendile seda, mida ise tahaks osta. Tervitama olid tulnud Jõgevamaa tööhõiveameti, haigekassa, Saare vallavalitsuse, Eesti Energia Jõgeva osakonna, ajalehe Vooremaa esindajad ja paljud teised.
Meriti kaupluses Jõgeval pakutakse kliendile peale majandustarkvara, arvutite ja arvutivõrkude väljaehitamise ka bürootarbeid. Kaivo Laumetsa hinnangul annab Meriti Jõgeva osakond firma 12miljonilisest kogukäibest 60%. Peale Jõgevamaa tegutsetakse Rakvere, Tartu ja Paide piirkonnas. Üheks suurkliendiks on Imavere saeveski.
1991. aastal Põltsamaal alustanud Merit on tegevust jõudsalt laiendanud, firmal on praegu osakond ka Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
RAIVO SIHVER
1998. aasta 1. juulist jõustunud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse kohaselt tuleb kõik väikelaevad tänavu 1. juuliks Veeteede Ameti väikelaevaregistrisse kanda.
Enne 1998. aasta 1. juulit Eestis registreeritud väikelaeva kandmine registrisse koos väikelaeva tunnistuse väljastamisega on tänavu 1. juulini riigilõivuvaba, hilisema registritoimingu eest tuleb tasuda 300 krooni riigilõivu. Väikelaevaregistrisse tuleb kanda kõik sõude ja mootorpaadid, jahid ning kaatrid pikkusega 2,5—12 meetrit. Omanik peab seejuures esitama registritalitusele eelmise registri poolt väljastatud väikelaeva passi, Veeteede Ametilt saadud sõidukõlblikkuse tunnistuse, füüsilisest isikust omanik ka passi, juriidiline isik aga äriregistri kehtiva B-kaardi koopia.
Jõgevamaa väikelaevaomanikke teenindab Veeteede Ameti väikelaevaregistri Tartu registritalitus (Soola tn 5 Tartus, telefon 27 340 091) tööpäeviti kella 8.30—16.30.
ENN SOOVIK,
Veeteede Ameti Tartu piirkonna laevakontrolli vaneminspektor
Teisipäeval viibis Jõgeva maakonnas majandusministeeriumi delegatsioon. Visiit toimus seoses PHARE programmi 2000+ projekti “Peipsi kultuurpark” käivitamisega.
Projekt “Peipsi kultuurpark” hõlmab objekte Jõgeva, Tartu- ja Põlvamaal ning selle eesmärk on tuua esile Peipsiäärse kultuuri omapära, aidata kaasa piirkonna turismimajanduse arenemisele ning piirkonna atraktiivsemaks muutmisele.
Vaadati investeeringuobjekte Jõgevamaal, mida PHARE programm võiks 2001. aastal rahastada. Külastati viit Peipsiäärset omavalitsust ja omavalitsusjuhid tutvustasid objekte, mille rahastamist nad programmi raames soovivad.
“Ilmselt toetatakse igas omavalitsuses vähemalt üht objekti. Esialgsed kokkulepped võivad tuua projekti kaudu maakonda järgmisel aastal üle kolme miljoni krooni täiendavat investeeringuraha,” ütles majandusministeeriumi eksperte ringsõidul saatnud maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi.
PEEP LILLEMÄGI
Painküla tehas töötab täistuuridel
ASi Werol Tehased mullu oktoobris avatud Painküla õlitehas on saavutanud täisvõimsuse.
Novembris ja jaanuaris kirjutasime Vooremaas, et Painkülas toodetakse õli ebaseaduslikult, sest kohalik omavalitsus polnud tehasele veel kasutusluba andnud. Küünlakuu esimesel poolel saadi vajalikud dokumendid korda ja nüüd võib öelda, et tehas töötab seaduslikult. Maakonna ettevõtete eelmise aasta edetabelis jõudis Werol Tehased esikolmikusse.
“Aasta möödus tehase käivitamisel ja ei jõudnud tootmisprobleemidele kuigi suurt tähelepanu pöörata,” lausus tehase esindaja Aivar Noorem parimate ettevõtete autasustamisel Põltsamaal.
“Tehas töötab täisvõimsusega ja toodab 60 tonni toiduõli päevas. Mõne tegevuskuu
vältel oleme saavutanud te hast rahuldava turuosa kõigis Balti riikides. Üllatavalt suur on nõudlus õlikoogi järele. Enamik sellest läheb Eesti talupidajatele. Soovijaid on Soomes, Lätis, Leedus ja kaugemalgi, kuid praeguse tootmismahu juures ei suuda me neid tellimusi rahuldada,” lausus ASi Werol Tehased juhatuse esimees Veljo Kuusk.
“Eelmine aasta kulus meil tehase ehitamisele ja sisseseadmisele. Juunis saime hakata seadmeid häälestama ja oktoobris alustasime toiduõli proovitootmist. Tänavu saame pühenduda põhiliselt tootmisele. Mõtted liiguvad, et lähitulevikus hakata valmistama uut toodangut,” sõnas tootmisdirektori kohusetäitja Arne Raidvere.
Painkülas kavatsetakse tootmist laiendada ning hakata tootma tahkestatud taimset rasva.
ARDI KIVIMETS
KULTUUR
Juuni keskel toimuv Eesti—Soome ühislaulu ja tantsupidu annab oma lähenemisest märku eelproovidega.
18. juunil Helsingis toimuvale rahvatantsupeole kandideerivad Jõgevamaa tantsurühmad kogunevad juba täna õhtupoolikul Jõgeva Ühisgümnaasiumi võimlasse ja aulasse.
III—IV klasside tantsurühmad ja noorte ehk C-segarühmad alustavad kell 17, täiskasvanute segarühmad ja naisrühmad kell 18. Seda, kuidas repertuaari omandatud, tulevad vaatama Enn Madi, Maie Orav, HelleMare Kõmmus ja Ülle Ferschel.
Lasterühmi registreeris tantsupeole 4, noorterühmi 3, täiskasvanute segarühmi 6 ja naisrühmi 7. Osa kandideerijaist on küll juba loobunud, sest Tallinnas ja Helsingis toimuvatel eelproovidel ning tantsupeol osalemiseks tuleb igal tantsijal välja käia ligikaudu 1500 krooni (lastel paarsada krooni vähem). Samal põhjusel kandideerib üle Eesti noorte ja lasterühmi tantsupeole vähem, kui väljak mahutaks. Nais- ja segarühmad pääsevad Helsingisse aga läbi konkurentsisõela. Lõpliku otsuse teevad üldjuhid 29. märtsiks.
17. juunil Tallinnas toimuvale laulupeole kandideerib Jõgevamaalt 5 segakoori, 5 naiskoori, 1 meeskoor ja 2 puhkpilliorkestrit (ka neist võib osa juba loobunud olla). Laste ja poistekoore pole vähemasti maavalitsuse kultuuritalituse andmeil ühispeole minemas ühtegi. Lauljatel tuleb söögi ja majutuse eest maksta 150 krooni ringis.
Puhkpilliorkestrite ühisproov on 9. aprillil Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Koorilauljate proovid on 13. aprilli õhtupoolikul: segakooridel Puurmani kultuurimajas, meeskooril Mehis Jõgeva kultuurikeskuses ja naiskooridel Laiuse kultuurikeskuses. Laulupeole pääsevad ilmselt kõik koorid, kel repertuaar omandatud.
RIINA MÄGI
Tulevik ja olevik laste pilguga
Möödunud nädalal tehti Saare rahvamajas kokkuvõtteid Saare ja Voore kooli õpilaste loomingulisest konkursist “Tunne oma rahva minevikku ja tunneta olevikku”.
Valla kahe kooli ühine konkurss korraldati kolmandat aastat. Kui esimesel aastal esitati kodu ja kodumaa teemalisi luuletusi ja laule ning möödunudaastane kokkusaamine oli looduseteemaline, siis tänavune konkurss toimus kolmel alal ja eelvoorudega. Etlemiskonkursil esitasid algklassilapsed rahvalaule ja luulet ning suuremad murdetekste. Joonistuste ja fotoseeriate konkursile oodati pilte koduümbruse loodusest, inimestest ning sündmustest. Intervjuudega teemal “Inimesed meie ümber” kutsuti üles kajastama valla inimeste elu ja tegevust. Ürituse eestvedaja oli Saare kooli huvijuht Anu Saul.
Nii nagu kahel varasemal aastalgi, kohtusid Saare ja Voore kooli lapsed vabariigi aastapäeva eel. Etlemiskonkursil tunnistas žürii nooremas grupis parimateks Jarko Koorti, Kaitlyn Merila, Käthi Kivi ja Astra Sääliku, IV—VI klassi õpilastest Urmas Lutteruse, Andy Märtsini, Oliver Londoni, Õnnela Uljase ja Allar Laagi, VII—IX klassi õpilastest Agne Kivisaare, Evelyn Sepa, Argo Lehemetsa ja Teivi Miili. Intervjuu eest sai esikoha Marika Kütt, kelle intervjueeritav oli Saare kooli ajalooõpetaja Viivi Lani, teise koha pälvis Indrek Hallik intervjuu eest üliõpilase Andres Hallikuga ning kolmanda koha Tõnu Tubin intervjuu eest Saare mõisa koduloomaaia projektijuhi Mereli Tubinaga. Fotoseeriate eest said auhinna Märt Mäerand, Raivo Rivimets ja Marika Kütt.
VAIKE KÄOSAAR
Möödunud aasta novembris kiitis valitsus heaks uue Eesti regionaalarengu strateegia. Esimese programmina käivitati sellest lähtudes kohaliku omaalgatuse programm.
“Programmi sisu ja ideestik on paljus üle kantud seni toiminud külaliikumise programmist, nii et põhiosas on tegemist vaid nimevahetusega,” ütles Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, kohaliku omaalgatuse programmi maakondliku töörühma liige Mati Jõgi.
Nagu külaliikumise puhulgi, on kohaliku omaalgatuse programmi sihtalaks kogu Eesti, välja arvatud üle 3000 elanikuga linnad. Programmist toetatakse näiteks küla ja kodukandipäevade korraldamist, trükiste väljaandmist, infrastruktuuri (palli ja kiigeplatsid, külaseltside ruumid) rajamist, külaseltside tegevust jne. Paraku on tänavu välja jagada miljoni võrra vähem raha kui möödunud aastal. Suurem osa kolmest miljonist jääb kohaliku omaalgatuse programmi maakondlike töörühmade välja jagada, väiksem osa kulutatakse kaalukamate, maakonna piire ületavate projektide rahastamiseks. Jõgevamaa töörühm saab tänavu külaprojekte toetada möödunudaastase 200 000 krooni asemel 148 400 krooniga.
Varasemaga võrreldes on pisut rangemaks muutunud toetuse taotlemise ja aruandluse kord. Toetuse saamise eelduseks on 20-protsendine omafinantseerimine, mis võib väljenduda ka materjalis või tööpanuses.
“Täpsemalt saab kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemise korra kohta teavet maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonnast, samuti omavalitsustest, kuhu on materjalid välja saadetud. Maakondlikule töörühmale tuleb rahataotlused esitada 15. märtsiks ja 15. septembriks, üleriigilisele töörühmale 1. aprilliks ja 1. oktoobriks,” ütles Mati Jõgi.
RIINA MÄGI
“Kariibi kriis” Põltsamaa kultuurimajas
Tont teab, kas mõni eestlane Kariibi meres Väikeste Antillide saarestikus asuval St. Vincenti saarel üldse käinud on. Osake sellest kaugest maast jõudis Raphael Caswal Samueli maalide näol pühapäeval Põltsamaa kultuurimaja galeriisse.
Näituse pealkiri on “Kariibi värvid” ja just kirkad intensiivsed värvid on need, mis pastelses maailmas kasvanud eestlase juba näitusesaali uksel jalust rabavad. Kuigi tegelikult on paarkümmend eksponeeritud tööd sündinud just Eestis, kus kunstnik viimased kolm aastat on elanud. Veelgi enam, St. Vincentilt kolis 1956. a. sündinud ja juveliiriks õppinud Raphael ära juba 1981. aastal. Esialgu USA-sse, kus ta ehtekunstniku ja disainerina töötas ning näitustel esines. Kuni Torontos aset leidnud kohtumine kena tartlanna Aigiga ta hoopis teise maailma otsa tõi.
Siin oldud aja jooksul on Raphael jõudnud kujundada restorani Zumzum blues’ibaari ja Atlantise ööklubi Tartus ning teha seinamaalingud Ammende villasse Pärnus. Tema maale on näinud Tartu, Valga, Viljandi ja Kuressaare kunstipublik.
Flamingopiknik
Kunst räägib üldjuhul iseenda eest. Seekord kulusid kunstniku näituse avamisel antud selgitused marjaks ära. Eriti mõnede Kariibi mere väikesaare elu illustreerivate rõhutatult naivistlike taieste puhul. Neil piltidel on ta kujutanud tüüpilist rannamaja, briti koloniaalstiilis hoonet, katusealust toiduturgu jms. Tüüpilised Kariibi rannamotiivid on ka tema loodusmaalidel. Säravroosad flamingod (“Flamingo picnic”) ilmusid aga lõuendile mitte niivõrd sellepärast, et need on Kariibi mere saarte tüüpilised rannaasukad, kuivõrd sellepärast, et kunstnik tahtis kujutada harmooniat ja romantikat, ent mitte inimtegelasi kasutades. Omaette grupi moodustavad lillemaalid, mis oma dekoratiivsuse ja detailidele keskendatusega meenutavad Malle Leisi paari aastakümne tagust loomingut.
Värvijanu
Eestimaa talvise madala taeva all tabab Raphaeli nö Kariibi kriis. Loomulikult pole sel midagi ühist kahe suurriigi aastakümnete taguse konfliktiga tuumalelude pärast, vaid St. Vincenti mees tunneb lihtsalt igatsust koduse soojuse, avaruse ja värvikirkuse järele. Sünnisaarele sõit on pisut keeruline. Aitab telefonikõne. Ja maalimine. Rannapildi “It’s evening time” (“On õhtu”) sünniloo rääkiski Raphael lahti nii: “Alustasin loojuvast päikesest punaseks värvitud nurgast. Sedamööda, kuidas oma värvijanu rahuldatud sain, läksid toonid järjest rahulikumaks.”
Eesti loodust ei ole Raphael veel maalinud. “Nii, nagu mu eesti keel ei edene kuidagi seetõttu, et eestlased minuga innukalt inglise keelt räägivad, oodatakse ka minu piltidelt ikka eksootikat, mitte eestilikkust,” väidab Raphael ja näib vähemasti esialgu jäävat kunstis ikka St. Vincenti meheks.
Kui Raphaeli soov täitub, siis saavad tema maalidesse valatud “Kariibi kriisi” näha ka jõgevlased.
RIINA MÄGI
“Oi, millised ussid!” ütlevad lapsed, kui Jõgeva kultuurikeskuse fuajeesse tulevad ja klaasseinaga puuride asukaid näevad. “Uss võib öelda ainult vihma- või vaskussi kohta, need siin on maod,” ütleb neile selle peale maonäituse administraator Sirje Barabil.
Peale selle tuleb tal alatasa selgitada, et maod ei nõela, vaid salvavad, ning et madude tähelepanu köitmiseks puuriklaasile koputada on mõttetu: madudel pole kõrvu, et seda kuulda.
Teisipäeval Hiiumaalt Jõgevale jõudnud maonäitus koosneb ligi 50 eksootilisest loomast: peale madude saab näha ka kilpkonni, gekosid, varaane, krokodilli, alligaatorit ja linnutapikut, karvast hiidämblikku, kelle lemmiktoiduks on vastsündinud hiirepojad. Madude kollektsioon on näitusel kolm korda rikkalikum kui Tallinna loomaaias.
Kaalukaim tegelane selles müstiliste kirjadega soomusrüüdes roomajate galeriis on seitsme meetri pikkune ja sajakilone tiigerpüüton, pesamunad aga kuus poolemeetrist rombilise lõgismao poega, kelle sünd kaheksa kuud tagasi oli sündmus omaette: ükski troopilistelt aladelt pärit madu polnud end seni ei Baltikumis ega Skandinaaviamaades nii koduselt tundnud, et oleks järglasi saanud. Näitusel on ka maimukeste (üldse oli neid pesakonnas 22) õnnelikud vanemad.
Kogu see värvikas seltskond on pärit eksootiliste loomade pidajate seltsi koondunud tallinlaste kodudest. “See on jõukate ja riskialtite inimeste harrastus,” ütles Sirje Barabil. “Kena kopika maksab juba loom ise, tema toidust rääkimata. Tiigerpüüton paneb kuus nahka 2—8 kobedat küülikut, ligi 150 krooni tükk.”
Maonäitus on lahti kella 10—19 ning viimane võimalus tatises talves troopikaelamust saada on pühapäeval. Esmaspäeval rändab näitus edasi Sillamäele.
RIINA MÄGI
SPORT
Veebruarikuu viimasel pühapäeval toimus Kasepää vallas Peipsi järve jääl kalapüügivõistlus. Kasepää vallavalitsuse initsiatiivil ning kohalike ettevõtjate toetusel teoks saanud üritus meelitas kohale 39 õngitsejat, kes sikutasid jää alt välja kokku ligi 55 kg kalu.
Selline võistlus leidis aset juba teist korda. Registreeriti ja jääle mindi varahommikul vallamaja juurest. Püüda võis piiratud alal kella üheni lõuna paiku. Võistlejad jagati meeste, naiste ja laste (kuni 15 eluaastat) alagruppidesse. Lisaks võistlejatele võis järvejääl jalutamas näha nii võistlejaid ergutavaid sugulasi kui ka võistlusreeglite täitmist jälgivaid korraldajaid.
Et talvine jääaugust õngitsemine on aega ja kannatust nõudev tegevus, see sai selgeks igaühele, kes võistlusplatsil kükitajate pingutusi lähedalt nägi. Ka on sel tegevusel ilmne aegadepikkune järjepidevus ja põlvest põlve edasi antavad põhitõed — vähemalt Peipsi kaldal elava rahva hulgas. Nii olid paljud õngitsema tulnud perekonniti või sõprade seltsis.
Lagedal järvejääl puhuv kibe tuul võttis võistlejail põsed õhetama ja sõrmed kohmetuks. Samas võis ka selle häda vastu järvel päris huvitavaid lahendusi näha: mõnel oli väike purjelaadne tuulevari kaasa toodud, teine aga istus üleni suure kilekoti sees. Õngitsemisvahenditest on aastakümneid kasutatud “sikuska” kõrvale ilmunud vahend, mida nimetatakse “marmõškaks” ja mille juurde on vajalik “motõll” ehk sääsevastne. Need “motõllid” olid ühel õngitsejal näiteks toore kartuli õõnsusesse peidetud.
Parimateks õngitsejateks tunnistati lastest Aleksander Žulin (2,78 kg), Viktor Latov (2,11 kg) ja Dmitri Maspanov (1,85 kg). Agaramad naiskalastajad olid Larissa Kurdajeva (2,55 kg), Julia Kašnikova (2,34 kg) ja Zinaida Klemm (1,82 kg). Meestest olid tublimad sikutajad Toivo Pehtla (4,53 kg), Ivan Aršinov (4,51 kg) ja Viktor Netšajev (3.34 kg). Lisaks autasustati veel noorimat osalejat, kaheksa-aastast Ivan Kašnikovi ja suurima kala väljatõmbajat Larissa Kurdajevat, kes püüdis 728-grammise havi. Täname siinkohal võistluse sponsoreid, tänu kellele auhinnafond kopsakaks sai: ASi Peipsi Trade — osaühingu Omedu Rand esindajaid Paul Kärbergi ja Jüri Vooderit, AS MIF Laine esindajaid Mihhail Guži ja Ilja Bõstrovi ning OÜ OOS tanklaketi esindajat Mait Kalmust.
Siiski pole ainult auhind see, mis tõelise kalamehe järvele viib, vaid pigem rahulolu
meeldivalt veedetud kaunist talvepäevast ning vaid sikutit sikutanule teadaolev põnevusehetk, kui kala näkkab. Loodetavasti said selle naudingu osaliseks kõik, kes sel päeval järvele tulid.
ÜLLE SÄÄLIK
Meelis Barbo võitis meistritiitli
Möödunud nädalavahetusel Tartus toimunud Eesti juunioride meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses tuli oma kaalukategoorias meistriks Meelis Barbo Jõgeva raskejõustikuklubist Ramm.
20-aastane Meelis Barbo, kes kaalub 88,8 kilogrammi, võistles juunioride meistrivõistlustel 97 kg kehakaalus.
“Meelis Barbo teenib aega Narva-Jõesuus piirivalves ja pole kolm kuud spetsiaalset
matitreeningut teha saanud. Nii oli avakohtumine võimeka Tartu maadleja Marko Tähnasega vaevanõudev, kuid Barbo sai vastasest siiski 3:1 jagu. Pärast edukat matši paranes matitunnetus ja ülejäänud rivaalide alistamine läks lihtsamalt. Põlvalast Kaider Kalmu võitis Meelis 7:0 ning märjamaalast Karol Mauerit 3:0. Neljas vastane loobus Barboga rammu katsumast,” rääkis treener Aimur Säärits.
“Jõgevamaa 16—17aastased noormaadlejad kohtusid kreeka-rooma maadluse meistrivõistlustel endast märksa tugevamate vastastega. Punktitoojate hulka tulid võistkondlikus arvestuses Andres Ilp 50 kg ja Raul Pärnasalu 80 kg kehakaalus, mõlemad pälvisid viienda koha. Ramm sai 20 võistkonna hulgas 7. koha,” lisas Säärits.
Paar nädalat tagasi Tallinnas korraldatud Eesti juunioride meistrivõistlustel vabamaadluses oli Ramm kuues. Kõige edukamalt maadles sel jõuproovil põltsamaalane Raul Pärnasalu, kes sai 85 kg kehakaalus hõbemedali. Reimo Rudisaar oli samas kaalukategoorias neljas. Kehakaalus 97 kg võitis Indrek Kohv pronksmedali, Rauno Paumets sai 58 kg kehakaalus viienda koha.
Hiljuti Viljandis peetud täiskasvanute meistrivõistlustel vabamaadluses olid jõgevamaalastest edukaimad Andrus Kohv viienda ja Tiit Lutter kuuenda kohaga.
JAAN LUKAS
Tabivere ja Pajusi võistkond pääsesid Maakilva finaali
Möödunud laupäeval toimusid Märjamaal ja Puhjas Eesti valdade ja väikelinnade mälumängusarja Eesti Maakilb poolfinaalid. Neli poolfinaali jõudnud Jõgevamaa võistkonda pidasid mälulahingu maha Harju—Lääne ja Viru—Järva regiooni poolfinaalis Märjamaal.
Nagu eelvoorudeski, oli ka poolfinaalis Jõgevamaa kilvaritest edukaim Tabivere valla esindus koosseisus Ülo Nõlvak, Kaljo Talvi, Viktor Trink ja Rein Annuk. Tasavägises võistluses tulid nad Vinni I, Kuusalu, Türi, Kadrina ja Rae valla järel kuuendaks, mis tagas kindla finaalipääsu. Lisaks kummagi poolfinaali kaheksale paremale said neli võistkonda finaali punktisumma põhjal. Kuna mõlemad poolfinaalid toimusid ühel ajal ja samade küsimustega, siis olid punktisummad tõepoolest võrreldavad ning tänu heale telefoniühendusele kahe poolfinaali läbiviijate vahel saadi ka punktidega edasi pääsejad kohe teada. 11. märtsil läheb Jõgevamaalt peale tabiverelaste SuureJaani Eesti tippkilvarite tiitlit taotlema Pajusi
valla võistkond, kelle kapteniks on tuntud Aidu mälumängur Tõnis Laisaar. Jõgeva valla ja Põltsamaa linna võistkond poolfinaalist edasi ei pääsenud.
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Päästetöötajad said medalid rinda
Eelmisel nädalal andis siseminister Tarmo Loodus Eesti tublimatele päästetöötajatele kätte riiklikud ja ametkondlikud aumärgid.
Jõgevamaa päästeteenistusest kutsuti siseministri pidulikule vastuvõtule Mati Kütt ja Jüri Alandi. Inimeste päästmise ja päästeteenistuse eeskujuliku korraldamise eest annetati päästeteenistuse medal Palamuse komando pealikule Mati Kütile, kes on tuletõrjes töötanud 20 aastat. Silmapaistvate teenete eest tuletõrje ja päästetööde korraldamisel ning päästeteenistuse arendamisel sai päästeteenistuse kõrgeima autasu — Suure Kuldristi — Jõgevamaa päästeteenistuse direktor Jüri Alandi. Nüüdseks on tuletõrje ja päästetöö eest annetatud riiklikke ja päästeteenistuse autasusid üheksale jõgevamaalasele.
ARDI KIVIMETS
Kas teil tuleks pähe kolmekümnendatesse jõudnult oma lapsepõlveharrastuste juurde tagasi pöörduda ning nädalaks kunstikooli või balletiringi minna? Pärnus elav kirjanik ja ajakirjanik Kati Murutar viimasel ajal selliste pealtnäha kummaliste asjadega aga just tegelebki.
Vahetult enne iseseisvuspäeva kohtumistesarja “Avatud meeltega” raames Jõgeva linnaraamatukogu külaliseks olnud Kati Murutar koosseisulise ajakirjaniku mõruvõitu leiba eriti süüa ei taha ja eelistab vabakutselisust, mis pakub ühest küljest kesisemat sissetulekut, teisest küljest võimalust valida ajakirjandustööst selle põnevam ja meeldivam pool. Osalusvaatlused näiteks, mille tulemusi heal meelel avaldavad nii Pärnu Postimees kui ka Luup.
Turbalaeval Gotlandile
Kunstikool ja balletiring pole muidugi kaugeltki värvikaimad paigad Kati viimase aja osalusvaatluste programmis. Ta on käinud ka jahil, Pärnu vanglas joogatrennis ja turbaveolaevaga Gotlandil. Viimati nimetatud reisi ei võtnud ta ette muidugi mitte Gotlandi, vaid laevameeskonna elu tundmaõppimiseks.
Rootsi alus Rauk osutus Kati üllatuseks teatud mõttes kasvatusasutuseks: Kenti-nimelise mõnusa gotlandlasest kapteni käe all töötab seal kuus noormeest, kellele meresõit on alternatiiviks vanglas istumisele. Vastu ootusi oli see seltskond vaikne, töökas, uje ja väga usaldav isaliku Kenti suhtes.
Eestis kahjuks selliseid alternatiive ei pakuta. Olles käinud ka Rummus ja Harkus, jagab Kati ühe vangladirektori arvamust, et kinnipidamistähtajad on meil liiga pikad ja elutingimused vanglas liiga head. Ja kuna vangidele ka mõistlikku tööd pakkuda pole, siis hakkavad nad igavusest igasugu pretensioone välja hauduma.
“Mõned aastad tagasi, kui kinnipeetavatega suhtlema hakkasin, uskusin naiivselt, et parem kohtlemine aitab neil oma pahedest vabaneda. Võtsime mõned kinniistujad isegi oma korterit remontima. Lõpptulemus oli see, et töö tehti küll korralikult, aga selle kõrvalt tehti lagedaks ka meie naabrite korterid,” ütles Kati.
Mustlastega hädas
Teine kategooria, kellega suheldes ta viimasel ajal kogemuse võrra rikkamaks ja illusiooni võrra vaesemaks on saanud, on mustlased. Pakkunud mustlasnaisele Lillile oma Pärnu majas ulualust, sai ta endale kaela pool suguvõsa, kellele ta nüüd umbes korra nädalas politsei välja kutsub, et kasvav protokollikuhi üürilised lõpuks välja tõsta lubaks.
“Ei ole võimalik meie taustsüsteemi sulatada inimesi, kelle jaoks nn valge inimese tagant varastamine ja talle antud sõna murdmine pole mitte häbi, vaid auasi,” arvas Kati.
Kui vähegi aega, kavatseb Kati kooselust mustlastega sügisese romaanivõistluse tarvis ühe rammusa teksti valmis kirjutada. Tulevikuplaane on veelgi. Hobusefännina on Katil plaanis kirjutada raamat hobuste kasvatamisest Eestis, kuhu mahuksid ka portreekirjutised hobusekasvatajatest ja markantsematest hobustest. Kaks lavateksti — Paide linna tellimusel kirjutatud vabaõhutükk “Neli kuningat” ja Ülo Vilimaa tellimusel kirjutatud näidend tantsijanna Isadora Duncanist — on lavastusjärge ootamas.
Raamatukogutöötajate vihjete põhjal on alust arvata, et nii mõnigi jõgevlane tuli Kati Murutariga kohtuma teatud eelarvamusega. Kellele ei meeldi tema raamatud, kellele tema seltskonnaajakirjanduse poolt kujundatud edeva karjäärinaise imago. Tegelikult nähti aga enda ees maailma asjade üle huvitavalt arutlevat, vahetut ja avameelset (eriti oma perekonnaloost rääkides) ning elu pakutud väljakutseid vastu võtta julgevat inimest.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Esmaspäeva hommikul kell 6.50 avastati, et Jõgeva vallas Kassinurmes oli sisse murtud OÜ Timo AM müügikioskisse. Varas lõhkus lukud ja viis kaasa sigarette, toiduõli, makarone, tomatipastat, kohvi ning veini. Esialgne kahju on ligi 3000 krooni.
Üks füüsilisest isikust ettevõtja teatas, et temalt on varastatud mobiiltelefon Nokia 5010. Tema sõiduauto GAZ 24 seisis 17. veebruari õhtul mõnda aega Tabiveres Juko poe ees, pärast aga garaažis. Järgmisel päeval leidis ettevõtja, et õhtul autosse jäänud mobiiltelefon oli kadunud. Kahju on 1500 krooni.
Aktsiaseltsist Siker teatati politseile, et 27. veebruari õhtul kella üheksa paiku murti sisse firma katlamajja. Aknaklaasi lõhkunud varas näppas glasuurimisruumist rohkem kui 400 krooni väärtuses keraamikatooteid. Varastatud esemed saadi kahtlustatavalt tagasi.
Tabiveres varastati mootorikütust
Teisipäeval selgus, et ajavahemikul 25.—29. veebruarini on Jõgeva teedevalitsuse Tabivere meistripunkti tanklast mootorikütust varastatud. Kadunud leiti olevat 2827 liitrit bensiini A76 ja üle 2 tonni diislikütust.
Jaanuaris varastati Põltsamaa vallast Väike-Kamari külast roostevabast metallist mahuti. Omanik hindab kahju 3500 kroonile. Suvila juurest ära viidud mahutit hoiti öö või paar varjul Kuningamäel, siis toimetati see metalli kokkuostu Põltsamaal Pajusi maanteel. Kuriteos kahtlustatakse nelja inimest.
21.—28. veebruarini peeti Jõgevamaal kinni järgmised purjus autojuhid: Rein Priilinn (1961), Tõnu Kuuse (1958), Väino Sarap (1968), Andrus Laanemets (1976), Jaanes Peedo (1981), Aivar Koitsaar (1968), Harri Tetlov (1965), Valdis Riipas (1962), Farit Kamalov (1955).
29. veebruaril kell 10.25 teatati, et Jõgeva taksopeatuses on kollase Žiguliga joobnud juht.
Kell 10.45 kaebas keegi, et Palal mehed purjutavad.
Kell 11.05 otsis patrull Jõgeval meest, kes polnud kohtusse ilmunud, kuid ei leidnud teda kodust.
Kell 20.55 kaevati, et Jõgeval Pargi tn 9 trepikojas magab joodik.
Kell 23.55 lärmasid alaealised Jõgeval Tähe tn 4 trepikojas.
Kell 00.10 manööverdas purjus juht Aia tänaval autoga.
28. veebruaril kell 16.28 saabus häirekeskusest teade, et Jõgeva—Kuremaa teel lamab inimene.
Kell 17.05 toimus Jõgeval Pae kaupluse juures liiklusõnnetus — siiski ainult plekimõlkimine.
Kell 17.20 tuigerdas joodik Jõgeva kaubahalli juures.
27. veebruaril kell 00.15 lõhuti Mustvees Tähe tänaval aknaklaasid.
Kell 12.55 kaevati, et Põltsamaa poolt sõidab Jõgevale kollane Žiguli ilmselt algaja juhiga roolis ja teeb 100 km/h kiiruse juures ohtlikke möödasõite.
Kell 14.25 teatas anonüümne helistaja, et teda tahetakse Jõgeval Aia tn 31 tappa.
Kell 15.05 sai 51-aastane mees Puurmanis peksa.
Kell 20.05 väideti, et Jõgeval Pargi 11a—2 korterist tulevat laibalõhna.
Kell 21.53 süüdistas üks naabrimees Mällikveres teist lärmi tekitamises ja lõhkus elektripirni.
Kell 21.58 kutsuti päästeteenistus Tabiverre, kus poisikesed ühe maja juures oksi ja prahti põletasid, tuld kustutama.
Neljapäev, 02.03.2000
ESIKÜLG
Torma valla piimatootjad ei saa raha kätte
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
KIRJAD
Linnapea pensionäride jututoas
HERBERT SÖÖDE
AAREN PILLESAAR
Riigikogu saadikud arutasid Saksamaale ümberasunutele vara tagastamist
PEEP LILLEMÄGI
(Vt ka “Bensiinijaamu on liiga palju” 17. veebruari ja “Bensiinijaam sobib raudtee äärde” 29. veebruari Vooremaas).
MIHKEL VANARI
JUHTKIRI
Räpased mängud maksumaksja rahaga
AARE KIRNA
MAJANDUS
Jõgevamaa edukaim ettevõte ehitab sakslastele aiamaju
JAAN LUKAS
Torma vallavolikogu võttis vastu eelarve
VAIKE KÄOSAAR
Arvutifirma Merit avas Jõgeval kaupluse
RAIVO SIHVER
ENN SOOVIK,
Veeteede Ameti Tartu piirkonna laevakontrolli vaneminspektor
PEEP LILLEMÄGI
Painküla tehas töötab täistuuridel
ARDI KIVIMETS
KULTUUR
RIINA MÄGI
Tulevik ja olevik laste pilguga
VAIKE KÄOSAAR
RIINA MÄGI
“Kariibi kriis” Põltsamaa kultuurimajas
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
SPORT
ÜLLE SÄÄLIK
Meelis Barbo võitis meistritiitli
JAAN LUKAS
Tabivere ja Pajusi võistkond pääsesid Maakilva finaali
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Päästetöötajad said medalid rinda
ARDI KIVIMETS
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA