Vooremaa
Tühja basseini hüpanud soomlane jäi ellu
Eelmisel reedel kella veerand üheteistkümne paiku hüppas Soomest Kuremaale saabunud tsiklimees pärast saunas leili võtmist pea ees basseini. 40-aastane Juhani jäi värskendavast suplusest sedapuhku ilma, sest basseinis polnudki vett. Laupäeval viis helikopter kannatanu Jõgevalt Helsingi haiglasse.
Reedel kell 22.26 teatati Jõgeva häirekeskusesse, et Kuremaal on keegi mees hüpanud tühja basseini ja saanud peahaavu. Kuna motomatkajate laagris oli pidevalt valves kolmeliikmeline kiirabibrigaad (velsker Mai Palo, õde Jana Klement ja parameedik Aivar Kaha), sai kannatanu kiiret esmaabi ning toimetati Jõgeva haiglasse. Mees oli saanud peavigastusi ja rinnapiirkonnas selgroovigastusi.
Meditsiiniõel Janal oli veel eilegi pilt sellest, kuidas nad mitme meetri kõrguselt hooga tühja basseini sööstnud meest abistasid ja kiirabiautosse tõstsid, silme ees. “See oli õnnelik õnnetus: hüpata pea ees nii kõrgelt vastu kivipõrandat ning jääda ellu, olla teadvusel ja rääkida on lausa ime. Näib, et mees on õnnesärgis sündinud ning mul on hea meel, et Juhani pidas vastu,” meenutas Jana.
Laupäeval tellisid Juhani sugulased ja sõbrad Soomest helikopteri, et kannatanu toimetada Helsingi haiglasse edasisele ravile. Et helikopteri piloot soovis maanduda vaid tasasel rohupinnasel, otsustati kopter vastu võtta Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil. Lepiti kokku, et maandumispaiga näitavad kätte päästeteenistuse, kiirabi ja politseiautode vilkurid. Enne kui Soomest saabunud parameedikud Juhani enda hoolde võtsid ja kodumaale lennutasid, ütles Juhani päästeteenistuse meestele oma enesetunde normaalse olevat ja küsis tuuker Tanelilt suitsu, seda rohkem nalja pärast.
Rahvusvahelise motokokkutuleku peakorraldaja Igor Ellissoni sõnul juhtus õnnetus sellal, kui saun polnud reserveeritud ja see pidanuks tühi olema. Tühi bassein oli tõkkega piiratud, kuid ilmselt arvas oma tugevad prillid sauna riietusruumi jätnud mees, et bassein on vett täis, nagu oli seda mullusel kokkutulekul.
Juhani sõbrad olid käinud korraldajate käest vabandust palumas, et kaaslasel silma peal ei hoidnud. Pühapäeval saatis õnnetu hüppaja Igorile ja teistele motomatkajatele tervitusi.
Päev varem oli üks noormees hüpanud tühja basseini “pommi”. “Nägin küll, et vett ei ole ja ei hakanud pea ees hüppama. Tahtsin lihtsalt nalja teha, nagu anekdoodis,
kus hullud hüppasid basseini ja kiitsid, et siis, kui ka vesi sisse lastakse, on kindlasti veel parem hüpata,” oli noormees rääkinud meedikutele pärast hüpet. Temal jäid luud kondid terveks, vaid jalakannad said veidi põrutada ja kannikas valusaks.
Kuremaa järves oli vesi soe ja ujujaid väga palju. Ujumiskohas oli kolmeliikmeline tuukribrigaad ja mootorpaat hädaliste päästmiseks valmis. “Eelmisel kokkutulekul tuli meil mõne üleväsinud supleja kõrvale igaks juhuks ujuda, seekord polnud sellekski vajadust,” nentis tuukriteenistuse pealik Tanel.
Kuigi mööda Jõgevamaad sõitis rohkem kui tuhat motomatkajate kokkutulekule saabunut, ei juhtunud nendega maanteedel erilisi õnnetusi. Laupäeval kukkus Põltsamaa—Jõgeva maanteel Aidu lähedal mootorrattalt Tamperest pärit 56-aastane Ari ning sai hüppeliigese trauma ja marrastusi. Ühel ülelahe tsiklimehele pandi Jõgeva haiglas põlv kipsi. Põhiliselt pöörduti meie meedikute poole pea- ja kõhuvaluga ning villis varvaste pärast.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Kolmapäeval toimus Vaiatu rahvamajas vanurite ja invaliidide päev koos Viktor Vassiljevi ja Reet Linnaga. Laupäeval korraldasid Maanaiste Selts ja Põllumeeste Selts Tormas Rahuoru pargis puhkpilliorkestrite õllefestivali. Osales kuus puhkpilliorkestrit, nende hulgas Popsid, Kaitseväeorkester jt. Laupäeval kell 12 toimub Torma valla Liikatku küla kokkutulek.
Kolmel päeval, reedest kuni pühapäevani andis Tabivere huviteater etendusi Tallinnas. Külla viidi näitemäng “Saabastega kass”. Elistvere loomapargis on kuni 21. augustini avatud raamatunäitus “Metsa- ja loodusraamat läbi aegade” ning näitus “Meenutusi mõisa ja talumajapidamisest”.
Reedel kell 19 toimus Vooremaa päevade avaüritus. Istutati Vooremaa looduskeskuse territooriumile jäävate külade puud, toimus ilutulestik. Tantsuks mängis ansambel Vanaviisi. Voorel tegutseb juba teist nädalat laste töö- ja puhkelaager. Täna alustab tegevust Saare valla laste lustilaager, kuhu oodatakse 7—15 a vanuseid lapsi kogu vallast ja mujaltki. Laager kestab laupäevani.
On puhkuste aeg. Midagi suuremat plaanis ei ole.
Laupäeval toimus Põltsamaa lossihoovis motokokkutuleku Jõgevatreff avalik üritus, Põltsamaa Motosummer. Üritus algas mootorratturite kolonni saabumisega linna ja parkimisega lossi ümbritsevasse parki. Esinesid ansamblid Genialistid, Propeller, Singer Vinger, Justament, Untsakad. Lossihoovis oli avatud Veinikelder, Lossi restoran, muuseum, kauplus, Kunstiäri. Samal päeval oli Põltsamaa muuseumis avatud rooside näitus.
Laupäeval kell 13 toimub Põltsamaa Lossi restoranis minikonverents teemal “Põltsamaa lossi tulevikust”. Ettekandega esinevad Muinsuskaitseinspektsiooni direktor Anneli Randla, professor Helmut Piirimäe, ehitusinsener Heino Uuetalu, arhitekt Urmas Arike. Konverentsile on kutsutud Põltsamaa lossi ajalooga seotud riikide suursaadikud Eestis. Samal päeval kell 20 toimub Põltsamaa lossihoovis kontsert “Õhtu Lloyd Webberiga”. Esinevad Tallinna Filharmoonikud, Julian Lloyd Webber (tšellist), dirigeerib Eri Klas. Esitusele tulevad W. Lloyd Webberi, A. Lloyd Webberi ja Elgari teosed.
Homme, 2. augustil alustab Puurmanis tööd Eesti segakoorilauljate suvekool.
Reedel, laupäeval ja pühapäeval toimus Rannal Eesti Lasterikaste Perede Liidu VII suvelaager. Vallavalitsuse töötajad viibivad veel kollektiivpuhkusel, kohal on valvetöötajad.
Neljapäevast laupäevani viibisid valla delegatsioon, segarühm Tootsid-Teeled ja lõõtspillimängija Siim Kapral külas Lätimaal Cesise linnapäevadel. Eile toimus vallavolikogu istung. Arutatakse 2000. aasta I poolaasta eelarve täitmist. Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Palamusel Theodor Lutsu filmipäevad. Laupäeval esitab näitetrupp Palamuse veskis näidendit “Ulguv mölder”.
