Vooremaa
Jõgeva vallavolikogu läks laiali
Neljapäevasel Jõgeva vallavolikogu istungil jäi kinnitamata 2000. aasta eelarve. Vallavalitsuse esitatud eelarveprojekt sai võrdselt üheksa poolt- ja vastuhäält. Et eelarvet ei suudetud tähtajaks vastu võtta, peab volikogu praegune koosseis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt tegevuse lõpetama.
Volikogu uus koosseis koosneb asendusliikmetest, kes senisest volikogust välja jäid. Istungilt puudus tervislikel põhjustel koalitsiooni liige, Kuremaa perearst Anne Oras, kes oma puudumisest ka ette teatas. Koalitsiooni asendusliige Ain Viik hääletas eelarve kinnitamise vastu. Nii tekkiski patiseis.
Praegune vallavalitsus jätkab tööd uue volikogu esimese istungini, mille kutsub kokku valimiskomisjoni esimees Mati Koppel. Arvatavasti toimub see ülejärgmisel nädalal. Siis astub praegune vallavalitsus tagasi ja uus koosseis valib uue volikogu esimehe. Volikogu opositsiooni juht, fraktsiooni Vald esimees Urmas Ingver lisas, et nii imelik kui see ka ei tundu, ei olnud opositsioonil ja vallavalitsusel eelarve koostamisel lahkhelisid.
Saatuslik laen
Üks eelarve vastuvõtmisel patiseisu tekitanud probleem oli Vaimastvere põhikooli võimla ehitamiseks laenu võtmine. “Muidugi oleks väga tore Vaimastvere kooli võimla valmis ehitada, aga see läheks maksma 5 miljonit krooni. Laenuraha tuleks eelarvest tagasi maksta,” ütles Urmas Ingver.
Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk selgitas: “Vaimastvere kooli võimla ehitamise idee pakkus välja opositsioon. Koalitsioon asus seda ellu viima ja 2000. aasta eelarvesse oli planeeritud ligi 200 000 krooni projekti koostamiseks. Praegu ei ole projektigi, seepärast ei saa rääkida ka konkreetse test summadest. Moodulvõimla saaks valmis ehitada 1,5—2,5 miljoni krooniga.”
Nii Aivar Koka kui ka sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe Malle Koppa arvates
oli vastuhääletamise põhjus otsitud, sest eelarve eelmisel arutelul toetas võimla juurdeehitust 16 volikogu liiget.
Urmas Ingver arvas, et järgmine volikogu jõuab otsuseid kiiremini vastu võtta, sest kaovad isikutevahelised vastuolud. Aivar Kokk oli teist meelt: “Ma arvan, et valijaid on petetud, sest nemad hääletasid nö esimese ešeloni poolt. See on olnud üks tugevamaid koosseise ja teinud ära väga suure töö. Loodan, et teine ešelon teeb tööd sama tublilt edasi.”
Valimisliidus Vald volikogusse kandideerinud sordiaretaja Reine Koppel lausus: “Loodan, et uues volikogus on rohkem koostöövalmidust ja vähem teerullitaktikat.”
Demokraatia ilming
Jõgeva vallavanem Toivo Ilves rääkis Vooremaale: “Jõgeva vallavalitsus on oma töö teinud. Esitasime tasakaalustatud eelarveprojekti ning lootsime, et volikogu kinnitab selle. Patiseis volikogus tuli meile ootamatult. Usutavasti on uues volikogus võimalikud kompromissid, see eeldab järeleandmisi nii koalitsioonilt kui ka opositsioonilt.”
Maavanem Margus Oro, kes peab riigi esindajana jälgima, et omavalitsuste tegevus oleks seaduslik, märkis: “Juhtumeid, et volikogu pole suutnud eelarvet vastu võtta,
on Eestis varemgi olnud. See pole mitte katastroof, vaid demokraatia ilming. Ma kohtun nii Jõgeva vallavolikogu koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajatega. Lähiajal asuvad tööle vallavolikogu uued saadikud ja Jõgeva vald ei jää valitsejateta.”
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Antima Autoteeninduse ette tuleb sadevee imbkaev
Jõgeva linnavalitsus leidis Suure tänava uputusele ajutise lahenduse: esmaspäeval toimunud linnavalitsuse istungil otsustati, et detailplaneeringukava valmimiseni puhastatakse ja tehakse korda Antima Autoteeninduse ees asuv imbkaev.
Imbkaevu ehk sadevee kogumiskaevu puhastamiseks ja ehitamiseks on Jõgeva Linnavarale juba raha eraldatud. Linnaarhitekt Anne Ördi sõnul viibisid tööd talve tõttu. Linnavara juhataja Heino Puide lubas imbkaevu korda teha kohe, kui ilm seda võimaldab (maapind on sulanud ja vihma ei saja).
Linnavalitsus mõistab, et tegemist on ajutise lahendusega, mis küll leevendab probleemi, kuid ei lahenda seda lõplikult. Heino Puide lubas suuremate sadude ajal, kui kaev ei suuda kogu vett ära tõmmata, appi saata ka tsisternauto. “Lõplikult lahendame asja detailplaneeringuga,” ütles linnaarhitekt Anne Örd.
Eile toimus linnavalitsuse saalis detailplaneeringu esimene avalik arutelu. Pärast paranduste lisamist detailplaneeringusse korraldab linnavalitsus uue avalikustamise.
RAIVO SIHVER
Riigi Teatajas avaldatud keskkonnaministeeriumi määruse kohaselt toimub aprillis üleeestiline loomaloendus. Esimesena loendatakse loomi Jõgevamaal, kus tööd alustatakse täna.
Keskkonnaministeerium on pidanud vajalikuks täpselt välja selgitada, kui palju ühe või teise loomaliigi esindajaid Eestis elab. Viimati toimus loendus kümme aastat tagasi.
“See on mõttetu raharaiskamine maainimeste ja pensionäride arvelt,” kommenteerisid ettevõtmist Riigikogu liikmed Mai Treial ja Villu Reiljan. Vaatamata nende ja teiste opositsioonipoliitikute visale vastuseisule jäi peale üksmeelse valitsuskoalitsiooni vankumatu tahe. Et vältida Tallinna-kesksust, otsustati loomaloendus esimesena läbi viia Jõgevamaal. Nii loetakse täna meie maakonnas üle kõik kassid, koerad, siilid, nugised, oravad, mutid, hiired ja teised loomad ning linnud. Lemmikloomi loendatakse koos peremeeste ja perenaistega.
Segadusi ei tohiks loendamisega tekkida, sest tööd juhivad oma ala asjatundjad, keskkonnaspetsialist Ene Ilves ja harrastusbioloog Ardi Kivimets. Sponsoritena toetavad loendust Karu rauapood ja raamatukaupmees Andres Rebane.
JAAN LUKAS
Jõgeva Elektrivõrgud avasid bussiliini
Jõgeva linnavolikogu tervishoiu- ja transpordikomisjonis pikki aastaid kestnud arutelu linnasisese bussiliikluse asjus on jõudnud õnneliku lõpuni: täna kell 6.30 alustas liiklust igal pool ja täistunnil sõitev linnaliinibuss.
Linnasisene bussiliin pole Jõgeval mingi uudisasi: kümmekond aastat tagasi liikus kesklinna ja KEKi vahel autobuss, kuid bensiini hinna pideva tõusu ja reisijate vähesuse tõttu ei kestnud see luksus kuigi kaua. Täna taastatud linnaliin sai suuresti teoks tänu Jõgeva Elektrivõrkude meeste eestvõtmisele ja nutikusele. Kuna mullused rajuhood puistasid elektriliinidele hulgaliselt puid, tegid traate katki ning jätsid tuhanded tarbijad vooluta, tuli elektrikutel ööd ja päevad läbi liinid läbi sõita ja rikkeid kõrvaldada. Bensiin on pidevalt kallinenud, elektri hinda pole aga veel jõutud tõsta. Võrkude insenerigrupp eesotsas valvedispetšer Mihkel Vaheriga pani pead kokku ja tuli originaalsele mõttele, millest võib saada kui mitte just kogu Eesti, siis vähemalt Jõgeva oma Nokia. Avariibrigaadi autole pandi elektrimootor, mille käivitab elektriliinidest antennide kaudu saadav induktsioonivool.
Asi õnnestus ja pärast edukaid katsetusi otsustati mõtet laiendada, kasutada ka uitvoolu ning panna linnas liikuma midagi trollibussi taolist. Bussisõit marsruudil Elektrivõrk—MEK—tööturuamet—polikliinik—KEK maksab üks kroon. Bussis saab tasuda elektriarvet, ja seda ilma teenustasuta. Elektri eest ettemaksjatele on sõit prii.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KIRJAD
Oleme oma mehe Albertiga elanud korralikku elu. See, mis praegu toimub, ei ole elu ega midagi. Võim on kaabakate ja poisikeste käes. Need ärplevad, kekutavad ja kihutavad uhkete välismaa masinatega üksteise võidu ringi.
Moraali kui sellist pole enam üldsegi olemas. Voorivad siin meiegi majas igasugused. Mina neid ei tunne. Naabrinaise juurde tuli eile täitsa võõras mees. Pole au ega häbi, ise mehe naine ja laste ema. Muidu kõnnib ringi, tähtis nägu peas, ei oskakski nagu midagi sellist arvata. Ükskord tuli jälle terve kamp nende poole. Naersid nii kõva häälega, et teiste naabrite koer hakkas ukse taga haukuma. No ei tea, mis siin nii väga naerda on.
Mõistliku inimese jaoks peaks praegune elu olema rohkem kui kurb. Vene ajal niisugust asja polnud, et igaüks tegi, mis pähe tuli. Siis olid vähemalt parteikomiteed, kes amoraalsust kärpisid. Kutsuti välja aru andma. Inimesel peab ikka üks hirm olema, muidu annab ta tervele ümbruskonnale halba eeskuju.
Kainus ja kasinus tuleks eesmärgiks seada ja igaüks olgu korralikult oma kodus.
Naabri-VALVE
10 põhjust, miks Jõgevale ei ole võimalik ehitada avalikku käimlat
1. Puudub detailplaneering— linnaarhitekt.
2. Puuduvad sobilikud puhastusseadmed, keskkonnale ohutu projekt kooskõlastamata — keskkonnateenistus.
3. Volikogus puudub selles küsimuses konsensus — linnavalitsus.
4. Tegevusvaldkond litsentseerimata — tegevuslube väljastav ametnik.
5. Iga kauplus võib lubada 2—5 krooni eest kaupluse WCd kasutada, milleks veel avalikud konkurendid — kaubandusjuht.
6. Ehitusnõuded tingivad optimaalse ruumimahu, viimistluskvaliteedi, headele tavadele vastava sisustuse, mis kokkuvõttes viiksid m2 hinna nii kõrgeks, et minimaalse tasuvuse tagaks 10-kroonine kasutuskord. Kes on suuteline
sellist hinda maksma?
— Ehitusfirma juht.
7. Maaeraldus nõuetekohaselt vormistamata — maanõunik.
8. Vee ja kanalisatsioonitorustik puudub — Jõgeva Vee töötaja.
9. Euronõuded näevad ette betoneeritud sõnnikuhoidla ehitamise igale laudale, aga ei ole veel kindel, kas Euroopa Liit doteerib meid selles olulises tegevusvaldkonnas, mis siis veel avalikest käimlatest rääkida... — Põllumajanduskonsulent.
10. Vähe kindlustatud linnakodanike doteerimiseks selles tegevusvaldkonnas puuduvad säästueelarve tõttu vajalikud summad — sotsiaalametnik.
Jõgeva linna kodanik
JUHTKIRI
Jälle vahib kalendrist 1. aprill vastu. Tobe päev! Hommikust saadik passi peale, et keegi sind lolliks ei teeks. Valvenaljadele á la “sul on selg valge” või “siga lendab” oskad muidugi adekvaatselt reageerida, aga kui keegi väidab, et su selg on sinine või lendab hoopis lehm, pole kindel, et taipad ütleja põrgu saata või talle ise “aprill” öelda.
Ja kus see üldse kirjas on, et 1. aprillil nalja tuleb teha? Järvamaal Väätsal peetakse täna koguni üle-eestilist estraadikonkurssi “Maamees muigab”. Mis seal muiata on, ma küsin. Kütusehinnad tõusevad, ühistud lagunevad, talunikel on piimaraha saamata, Peipsiäärse valla piir käib varsti vastu Tallinna linnamüüri — ja nemad veel muigavad!
Või teisest küljest: kui juba muigab, siis miks ainult maamees? Poliitiliselt korrektne oleks ka maanaised ära mainida. Ja üldse — õigem oleks, kui kõik Väätsale kogunenud villaseviskamise asemel näiteks mulda viskaksid ja ilusa suure augu kaevaksid. Ah et mille jaoks? No see pole enam tähtis.
Ja siis jagatakse naljapäeva paiku veel mingeid Lutse ja Matse välja. Justkui oleks naljategemine mingi üldrahvalikult või koguni riiklikult tähtis tegevus, mida tuleb preemiaga tunnustada. Üllam oleks preemiaraha — ikkagi mitu tuhat krooni! — näiteks LõunaAmeerika vihmametsade kaitse fondi annetada.
Meediakanalid pingutavad ka täna, et rahvale lollide naljadega muljet avaldada. Mis seal salata — varasematel aastatel on selle kampaaniaga kaasa läinud ka Vooremaa. Ülemöödunud aastal näiteks kuulutasime, et Jõgeval avatakse autopesula, kus teenindajateks toplessnäitsikud. Ja Jõgeva vanas vaksalihoones pidi avatama kasiino, baar ja kaubatänav. Aga kui nüüd mõni erotomaan, mängur või baarikunde KapaKohilast kalli raha eest, asja eest, teist taga, kohale sõitis, kes talle siis kahju kompenseeris? Ei keegi! Ja maavanem — tookord veel Meelis Paavel — pidi uueks ametisõidukiks nn rahvalaineri tüüpi väikelennuki saama. Kaks aastat on möödas ja lennukit ei kuskil! Kusjuures Riigikogu saadikul Paavelil oleks praegu liinil Paunvere—Toompea süstimiseks hädasti lennukit vaja.
Möödunud aastal jälle lubati Vooremaas, et Jõgeval hakatakse 1. aprilli keskpäeval veetorustikku puhta piiritusega läbi pesema. Nii mõnigi jooksis tööpostilt koju potsikuidnätsikuid kraani alla sättima. Kes kandis kahjud tegemata jäänud töö eest? Ei keegi! Veel lubati 1. aprilli lehes, et 9. aprillil, kõige paremal millenniumibeebide eostamise õhtul katkestavad kaabellevifirmad mõneks tunniks teleprogrammide edastamise, et kõik soovijad rahulikult iibe tõstmisele pühenduda saaksid. Kes õnge läks, pidi tõsist pühendumist nõudva töö paraku, üks silm teleekraanil, ära tegema, sest lubadus osutus aprillinaljaks.
Tänavu Vooremaa selliste odavat populaarsust taotlevate trikkidega kaasa ei lähe. Muuhulgas sellepärast, et Vooremaad satuvad aegajalt lugema ka amputeeritud naljanärviga või koguni sünnist saadik naerupuudulikkuse all kannatavad inimesed, kellele toimetuse töötajad pärast kannatlikult telefonitsi selgitama peaksid, kustmaalt nali algab ning mille üle tohib nalja visata ja mille üle ei tohi. Niisiis — tänane Vooremaa on otsast otsani tõsisemast tõsisem. A…usõna!
RIINA MÄGI
40% jõgevamaalastest ei tea maavanema nime
Vooremaa küsis oma viimases telefoniküsitluses jõgevamaalastelt, kas nad teavad Jõgeva maavanema nime.
Vastajaid oli Põltsamaalt (15%), Jõgevalt ja Adaverest (10%), Tabiverest, Kodismaalt, Ookatkult, Voorelt, Jõgeva alevikust, Palalt, Siimustist, Pööralt, Laasmelt, Tormast, Ehaverest, Süvalepast. Teismelisi oli 5%, kahekümnendates, kolmekümnendates ja 70ndates aastates inimesi 10%, 50ndates 20%, 40ndates 45%.
60% teadis, et Jõgeva maavanem on Margus Oro, 40% ei osanud vastata.
MARGUS KIIS
OLUKIRJELDUS
Jõgeva maavalitsuse hoone torkab Jõgeva suhteliselt räämas ühiskondlike ja ärihoonete taustal kohe silma: fassaadi ning maja ees parkivate sõidukite värskusega suudavad ehk võistelda vaid kohalikud pangahooned.
Jõgeva maavalitsuse maja üleandmise akt 31. juulist 1968 kannab tolleaegse Jõgeva MEKi peainseneri Aare Martinsoni ja arhitekt Peeter Peetsi allkirja. Mööda Jõgeva linna maju laiali paisatud Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee sai seega lõpuks ometi omaette elamise.
“Käisime ise siin ehitamas, korrastasime ruume ja vedasime prahti välja. Igaüks teadis, kuhu ruumi ta tööle tuleb,” meenutas maavalitsuse üks staažikamaid töötajaid, kantselei asjaajamistalituse juhataja kohusetäitja Anne Mihkeles. Talvel olevat uus maja siiski külmavõitu olnud.
“Maja on ehitatud nii, et eriti palju siin muuta ei saa,” teab haldustalituse juhataja kohusetäitja Maie Preis. Sellegipoolest on maavalitsus eriti Meelis Paaveli käe all saanud üsnagi euroopaliku ilme.
Maakonna esimene mees
Maavalitsuse palgalehel on koos autojuhtide ja koristajatega 66 inimest, tähtsaim neist muidugi maavanem, keda ülejäänud töötajad pidavat juba koridorist kostvate sammude järgi ära tundma. Kummatigi kurdab Margus Oro, et alles hiljuti tulnud tal oma isikut tuvastada lasta. Teine äärmus on see, kui inimesed pöörduvad maavanema poole näiteks korterite ülekütmise või mõne muu pisiküsimusega, mida saaks lahendada tavalisel majahoidja tasandil.
“Kodanikud leiavad, et kui on olemas mingi territoorium, siis peab keegi seal elavaid inimesi kaitsma. Loomulikult on siis maavanem esimene võitleja,” kirjeldas Margus Oro oma positsiooni jõgevamaalaste silmis. “Aga igal juhul on hea tunne, kui inimene läheb siit kabinetist välja ning teab täpselt, kust ta oma murele lahenduse võib saada,” tunneb maavanem rahuldust ka lihtsast rahvaharimistööst.
Kas maavanema tööga ka hajameelsus kaasneb? “Meie majas mitte. Margus Oro on täpne mees ja tal on laual kalender,” iseloomustas maavanema sekretär Evelin Hein oma ülemust. Maakonna esimese mehe sekretäri töö nõuab tavalisest esinduslikumat imagot. “Soenguteks ja ametikostüümideks maavalitsus mulle raha ei eralda, ent kui järele mõelda, võiks osa selliseid kulutusi kompenseerida küll,” arutles alati heatujuline Evelin Hein.
Teadlik daam klaastoas
Õigupoolest “sorteerib” maavalitsuse külastajaid infosekretär Astrid Paulus. “Kui keegi tuleb maavalitsusse nõu saama või abi otsima, juhatan ta probleemiga tegeleva osakonnajuhataja, nõuniku või spetsialisti juurde. Mõnikord pöördutakse maavalitsusse ka muredega, mis tegelikult on valla- või linnaametnike pädevuses. Sel juhul soovitangi kohalikku omavalitsusse minna,” rääkis aastaid põllumajandusosakonnas sekretärina töötanud Astrid. Infodaam sai temast viis aastat tagasi, kui tollase maavanema Meelis Paaveli algatusel infopunkt avati.
Tema sõnul käiakse maavalitsuses väga erinevatel põhjustel. Näiteks üsna sageli tahetakse siit teada saada Jõgeva avaliku käimla asukohta. “Mõnigi siseneb meie majja veidi vindisena. Kui niisugune külaline jalul püsib, luban ta tavaliselt sihtkohta. Vahel on aga juhtunud sedagi, et joobnud asjamees ei tea isegi, miks ta maavalitsusse tuli, kuid ära ka ei lähe. Sel juhul helistan mõistagi politseisse,” rääkis Paulus.
Kolleegid ei pane Astridile pahaks liigset uudishimu, sest tema ametikohustuseks on teada, kus üks või teine maavalitsuse töötaja tööajal viibib, kui ta just majas pole.
Keskkonnateenistus kolib
Maavalitsusehoone neljandal korrusel asuvas keskkonnateenistuses on jüripäevane meeleolu. Keskkonnateenistujad kolivad maavalitsuse Aia tänava majja, kus on avaramad võimalused igapäevatöö korraldamiseks.
“Jutud maakondade kaotamisest on hakanud vaibuma. Jõgevamaa keskkond säilib aga kohe absoluutselt kindlasti,” põhjendas keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep ametiasutuse vajalikkust. “Erinevalt maavanemale allunud keskkonnaosakondadest on keskkonnateenistused iseseisvad riigiasutused, kuigi kasutame maavalitsuse tööruume,” selgitas ta.
Keskkonnateenistuse kalandusspetsialisti Ene Ilvese arvutiekraanilt vaatab vastu ilves. See pole mitte minister Toomas Hendrik ega Jõgeva vallavanem Toivo, vaid graatsiline ja kaval metsloom.
“Looma- või linnutopiseid keskkonnateenistuses pole. Mõni selline suveniir võiks aga meie uusi ruume kaunistada küll. Kui keegi leiab mõne väiksema surnud metslooma, näiteks orava, võiks ta selle meile tuua. Telliksime sellest topise,” teatas osakonnajuhataja Joosep.
Ene Ilves rääkis ta taimedest. “Minu kabinetis on havisaba ja vahalill, mis olevat negatiivse bioväljaga taimed. Mina seda ei ütleks. Kui taimed meeldivad, mõjuvad nad hästi,” lausus kogenud looduskaitsja.
Nimi muutub, kultuur jääb
Palamuse mees Arne Tegelmann on olnud maavalitsuses kultuuriosakonna juhataja ning haridus- ja kultuuriosakonna kultuuritalituse juhataja. Alates tänavusest aastast on ta kultuuri- ja sporditöö nõunik. “Ametinimetus polegi ehk kõige olulisem. Peaasi, et tööõnnestub,” arutles ta.
Legend räägib, et kunagine täitevkomitee esimees Gori Valgur laulnud oma kabinetis lemmiklaulu “Õrnpunased purjed”. “Nüüd meie majas tööajal isetegevusega ei tegelda. Kultuurilisi ja sportlikke hobisid on maavalitsuse töötajatel aga küll. Näiteks haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson on rahvatantsija, humanitaarnõunik Heiki Sildnik laulab meeskooris Mehis ja mängib kitarri. Maa-ameti juhataja Mati Puusepp on esindanud maavalitsust Tartu maratonidel,” rääkis Arne Tegelmann, kes laulab Palamusel ansamblis ja harrastab näitemängu.
Maavalitsus on hea koht
Eranditult kõik maavalitsuse töötajad, kellega majas vestelda õnnestus, kinnitasid nagu ühest suust, et majas valitseb meeldiv ja vaba õhkkond ning et maavalitsuses on meeldiv töötada.
“Siin on küll hea olla,” kiitis ka maavalitsuse pressiesindaja Peep Lillemägi, kellele ei meenunud ühtki juhust, mil maavalitsuse ametnikud oleksid oma isikliku ebakompetentsusega mingi jama põhjustanud.
AARE KIRNA
JAAN LUKAS
KULTUUR
Palamuse veski jahvatab teatrijahu
tPalamuse veskis hakkas esmaspäeva õhtul mölder ulguma. Rahvas vahtis pealt ega võtnud midagi ette. Ja ega pidanudki võtma: kui teatritükis nimega “Ulguv mölder” poleks mölder ulgunud, poleks see kah õige asi olnud.
Märtsikuus kütmata veskis teatrit teha on omajagu hull temp. Tegelikult ongi “Ulguv mölder” Palamuse näitetrupil mõeldud suvel, juulis ja augustis mängimiseks. Sel nädalavahetusel toimuvad maakonna näitemängupidustused ajendasid aga tükki juba nüüd välja tooma. Kuulutusele trükiti soovitus soojalt riidesse panna, vaheajal pakuti rahvale sooja teed ja topka kangematki külmarohtu ning vähemasti esietendusel keegi ära ei külmunud.
Arto Paasilinna romaan “Ulguv mölder” inspireeris lavastaja Raivo Adlast teatritüki algmaterjalina mitte ainult veski, vaid ka tollal veel politseiga pimesikku mänginud vendade Voitkade pärast: pageb ju Paasilinna teoseski peategelane lõpuks metsa, kus teda armutult taga aetakse. Tegevuspaikade rohkus romaanis Adlast ei hirmutanud: veski teine korrus on tegelikult päris avar ja loomulikult liigendatud mänguruum ning kunstnik Ene Luik-Mudisti abiga õnnestus sinna nappide vahenditega kujundada nii pood, hullumaja, pank, kirik, mets kui ka muud paigad. Rollide, eriti meesrollide rohkuse tõttu võeti abijõude Jõgeva Linna Teatrist. Kahe trupi koostöö andis ilusa tulemuse.
Absurdist traagikani
Paasilinna tekst eeldab näitlejailt nii huumori, absurdi kui ka traagikatunnetust. Vähemasti kaks esimest tulid omamoodi ilmanägemisega ja hingepitsitusi süüdimatult välja elava mölder Gunnari kokkupõrgetes väiklasevõitu külarahvaga ning hullumaja- ja inimjahistseenides hästi välja. Nii et Paasilinna jäi, piltlikult öeldes, ellu. Omamoodi kunsttükk oli Gunnari ja aianduskonsultant Sanelma lembestseenide lavastamine ja väljamängimine, jäädes usutavuse ja hea maitse piiridesse. On ju tegemist üsna omapäraste inimeste omapärase armastusega, mis pealegi üsna ekstreemsetes oludes kulgeb. Üllar Karu ja Liisi Tegelmanni esitus oli lääguseta, vaimukas ja veenev. Nauditavad olid ka möldri duetid politseinik Portimo (Ivar Vinkmann), doktor Ervineni (Helmut Nigulas), postiljon Pittisjärvi (Mart Leppik) ja teistega. Omaette ilus miniatuur oli ulmeline kirikustseen, kus Heini Reimani kehastatud Jeesus Kristus pühakoda maha põletama tulnud möldrile maailma asju seletas.
Väärt veski
Kui harrastustruppide tavaliseks komistuskiviks on suutmatus arendada vaatajat kaasa haaravat mängutempot, siis Palamuse veskis arenesid sündmused esmaspäeva õhtul nii tormiliselt, et ja hutolm lendas: on ju tegemist praegugi jahutangu jahvatava veskiga. Trupi tugev koostöövaim ilmnes nii mängus kui ka selles, kuidas vajalikud rekvisiidid kihkukähku oma kohale said.
Etenduse lõppedes kinkisid näitlejad lavastaja Raivo Adlasele koti jahu, mis olla proovide käigus valmis jahvatatud. Jahu võis allkorrusel veski perenaise käest osta ka publik. Väärt veski ikka see Palamuse veski: jahvatab nii saia kui ka teatrijahu.
RIINA MÄGI
Jõgeval asutatakse koerapidajate jututuba
Täna kell 14 oodatakse Jõgeva kultuurikeskuse parki Jõgeva linna koerapidajaid, et asutada koerapidajate jututuba.
Viimasel ajal aina suurenev koerte arv linnas ja sellega seoses ka koerapidajate arvu suurenemine on viinud mõttele, et koerapidajad kui üsna tooniandev inimgrupp on jäänud teenimatult tähelepanuta. Seepärast otsustasidki Jõgeva aktiivsemad koeraomanikud asutada linnas koerapidajate jututoa.
Esimest korda saadakse kokku täna kultuurikeskuse taga pargis. Tulla võib kas koeraga või ilma. Kavas on panna paika edasised tegevusplaanid, kooskäimise aeg ja koht.
Esialgu välja käidud mõtete kohaselt on kavas hakata käima koos kord nädalas. Külla tahetakse kutsuda asjatundjaid kõnelema koerte pesemisest, pügamisest ning psühholoogiast. Mõeldud on ka koerteaia rajamise peale kultuurikeskuse parki, kus siis omanikuga kaasa tulnud koerad võiksid spetsialisti hoole all olla ja kus neile ka ühtteist õpetataks. Ühisettevõtmisi koerapidajatele nii omaette kui ka koos neljajalgsete hoolealustega on plaanis veel teisigi. Raha nende korraldamiseks kavatsetakse hankida projektide abil.
LAINE KÜLM
Täna avatakse Jõgeva endises raudteejaamas kinosaal, kus saab peale filmide vaatamise ka muusikat kuulata.
Paljud jõgevlased on oma kino linna tagasi igatsenud. Nüüd on nende unistus täitunud: endistelt omanikelt Jõgeva kunagise jaamahoone ostnud osaühing Maksimalistid avab täna kell 12 pidulikult kinosaali. Et kinokunsti taastamisele Jõgeval aitas kaasa Edelaraudtee, näidatakse kinos esimesel nädalal rongiliiklust propageerivaid filme, sealhulgas ühte esimestest kinokunstiteostest kogu maailmas, režissöör L. Lumiere’i tehtud mängufilmi “Rongi saabumine”, mis pärineb aastast 1895. Filmi koopia saabus Prantsusmaalt Eestisse Jõgevamaa Euroinfokeskuse ja Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi kaasabil.
Enne filmi algust kostitab firma “Kaarli pirukas” kinokülastajaid sardelli, hapukapsa ja mineraalveega, sobiva muusikalise meeleolu loob ansambel Laast.
JAAN LUKAS
Lennukid tiirutavad Peipsi järve kohal
Jõgevamaa päästeteenistuse teatel pole juba mitmendat päeva Peipsi kohal tiirutavad helikopterid ja lennukid seotud jääle jäänud kalameeste päästmisega.
“Peipsi kohal tiirutavad vaid Estonian Airi ja Eesti Lennukompanii lennukid ja seda mitte kauem kui tund või kaks,” täpsustas häirekeskuse korrapidaja.
Ööl vastu eelmist pühapäeva läksid kõik Euroopa riigid peale Eesti, Läti ja Leedu üle suveajale. Valitsuse otsus suurendas ajavahe Venemaaga koguni kahetunniseks. Kuna Venemaa lennuamet ei kinnitanud meie lennufirmade suveajale üle läinud sõiduplaani, katkes 26. märtsil Tallinna—Moskva lennuliinil lendamine.
Tänaseks on riikidevaheline lennuühendus taastunud, kuid lennukitel tuleb enne piiri ületamist vähemalt tund aega Peipsi kohal tiirutada, et aega parajaks teha.
ARDI KIVIMETS
Laupäev, 1. aprill
Jõgeva vallavolikogu läks laiali
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Antima Autoteeninduse ette tuleb sadevee imbkaev
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Jõgeva Elektrivõrgud avasid bussiliini
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KIRJAD
Naabri-VALVE
10 põhjust, miks Jõgevale ei ole võimalik ehitada avalikku käimlat
Jõgeva linna kodanik
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
40% jõgevamaalastest ei tea maavanema nime
MARGUS KIIS
OLUKIRJELDUS
AARE KIRNA
JAAN LUKAS
KULTUUR
Palamuse veski jahvatab teatrijahu
RIINA MÄGI
Jõgeval asutatakse koerapidajate jututuba
LAINE KÜLM
JAAN LUKAS
Lennukid tiirutavad Peipsi järve kohal
ARDI KIVIMETS