Eile saabusid puhkuselt tagasi valla töötajad.
Mustvee spordihoones viibivad kuni 10. augustini spordilaagris Peterburi korvpallurid.
Eile tulid vallaametnikud puhkuselt tagasi. Täna toimub vallavalitsuse istung. Arutusele tulevad maaküsimused. Samuti toimub sotsiaaltoetuste määramine.
Neljapäevast laupäevani toimus Kuremaal 9. rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff 2000, millest võttis osa ligi 1300 mootorratturit tosinast riigist. Laupäeval ja pühapäeval toimusid Laiuse lossivaremetes Kuninga Aasta üritused. Kõik astusid keskaega ja saabus Rootsi kuningas Karl XII. Esinesid pärimusmuusikud ning tantsiti keskaegseid tantse. Esinesid tuleneelajad ja laadatolad. Üritusega tähistati Rootsi kuninga Karl XII Laiusel viibimise 300. aastapäeva. Kuningas oli Laiusel laagris Põhjasõja ajal 1700/1701. aasta talvel. Lossivaremetes andis kontserttuuri “Klaver tuleb külla” raames klaverikontserdi Rein Rannap. Kell 23 algas vaimude tund. Toimus tõrvikutega rongkäik. Etendati pilti keskaegsest elust. Keskaegset muusikat esitas Viljandi Linna Kapell. Vaimude tunnil osalesid Karl XII ja teised vaimud. Laata juhtis lustakas talupoeg Raimo Aas. Kuulutati välja Kuninga Aasta Laiusel. Pühapäeval toimus ka kultuuriline ja hariv meelelahutus kogu perele, linnuste turniir “Keskaegne päev Eesti linnustes”. Toimusid keskaegsed spordivõistlused. Esines Väikeste Lõõtspillide Ühing. Ajaloost rääkis Jüri Kuuskemaa.
Sõprusvisiidi raames viibis vallavalitsusel külas ning ka üritustel Läti Vabariigi Allaži valla delgatsioon Sigulda lähedalt. Valda ja üritusi külastas ammune sõpruspartner, Dals Edi kommuuni delegatsioon Rootsist. Laupäeval toimuvad Paduvere staadionil XXXII Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus ja killamängud.
Laupäeval sõitsid 9. rahvusvahelisest motomatkajate kokkutulekust Jõgevatreff 2000 osavõtjad Kesk ja Suur tänavat pidi läbi Jõgeva linna. Eile avati Jõgeva Linnavaras Uus tänava rekonstrueerimistööde vähempakkumisel osalejate ümbrikud. Täna on koos sihtasutuse Jõgevamaa Ettevõtluskeskus nõukogu. Kavas on sihtasutusele uue tegevjuhi kinnitamine. Homme kell 10 toimub Jõgeva kultuurikeskuses teise etapi ehitusnõupidamine, millest võtab osa vähempakkumise võitja AS Tartu Ehitus. 2.—4. augustini on Jõgevamaal visiidil Soome sõpruspiirkonna Järvenpää delegatsioon. Allkirjastatakse uus sõprusleping. Kolmapäeval saadakse Jõgeva Gümnaasiumi internaadis kokku seal tegutsevate firmade juhtidega. Vaetakse rendi pikendamise ning investeerimise võimalusi.
Neljapäeval toimub nii objektil kui ka Jõgeva Linnavaras nõupidamine, kus arutatakse linna puhastusseadmete ehitamisega seotud küsimusi. Neljapäeval toimub Jõgevamaa kodukandiliikumise ühenduse juhatuse koosolek. Arutusele tulevad lähituleviku tegevussuunad.
ARVAMUS
Lapsed, ärge kartke telefoniküsitlust!
Põltsamaa kandist on tõusnud viimasel ajal nurinat Vooremaa iganädalase telefoniküsitluse asjus. Et polevat teaduslikult korrektne, Saar Poll ei tunnustavat, küsimine hirmutavat lapsi.
Ei tea, kas selle tõttu on küsitleja hakanud telefonist kuulma fraase a la: “Ma ei taha sellisele küsitlusele vastata!”, “Te teete nalja! Praegu on kell juba kaheksa, ma tahan puhata ja teie esitate mingeid lolle küsimusi” jms ärritunud reaktsioone. Igatahes on alles nüüd esile kerkinud probleemid, nagu “Mis küsitlus see selline veel on?”; “Kas ma pean tulemusi võtma puhta kullana ja nende järgi seadma oma meele?”; “Kas siis, kui Vooremaa mind küsitleb, läheb mul kõik halvasti või hästi?”; “Kas ma peaksin oma lapsi kaitsma nende helistamiste eest?”; “Kust said nad just MINU telefoninumbri?”; “Kas see on nali või tõsi?”; “Kas Margus Kiis on robot või inimene?” jne.
Kindlasti ei oska Vooremaa toimetuski kõigile neile eksistentsiaalsetele küsimustele vastata, kuid midagi ikkagi oskame selgitada. Vähemalt Vooremaa iganädalase küsitluse, mis peaks esialgse vaatluse kohaselt olema Eestis ainulaadne, põhipostulaate. Kord kuue kuu jooksul oleme neid küll üle korranud, kuid see on kas hane selga vesi, tarkuse emaema, papagoiefekt või midagi muud.
AJALUGU. Vooremaa küsitlus algas natuke aega enne märtsivalimisi 1999, kui prooviti küsitlusega ennustada valimiste tulemusi ja osavõtuprotsenti. Vist pandi üpris hästi täkkesse, igatahes inkvisitsioonid jätkusid. Pärast algusaegade raskusi kujunes kiiresti välja metoodika.
Aegade jooksul on varieerunud telefoniraamatust numbrite valimise meetod — alguses igast tulbast esimene, teine või viimane, siis iga ns number. Alguses mõtlesid küsimusi välja Peep Lillemägi ja Margus Kiis, siis praktiliselt ainult Kiis. On kadunud vajadus küsitleda ka toimetuseliikmeid. Alguses küsitleti inimesi kell 21—22, alates sügisest 1999 kell 20—21. Nüüd on asutud endise 20 asemel tülitama viitkümmet inimest.
METOODIKA. Täielik juhuvalim. Küsitakse mingi telefoniraamatu mingist kohast iga 2.—6. numbrit. Kui ei vasta, siis helistatakse katalooginaabrile. Valimit EI reguleerita vanuse, soo või elukoha järgi. Vastav koostis tuuakse protsentides ära küsitluse avaldatud aruandes lehes.
KÜSITLEJA: Margus Kiis, 25-aastane, meessoost, kõrgharidusega. Mingit luba küsitluse tegemiseks ei oma, spetsharidust ka mitte (välja arvatud sotsioloogia meetodite loeng ülikoolis). Riigilt selle jaoks raha ei saa, kuigi on riigi ainuke iganädalane telefoniküsitleja. Tavaline inimene; pedofiil, kommionu või sarimõrvar ei ole. Lastele roppusi telefoni teel ei räägi.
USALDUSVÄÄRSUS. Ametlikult väike napi valimi tõttu. Ametlikel sotsioloogilistel uuringutel on minivalim 60 inimest. Nii et te ei pea sotsioloogiliste küsitluste pärast muutma oma elu ja ei ole sunnitud võtma neid tõsiselt.
Kontrollitud tulemused on aga enamasti täppi läinud. Küsitluse järgi oli Jõgevamaa valimisosalus 60%, tegelikult oli umbes 65%. Ka muud proportsioonid on olnud loogilised. Viiekümne inimese küsitlemise eksperimendis arvutatakse ka kahekümne protsendid ja vaadatakse, kas on olulisi erinevusi.
MIDA TEHA, KUI HELISTAB KÜSITLEJA. Peaasi — jääda rahulikuks ja säilitada kaine meel. Korrutage endale, et Margus Kiis ei saa teile mingit füüsilist kahju teha. Kui ta ei esita liiga isiklikku küsimust (a la “Võin ma sulle välja teha, poisu/beibe?”), siis oleks hea, kui vastaksite. See teeb kõigil meele rõõmsaks.
MARGUS KIIS
KIRJAD
Ühe inimese hinnang kinnistub sadade najal
Ühe inimese hüüatus (20. juuli Vooremaas) uuest presidendikandidaadist minu isikus tuletab tõesti meelde üsna hiljuti põrmustunud riigikorda. Siis oli kiiduväärt tegu, kui sa said rahvavaenlase paljastada, häbiposti naelutada ja õhinaga uusi otsima hakata. Mõistlik osa rahvast ei järginud siis ega ka nüüd seda patriootlikku kutset. Nuuskureid, tõsi küll, kardeti, kuid neid osati ka vältida. Nad olid alati tuntud teatud tegelased, natuke naerualused ja kohtlase olemisega. Olid siis ja on ka nüüd. Ja, mis sa ütled, need samad aktiivsemad on üle tulnud, otse tänasesse Eestisse. Ainult väikese vahega: nad kannavad nüüd ette neile, keda ise enne kiusasid, ja kaebavad nende peale, kelle kintsu enne kaapisid.
Euroopa tunneb tuhandeid juhtumeid, kus endised paadunud punased (loe: mittekommunistidest kisakõrid) on nüüd kõige ägedamateks isamaalasteks (loe: hetkepartei toetajateks) muutunud. Ütlen hetkepartei nimme, sest see uus suur rahvaste ühendus, nimega Euroopa Liit oma programmis ei tunnista aatelisust, liikmesriikide suveräänsust ega isamaalisust. Seega pisiriigi pisiparteid, on see Isamaa või Põllumeeste Kogu või kes tahes, on liitumise hetkest hingusele määratud.
Euroopa liigub kiiremini sotsialismi poole kui kunagine NL-nimeline liitriik. Euroopas juhib riiki majanduse juhtladvik. NLis tegid seda proletariaadi militaarsema osa esinumbrid. Euroopa Liit, nii imelik kui see ka ei ole, juhib riike majandushoobade, mitte vanglaväega.
Siit soovitus inimesele, kes veel ei ole suutnud olukorda korralikult läbi mõelda: keskendu mitte vaenlase otsimisele, vaid enese harimisele. Hüsteerialik väljaastumine ajalehes või kooli kokkutulekul ei anna muud, kui märku esineja haiguslikust seisundist. Ta tekitab küll hetkelist suminat, veidi põnevustki, kuid välja käidud mõttesähvatus ehk hinnang ei veena sadasid. Vaadakem ringi, igas külas oli siis ja on ka nüüd ning edaspidigi ühed ja samad, Looja poolt piiratud võimetega ärksusele ergutajad. Nende jutt ei kinnistu kuidagi. Aga ühiskond ilmselt vajab neid.
OLAVI ANNUK
Kaarepere rahvas peab pühapäeval, 6. augustil külapäeva. Kella kümnest algavad suurtele ja väikestele spordivõistlused, mille käigus muuhulgas peetakse Palamuse ja Kaarepere võistkondade sõpruskohtumised rahvaste-, võrk- ja jalgpallis, ning Ülle Valgemäe siidimaali kursus. Laat algab lasteaia mänguplatsil keskpäeval. Laadal tutvustatakse Viido Uueda tikumaju ja tšintšiljasid ehk villakhiiri, selgitatakse välja sümpaatsemad ja nutikamad külapenid, maalitakse kive ja tehakse põhunukke, veeretatakse vankriratast ja kantakse naisi, tehakse võistu ja niisama pannkooke ning pannakse kokku küla lapitekk. Viimane sünnib laadaliste silme all ning kes end või oma peret jäädvustada tahab, toogu kaasa lapp suurusega 20 x 20 cm (pluss sentimeetrine õmblusvaru). Veel saab laadal hobusega sõita, kitsepiima juua, batuudil hüpata ja õnneloosis kätt proovida.
Kaarepere rahvamajja pannakse külapäevaks üles näitus Kaareperes eri aegadel tehtud fotodest. Õhtupoolikul austatakse rahvamajas noorimaid ja eakamaid külaelanikke ning peetakse vallavolikogu ja valitsuse esindajatega aru küla arenguvõimaluste üle. Päev kulmineerub tamme istutamisega.
MELJO KAAVISTE
29. juuli Vooremaas ilmus kuulutus, kus teatati, et Agur Tänav on kadunud. Allakirjutanu näpuvea süül sattus selle ümber must kast. Tegemist pole siiski õnneks surmakuulutusega, vaid teatega, et isikut nimega Agur Tänav enam ei eksisteeri. Tema keha, aju ja hinge esindab nüüd seoses abiellumisega Agur Karukäpp. Sügav kahetsus arusaamatuse pärast, mis eksituse tõttu tekkis Aguri sugulaste ja tuttavate seas.
MARGUS KIIS & NE!
JUHTKIRI
Peomeeleolus ei tohi mõistust kaotada
Mitmel pingetpakkuval, huvitaval ja rõõmsameelsel massiüritusel on toimunud õnnetusi, millest mõned on kogunisti traagiliselt lõppenud. Üldteada on jalgpallifännide verised kaklused prestiižikatel võistlustel. Kahjuks ei möödunud ilma pahupooleta ka tänavune rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff 2000. Soome tsiklimees hüppas Kuremaa ujula tühja basseini. Millega selline sportlik ettevõtmine lõpeb, teab igaüks isegi. Õnneks pääses soomlane tänu meedikute ja päästeteenistuse operatiivsusele eluga, mis annab põhjust kajastada lugu ka halenaljakas valguses.
Tasub mõelda, miks rõõmsameelsetel ja positiivse imagoga üritustel vahel ka halba juhtub. Küllap leidub inimesi, kes aasta läbi ülipingeliselt töötavad. Paaril puhkepäeval tahavad nad siis täielikult lõõgastuda ning unustavad sageli mõistuse ja reaalsusetaju. Nii käitutaksegi emotsioonide või afektiseisundi mõjul. Sellised teod võivad nii kaasinimestele kui ka asjaosalistele endile kurbi tagajärgi põhjustada.
Arvatavasti pole õnnetuste täielik ärahoidmine massiüritustel mõeldav. Ühtteist saab nende vältimiseks siiski teha. Alati võib öelda, et korraldajad ja ürituse turvateenistus pidanuks olema valvsam ja ettenägelikum. Kuid alati ei pruugi nemadki igale poole õigeaegselt jõuda. Nii peakski igal üritusel kaasalööjal endal mõistus peas olema. Ehk aitaks pahandusi vältida seegi, kui inimesed hoiduksid totaalsest tööperioodist ja paaripäevastest totaalsetest lõõgastumistest. Nii enda kui ka teiste tervisele on tõenäoliselt kasulikum mõõdukamalt tööd teha ja ka samas tempos auru välja lasta.
Konkreetselt motomatkajate kokkutuleku basseinihüppamise juhtumi tagamaid võib otsida ka soomlaste tavas vahel Eestisse pingeid maandama tulla. Öeldu ei käi kindlasti kõikide soomlaste kohta. Ja mõistagi leidub ka Eesti turiste, kes välisreisidel kohe baari või õllerestorani üles otsivad.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Reisirongiliine võidakse sulgema hakata
Eestimaa raudteedel tegutseb kaks suuremat riigi osalusega firmat: AS Eesti Raudtee ja AS Edelaraudtee.
Eesti Raudteele kuulub 693 km rööpaid, pöörangud, side ja jaamad — kogu infrastruktuur. Edelaraudtee korraldab reisijatevedu ka Jõgevamaad läbivatel liinidel. Edelaraudteele kuuluvad veel liinid Tallinnast Pärnusse ja Tallinnast Viljandisse. Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul on Eesti Raudteele kasulikum, kui reisironge sõidab vähem, sest siis saab liinile panna rohkem kaubaronge.
Riigil on plaanis mõlemad firmad erastada. Edelaraudtee erastamiskonkursi võitis Briti firma GB Railways. Eesti Raudtee ostupakkumiste esitamise tähtaeg oli 17. juulil. Peale välismaiste suurfirmade tahavad raudteed omale umbes 30 Eesti tippärimeest, nagu Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas, N-Terminal Grupi nõukogu esimees Endel Siff, ASi Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus, Ekspress Grupi üks omanikke Hans H. Luik, suurärimees Rein Kilk, peaministri nõunik Heldur Meerits, Võru maavanem Robert Lepikson jt. Nad on moodustanud Raudtee Erastamise Rahva ASi (RER), mille juhataja on Jaan Tamm.
Riik on Riigikogu tasemel otsustanud, et reisijatevedu on kümne aasta jooksul doteeritav. Majandusministri Mihkel Pärnoja andmetel on reisijatevedu doteeritav kõikides Mandri-Euroopa riikides. Ta tunnistas ka, et Eesti on sedalaadi majandustegevuse jaoks väike. iinid muutuvad majanduslikult otstarbekaks alates 300 km raadiusega vedudest. Doteeritakse nn rongkilomeetreid. Jõgeva Tootjate Liidu Torma nõupidamisest osavõtjad võrdlesid seda näitajat vene aja pehmekünnihektariga, andes sellega mõista, et nn rongkilomeeter võib osutuda sama lohisevaks kui pehmekünnihektar.
Kümne aasta jooksul toetab riik reisijatevedu 845 miljoni krooniga. Ülejäänud osas on kõik lahtine, kas õnnestub hoida reisirongiliiklust samal tasemel või tuleb hakata liine sulgema, tõdes paar nädalat tagasi Jõgevamaad külastanud teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. Hoides tuleva aasta riigieelarve dotatsioonid samal tasemel, tekib küsimus, kas Edelaraudtee veab ikka järgmisel aastal sama arvu reisikilomeetreid või ei.
Minister andis mõista, et liinide vähendamise graafiku paneb paika teede- ja sideministeerium. Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots ütles Vooremaale, et maavalitsus teeb omalt poolt kõik, et säiliks reisirongiliiklus Tartu—Jõgeva suunal. Tartu inimesed peaksid ka edaspidi olema veendunud, et nad saavad tööl käia Jõgeval ja vastupidi.
RAIVO SIHVER
Ühistransport ei suuda eratranspordiga konkureerida
Inseneribüroo Stratum viis teede- ja sideministeeriumi tellimusel läbi uurimuse,
millega fikseeriti hetkeolukord ühistranspordi osas maakonniti.
Jõgevamaa ei eristu teistest hea ega halva poole pealt — tavaline keskmine maakond. Mõnes osas on asju isegi paremini aetud. Kui Järvamaa bussiliikluse doteerimispõhimõtetele ei olnud uurijatel võimalik hinnangut anda, siis Jõgevamaad on nad üsna täpselt kirjeldanud.
Maakonna bussiliine korraldab Jõgeva Bussikeskus. Vedajate (eilse päeva seisuga neli firmat ja viis eraisikut) kulutariifid on kindlaks määratud lepingutega alates 1996. aastast. Paika on pandud, et dotatsioonide osakaal ei tohi ületada 70% käibest (tegelikult on 56%) ja et õpilaste vedu tuleb teha dotatsioonide (riigi vahendite) arvelt. Uurijad soovitasid, et vedajate määramine peaks edaspidi toimuma võistupakkumiste alusel ning ühistransporditeenuse pakkujatele nõudmiste esitamisel tuleks kindlaks määrata kvaliteedinõuded.
Konstateeritakse, et ühistranspordi sotsiaalne vajadus on Euroopas üldiselt tunnustamist leidnud. Kuna ühistranspordi konkurendiks on eratransport (eelkõige sõiduautod), siis leitakse, et konkurentsivõime suurendamiseks tuleks rakendada radikaalseid meetmeid.
Puudub info
Kahjuks ei ole ühistranspordi korraldajad ja ka bussifirmad allakirjutanu arvates tunnetanud tõde, et sõitjaid tuleb endale juurde saada eelkõige eratranspordist. Muidu ei jäetaks reisijaid suuresti ilma vajaliku informatsioonita, alates peatuskohtadest ja lõpetades bussijaamadega, kust on uurimuse koostajate arvates üsna raske hankida infot nii liinide sõiduplaanide kui ka sõidutingimuste kohta. Tõdeti, et teabe hankimine on jäetud suures osas sõitja enda mureks.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots ei olnud sellega nõus, et midagi ei tehta. Sõiduplaane on avaldatud nii Vooremaas, Ärilehes kui ka Vali Uudistes ja kavatsetakse üles panna ka internetti maakonna koduleheküljele.
Peatuskohad kuuluvad aga konkreetsele vallale ja nemad ka vastutavad info puudumise eest. Omavalitsused olevat aga teatanud, et sõiduplaane uuendatakse pidevalt, kuid need varastatakse sealt ära.
Bussikeskuse dispetšeri Veera Aganitši sõnul küsitakse neilt informatsiooni bussiliikluse kohta tervest maakonnast, rohkem aga Põltsamaa, Mustvee ja Torma kandist. Eriti agaralt tehakse seda ürituste toimumise ja pühade ajal. On ka häid näiteid. Nii tellis Jõgeva vald spetsiaalsele niiskuskindlale kilele trükitud sõiduplaanid, mis on ka üles pandud. Selleks tehti ka vastavad alused.
Lääne-Euroopa busside kasutuselevõtuga on mugavused paremaks läinud. Veeremi keskmine vanus 15,4 aastat on aga väga kõrge. Suure mahutavusega bussides sõidab tihti ükskaks inimest, kui sedagi. Uurijad tõdevad, et real maakonnaliinidel oleks vaja kasutada väiksema mahutavusega (isegi kuni 10kohalisi) busse. Sobiva bussi muretsemisel oleks vajalik riigi abi nii finantseerimise kui ka tsentraliseeritud hanke korraldamisel.
Uurimuse kohaselt läheb 39% jõgevamaalasi tööle jalgsi (vabariigi keskmine 36%), 38,4% autoga (32,6%), sealhulgas 21,1% isikliku sõiduautoga (21%) ja 17,3% ametiautoga (11,6%), 13,9% ühissõidukiga (24,3%) ning 7,4% jalgrattaga (5,9%).
Koormatud liinikilomeetrite osatähtsus on Jõgevamaal 8,9% (vabariigi keskmine 10,9%). Keskmiselt sõidetakse 12,6 km kaugusele (Ida-Virumaal 6,8 ja Harjumaal 18,3 km kaugusele).
Jaan Aiaotsa ütluse kohaselt on maavalitsus võidelnud selle eest, et maakonna inimesed saaksid bussiga sõita nii maakonnakeskusesse kui ka omavalitsusse. Kui varasemal ajal oli Pala valla elanikel raskusi Jõgevale saamisega, siis nüüd on käigus liin Mustvee—Kodavere—Pala—Jõgeva. Saduküla rahvas ei saanud aga sõita bussiga Puurmani. Nüüdseks on see ühendus olemas. Ka ei taha pika liini bussid Puurmanisse sisse sõita. Majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa andmetel on käimas läbirääkimised, et teha peatus Tallinna—Tartu tee äärde.
Jõgeva Bussikeskuse juhataja Liia Saatre sõnul on inimene seadustest lähtuvalt kohustatud küsima sõidupileteid. Alates eelmise aasta IV kvartalist on maakonnas reisijate arv hakanud kasvama. Kui eelmise aasta I kvartalis kasutas busse reisimiseks 80 000 inimest, siis selle aasta I kvartalis juba 92 000 inimest, lisaks õpilased, kellele on väljastatud ligi 1500 sõidutalongi. Eelnevatel aastatel toimus aga pidev langus, näiteks vähenes 1998. aastal reisijate arv võrreldes 1997. aastaga 35 000 inimese võrra.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Tuleb mees, ühelt poolt. Ei tulegi lihtsalt niisama, sõidab. Sõidab võrri seljas ja õngeritv tilpneb tuules taga. Juhtraua kohale kummardub pruuniks põlenud näo ja luitunudsiniste silmade ning sama luitunud juustega mees. Ei olegi lihtsalt mees, on fanaatiline kalamees. Võidusõit käib ajaga, kas jõuab enne koju, kui kalad hapuks lähevad, või ei jõua.
Tuleb mees, teiselt poolt. Ei tule jälle niisama, sõidab tsikli seljas. Ühte sulamas läikivmust ratas ja läikivmust nahk mehe seljas. Mugavalt oma suurtes saabastes jalad välja sirutanud mehejuurikas on karva kasvanud, kiivriklaasi tagant läigatavad iseteadva ja end mitte millestki kõigutada laskva pilguga silmad, aegajalt varjutatud näkkulangevatest salkudest. Tsiklimees, suur ja nahkne kimab edasi kauguste ja sinava silmapiiri poole, juuksed tuules lehvimas ja kahel pool pakikat motokottides kaasas kõik, mis eluks hädavajalik.
Ja näe, kolmaski mees. Kõnnib paljajalu mööda tänavat, seljas triibuline ürp. Unistav pilk suunatud pilvede taha ja lilleõis sassis juustesse pistetud. Ei pane unistades tähelegi, kuidas komistab ülikonnastatud-lipsustatud asjaliku inimese otsa, ajab tal käest maha tähtsad paberid ja raiskab niimoodi paar äärmiselt olulist minutit töörabaja ülitähtsaid toiminguid täis elust. Kasutu tohman või siis imelik — need on esimesed sõnad, mis tööinimesel niisama lonkija või ringisõitja kohta pähe tulevad. Näe, mina, tööinimene tean, mis on elu mõte, tean, kuidas õigesti elada, mida tahta ja oodata, see on tema arvamus. Aga kas on selles sallimatuseseguses hinnangus ka midagi õiget?
Kõrvad Walkmanist kostvat muusikat ja silmad päikest täis, seljakott seljas ning asfalt paljaid parkunud jalataldu hellitamas, astub ta edasi — elunautijast luuser, lahtised juuksed sadadest tuultest sasitud, näppude vahel tilpnemas Saku Rocki pooltühi pudel. Ja möödaminevad töömesilased heidavad talle üleolevaid, pisut haletsevaid pilke — näe, milline kaltsukubu, eluga mitte hakkama saanud. Aga tegelikult on nad kadedad, sest temal on, mida neil ei ole — vabadus.
Korralikel inimestel on küll töö ja palgapäev, autoliising kaelas ja katkised närvid, aga temal on ta ise, lugematult palju täpselt samasu guseid sõpru, loodus ning vabaduslauluke hinges. Paljud meist saavad selliste asjadega uhkeldada?
Need kalavõrrimehetüübid on Jõgeva lahutamatuks osaks olnud juba hallidest aegadest peale. Ning nende nägemine enam vaevalt kedagi üllatab. Tsiklimehi kohtab siin aga suuremal hulgal vaid kord aastas, nii juuli lõpus, kui on Jõgevatrefi aeg.
Motoriseeritud nahkmehi ning karvasevõitu boheemlasi tõmbab siia nagu magnetiga ja kohalikke neid vaatama samuti. Ega siis iga päev sääraseid imeloomi rahvale poolmuidu vahtida ei anta. Juba päevpaar enne Trefi algust on viaduktil, mis on nagu piiripunkt, mida läbimata enamasti treffama ei saada, näha valveseisangus särasilmseid ja uudishimust lõhkevaid poisikesi, kelle ainus soov on näha läikivatel ratastel tormavaid vabamehi, kasvõi siis ainult ajutiselt, Trefi ajaks vabameesteks muundunud mehi. Ka korralikel tööinimestel vajuvad korraks käed rüppe ja nad vaatavad kaugusse kihutavatele tsiklistidele järele seni, kui neid enam näha ei ole, ilmse sooviga ka ise olla kord nii metsik ja vaba.
M & K
Seal ta kõnnib, mustast lõhnavast nahast riided seljas, hõbesõrmused kätel läiklemas, rätik kaela ümber; siis seisatab ning istub oma vägevale rattale, kinnitab kiivri ja kaob põrina saatel rahulolevalt kaugusesse. See on ju tsiklimees.
Tavaliselt ei jää keegi nende inimeste vastu ükskõikseks. Ühed imetlevad, teised hoopis vihkavad, kolmandatele on nad (sala)eeskujuks ja mõnedele pakuvad lihtsalt kõneainet. Mis teeb mootorratturid siis nii eriliseks, et enamik ei suuda erapooletuks jääda? Küllap on see nende ellusuhtumine — kunagi ei tea, mida toob homne, seepärast peab elama täna. Ka enesekindlus ning väline rahulikkus, mis ei jää märkamatuks, loovad neist tavainimestest erineva pildi. Siiski, kõige erilisem on tsiklimeeste vabadus. Seda õhkub neist igal hetkel ja igal sammul ning minu meelest ongi see võlusõnaks inimeste suhtumisel neisse.
Tihtipeale arvatakse, et mootorrattamehed on vastikud, ülbed ennasttäis tüübid, kes lähevad igas võimalikus kohas tüli norima ning astuvad “löömadesse” suurima heameelega ja mõnulevad, kui on sekeldusi kaela tõmmanud. Ei, see pole nii. Kuulsin juhuslikult, kuidas üks tsiklimees ütles nende kõigi kohta kokkuvõtlikult: “Tegelikult oleme me normaalsed, lõbusad ja toredad inimesed.” Pealegi oskavad nad ka kokku hoida, mida näitab motokokkutulekute populaarsus.
Jah, sellised nad on, kuigi see on pilt “maanteeinglitest” vaid ühe kõrvalseisja pilgu läbi.
K. A.
Koolivabadus on käes. Juba pikemat aega — suvi... Puhkused, reisimistegutsemisaeg. Ülimalt üürike, ära kasutamist vajav aeg. Aga... Taskud on tühjad, rahast, ma mõtlen, enamikul. Osad puhkavad, osad otsivad tööd — noored — suvetööotsa, enamvähem lihtsat & taskuraha sisse toovat. Kuid palju siis ikka neid ajalehepoisse, maasika & hernekorjajaid, koristajaid & abitöölisi vaja on? Igaühe emmel-issil pole õigeid tutvusi ning kontakte. Igaüks ei leia oma. Mõni ei tahagi leida.
Kunsti & muusikalaagrid, elokate & noorte poliitikute laagrid, teatri & treeninglaagrid, lõbu & lebolaagrid. Kõik laagerdavad ning kes ei laagerda, leotab niisama varbaid Peipsi 17—18-kraadises vees või otsib vanaema põllulapilt viimaseid maasikaid, mõni asjalikum näiteks ka rohib. & need noored, kellel pole linnast kuhugi põgeneda, longivad lihtsalt kivide vahel ning vaatavad, kuidas Päike peegeldub naabermaja akendel. Juhul, kui peegeldub...
Jõgeva. Väljasurnum & igavam kui kunagi, ütlevad kohalikud. Paradiis — ülivaikne, ülipealetükkimatu & ülimittesuurlinnalik, õhkavad päälinnast pagenud rahuotsijad õndsalt silmi päiksekissitades. Võta nüüd kinni, kummal on õigus!?
Tegevust peaks ju jätkuma?! Ratas, telk, head sõbrad, vesi, Eestimaa ilus loodus, kõiksugu suvefestivalid & üritused... & nuriseda ei maksa. Kas väljas sajab või kahesajab, üks õige ning tragi noor, vanainimene leiab endale ka siis huvitavat tegevust!
MAIRI HÜÜDMA
SPORT
Jõgeva Tähe võitis Felix Adrati mälestusturniiri
Möödunud laupäeval kohtusid neli jalgpallivõistkonda Jõgeva aleviku staadionil Felix Adrati mälestusturniiril, mille võitis tiitlikaitsja, spordiklubi Jõgeva Tähe meeskond.
Mälestusturniiri avamängus alistas Jõgeva Tähe 2:0 Ühispanga jalgpallivõistkonna. Jõgeva jalgpalluritest tabasid väravat Andro Sõber ja Aivar Olesk. Järgmises mängus võitis võistkond FC Toompea sama tulemusega Adidase meeskonda.
Meeskonna FC Toompea liige, kunagine kaitseminister ja praegune Postimehe välistoimetuse juhataja Indrek Kannik ütles mõned minutid pärast võidukat mängu Vooremaale: “Meie võistkond loodi 1995. aastal. Riigikogu liikmetest mängivad meie meeskonnas Meelis Atonen, Rein Voog ja Tõnu Kõiv, ministritest sotsiaal- ja tervishoiuminister Eiki Nestor ning haridusminister Tõnis Lukas. Täna võitsime Adidast eelkõige suuremate kogemuste arvel. Hea, et Jõgevamaal Felix Adrati mälestusturniiri korraldatakse, sest iga jalgpallivõistlus toob juurde uusi jalgpallisõpru.”
Minister tunnistas Tähe tugevust
FC Toompea kapten Eiki Nestor lisas: “Tegelen spordiga ja muuhulgas mängin jalgpalli seetõttu, et sotsiaal- ja tervishoiu minister peab propageerima tervislikke eluviise. Märksa ökonoomsem on sportimise kaudu tervist hoida kui haigusi ravida.”
Enne mängu Jõgeva Tähega arutles minister Eiki Nestor: “Meid ootab ees pingeline kohtumine. Mitmeid kordi Eesti saalibändi meistrivõistlused võitnud Jõgeva Tähe koosseisus mängivad noored ja kiired mehed ning näiteks minul on 47-aastasena neile võrdlemisi raske vastu mängida.”
Eiki Nestori kartus oli põhjendatud, sest Jõgeva Tähe alistaski 2:0 FC Toompea. Tähe mängijatest lõi palli väravasse Eduard Lehtmets. Toompea vutimehed päris ilma väravata siiski ei jäänud, sest riigikontrolör Juhan Parts lõi palli oma väravasse, kuid selle löögi eest sai punkti Jõgeva Tähe.
Neljandas kohtumises mängisid Ühispank ja Adidas 0:0 viiki. Viies mäng, kus vastasteks olid Jõgeva Tähe ja Adidas, lõppes 1:1 viigiga. Tähe jalgpalluritest tabas väravat Aivar Olesk.
Pärast põhiturniiri toimus penaltivõistlus, kus igast meeskonnast osales viis jalgpallurit. Penaltivõistluse võitis Adidase võistkond.
Felix Adrati õpilased mänguväljakul
Tänavuse Felix Adrati mälestusturniiri võitis spordiklubi Jõgeva Tähe. Nii saalibändis kui ka jalgpallis võiduka meeskonna kapteniks oli spordipedagoog Rainer Võsaste ning väravavahtideks Veikko Raudsepp ja Andrus Raissaar. Kolm Jõgeva Tähe liiget — Rainer Võsaste, Eduard Lehtmets ja Aivar Olesk on olnud ka Felix Adrati õpilased.
Jalgpallivõistluse parimateks mängijateks tunnistati Ivo Lehtmets (Jõgeva Tähe), Eiki Nestor (FC Toompea), Priit Vene (Adidas) ja Ülar Puskar (Ühispank). Resultatiivseimaks mängijaks osutus Jõgeva Tähe meeskonnast Aivar Olesk, kes kõige rohkem väravaid tabas.
Üks pealtvaatajatest, põline spordimees Agu Kallandi arutles: “Ma olin Jõgeva Tähe võidus kindel. Nende edus võiks ehk kahelda vaid siis, kui mehed peaksid poris ja mudas mängima.”
SK Tähe juhatuse esimees Toomas Klaarman teatas: “Turniiril osalenud külalisvõistkonnad jäid võistluse korraldamisega rahule ja lubasid Felix Adrati mälestusturniirile tulla ka tuleval aastal.”
“Jõgeva Tähe eesmärgiks on võita augustis algavad jalgpalli Jõgevamaa meistrivõistlused ja peagi algab ka uus saalibändi hooaeg,” lisas ta.
Pärast pingelist jalgpallivõistlust läksid kõikide meeskondade liikmed rõõmsalt Jõgeva aleviku sauna.
JAAN LUKAS
Laupäeval läbis Jõgevamaad jalgratturite etteantav grupisõit Pikkuus Cup, kus osalesid ka Jõgevamaa jalgratturid.
Grupisõidu Pikkuus Cup distantsiks oli 226 kilomeetrit. Tallinnast alustasid sõitu meesvõistlejad. Kolm minutit enne meeste Aegviitu jõudmist startisid sealt juuniorid (kuni 18-aastased võistlejad). Samasuguse ajavahega eelnevalt startinutest alustasid Järva-Jaanist sõitu kuni 16 aastased noormehed ja meesveteranid ning Jõgevalt naised, kuni 14-aastased poisid ja üle 50-aastased meesveteranid.
Grupisõidu finiš oli Tartu lauluväljakul. Esikoha võitis Andri Lebedev Tartu jalgrattaklubist Tamme (juunior), teiseks jäi Andrei Kuzmin Narva spordiklubist Energia (kuni 16-aastased noormehed) ja kolmandaks Saare maa klubi Viiking võistleja Ivari Rannamaa. Jõgevamaa jalgratturitest sai parima tulemuse esimese viieteistkümne hulka pääsenud Äksi poiss Alar Süggis. Võistluste vahefinišid olid ka Palamusel ja Tabiveres, kus samuti autasusid jagati.
Grupisõidu käekäiku jälgis pidevalt võistluste peakorraldaja Aavo Pikkuus. “Grupisõit õnnestus igati. Sõidu turvalisusele aitasid kaasa Jõgeva politseinikud, kes üritusterohkel päeval leidsid võimaluse ka jalgrattavõistluse julgestamiseks,” ütles rattasõidu üks korraldajaid Kalev Raudsepp.
Pikkuus Cup jalgrattasõidu toetajate vahel loositi välja sõiduauto KIA SEFIA, mille võitis Tabivere vald. “Me pole veel otsustanud, mida autoga teeme,” ütles Vooremaale Tabivere vallavanem Aare Aunap.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Palamusel toimuvad sel nädalavahetusel taas Theodor Lutsu filmipäevad.
Kaameramehena Eestis, Soomes ja Brasiilias tuntust võitnud Theodor Lutsu sünniaastapäeva tähistati tema sünnikohas Palamusel esimest korda tema sajandijuubelil 1996. aastal. Esimene lühifilmide konkurss toimus Lutsu filmipäevade raames kaks aastat tagasi. Tänavusele konkursile registreeritud 31 filmi on jagatud nelja filmiprogrammi. Laupäevaõhtuse esimese programmi täidab põhiliselt Olev Viitmaa juhendatava Tallinna huvikeskuse Kullo stuudio Noorfilm toodang, ent sinna mahuvad ka Tartu värvides võistleva Margus Kiisi, ühenduse Saast ja grupi NE! filmid. Teine samal õhtul linastuv programm on enamjaolt Jõgevamaa autorite (Väino Valdmann, Tiina Säälik, Ellar Sügiste ja Rein Viru) loomingu päralt. Pühapäevahommikuse kolmanda programmi filmide autorid on küll tallinlased Tõnu Aru ja Eve Ester, ent kolm filmi neljast on teemat pidi seotud Palamuse vallaga. Neljandas programmis esinevatest filmitegijatest on Lutsu filmipäevade publikule juba üsna tuttavad tallinlased Iia Vanaisak, Piret Saarepuu ja Indrek Volens ning Põlva poisid Christian Kask ja Daniel Müntinen. Ent nagu senine kogemus näitab, võib huvitavaid filme laekuda ka konkursi käigus.
Preemiasaajad valivad välja Sirbi filmikriitik Tarmo Teder, filmirežissöör Janno Põldma, telerežissöör Rene Vilbre ning üks kohaliku filmipubliku ja üks Eesti Filmi Sihtasutuse esindaja. Viimane teeb konkursil nähtu põhjal otsuse ka EFSi kümne tuhande kroonise noore filmilooja stipendiumi saaja suhtes.
Peale konkursifilmide saab laupäeval näha Palamuse näitetrupi etendust “Ulguv mölder”, Jaan Toomiku ja Jaan Paavle performance’it “JPT” ning programmi Marko Raati ja Janno Põldma parimatest filmidest. Peaauhind, Palamuse klaasikojas valmistatud originaaltaies ja muud auhinnad antakse parimate konkursifilmide autoritele üle pühapäeva lõuna paiku.
RIINA MÄGI
Jõgeva maavalitsuse alaealiste komisjoni ja Jõgeva linnavalitsuse toetusel teoks saanud teismeliste noorukite töölaagrist “Energia üksnes heategudeks” oli 8. juuli Vooremaas juba põgusalt juttu.
Selles leheloos tahaksin laagri korraldajana avaldada mõningaid mõtteid möödunud laagrist. Kõigepealt oli meeldiv tõdeda, et meie linnas on ettevõtteid, mis oma põhitegevuse kõrval leiavad aega ka noorte jaoks. Tänu kaasabile, mida osutasid Maido Mägi (AS Market Transport), Vello Mäesepp (AS Jõgeva Elamu), Priit Trahv (OÜ Riisom), Tõnu Vare (Jõgevamaa Päästeamet), tegid poisid ära suure töö.
Meie põhiliseks objektiks oli endine Jõgeva Gümnaasiumi kooliaed ja sellega piirnev lepik. Eesmärgiks on nimetatud ala tulevikus muuta üldkasutatavaks pargiks, kus linlased saaksid vaba aega veeta ja puhata. Tööd on seal palju, ühe korraga kõike ei jõua. Häbi-häbi tuleks teha kõigile, kes seni on seda territooriumi prügilana kasutanud. Poisid koristasid ja saatsid õigele prügimäele ligi kaks autokoormat rämpsu.
Samuti likvideeriti aias asunud vanad kasvuhoone ja paviljoni varemed ning võeti maha roostetanud okastraat ja võrkaeda ning loodusesse sobimatud roostes raudpostid. Tööde suure mahu tõttu kahjuks sel aastal tiigi süvendamise ja korrastamise juurde ei jõudnudki. Ka rajati kahe kooli vahelisse parki nn rannavõrkpalli väljak.
Laagri lõpus toimus kolmepäevane jalgrattamatk. Lihtne oleks olnud poisid bussiga ekskursioonile viia, aga arvestades laagriliste kontingenti ja nende praktiliselt piiramatut energiavaru, otsustasid laagri korraldajad just jalgrattamatka
kasuks. Kolme päeva jooksul läbiti ligi 170 kilomeetrit marsruudil Jõgeva—Ulvi—Avinurme—Lohusuu—Raadna—Tammispää—Mustvee—Omedu—Sare—Kudina—Palamuse—Kassinurme—Jõgeva. Ise tehti endale süüa, ööbiti telkides, ujuti. Õhtuti lõkke ääres vesteldes sai vaetud ka teismeliste probleeme. Tuleb tõdeda, et tihti, viitsimata ära kuulata noorte argumente, oleme meie, täiskasvanud varmad tegema omi järeldusi ja kleepima silte. Raske on mõista, kerge aga hukka mõista!
Poiste poolne tagasiside möödunud laagrile oli väga positiivne. “Kas järgmisel aastal ka selline laager toimub?” oli nende küsimus.
Ma loodan, et üha rohkem ettevõtjaid saab aru, et noorte vaba aja sisustamine ja neile suvel jõukohase töö võimaldamine võib pikemas perspektiivis rohkem kasu tuua, kui esmapilgul võib-olla paistab.
Milline on vastus poiste küsimusele?
VIKTOR NÕMM,
laagri korraldaja
Jõgevatreffajad motosummerdamas
Möödunud neljapäevast peale mootorimürina saatel elanud jõgevamaalased taaskohanevad vaikusega: üleeile sõitsid motomatkajate kokkutulekul Jõgevatreff osalenud koju tagasi. Laiem publik sai motorahvast näha laupäevasel Põltsamaa Motosummeril.
Laupäeva keskpäev. Ühtses kolonnis Kuremaalt Põltsamaale sõitnud jõgevatreffajad on kogunenud lossihoovi ning segunenud muu rahvaga kirjuks inimpaabeliks. Visatakse lava ees Eesti tippbändidele näppu, võisteldakse motospetsiifilistel spordialadel, manustatakse trendikaid wokpanniroogi ning lamaskletakse lihtsalt murul ja tuntakse end hästi.
Jaak Krivini vabaõhusepikoja ümber askeldab mehi, kel rinnas Eesti Harley-Davidsoni klubi märk. “See on juba muinsusese: Harley-Davidsoni klubi on laiali läinud. Nüüd esindame klubi Eagle Riders,” ütleb Edek Jäätes. Eestis ei tahtvatki klubid hästi koos püsida. “Aastapoolteist, siis on juba pill lõhki ja üldjuhul raha ja võimuvõitluse pärast.”
Edek on tegelikult see mees, kelle töökojast käib läbi enamik Eestisse toodavaid uusi tsikleid. “Tehasest tulles on ratas täiesti isikupäratu. Minu töökojas saab tast konkreetselt selle inimese ratas: värvime selle soovi korral üle ja monteerime külge igasugu iluvidinaid, mida saab valida mahukast kataloogist.”
Kuna sageli võetakse “vidinate” valikul malli just Edeki rattalt, võib teda pidada Eesti tsikliseltskonna stiilikujundajaks. Stiil aga hõlmab motorahva puhul kindlasti ka riietust. Seekord torkab üldiselt nahkses seltskonnas silma kamp noorsande, kes kannavad šoti seelikuid ja pusasid kirjaga “Masturbating is not a crime”. Selgub, et mehed on Helsingist ja nimetatud lause on nende klubi nimi. Küsimusele, miks nad seelikuid kannavad, vastab klubi liige Janne Rantala: “Aga miks ka mitte?” Tsikliga olevatki suvel hea seelikuga sõita: ei hakka palav.
Linda ja David Connors Inglismaalt Oxfordist on Jõgevatrefil neljandat korda. Viiekümne ümber abieluinimesed Eestimaal naljalt mootorrattal ringi ei kihuta. Inglismaal olevat aga lausa tendents, et kunagine esimene tsiklipõlvkond istub nüüd, kui lapsed suureks kasvatatud, taas ratta selga.
“Aga kõige vanem mees, kes Inglismaal veel tsikliga ringi kimab, on 101-aastane. Ja mina kavatsen temast veel kõvem olla. Nii et vähemalt 52 aastat katsun veel vastu pidada,” naerab David.
Lossihoovis ringi sagivat rahvahulka takseerides näib, et motosummerdamine hakkab jõgevamaalaste elustiilis juurduma ja kaugemgi rahvas on ära tabanud, kus on päevasündmuste keskpunkt.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Läinud nädala kolmapäeva hommikul ulatas Jõgeval Keskuse kaupluses kauba eest maksmiseks üks naisterahvas vale sajakroonise. Müüja tundis valeraha kohe ära ja välja kutsuti politsei. Vale rahatähte pakkus naispensionär Kuristalt. Naine seletas esialgsel asja kontrollimisel, et ta ei olevat aru saanud, et kasutab valeraha. Ta arvas, et on selle saanud, kui vahetas Kehras ja Vinnis peenemaks 500-kroonise. Algatatud on kriminaalasi KrK § 85 lõike 1 järgi ja äravõetud rahatäht on saadetud ekspertiisi. Valerahakupüür oli heledama värvitooniga ja rohkelt kortsutatud.
Möödunud neljapäeval leiti Jõgeva vallas Jõgevalt Laiuse poole võsast mitmekäiguline maastikujalgratas Peugeot First. Jalgratta raam on kollane, raami liitekohad aga punased. Omanik võib ratta kätte saada politseiprefektuurist, tuba 215 teisel korrusel vanemkonstaabel Jüri Järvelalt. Informatsioon telefonil 68 457.
Laupäeval kella 15.30 ajal juhtus liiklusõnnetus mootorratturiga Pajusi vallas Jõgeva— Põltsamaa maantee 10,2 km. Tamperest pärit mootorrattur kukkus ees sõit vast veoautost möödudes oma Kawasaki Ltdga ja libises koos mootorrattaga vasakusse teeserva. Mees kandis kiivrit ja oli kaine. Talle osutati esmaabi.
Kolm autot osales laupäeval kella 12.20 ajal autoõnnetuses Jõgeva—Mustvee maantee 9. kilomeetril. Mustvee suunas sõitnud sõiduautole Volkswagen Passat sõitis tagant külge sõiduauto Audi 100. Otsasõidu tagajärjel sõitis Audi vastassuunda ja põrkus seal kokku vastutulnud kaubikuga Toyota Hiace. Õnnetuses inimesed viga ei saanud. Kõik kolm sõidukit oli avariieelselt tehniliselt korras ja rehvid nõuetekohase mustri jääksügavusega. Keegi kolmest juhist alkoholi pruukinud ei olnud.
Laupäeval kell 22.20 varastati Jõgeval laste jalgratas Ereliukas. Ratas on värvitud valgeks ja roheliseks. Lapse sõiduriist viidi ära Pargi tn 18 maja eest. Avaldaja hindab tekitatud kahju 300 kroonile.
Laupäeva hommikul avastas Tabivere valla Voldi küla pererahvas, et öösel on laudast varastatud kuus lammast. Laudauks lukus ei olnud. Lauda juures oli ka noor koer, aga temale ei tundunud lambavargad kahtlastena. Vargad viisid täiskasvanud lambad ära, talled ja kitsed jäid alles. Omanik arvab kahju suuruseks 12 000 krooni.
Ööl vastu laupäeva aeti Jõgevalt ära sõiduauto Ford Sierra Caravan. Tumehall auto numbrimärgiga 893 ANM oli pargitud Mustvee mnt 1a juurde. Ärandatud autos oli 60 kg kurke, 80 kg tomateid, 50 kg kapsast ja veidi rohkem kartulit. Autosse jäid ka kaal ja selle vihid, päikesevari Sprite, dressid ja botased.
Reede öösel kell 2.30 teatati Eskust, et Põltsamaa—Võhma teel sõitis Mitsubishi otsa tee ääres seisnud Žigulile, aga põgenes kohe sündmuskohalt. Kannatanud asusid põgenejat jälitama ning leidsid otsasõitja auto enne Viljandimaa piiri kraavist. Juht oli jõudnud siitki ära joosta. Kraavis olnud auto kuulub Põltsamaal Pajusi mnt elavale mehele, sõitis sellega aga purjus mees Mällikverest.
Pühapäeval mõlkisid purjus mehed samuti auto. Kella 13.50 ajal teatati, et Põltsamaa vallas Kaavere bussipeatusest sadakond meetrit Põltsamaa poole seisab avariitunnustega Žiguli ja selles on joobnud seltskond. Autost tuli kolm inimest tuua väljamagamisele. Autol oli juhiuks eest ära, tagaistmel magas naisterahvas, juhi kõrvalistmel istuv mees suutis rääkida ja ütles, et nad tahavad sõita Tartusse. Üks mees, seltskonna liige magas bussijaama ees maas. Puuduva ukse kohta nentis rääkija mees, et seda ust polevatki vaja.
Laupäeva õhtul kell 20.40 kutsuti politsei Tabivere valda Patastele. Võõrasse majja läinud mees kippus seal kaklema. Seitseteist minutit hiljem teatati, et Jõgeval Saialille kaupluse juures pekstakse ühte poissi. Kannatanu tuli viia kiirabisse. Samal õhtul kell 22.30 tungis Jõgeval Suurel tn maja hoovil helistajale kallale võõras. Läks veel tund ja politsei kutsuti Tormasse — purjus mees lõhkus ukse taga ja ähvardas.
Kell 1.55 vajati politseid Lustiveres — ringi kihutas Žiguli ja ajas naabri aia maha. 20 minutit hiljem — Põltsamaal taheti gümnaasiumi ees helistajat lüüa, aga ta sai jooksu. Kell 2.55 Jõgeval Aia tn 31 eest leiti joodik. Pühapäeval kell 14.45 teatati, et Jõgeval Pargi tn 20 ees karjub joobnud mees.
Teisipäev, 1. august 2000. a.
Tühja basseini hüpanud soomlane jäi ellu
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Lapsed, ärge kartke telefoniküsitlust!
MARGUS KIIS
KIRJAD
Ühe inimese hinnang kinnistub sadade najal
OLAVI ANNUK
MELJO KAAVISTE
MARGUS KIIS & NE!
JUHTKIRI
Peomeeleolus ei tohi mõistust kaotada
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Reisirongiliine võidakse sulgema hakata
RAIVO SIHVER
Ühistransport ei suuda eratranspordiga konkureerida
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
M & K
K. A.
MAIRI HÜÜDMA
SPORT
Jõgeva Tähe võitis Felix Adrati mälestusturniiri
JAAN LUKAS
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
VIKTOR NÕMM,
laagri korraldaja
Jõgevatreffajad motosummerdamas
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA